Korteriühistule toetuse andmise kord
Vastu võetud 20.02.2025 nr 7
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Korteriühistule toetuse andmise kord (edaspidi määrus) reguleerib Tallinna linna eelarvest toetuse andmist korteriühistule (edaspidi taotleja), mille registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht on Tallinna haldusterritooriumil, sealhulgas toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle.
(2) Määruses kasutatakse ehitusseadustiku ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse termineid. Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määrusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa arengudokumendi „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ (edaspidi Tallinna kliimakava) elluviimisele.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) heitevaba kütteviis – maapinnas või õhus sisalduvast energiast küttesoojust tootev soojuspumbasüsteem, millega toodetud soojust jaotatakse hoones vedeliksoojuskandjaga keskse küttesüsteemi kaudu;
2) hoov – korterelamu juurde kuuluv maatükk (maaüksus) või selle osa või korteriühistu kasutusse või valdusesse antud maatükk (maaüksus) või selle osa;
3) KEK energiamärgis – korterelamule väljastatud energiamärgis, mis tõendab mõõdetud ja kaalutud energiaerikasutuse (KEK) arvutuse alusel hoone energiatõhusust. KEK energiamärgise andmisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta tegelik energiatarve. KEK energiamärgis ei või toetuse taotluse esitamisel olla vanem kui aasta. Uue KEK energiamärgise aluseks on tegelik energiatarve toetusega ehitatu valmimisele järgneval kalendriaastal;
4) kliimamuutustega kohanemine – Tallinna kliimakava kohased tegevused, mis valmistavad ette muutuva kliima oludes toimetulekut ja kliimamuutuste tagajärgedega kohanemist nii kodumajapidamiste, asumite ja ettevõtete kui ka majandussektorite ja riikide tasandil;
5) korterelamu – elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, millele on antud kasutusluba;
6) lisatingimused – Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) kehtestatud täiendavad tingimused toetuse andmiseks;
7) maastikuarhitektuurne projekt – terviklik planeerimis- ja kujunduslahendus, mille eesmärk on arendada väliruume, võttes arvesse esteetilisi, funktsionaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte. Lahendus hõlmab nii looduslike elementide (vesi, taimestik, pinnavormid) kui ka kunstlike elementide (rajatised, teed, platsid) koostoime planeerimist ning ala terviklikkuse säilitamist. Maastikuarhitektuurne projekt võib sisaldada eriosasid, näiteks haljastusprojekti või looduslähedase sademeveesüsteemi projekti;
8) soojussõlm – hoone või hoonerühma seadmestik, mille abil soojusenergia tarbijad on ühenduses soojusvõrguga. Soojussõlmes muudetakse kaugküttevõrgu soojuskandja temperatuur ja rõhk hoone sooja tarbevee, kütte- ja ventilatsioonisüsteemile sobivaks;
9) tarbijapaigaldis – kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
10) töövõtja – äriregistrisse kantud majandustegevuses tegutsev isik, kes on esitanud äriregistrile vähemalt ühe majandusaasta aruande, mille põhjal on ettevõtja tegevusala olnud asjaomase teenuse osutamine. Kui töövõtja teeb õigusaktide mõistes eritöid, siis peab ta olema registreeritud majandustegevuse registris või peab tal olema vastavas valdkonnas tegutsemiseks tegevusluba;
11) valmis ehitis (sh tarbijapaigaldis, lift jms) – ehitis on valmis ehitatud, kui sellele on antud kasutusluba või on esitatud kasutusteatis ja pädev asutus ei ole kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist teatanud vajadusest täiendavalt kontrollida kasutusteatises esitatud andmeid ning töö eest on tasutud. Kui ehitustöö ei ole ehitusloakohustuslik ega ehitusteatise esitamise kohustusega, on ehitis valmis ehitatud, kui tööd on tehtud nõuetekohaselt, need on vastu võetud ja nende eest on tasutud;
12) valmis töö – töö on valmis, kui see on tehtud nõuetekohaselt ja nõuetekohase töövõtja poolt ning taotleja on töö vastu võtnud ja töö eest tasunud (nt projekteerimine, ekspertiisi koostamine, omanikujärelevalve teenus, maastikuarhitektuurse projekti koostamine, puude ja põõsaste hoolduslõikus, turvakaamera paigaldamine);
13) võrk – torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talitluslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks. Võrguks ei loeta kaugkütteseaduses nimetatud tarbijapaigaldisi.
