KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Eluruumid

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord

Vastu võetud 18.06.2009 nr 23
jõustumine 01.07.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ning elamuseaduse § 8 punktide 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimis- ja kasutusala ning eesmärk

  (1) Käesolev määrus (edaspidi kord) määratleb Narva linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja kasutamise tingimused, põhimõtted ja korra.

  (2) Korra eesmärk on luua võimalus munitsipaaleluruumide üürile andmiseks eluaset vajavatele isikutele.

  (3) Käesoleva korraga reguleerimata juhtudel tuleb juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seadusest, võlaõigusseadusest, elamuseadusest, omandireformi aluste seadusest, asjaõigusseadusest, korteriomandiseadusest, korteriühistuseadusest ning teistest eluasemesuhteid reguleerivatest seadustest ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.

  (4) Käesolevat korda ei rakendata sotsiaaleluruumide kasutusse andmisel sotsiaalteenusena.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas korras on kasutatud järgmisi mõisteid:
  1) Munitsipaaleluruum (edaspidi munitsipaaleluruum või eluruum) – Narva linna omandis olev eluruum, s.o munitsipaalkorter või munitsipaalelamispind, mida kasutatakse alaliseks elamiseks ning mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks.
  2) Munitsipaalkorter – Narva linna omandis olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutav eluruum, mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks.
  3) Мunitsipaalelamispind – Narva linna omandis olev eluruum ühiselamutüüpi majades, mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks.
  4) Ühine munitsipaaleluruum (edaspidi ka ühine eluruum) – mitmest toast koosnev munitsipaalkorter, millest iga või mitut tuba kasutatakse eraldi munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel.
  5) Üürnik – isik, kellega Narva Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse munitsipaaleluruumi üürileping.
  6) Munitsipaaleluruumi üürileping (edaspidi üürileping) – munitsipaaleluruumi üürileandja ja üürniku vahel kirjalikus vormis sõlmitav leping, mille tingimused on kinnitanud Narva Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus).
  7) Munitsipaalelamufondi haldaja (edaspidi haldaja) – isik, kellele on asjaomase lepingu alusel üle antud Narva linna omandis oleva munitsipaaleluruumide haldamine.
  8) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana arvele võetud isik (edaspidi arvelevõetud isik) – isik, kes on Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsusega võetud arvele munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna üürimist taotleva isikuna.
  9) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlejatena arvele võetud isikute register (edaspidi register) – register, kus peetakse arvestust ja kuhu sisestatakse andmed isikute kohta, kes on Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsusega võetud arvele munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikutena.
  10) Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi eluasemekomisjon) – Narva Linnavalitsuse korralduse alusel loodud alaline komisjon, mille ülesanne on Narva linna elamumajandust puudutavate küsimuste läbivaatamine ja lahendamine. Komisjoni pädevus on täpsemalt määratletud Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni põhimääruses.
  11) Spetsialist - oma ametikohale vastava kvalifikatsiooniga isik, kellel on teenistus- või töösuhe Narva linna ametiasutuse, ametiasutuse hallatava organisatsiooni, sihtasutuse või mittetulundusühinguga, milles osaleb Narva linn.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]
  12) Munitsipaalkorter spetsialistile – Narva linna omandis olev eluruum, mis on ette nähtud üürile andmiseks spetsialistidele. Spetsialistidele ettenähtud korterite nimekiri kinnitatakse Narva Linnavalitsuse poolt.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 3.   Munitsipaaleluruumide üürile andmise põhimõtted

  (1) Käesolevas korras kehtestatud tingimustele ja nõuetele vastavad isikud võivad taotleda munitsipaaleluruumi üürimist. Selleks peavad nad esitama vastavasisulise avalduse, mille rahuldamise korral võetakse nad arvele munitsipaaleluruumi (so munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna) üürimist taotlevate isikutena.

  (2) Munitsipaaleluruumid antakse arvelevõetud isikutele üürile juhul, kui isiku või isikute arvel olemise alus pole eluruumi üürile andmise hetkeks ära langenud.

  (3) Munitsipaaleluruumid antakse üürile järjekorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel, eluruumidele esitatavatele nõuetele ja arvele võetud isikute vajadustele vastavate asustamata või vabanenud munitsipaaleluruumide olemasolul.

