ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Saue linnas

Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.02.2018, 85

Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Saue linnas

Vastu võetud 22.02.2018 nr 19

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 ning kaugkütteseaduse § 5 lõigete 1, 2 ja 6 alusel.

§ 1.  Määruse eesmärk

 (1) Käesoleva määruse eesmärgiks on sätestada Saue valla Saue linna kaugküttepiirkonna piir, kaugküttevõrguga liitumise, kaugküttevõrgust eraldumise ja kaugkütte korraldamise tingimused ja kord ning kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustused ning tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

 (2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.

 (3) Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduses toodud mõisteid.

§ 2.  Kaugküttepiirkonna piir

  Kaugküttepiirkond on Saue linna üldplaneeringu alusel piiritletud maa-ala, millise asukoht ja välispiir on täpsemalt määratletud ja märgistatud käesoleva määruse lisas toodud skeemil Saue linna kaugküttepiirkonnana.

§ 3.  Võrguga liitumine

 (1) Võrguga liitumine on kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev või ehitatav ehitis või ehitis, mille küttesüsteemi rekonstrueeritakse, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 ja §-s 5 nimetatud erandjuhud.

 (2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 erandid.

 (3) Soojusettevõtja ei ole kohustatud ühendama võrguga ehitisi, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 1 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 1 MWh või käesoleva määruse §-is 5 nimetatud erandjuhud.

 (4) Isikud, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev ehitis, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

 (5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

§ 4.  Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks

 (1) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

 (2) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
 1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kohaselt ei kasuta kaugkütet;
 2) ajutised ehitised;
 3) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 20 kW;
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse vastavalt kaugkütteseadusele kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

 (3) Loa lõikes 2 loetletud erisuste kasutamiseks annab Saue Vallavolikogu üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kehtestamisega või Saue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) projekteerimistingimuste määramisega ja ehitusloa väljaandmisega. Eranditele vastavust kontrollib võrguettevõtja ning loa andmine erandi rakendamiseks kooskõlastatakse eelnevalt võrguettevõtjaga.

§ 5.  Võrgust ja kaugküttesüsteemist eraldumine

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

 (2) Kahe ja enama korteriga ehitise puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist ega võrgust lubatud.

 (3) Ehitise võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimise tagajärjel muutub selle soojuse vajadus selliselt, et selle varustamist ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu või selle soojusega varustamine soojusega seaks ohtu teiste ehitiste soojusvarustuse kindluse;
 3) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse vastavalt kaugkütteseadusele kasutama üksnes kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

 (4) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. Kui võrgust eraldumist taotlevaks tarbijaks on kahe- ja enama korteriga ehitis, peab võrgust eraldumise taotlus olema põhjendatud ja vormistatud kõigi ehitises asuvate korteriomanike ühisotsusena.

 (5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (6) Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused võrgust eraldumisel;
 3) põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (8) Juhul kui tarbija taotleb soojusvarustuse katkestamist ajutiselt kuni kuueks kuuks ja seejärel selle taastamist, siis peab see olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga, kusjuures tarbija peab katma võrguühenduse säilitamisega seotud kulud.

 (9) Juhul kui tarbija on võrguettevõtjaga ja vallavalitsusega kooskõlastamata muutnud ehitise küttesüsteemi selliselt, et lisaks kaugküttele kasutatakse teisi soojusallikaid, mis muudavad võrgust tarbitava soojuse vajaduse prognoosimatuks ning seavad sellega ohtu võrgu säilivuse või teiste tarbijate varustuskindluse, siis tuleb taastada kaugküttel põhinev küttesüsteem.

§ 6.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsevad ja soojust müüvad soojusettevõtjad on kohustatud tagama nende omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate varustamise soojusega, mis vastab kaugkütteseadusele, tegevusloa tingimustele ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.

 (2) Võrguettevõtja, kelle omandis või valduses oleva võrguga on ühendatud tarbijapaigaldis, peab tarbijapaigaldise liitumispunktis tagama kaugkütte kvaliteediga, mis on vastavuses nii tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustele.

§ 7.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab tema omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks ära kasutada soojuse ja elektri koostootmist ja/või kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku ehitise soojusega varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või majanduslikult otstarbekas.

 (2) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja peab arendama võrke selliselt, et oleks tagatud nende kuluefektiivne kasutamine ja mis tagaks kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamise ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingute kohase kaugkütte soojusvarustuse.

§ 8.  Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

  Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Valdis Toomast
vallavolikogu aseesimees

Lisa Skeem Saue linna kaugküttepiirkonna piir