§ 4. Toetuste liigid ja mitteabikõlblikud kulud
(1) „Hooned korda“ toetuste raames antakse järgmisi toetusi:
1) heitevabale kütteviisile ülemineku toetus;
2) korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetus;
3) kaugküttega liitumise toetus;
4) soojussõlme uuendamise toetus;
5) lifti ehitamise toetus.
(2) „Hoovid korda“ toetuste raames antakse järgmisi toetusi:
1) toetus „Roheline hoov“;
2) rattamaja ja -parkla toetus;
3) turvakaamera paigaldamise toetus.
(3) Riigilõivud, kohalikud maksud, kulud, mis ei ole taotlusega seotud või mille tegemiseks määruse järgi toetust ei anta, ning ebamõistlikud kulud on mitteabikõlblikud.
(4) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui toetuse saaja ei saa seda Maksu- ja Tolliametilt sisendkäibemaksuna tagasi küsida.
§ 5. Toetuse suuruse kujunemine
(1) Toetust antakse linna eelarves toetuse maksmiseks ette nähtud vahenditest.
(2) Taotlejatele makstava toetuse kogumahu ning jagunemise „Hooned korda“ ja „Hoovid korda“ toetuste vahel kinnitab Tallinna Linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(3) „Hoovid korda“ toetuste summa jaotab Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus) linnaosade valitsuste vahel proportsionaalselt lähtuvalt linnaosade elanike arvust.
(4) Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.
(5) „Hoovid korda“ toetustest antakse üht või mitut alamliiki toetust taotleja kohta kokku mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas.
(6) Taotluse menetleja peatab taotluste vastuvõtmise, kui antavate toetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on asjaomasel aastal linna eelarves ja/või linnakantsleri käskkirjas toetuse maksmiseks ette nähtud. Taotlused, mis on esitatud pärast toetuse maksmiseks ette nähtud summa täitumist, jäetakse läbi vaatamata ning tagastatakse taotlejale.
(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist avatakse taotluste vastuvõtmine eelarveliste vahendite vabanemisel ja/või kui linna eelarves nähakse ette lisavahendid toetuse eraldamiseks.
2. peatükk TAOTLEMINE JA MENETLUS
§ 6. Toetuse taotleja
(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) äriregistri andmetel on korteriühistu registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht Tallinnas;
2) korteriühistu seadusliku või lepingulise esindaja (sh valitseja) volitused peavad taotluse esitamise ajal kehtima;
3) korteriühistu suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, ümberkujundamis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
4) korteriühistul on tasutud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei ole Tallinna linna ees muid võlgu või on need ajatatud. Võla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud maksegraafiku kohaselt. Korteriühistu peab olema esitanud maksukorralduse seaduses ja teistes maksuseadustes nõutavad maksudeklaratsioonid.
(2) Taotleja hallatav korterelamu (sh kõik korterelamud, kui neid on ühel kinnisasjal mitu) peab vastama määruse nõuetele, muu hulgas järgmistele:
1) korterelamus asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis;
2) korterelamu peab olema kasutuses. Korterelamu ei vasta tingimustele juhul, kui energiatarbimise andmed või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.
§ 7. Taotluse menetleja
(1) „Hooned korda“ toetuste taotlusi menetleb strateegiakeskus.
(2) „Hoovid korda“ toetuste taotlusi menetleb korteriühistu asukoha järgne linnaosa valitsus.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluses tuleb esitada järgmised andmed:
1) korteriühistu nimi ja registrikood;
2) korteriühistu seadusliku või lepingulise esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;
3) korteriühistu arvelduskonto number ja vajadusel viitenumber;
4) korterelamu(te) ehitisregistri kood(id);
5) ehitamise ja/või töö tegemise aluseks olev otsustus, mis on kooskõlas korteriühistut, kaasomanikke või korteriomandite omanikke puudutava seadusega või korteriühistu põhikirjaga;
6) taotluses nimetatud tegevuste eelarve, sh omafinantseeringu ja taotletava toetuse summa. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus abikõlblike kulude katmisse. Omafinantseeringuna ei käsitleta teist riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi antud tagastamatut toetust;
7) korteriühistu kinnitus, et ta ei ole riigi või Tallinna linna asutustelt samaks tegevuseks toetust taotlemas, taotlenud ega toetust saanud;
8) korteriühistu kinnitus, et talle töid teinud, teenust osutanud või asju müünud ettevõtja vastab nõuetele, mis on esitatud määruses ja lisatingimustes, kui need on kehtestatud;
9) korteriühistu kinnitus, et taotleja, taotlus ja selles nimetatud korterelamu(d) vastavad määruse nõuetele;
10) korteriühistu kinnitus, et ta ei ole käibemaksu Maksu- ja Tolliametilt sisendkäibemaksuna tagasi küsinud.