  (4) Munitsipaaleluruumid antakse üürile:
  1) munitsipaalkorteri üürimist taotlevatele arvelevõetud isikutele;
  2) munitsipaalelamispinna üürimist taotlevatele arvelevõetud isikutele;
  3) ühise eluruumi ümbermajutamise ja asustamise korral;
  4) munitsipaaleluruumi üürile andmise korral, kui üüritav üks munitsipaaleluruum vahetatakse teise vastu, lähtudes avalikest huvidest;
[ - jõust. 01.09.2010]
  5) muudel juhtudel, lähtudes Narva linna huvidest;
  6) spetsialistidele. Spetsialistide arvestust peetakse eraldi munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvestusest.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

  (5) Eesmajärjekorras antakse munitsipaalelamispind üürile käesoleva korra § 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud isikutele.
[ - jõust. 01.09.2010]

  (6) Munitsipaaleluruumid antakse üürile väljaspool järjekorda vastavalt sobivate eluruumide olemasolule:
  1) ühise eluruumide ümbermajutamise või nende asustamise korral;
  2) Narva linna huvidest lähtudes;
  3) korra § 3 lõike 4 punktis 4 nimetatud juhul;
[ - jõust. 01.09.2010]
  4) munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute registris arvelevõetud peredele, kes kasvatab või hooldab füüsilise ja/või psüühilise puuetega last, kelle töövõimetusprotsent on 80–100% ja/või kellel on sügav või raske puude raskusaste;
[ - jõust. 01.09.2010]
  5) üürnike ümberasumise korral ühelt munitsipaaleluruumilt teisele, lähtudes mõjuvatest sotsiaalsetest põhjustest.

  (7) Munitsipaalelamispinna võib väljaspool järjekorda üürile anda üürnike ümberasumise korral ühelt munitsipaalelamispinnalt teisele, lähtudes mõjuvatest sotsiaalsetest põhjustest.

2. peatükk MUNITSIPAALELURUUMI ÜÜRIMISE TAOTLEMINE 

§ 4.   Munitsipaalelamispinna üürimise taotlemine

  (1) Munitsipaalelamispinna üürimist võivad taotleda isikud ja pered, kes on taotluse esitamise hetkel:
  1) isikud, kelle seaduslikul alusel kasutatav eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud elamiskõlbmatuks. Vääramatuks jõuks loetakse erakorralisi sündmusi (tulekahju, torm, plahvatus jne), mida nad ei võinud ette näha ega saanud mõistlike tegevustega vältida ning mille tekkimise eest nad ei vastuta;
  2) orvud või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikud, kes pöörduvad tagasi Narvasse või lahkuvad hooldusasutusest, sugulaste, hooldajate või eestkostjate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu – kahe aasta jooksul pärast asjaomasest asutusest või neid hooldanud isikute juurest lahkumist;
  3) üksikud pensionärid või puuetega inimesed, kellel puuduvad seadusjärgseid ülalpidajaid, kui neil puudub muu alaline elukoht;
  4) vähekindlustatud isikud ja pered;
  5) isikud või pered, kes on munitsipaalkorteri üürilepingu vabatahtlikult üles ütelnud ning tagastanud selle üürileandjale;
  6) munitsipaaleluruumidest kohtuotsusega väljatõstetud isikud ja perekonnad – kahe aasta jooksul alates väljatõstmisest;
  7) kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isikud, kes enne kinnipidamisasutusse paigutamist elasid ja olid registreeritud Narvas ja kellel taotlemise hetkel puudub eelnev elukoht – ühe aasta jooksul pärast kinnipidamisasutusest vabanemist;
  8) teised isikud muudel sotsiaalsetel põhjustel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ja nende pereliikmed, kes soovivad ühiselt üürida munitsipaalelamispinda, peavad vastama taotlemise hetkel järgmistele nõuetele:
  1) nende elukoha andmed olid kantud Narva rahvastikuregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikud, kui nad olid suunatud hooldusasutusse, sugulaste, hooldajate või eestkostjate juurde Narvast ning punktis 7 nimetatud isikud, kui nad enne kinnipidamisasutusse paigutamist elasid ja olid registreeritud Narvas;
[ - jõust. 01.09.2010]
  2) nende omandis pole elamiskõlblikku vallasvara ja/või kinnisvara või puudub seaduslik õigus neid kasutada;
  3) juhul, kui taotlejad või temaga koos elavad pereliikmed on või olid varem munitsipaaleluruumi üürnikud, ei tohi nendel olla võlgnevust üüri ja kõrvalkulude osas ning esineda kehtestatud munitsipaaleluruumide sisekorra eeskirja rikkumisi.
[RT I, 11.12.2019, 21 - jõust. 09.12.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 kohtuotsus nr 5-18-7 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. juuni 2009. a määruse nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“ § 4 lõike 2 punkt 3 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist.]