(2) Taotlusele tuleb lisada taotletava toetuse tingimustes nimetatud dokumendid ja kinnitused.
§ 9. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente taotluse menetleja nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotleja esitatud andmete õigsust (sh kohapeal ja siseruumides) ning taotleja ja taotluse nõuetekohasust;
3) viivitamata teavitama taotluse menetlejat infosüsteemi kaudu sellest, kui on muutunud taotluses esitatud andmed või on selgunud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse menetlejat või taotlejat kohustuste täitmisel või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist ja toetuse väljamaksmist;
4) täitma teisi Eesti Vabariigi ja Tallinna õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja seaduslik või lepinguline esindaja esitab taotluse ja taotletava toetuse tingimustes nimetatud muud dokumendid Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi kaudu pärast seda, kui ehitis ja/või töö on valmis.
(2) Lifti ehitamise toetuse taotlus esitatakse pärast eelprojekti koostamist ja ehitusloa saamist ning enne ehituse alustamist. Toetuse väljamaksmiseks esitatakse kuluaruanne hiljemalt otsuse tegemise aastale järgneva kalendriaasta 30. novembriks ja pärast pädevalt asutuselt kasutusloa saamist.
§ 11. Taotluse läbivaatamise tähtaeg
(1) Taotluse menetleja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses nõutud tingimustele 30 päeva jooksul alates taotluse infosüsteemi esitamisest ja teeb otsuse toetuse andmise kohta.
(2) Kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb muid puudusi, teavitab taotluse menetleja sellest taotlejat infosüsteemi kaudu ning määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja.
(3) Taotluse menetleja teeb otsuse toetuse andmise kohta 14 päeva jooksul arvates määruses nõutud tingimustele vastava taotluse ja lisadokumentide saamisest, kui määrusest ei tulene teisiti.
(4) Taotluse menetleja tagastab taotluse läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest kirjalikult muu hulgas juhul, kui:
1) taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul;
2) taotleja, taotlus ja/või korterelamu(d) ei vasta määruse §-s 6 ja/või §-s 8 esitatud nõuetele;
3) taotluse menetleja eelarves ei ole rahalisi vahendeid taotluse rahuldamiseks.
(5) Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat infosüsteemi kaudu.
§ 12. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse menetleja jätab taotluse rahuldamata juhul, kui:
1) taotluses on esitatud valeandmeid;
2) tegevused, milleks toetust taotletakse, ei kvalifitseeru tingimuste kohaselt toetatavateks tegevusteks;
3) toetuse taotlemise tingimused ei ole täidetud;
4) taotleja on samaks tegevuseks või selle tegevuse etapi elluviimiseks saanud toetust riigi või Tallinna linna asutustelt;
5) selleks esineb muu oluline põhjus.
(2) Taotluse menetleja võib vähendada väljamakstavat toetust proportsionaalselt, lähtudes kulude tegemist tõendavatest dokumentidest ja/või muudest olulistest asjaoludest.
§ 13. Toetuse väljamaksmise tähtaeg
Toetus makstakse korteriühistu arvelduskontole 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Lifti ehitamise toetus makstakse korteriühistu arvelduskontole 14 päeva jooksul pärast kuluaruande ja sellega koos nõutud dokumentide esitamist.
§ 14. Teadete edastamine
Taotlejale saadetakse toetuse taotlemisega seonduvad teated ja otsused infosüsteemi kaudu, edastades vastavasisulise teavituse taotluses nimetatud taotleja esindaja elektronposti aadressile.
§ 15. Teadete kättetoimetamine
Infosüsteemis avaldatud teated ja otsused loetakse taotlejale kättetoimetatuks infosüsteemis dokumendi avamise või vastuvõtmise registreerimisest.
3. peatükk „HOONED KORDA“ TOETUSED
1. jagu Heitevabale kütteviisile ülemineku toetus
§ 16. Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse eesmärk
Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse eesmärk on suurendada Tallinna kliimakavast lähtuvalt energiatõhusust ja parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti.
§ 17. Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse määr
Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.
§ 18. Nõuded heitevabale küttesüsteemile
Nõuded heitevabale küttesüsteemile:
1) soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++;
2) paigaldatav küttesüsteem peab olema ruumides reguleeritav, küttekehadele ning põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada soojusregulaatorid;
3) kütteseadme müüja peab tagama vähemalt kaheaastase tootjapoolse garantii kõigile komponentidele ja paigaldaja peab tagama vähemalt kaheaastase garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.
§ 19. Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse tingimused
(1) Toetust antakse piirkonnas, kuhu kaugküte ei ulatu või kuhu kaugküttevõrgu ehitamine ei ole perspektiivne.
(2) Toetatavad tegevused:
1) korterelamule õhk-vesi-soojuspumbaga küttesüsteemi või maa-vesi-soojuspumbaga küttesüsteemi projekti koostamine;
2) projektijärgse soojuspumbaga küttesüsteemi, sealhulgas maast energia ammutamise süsteemi ja seadmete ostmine ning paigaldamine;
3) küttekehade, sealhulgas torustiku ja armatuuri ostmine ning paigaldamine eelnimetatud süsteemist energia kasutuselevõtuks;
4) põrandakütte seadmete ostmine ja paigaldamine eelnimetatud süsteemist energia kasutuselevõtuks;
5) omanikujärelevalve teenuse ostmine.
§ 20. Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse taotlemine
(1) Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast heitevabale kütteviisile üleminekuks vajalike seadmete valmis ehitamist.
(2) Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse taotlusele tuleb lisada:
1) hoone kehtiv KEK energiamärgis;
2) kaugkütte-ettevõtjale esitatud kaugküttega liitumise avaldus ja kaugkütte-ettevõtja vastus;
3) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
4) omanikujärelevalve leping (olemasolul);
5) fotod ehitamisele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest;
6) töövõtjate esitatud arved korteriühistule ja korteriühistu poolt arve tasumist tõendavad maksekorraldused;
7) taotleja kinnitus, et ehitis ja/või töö on valmis.
2. jagu Korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetus
§ 21. Korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetuse eesmärk
Korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetuse (edaspidi projekteerimistoetus) eesmärk on suurendada Tallinna kliimakavast lähtudes hoonete energiatõhusust, toetades kortermajade tervikliku uuendamise projekteerimist.
§ 22. Projekteerimistoetuse määr
Projekteerimistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.
§ 23. Projekteerimisele esitatavad nõuded
Korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks põhiprojekti koostamisel ja korterelamu tehases toodetud soojustuselementidest tervikliku uuendamise eelprojekti koostamisel peab põhi- või eelprojekti tehnilistes lahendustes lähtuma majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023 määrusest nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“.
§ 24. Projekteerimistoetuse tingimused
Toetatavad tegevused:
1) korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks põhiprojekti ja sellele ekspertiisi koostamine;
2) korterelamu tehases toodetud soojustuselementidest tervikliku uuendamise eelprojekti koostamine.
§ 25. Projekteerimistoetuse taotlemine
(1) Projekteerimistoetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast põhiprojekti ekspertiisi aruande koostamist või eelprojekti valmimist.
(2) Projekteerimistoetuse taotlusele tuleb sõltuvalt tegevuse sisust lisada:
1) hoone kehtiv KEK energiamärgis;
2) põhiprojekti koostanud töövõtjaga ja põhiprojektile ekspertiisi koostanud töövõtjaga sõlmitud lepingud või eelprojekti koostanud töövõtjaga sõlmitud leping;
3) põhiprojekti ekspertiisi aruanne, mis kinnitab § 24 punktis 1 nimetatud nõude täitmist;
4) töövõtja(te) esitatud arve(d) korteriühistule ja korteriühistu poolt arve(te) tasumist tõendav(ad) maksekorraldus(ed).
5) taotleja kinnitus, et töö on valmis.
3. jagu Kaugküttega liitumise toetus
§ 26. Kaugküttega liitumise toetuse eesmärk
Kaugküttega liitumise toetuse (edaspidi liitumistoetus) eesmärk on vähendada Tallinna kliimakavast lähtuvalt kasvuhoonegaaside heidet ja energiasõltuvust ning suurendada hoonete energiatõhusust ja tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti.
§ 27. Liitumistoetuse määr
Liitumistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.