§ 5.   Munitsipaalkorteri üürimise taotlemine

  (1) Munitsipaalkorteri üürimist võivad taotleda isikud ja pered, kes on taotluse esitamise hetkel:
  1) paljulapseline pere, kes kasvatab või hooldab kolme ja enamat kuni 18-aastast last või kelle ülalpidamisel on seal hulgas kuni 24-aastaseid lapsi, ning kes elab ning on registreeritud Narva linnas asuvas eluruumis, kus iga pereliikme kohta on alla 6 m² elamispinda;
[ - jõust. 01.09.2010]
  2) kuni 18-aastaste lastega pere, kes kasutab üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda rohkem kui viis aastat ning kellel on ühe pereliikme kohta alla 6 m² elamispinda;
[ - jõust. 01.09.2010]
  3) füüsilise ja/või psüühilise puuetega isikud, kelle töövõimetusprotsent on 80-100% ja/või kellel on sügav või raske puude raskusaste, ning kes elavad eluruumis, kus iga pereliikme kohta on alla 6 m² elamispinda ja kasutavad üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda rohkem kui viis aastat;
[ - jõust. 01.09.2010]
  4) pere, kes kasvatab või hooldab füüsilise ja/või psüühilise puuetega lapse, kelle töövõimetusprotsent on 80–100% ja/või kellel on sügav või raske puude raskusaste, ning kasutab üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda ja kellel on ühe pereliikme kohta alla 6 m² elamispinda;
[ - jõust. 01.09.2010]

  (1¹) Munitsipaalkorteri üürile andmist võib taotleda spetsialist, kes vajab munitsipaaleluruumi tema teenistus- või töösuhte ajaks ja vastab järgmistele nõuetele:
  1) tema omandis või temaga koos elavate pereliikmete omandis ei ole Narva linnas elamiskõlblikku vallas- ja/või kinnisvara või tal puudub õigus seda kasutada;
  2) omab töö- või ametikohale vastavat haridust ning töötab antud erialal;
  3) isik on vajalik Narva linna halduslike või avalike funktsioonide teostamiseks ja/või on võetud teenistusse/tööle konkursi korras.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ja nende pereliikmed, välja arvatud paragrahvi 5 lõikes 1¹ nimetatud isikud, kes soovivad ühiselt üürida munitsipaalkorterit, peavad taotlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele:
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]
  1) nende elukoha andmed olid kantud Narva rahvastikuregistrisse vähemalt viimased viis aastat;
  2) nende omandis või temaga koos elavate pereliikmete omandis pole elamiskõlblikku vallasvara ja/või kinnisvara või puudub seaduslik õigus neid kasutada;
[ - jõust. 01.09.2010]
  3) juhul, kui taotlejad on või temaga koos elavad pereliikmed olid varem munitsipaaleluruumi üürnikud, ei tohi nendel olla võlgnevust üüri ja kõrvalkulude osas ning esineda kehtestatud munitsipaaleluruumide sisekorra eeskirja rikkumisi;
[ - jõust. 01.09.2010]
  4) munitsipaalkorteri üürimist taotleva isikuna ei võeta arvele isikuid, kes on oma elamistingimusi teadlikult ja tahtlikult halvendanud (vahetus; teiste isikute majutamine, v.a abikaasa, alaealised lapsed; munitsipaaleluruumist väljatõstmine lepingutingimuste mittetäitmise tõttu; teistesse eluruumidesse ümberkolimine, mille tulemusena iga pereliikme kohta tuleb vähem kui 6 m² elamispinda. Antud piirangut ei rakendata juhul, kui pärast lepingu lõpetamist on endine üürnik või perekonna liige, kes taotleb kandmist järjekorda, täielikult kustutanud võlad eluruumi eest ning tasunud täitemenetlusega seotud kulud
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 6.   Avalduste esitamise kord

  (1) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvele võtmiseks peab isik (edaspidi taotleja) esitama kirjaliku avalduse (edaspidi avaldus) ja lisama sellele koopiad dokumentidest vastavalt eluasemekomisjoni kinnitatud vormile ja loetelule.

  (2) Avaldus esitatakse isiklikult või seadusliku või volitatud esindaja kaudu.

  (3) Kui munitsipaaleluruumi vajatakse elamiseks perele, allkirjastavad avalduse ja kinnitavad avalduses märgitud andmed kõik täisealised pereliikmed või nende seaduslikud esindajad.

  (4) Avalduses peavad olema ära näidatud otsustamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:
  1) isiku- ja kontaktandmed taotleja ja pereliikmete kohta, kes taotlevad koos taotlejaga eluruumi üürimist;
  2) andmed tegeliku elukoha ja taotlemise hetkel elamiseks kasutatava eluaseme kohta;
  3) andmed taotleja ja tema pereliikmete eelnevate elukohtade kohta;
  4) munitsipaaleluruumi üürimise taotluse põhjendus;
  5) muud vajalikud andmed.

§ 6¹.   Spetsialistidele teenistus- või töösuhte ajaks munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta taotluste esitamise kord.

  (1) Motiveeritud taotluse eluruumi üürile andmise kohta spetsialistidele nende teenistus- või töösuhte ajaks esitab linnavalitsuse hallatav asutus, linnavalitsuse struktuuriüksus või teine avalikes huvides tegutsev asutus, põhjendades eluruumi eraldamise vajadust. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:
  1) spetsialisti isiku- ja kontaktandmed;
  2) spetsialisti amet, töökogemus, kas on võetud konkursi alusel või mitte, tööle astumise aeg, töö/teenistuse/lepingu kestvus (tuleb lisada koopiad töölepingust või ametisse nimetamise dokumentidest);
  3) taotleja haridust tõendavad dokumendid;
  4) andmed tegeliku elukoha ja taotlemise hetkel elamiseks kasutatava eluaseme kohta;
  5) munitsipaaleluruumi üürimise taotluse põhjendus, vajadus linnale ja/või põhjendatud avalik huvi;
  6) muud vajalikud andmed.

  (2) Taotlusele lisatakse eluruumi vajava isiku kirjalik avaldus. Avalduses peavad olema ära näidatud otsustamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:
  1) isiku- ja kontaktandmed taotleja ja pereliikmete kohta, kes taotlevad koos taotlejaga eluruumi üürimist;
  2) andmed tegeliku elukoha ja taotlemise hetkel elamiseks kasutatava eluaseme kohta;
  3) munitsipaaleluruumi üürimise taotluse põhjendus;
  4) muud vajalikud andmed.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 7.   Avalduste menetlemine

  (1) Avaldused munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võtmiseks vaatab läbi eluasemekomisjon ja langetab vastava otsuse.

  (2) Avalduste menetlemise ja läbivaatamise kord on määratletud eluasemekomisjoni põhimääruses.

  (3) Avalduse rahuldamise korral võetakse isik ja tema pereliikmed, kes taotlevad koos taotlejaga eluruumi üürimist, arvele avalduse esitamise kuupäevaga.

  (4) Käesoleva korra paragrahvi 4 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 ning paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid ja peresid ei võeta arvele juhul, kui nad on munitsipaaleluruumi üürimise taotlemise hetkeks vabatahtlikult oma elamistingimusi halvendanud:
  1) [kehtetu - jõust. 01.09.2010]
  2) kasutatavasse eluruumi teiste isikute majutamise teel, välja arvatud abikaasa ja alaealised lapsed ja töövõimetuid vanemaid.
[RT I, 11.12.2019, 21 - jõust. 09.12.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 kohtuotsus nr 5-18-7 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. juuni 2009. a määruse nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“§ 7 lõike 4 punkt 2 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist.]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võivad isikud taotleda eluruumi üürimist mitte varem kui 5 aastat pärast elamistingimusi halvenemist.
[RT I, 11.12.2019, 21 - jõust. 09.12.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 kohtuotsus nr 5-18-7 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. juuni 2009. a määruse nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“ § 7 lõige 5 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist.]

  (6) Käesoleva korra paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid ei võeta munitsipaalkorteri üürimist taotleva isikuna arvele, kui nad on eluruumist välja tõstetud kohtuotsusega või täitemenetluse käigus või neil puudub eluase seoses munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisega. Selline piirang kehtib 5 aastat alates käesolevas lõike esimeses lauses nimetatud asjaolude tekkimise hetkest.
[ - jõust. 01.09.2010]

§ 7¹.   Spetsialistidele teenistus- või töösuhte ajaks munitsipaaleluruumi üürile andmise taotluste menetlemine

  (1) Taotlused spetsialistidele teenistus- või töösuhte ajaks munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta vaatab läbi eluasemekomisjon ja langetab vastava otsuse.