§ 28. Liitumistoetuse tingimused
(1) Liitumistoetust antakse taotlejale kaugküttega liitumise ja soojusvarustuseks vajaliku tarbijapaigaldise ehitamiseks.
(2) Toetatavad tegevused:
1) liitumiseks vajaliku projekti koostamine;
2) kaugküttesüsteemiga liitumiseks vajalike ehitustööde tegemine soojussõlmest kuni kaugkütte liitumispunktini;
3) tarbijapaigaldise projekti koostamine ja tarbijapaigaldise ehitamine, sh tehaseliselt toodetud soojussõlme paigaldamine ja/või hoonesisese ruumipõhiselt reguleeritava vesikeskküttesüsteemi ehitamine;
4) korterelamu kaugküttevõrguga liitumise tasu maksmine;
5) liitumisel ja ehitamisel omanikujärelevalve teenuse ostmine.
§ 29. Liitumistoetuse taotlemine
(1) Liitumistoetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast kaugkütte-ettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist.
(2) Liitumistoetuse taotlusele tuleb lisada:
1) hoone kehtiv KEK energiamärgis;
2) kaugkütte-ettevõtjale esitatud kaugküttega liitumise avaldus ja kaugkütte-ettevõtja liitumispakkumine;
3) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
4) omanikujärelevalve leping (olemasolul);
5) fotod ehitamisele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest;
6) töövõtjate ja kaugkütte-ettevõtja esitatud arved ja korteriühistu poolt arvete tasumist tõendavad maksekorraldused;
7) taotleja kinnitus, et ehitis ja/või töö on valmis;
8) kaugkütte-ettevõtja ja taotleja vahel sõlmitud soojuse ostu-müügileping.
4. jagu Soojussõlme uuendamise toetus
§ 30. Soojussõlme uuendamise toetuse eesmärk
Soojussõlme uuendamise toetuse eesmärk on kaugkütte soojuskandja otsevooluga soojussõlme terviklik väljavahetamine, et tagada kaugküttesüsteemi suurem varustuskindlus ja tarbijate ohutus, optimeerida hoone kütteks antavat soojushulka ning samas alandada hoonest kaugküttesüsteemi tagastuvat soojuskandja temperatuuri.
§ 31. Soojussõlme uuendamise toetuse määr
Soojussõlme uuendamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.
§ 32. Soojussõlme uuendamise toetuse tingimused
Toetatavad tegevused:
1) tehases toodetud soojusvahetiga soojussõlme projekti koostamine, soojussõlme ostmine ja ehitamine;
2) omanikujärelevalve teenuse ostmine.
§ 33. Soojussõlme uuendamise toetuse taotlemine
(1) Soojussõlme uuendamise toetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast soojussõlme valmis ehitamist.
(2) Soojussõlme uuendamise toetuse taotlusele tuleb sõltuvalt tegevuse sisust lisada:
1) hoone kehtiv KEK energiamärgis;
2) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
3) omanikujärelevalve leping (olemasolul);
4) fotod ehitamisele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest;
5) töövõtjate esitatud arved ja korteriühistu poolt arvete tasumist tõendavad maksekorraldused;
6) korterelamu uue soojussõlme pass;
7) kaugkütte-ettevõtja väljastatud uue soojussõlme vastuvõtmise ja töösse lubamise akt;
8) taotleja kinnitus, et ehitis/ja või töö on valmis.
5. jagu Lifti ehitamise toetus
§ 34. Lifti ehitamise toetuse eesmärk
Lifti ehitamise toetuse eesmärk on tagada kodude ligipääsetavus ja ajakohastada elamufondi.
§ 35. Lifti ehitamise toetuse määr
Lifti ehitamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot taotleja kohta.
§ 36. Lifti ehitamise toetuse tingimused
(1) Lifti ehitamise toetuse taotlus esitatakse pärast nelja- ja enamakorruselisse liftita korterelamusse lifti(de) ehitamise eelprojekti koostamist ja ehitusloa saamist ning enne ehitustööde alustamist.
(2) Mitme trepikojaga korterelamus tuleb ehitada liftid hoone arhitektuurse välimuse ühtlustamiseks igas trepikojas.
(3) Taotluses esitatud ja otsuses toodud tegevuste maksumuse suurenemise korral katab täiendavad kulud toetuse saaja. Otsuses nimetatud tegevuste maksumuse vähenemise korral vähendatakse väljamakstavat toetust proportsionaalselt.