  (2) Taotluste või/ja avalduste menetlemise ja läbivaatamise kord on määratletud eluasemekomisjoni põhimääruses.

  (3) Taotluse rahuldamise korral võetakse spetsialist arvele taotlusese esitamise kuupäevaga.

  (4) Arvelevõetud isikute registrit peab Eluasemekomisjoni poolt määratud registripidaja.

  (5) Registrisse peavad olema kantud vähemalt järgmised andmed:
  1) arvelevõetud isikute perekonna- ja eesnimed;
  2) sünniajad või isikukoodid;
  3) taotletava eluruumi iseloomustus;
  4) arvele võtmise kuupäev;
  5) muud otsustamiseks vajalikud ja olulised andmed.

  (6) Registri järjekorranumber omistatakse taotlejale taotluse esitamise kuupäevast lähtudes pärast eluasemekomisjoni otsuse langetamist avalduse rahuldamise kohta.

  (7) Iga aasta 31. detsembri seisuga toimub registriandmete ja järjekorranumbrite korrigeerimine.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 8.   Arvestuse pidamine munitsipaaleluruumide üürimist taotlevate isikute üle

  (1) Arvelevõetud isikute andmed kantakse registrisse.

  (2) Arvelevõetud isikute registrit peab haldaja.

  (3) Registrisse peavad olema kantud vähemalt järgmised andmed:
  1) munitsipaaleluruumi üürimist taotlejatena arvelevõetud isikute perekonna- ja eesnimed;
  2) sünniajad või isikukoodid;
  3) taotletava eluruumi liik ja iseloomustus (munitsipaalkorter või munitsipaalelamispind);
  4) arvele võtmise kuupäev;
  5) muud otsustamiseks vajalikud ja olulised andmed.

  (4) Arvelevõetud isikute registrit ja arvestust peetakse eraldi:
  1) munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikute kohta;
  2) munitsipaalkorteri üürimist taotlevate isikute kohta.

  (5) Registri järjekorranumber omistatakse taotlejale taotluse esitamise kuupäevast lähtudes pärast eluasemekomisjoni otsuse langetamist avalduse rahuldamise kohta.

  (6) Igal aastal 1. aprilli seisuga toimub registriandmete ja järjekorranumbrite korrigeerimine.

§ 9.   Arvelevõetud isikute andmete uuendamine

  Arvelevõetud isikud on kohustatud:
  1) teavitama haldajat munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvelevõtmise aluseks olevate asjaolude muutumisest või äralangemisest ühe kuu jooksul alates asjaolude tekkimisest;
  2) teavitama viivitamatult arvel olevate isiku- või kontaktandmete muutumisest;
  3) kinnitama iga aasta 1. märtsiks munitsipaaleluruumi üürile võtmist taotlevate isikute arvel olemise alust kirjalikult postiga või isiklikult haldaja juures.

§ 10.   Arvelt maha võtmine

  (1) Arvelevõetud isikud võetakse arvelt maha järgmistel põhjustel:
  1) munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvel olemise aluseks olevate asjaolude äralangemine;
  2) arvelevõetud isiku alusetu keeldumine talle pakutud vabast munitsipaaleluruumist juhul, kui see vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning isiku ja tema perekonna vajadustele;
  3) isiku poolt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine, mis on arvelevõtmise otsustamisel määrava tähendusega;
  4) arvelevõetud isiku keeldumine üürilepingu sõlmimisest juhul, kui talle pakutud eluruum vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning taotleja ja tema perekonna vajadustele;
  5) käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuste mõjuva põhjuseta täitmata jätmine;
  6) isikule munitsipaaleluruumi üürile andmine;
  7) arvelevõetud isiku isikliku avalduse alusel;
  8) seoses Narva linnast lahkumisega teisse elukohta;
  9) elamiskõlblikku vallasvara või kinnisvara omandamine;
  10) kui arvelevõetud isik ei täida õigeaegselt § 12 punktis 2 kehtestatud kohustus;
  11) isiku arvelt maha võtmise aluseks olevate oluliste asjaolude ilmnemine.

  (2) Isiku või isikute arvelt maha võtmist käsitleb ja vastavasisulise otsuse langetab eluasemekomisjon.

  (3) Haldaja kustutab isiku registrist eluasemekomisjoni otsuse alusel, millest isikut teavitatakse ühe kuu jooksul alates otsuse langetamise kuupäevast.

3. peatükk MUNITSIPAALELURUUMIDE ÜÜRILE ANDMINE 

§ 11.   Munitsipaaleluruumide üürile andmise tingimused

  (1) Eluruumid antakse isikutele ja peredele alaliseks elamiseks nendega sõlmitud üürilepingus sätestatud tähtajaks ja tingimustel.

  (2) Juhul, kui munitsipaaleluruum antakse üürile isikule ja perele, kes on eluaseme saamise hetkel juba muu munitsipaaleluruumi üürnik, kuulub sõlmitud üürileping koheselt lõpetamisele ning üürnikud on kohustatud eluruumi üürileandjale tagastama.

  (3) Munitsipaalelamispind antakse üürile kuni viieks aastaks, munitsipaalkorter – kuni viieks aastaks või tähtajatult, munitsipaalkorter spetsialistidele – töösuhte või teenistuse ajaks Narva linnaga. Juhul, kui isikul on Eestis tähtajaline elamisluba, sõlmitakse üürileping tähtajaks, mis ei ületa elamisloa kehtivusaega. Eluruumi üürile andmise täpne tähtaeg määratakse kindlaks linnavalitsuse korralduses eluasemekomisjoni ettepaneku alusel.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 12.   Eluruumi üürile andmisele eelnevad toimingud

  (1) Enne arvelevõetud isikule munitsipaaleluruumi üürile andmise küsimuse läbivaatamist teavitab haldaja seda isikut haldajale varasemalt esitatud andmete uuendamise vajadusest.

  (2) Arvelevõetud isik peab esitama nõutud andmed õigeaegselt.

  (3) Juhul, kui põhjused isiku või pere arvel olemiseks on ära langenud, siis munitsipaaleluruumi üürile ei anta ning isik võetakse arvelt maha käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt.

  (4) Juhul, kui põhjused isiku arvel olemiseks ei ole ära langenud, antake isikule ülevaatamiseks asustamata munitsipaaleluruum, mis vastab pere vajadustele ning mida isik taotles.

  (5) Arvelevõetud isik peab määratud tähtajaks teatama talle pakutud munitsipaaleluruumi üürimise soovist. Kui arvelevõetud isik oli asja ülevaatamisel teadlik või oleks pidanud teadma eluruumi mittevastavusest sellele esitatavatele nõuetele, kuid andis sellele vaatamata oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks ning võttis eluruumi vastu, kaotab see isik õiguse üürilepingust taganeda.

  (6) Kui arvelevõetud isik keeldub talle pakutud munitsipaaleluruumist, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning isiku ja tema perekonna vajadustele, võetakse isik munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvelt maha käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt.

§ 13.   Eluruumi üürile andmise otsustamine

  (1) Otsustuse munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, võtab vastu Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul. Selles peavad olema vähemalt järgmised andmed:
  1) isiku, kellele munitsipaaleluruum üürile antakse, perekonna- ja eesnimi ning isikukood, samuti koos selle isikuga eluruumi elama asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid;
  2) üürile antava eluruumi aadress, tubade arv, korrus, üldpind;
  3) eluruumi üürile andmise tähtaeg;
  4) tähtaeg, mille jooksul peab isik sõlmima üürilepingu, ning selle tähtaja mittejärgimise tagajärjed.

  (2) Narva Linnavalitsuse korraldusest teavitatakse arvelevõetud isikut kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise otsustuse vastuvõtmisest.

  (3) Otsustuse munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta, lähtudes käesoleva korra § 3 lõike 4 punktist 5 võtab vastu Narva Linnavolikogu.

  (4) Otsuse munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta spetsialistidele nende teenistus- või töösuhte ajaks, lähtudes käesoleva korra § 3 lõike 4 punktis 5 sätestatust, teeb Narva Linnavalitsus Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ettepanekul.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

§ 14.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Isikuga, kelle suhtes linnavalitsus/linnavolikogu on vastu võtnud eluruumi üürile andmise korralduse/otsuse, sõlmitakse kirjalik üürileping.
[ - jõust. 01.09.2010]

  (2) Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused kinnitab Narva Linnavalitsus.

  (3) Üürilepingu sõlmib haldaja.

  (4) Üürileping tuleb sõlmida 15 kalendripäeva jooksul arvates isiku teavitamisest korralduse/otsuse vastuvõtmisest. Juhul, kui isik ei kasuta määratud tähtaja jooksul oma üürilepingu sõlmimise õigust, kaotab ta lepingu sõlmimise ja eluruumi üürimise õiguse ning võetakse munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvelt maha. Sellisel juhul tunnistatakse linnavalitsuse korraldus/linnavolikogu otsus eluruumi üürile andmise kohta kehtetuks.
[ - jõust. 01.09.2010]

§ 15.   Üürilepingute arvestuse pidamine

  Haldaja peab sõlmitud üürilepingute arvestust, kontrollib nende täitmist ning vajadusel rakendab õiguskaitsevahendeid.