(4) Toetatavad tegevused:
1) liftišahti arhitektuurse ja tehnilise projekti koostamine;
2) lifti ostmine ja ehitamine;
3) omanikujärelevalve teenuse ostmine.
§ 37. Lifti ehitamise toetuse taotlemine
(1) Lifti ehitamise toetuse taotlusele tuleb lisada:
1) lifti(de) ehitamise eelprojekt;
2) taotleja kinnitus, et lifti(de) ehitamiseks on antud ehitusluba;
3) lifti(de) projekteerimiseks, ehitamiseks ja omanikujärelevalve teenuse ostmiseks valitud pakkumused.
(2) Lifti ehitamise toetuse kuluaruandele tuleb lisada:
1) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
2) omanikujärelevalve leping (olemasolul);
3) fotod ehitamisele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest;
4) töövõtjate esitatud arved ja korteriühistu poolt arvete tasumist tõendavad maksekorraldused;
5) taotleja kinnitus, et ehitis ja/või töö on valmis.
4. peatükk „HOOVID KORDA“ TOETUSED
1. jagu Toetus „Roheline hoov“
§ 38. Toetuse „Roheline hoov“ eesmärk
Toetuse „Roheline hoov“ eesmärk on linnakeskkonna kliimamuutustega kohanemine ja Tallinna kliimakava elluviimise toetamine.
§ 39. Toetuse „Roheline hoov“ määr
Toetuse „Roheline hoov“ piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
§ 40. Toetuse „Roheline hoov“ tingimused
(1) Toetatavad tegevused:
1) maastikuarhitektuurse projekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;
2) haljastusprojekti koostamine ja projektikohase haljastuse rajamine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;
3) vett mitteläbilaskva katendi asendamiseks maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;
4) puude ja põõsaste hoolduslõikus;
5) looduslähedase sademeveesüsteemi projekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks taimede ja istutusmaterjali ostmine;
6) uute, vett läbilaskva katendiga teede ja platside projekti koostamine ja projektikohane ehitamine;
7) olemasolevate teede ja platside katendi vett läbilaskva katendiga asendamise projekti koostamine ja projektikohane ehitamine;
8) abihoone või rajatise lammutamine;
9) avalikult kasutatava mänguväljaku projekti koostamine ning projektikohane ehitamine ja seadmete ostmine;
10) valmislahendusena jäätmemaja ostmine ja paigaldamine, jäätmemaja ehitamine või olemasoleva jäätmemaja rekonstrueerimine või laiendamine;
11) jäätmete süvamahuti ostmine ja paigaldamine.
(2) Lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9 toetatavad tegevused võib ellu viia etappidena maksimaalselt kahes osas. Kui tegevus viiakse ellu etappidena, esitatakse taotlus kummagi etapi valmimisel.
§ 41. Toetuse „Roheline hoov“ taotlemine
(1) Toetuse „Roheline hoov“ taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist.
(2) Taotluses tuleb eraldi esile tuua, millis(t)eks tegevus(t)eks toetust taotletakse. Kui tegevust viiakse ellu etappidena, esitatakse taotluses vastava etapi valmimist kinnitavad dokumendid.
(3) Toetuse „Roheline hoov“ taotlusele tuleb sõltuvalt tegevuse sisust lisada:
1) vajadusel taotleja kinnitus, et tal on maatüki (maaüksuse) või selle osa kasutamise või valdamise õigus;
2) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
3) fotod tegevustele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest ja/või tööst;
4) paragrahvi 40 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9 nimetatud juhtudel projekt;
5) paragrahvi 40 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9 nimetatud juhtudel vastutava projekteerija kinnitus, et töö või selle etapp on valminud vastavalt projektile;
6) töövõtjate ja/või müüja esitatud arved ja korteriühistu poolt arvete tasumist tõendavad maksekorraldused;
7) tegevuse etappideks jaotamisel § 40 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9 nimetatud juhtudel taotleja kinnitus, et ta kohustub kahe aasta jooksul alates projektile toetuse saamisest ehitised valmis ehitama ja/või haljastustööd lõpule viima;
8) taotleja kinnitus, et ehitis ja/või töö on valmis.
2. jagu Rattamaja ja -parkla toetus
§ 42. Rattamaja ja -parkla toetuse eesmärk
Rattamaja ja -parkla toetuse eesmärk on edendada rattaga liikumist, korrastada hoove ja toetada „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ elluviimist.