§ 16.   Üürilepingu pikendamine

  Tähtajalise üürilepingu kehtivusaja lõppemisel langetab haldaja otsuse tähtaja edasise pikendamise või üürilepingu lõpetamise kohta, võttes arvesse kõiki eluruumi üürimisega seotud asjaolusid.

§ 17.   Üürilepingu lõpetamine

  (1) Üürileping lõpetatakse üürilepingus ja seaduses sätestatud tingimustel ja alustel.

  (2) Üürilepingu lõpetamist, eluruumide tagastamist kontrollib ja sellega seotud vajalikud toimingud teeb haldaja.

§ 18.   Toa üürile andmine ühises eluruumis

  Toa vabanemise korral ühises eluruumis otsustab selle edasise kasutamise (vabanenud toa üürile andmise või ühise eluruumi üürnike ümbermajutamise) eluasemekomisjon.

§ 19.   Munitsipaalelamispinna üürile andmise erisused

  Munitsipaalelamispinna üürilepingu võib sõlmida haldaja tähtajaga kuni kolmeks kuuks koos kohustusega vabastada elamispind pärast üürilepingu tähtaja lõppemist, kui eluruumi üürimist taotleval isikul puudub võimalus kusagil elada eelneva eluaseme tulekahjus või loodusõnnetuses hävimise tõttu, samuti eelmisest eluruumist väljatõstmise tõttu või munitsipaalkorteri üürilepingu vabatahtliku ülesütlemise tõttu. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel langetab otsuse elamispinna üürile andmise ja tähtajalise üürilepingu sõlmimise kohta haldaja.
[RT I, 11.12.2019, 21 - jõust. 09.12.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 kohtuotsus nr 5-18-7 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. juuni 2009. a määruse nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“ § 19 osas, milles see annab eraõiguslikule juriidilisele isikule õiguse otsustada eluruumi tagamise teenuse osutamise üle.]

§ 19¹.   Munitsipaaleluruumide vahetus
[ - jõust. 01.09.2010]

  (1) Munitsipaalelamufondi siseselt võib teostada munitsipaaleluruumide vahetust lähtudes Narva linna huvidest ja mõjuvatest sotsiaalsetest põhjustest.

  (2) Eluruumi üürnikul on õigus temaga koos elavate täisealiste pereliikmete ning haldaja kirjalikul nõusolekul vahetada tema kasutuses oleva eluruumi kasutusõigus teise eluruumi kasutusõiguse vastu.

  (3) Eluruumi kasutusõiguse vahetus on lubatud sõltuvalt asjaoludest kahe, kolme ja enama üürniku vahel.

  (4) Kui eluruumi kasutab isik, kelle üle on seatud eestkoste või hoolekanne, on eluruumi kasutusõiguse vahetuseks vajalik eeskoste- või hoolekandeasutuse nõusolek.

  (5) Vahetuse vormistamiseks esitavad eluruumide kasutusõiguse vahetuses osalevad isikud haldajale järgmised dokumendid:
  1) avaldus vastavalt toodud vormile;
  2) eluruumi üürileping;
  3) kõigi täiskasvanud pereliikmete isikut tõendatavad dokumendid ja laste sünnitunnistused;
  4) tõend võlgnevuse puudumise kohta.

  (6) Eluruumide kasutusõiguse vahetus ei ole lubatud järgmistel juhtudel:
  1) isikutega, kellel puudub Eestis kehtiv elamisluba;
  2) kui eluruumidele on omistatud sotsiaaleluruumi staatus;
  3) kui eluruumi üürnikul on võlg korteri üüritasu ja kommunaalteenuste eest;
  4) kui üürniku vastu on esitatud hagi eluruumi üürilepingu lõpetamiseks või ülesütlemiseks;
  5) kui maja (eluruum) on tunnistatud avariiohtlikuks, kuulub lammutamisele või selle elanikud ümbermajutamisele.

  (7) Munitsipaaleluruumide vahetuse avaldused vaatab läbi eluasemekomisjon.