§ 43. Rattamaja ja -parkla toetuse määr
Rattamaja ja -parkla toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
§ 44. Rattamaja ja -parkla toetuse tingimused
Toetatavad tegevused:
1) hoovi jalg- või tõukerataste hoidmiseks vajaliku rattamaja ehitamine või valmis rattamajamooduli ostmine ja paigaldamine;
2) hoovi varikatusega või katuseta rattaparkla ehitamine ja/või rattahoidikute paigaldamine;
3) korterelamu üldkasutatava ruumi ümberehitamine ja kohandamine jalg- või tõukerataste hoiupaigaks;
4) korterelamu üldkasutatavasse ruumi jalg- või tõukerataste hoidikute ostmine ja paigaldamine;
5) hoovi või rattamajja jalg- või tõukerataste akude laadimise seadmete ostmine ja paigaldamine;
6) korterelamu üldkasutatavasse ruumi jalg- või tõukerataste akude laadimise seadmete ostmine ja paigaldamine.
§ 45. Rattamaja ja -parkla toetuse taotlemine
(1) Rattamaja ja -parkla toetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist.
(2) Rattamaja ja -parkla toetuse taotlusele tuleb sõltuvalt tegevuse sisust lisada:
1) vajadusel taotleja kinnitus, et tal on maatüki (maaüksuse) või selle osa kasutamise või valdamise õigus;
2) töövõtjatega sõlmitud lepingud;
3) fotod tegevustele eelnenud olukorrast ja valminud ehitisest ja/või tööst;
4) töövõtjate esitatud arved ja korteriühistu poolt arvete tasumist tõendavad maksekorraldused;
5) taotleja kinnitus, et ehitis ja/või töö on valmis.
3. jagu Turvakaamera paigaldamise toetus
§ 46. Turvakaamera paigaldamise toetuse eesmärk
Turvakaamera paigaldamise toetuse eesmärk on toetada vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks mõeldud turvakaamera ja selle tööks vajaliku seadmestiku ostmist ja paigaldamist korteriühistu territooriumile.
§ 47. Turvakaamera paigaldamise toetuse määr
Turvakaamera paigaldamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
§ 48. Turvakaamera paigaldamise toetuse tingimused
(1) Turvakaamera kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi isikuandmete töötlemine, milleks peab taotlejal olema õiguslik alus.
(2) Toetatav tegevus on turvakaamera ja selle paigaldamise teenuse ostmine korteriühistu territooriumi nõuetekohaseks jälgimiseks.
(3) Toetuse saaja tagab, et turvakaamera pilt ja salvestised oleksid üksnes toetuse saaja valduses ning salvestisi väljastataks üksnes õigustatud isikutele ning täidetud oleks muud isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuded.
§ 49. Turvakaamera paigaldamise toetuse taotlemine
(1) Turvakaamera paigaldamise toetuse taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast turvakaamera paigaldamist.
(2) Turvakaamera paigaldamise toetuse taotlusele tuleb lisada:
1) vajadusel taotleja kinnitus, et tal on maatüki (maaüksuse) või selle osa kasutamise või valdamise õigus;
2) miljööväärtuslikul alal või Tallinna vanalinnas asuva ehitise puhul asjaomase asutuse kooskõlastus turvakaamera paigaldamiseks;
3) töövõtjaga sõlmitud leping;
4) fotod tegevustele eelnenud olukorrast ja valminud tööst;
5) töövõtja esitatud arve ja korteriühistu poolt arve tasumist tõendav maksekorraldus;
6) taotleja kinnitus, et korteriühistu on läbi viinud ja dokumenteerinud turvakaamera kasutamisel õigustatud huvide hindamise, võtnud kasutusele ja dokumenteerinud kaamera pildi ja salvestiste kaitseks turvameetmed, paigaldanud kaamera kasutamisest teavitavad sildid, koostanud ja teinud kättesaadavaks kaamera kasutamise korra (andmekaitsetingimused);
7) taotleja kinnitus, et töö on valmis.
5. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED
§ 50. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) võimaldama strateegiakeskusel ja linnaosa valitsusel kontrollida toetuse saaja nõuetele vastavust ja toetuse kasutamist ning valmis töö ja asjade, sh ehitise või projekti nõuetele vastavust, sh dokumente;
2) eristama raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud selgelt oma igapäevase majandustegevusega seotud kuludest;
3) esitama strateegiakeskusele infosüsteemi kaudu uue KEK energiamärgise toetusega valmis ehitatu kasutamise kohta pärast ühe kalendriaasta möödumist heitevabale kütteviisile või kaugküttele üleminekust või soojussõlme uuendamisest;
4) täitma määrusest tulenevaid toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi.
6. peatükk JÄRELEVALVE
§ 51. Järelevalve tegemine
(1) Strateegiakeskusel ja linnaosa valitsusel (edaspidi järelevalve tegija) on õigus kontrollida kolme aasta jooksul alates toetuse väljamaksmisest toetuse saaja nõuetele vastavust, toetuse kasutamist ning valmis töö, ehitise, asjade või projekti vastavust taotlusele ja lisadokumentidele. Järelevalve tegija võib selleks kaasata eksperte.
(2) Järelevalve tegijal on õigus kohapeal (sh siseruumides) kontrollida toetusega seonduvaid asjaolusid ning toetatavate tegevuste vastavust taotlusele.
(3) Järelevalve tegemise kohta koostatakse kontrollakt.
§ 52. Toetuse tagasinõudmine
(1) Järelevalve tegijal on õigus nõuda toetuse saajalt talle väljamakstud toetus osaliselt või täielikult tagasi:
1) kui pärast toetuse väljamaksmist ilmneb, et toetuse saaja on esitanud taotluses või toetuse kasutamise kohta valeandmeid või andmeid varjanud;
2) kui pärast toetuse väljamaksmist ilmneb, et toetuse saaja ei täida määrusest tulenevaid toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi;
3) muul põhjendatud juhul.
(2) Kui toetust anti taotlejale, kes esitas taotluses või toetuse kasutamise kohta valeandmeid ja kellel ei olnud tegelikult õigust toetust saada, siis peab taotleja toetuse alusetu rikastumise sätete alusel tagastama.
(3) Toetuse tagasinõude esitamisel lisandub summale viivis vastavalt võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatule, kuid viivis ei ületa toetusena väljamakstud summat. Viivist arvestatakse alates toetuse taotlejale tagasinõude täitmise tähtpäevast kuni kohustuse kohase täitmise päevani.
7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 53. Volituse andmine
Linnavalitsusel on õigus kehtestada iga toetuse andmiseks lisatingimused, mis täpsustavad nõudeid töövõtjale, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude sisule ja esitatavatele dokumentidele, lähtudes toetuse andmise eesmärgist.
§ 54. Toetuse andmise piirangud ja erandid
(1) Korteriühistule, kes on taotlenud ja saanud toetust Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 3 „Korteriühistutele toetuste andmise kord“ alusel toetusmeetme eest, mis on reguleeritud ka käesolevas määruses, teist korda sama tegevuse eest toetust ei anta.
(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt pärast 1. septembrit 2024 valminud ehitise ja/või töö suhtes. Taotlejal on võimalik ehitamisele ja/või töö tegemisele eelnevat olukorda tõendada ka määruses sätestatust erineval viisil. Toetuse taotlus esitatakse sellisel juhul 60 päeva jooksul määruse jõustumisest.
§ 55. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 3 „Korteriühistutele toetuste andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 56. Linnavara võõrandamise korra muutmine
Muuta Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrust nr 33 „Linnavara võõrandamise kord“ järgmiselt:
1) muuta paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) kinnisvara, aktsiate ja osade ning üle 13 000-eurose väärtusega vallasvara puhul linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Nelja- ja enamakorruselisele liftita korterelamule lifti ehitamiseks väljaspoole hoonet otsustab lifti teenindamiseks vajaliku kinnisasja osa korteriühistule või korteriomandite omanikele võõrandamise linnavalitsus;“;
2) muuta paragrahvi 4 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Linnavara tasuta võõrandamise otsustab linnavolikogu. Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul hoone laiendamiseks vajaliku kinnisasja osa tasuta võõrandamise otsustab linnavalitsus.“;
3) täiendada paragrahvi 43 lõikega 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone laiendamiseks vajaliku kinnisasja osa võõrandamise võlaõiguslik leping sõlmitakse enne ehitamise alustamist ning asjaõigusleping pärast lifti valmis ehitamist ja kasutusloa andmist.“;
§ 57. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 3. märtsil 2025.
Toomas Kruusimägi
Esimees
Facebook
X.com