  (8) Otsustuse munitsipaaleluruumide vahetuse kohta võtab vastu Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul. Selles peavad olema vähemalt järgmised andmed:
  1) munitsipaaleluruumide vahetuses osalevate isikute perekonna- ja eesnimed, isikukoodid, samuti koos nendega vahetatavatesse eluruumidesse elama asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid;
  2) vahetatavate eluruumide aadressid, tubade arv, korrus, üldpind;
  3) eluruumi üürile andmise tähtaeg;
  4) tähtaeg, mille jooksul vahetuses osalevad isikud peavad üürilepingud ümber sõlmima ning selle tähtaja mittejärgimise tagajärjed;
  5) munitsipaaleluruumide vahetuse põhjused.

  (9) Munitsipaaleluruumide vahetuses osalevat isikut teavitatakse Narva Linnavalitsuse korraldusest kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise otsustuse vastuvõtmisest.

  (10) Isikutega, kelle suhtes Narva Linnavalitsus on vastu võtnud munitsipaaleluruumide vahetuse korralduse, sõlmib haldaja üürilepingud.

4. peatükk MUNITSIPAALELURUUMIDE KASUTAMINE ÜÜRILEPINGU ALUSEL 

§ 20.   Eluruumi kasutamise üldpõhimõtted

  (1) Munitsipaaleluruumi üürnik on kohustatud:
  1) kasutama eluruumi vastavalt selle sihtotstarbele ehk elamiseks;
  2) tasuma kohusetundlikult ja õigeaegselt üüri ja kõrvalkulusid;
  3) täitma sõlmitud üürilepingu tingimusi;
  4) arvestama teiste majaelanike ja naabrite huvidega.

  (2) Munitsipaaleluruumi allkasutusse andmine on keelatud.

  (3) Munitsipaaleluruumi üürileping ning sellest tulenevad õigused ja kohustused ei kuulu üleandmisele kolmandale isikule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

  (4) Eluruumi üürnik võib haldaja ja täisealiste pereliikmete kirjalikul nõusolekul anda munitsipaaleluruumi üürilepingu ning lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle pereliikmele, kes elab ja kelle elukoht on registreeritud üürinikuga samas eluruumis.

  (5) Eluruumi üürnikul on õigus haldaja kirjalikul nõusolekul majutada üüritud ruumi oma abikaasat ja töövõimetuid vanemaid. Üüritud ruumi teiste isikute majutamisega ning registreerimiseks omaniku loa andmisega seotud küsimused lahendatakse eluasemekomisjoni otsusega üürileandja, üürniku ja kõigi üürnikuga elavate täisealiste pereliikmete kirjalikul nõusolekul järgmistel juhtudel:
  1) kui taotleja oli varem registreeritud või elas samas munitsipaaleluruumis;
  2) kui taotleja on üürniku pereliikme abikaasa.
[RT IV, 28.03.2013, 17 - jõust. 31.03.2013]

  (6) Eluruumi üürniku surma korral kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 21.   Korra rakendamine

  (1) Käesoleva määruse jõustumise hetkel loetakse Narva Linnavolikogu 17.04.1996 määrusega nr 85/37 kinnitatud „Munitsipaaleluruumide eraldamise ja elamistingimuste parandamist vajavate isikute registreerimise eeskirja” kohaselt elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvele võetud isikud munitsipaalkorteri üürimist taotlevate isikutena arvele võetuks vastavalt avalduse/taotluse esitamise kuupäevale.

  (2) Käesoleva määruse jõustumise hetkel loetakse Narva Linnavolikogu 14.10.1998 määrusega nr 63/31 kinnitatud „Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise korra Narva linnas” kohaselt sotsiaaleluruumi vajavate isikutena arvele võetud isikud munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikutena arvele võetuks vastavalt avalduse/taotluse esitamise kuupäevale.

  (3) Teha linnavalitsuse ülesandeks munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute registriandmete ja järjekorranumbrite korrigeerimise korraldamine ning arvelevõetud isikuid toimunud muudatustest teavitamine.

  (4) Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamisega seotud küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva korraga, lahendab linnavalitsus.

§ 22.   Kehtivate sotsiaaleluruumide üürilepingute ülevaatamine

  Sotsiaaleluruumide üürilepingute tähtaja lõppemisel korraldada sotsiaaleluruumi staatuse kehtetuks tunnistamine ja teha sotsiaaleluruumide üürnikele munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimise ettepanek. Sel juhul lahendab kõik küsimused eluasemekomisjon.

§ 23.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 01.07.2009.

§ 24.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 25.   Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra muutmine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]