Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Väljaandja:Nõva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.03.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.07.2018
Avaldamismärge:RT IV, 28.03.2013, 24

Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Vastu võetud 15.03.2013 nr 7

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg 2 - lg 4 § 67 lg 1 ja lg 3, § 68 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg1 ja lg 3 p 1, riigihangete seaduse §6 lg 2 alusel

1. peatükk Üldnõuded 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse Nõva vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord, mille ülesandeks on kindlaks määrata:
 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
 2) korraldatud jäätmeveo veopiirkond;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise sagedus ja aeg;
 4) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord;
 5) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord.

 (2) Määrusega kehtestatakse Nõva vallas asuvate ja tegutsevate jäätmevaldajate erandkorras korraldatud jäätmeveost tähtajaks vabastamise kord.

 (3) Määrusega ei reguleerita jäätmeveo korraldamist jäätmevaldaja kinnistu piires, st jäätmekonteineri asukoht kinnistul ja kaugus kinnistu välispiirist ei saa olla korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitumise aluseks.

§ 2.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu


Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele koodiga:


1) 20 03 01 - segaolmejäätmed;
2) koodiga 20 ja koodiga 15 01 10 tähistatud ohtlikud jäätmed, v.a. 20 01 37 (ohtlikke aineid sisaldav puit).

§ 3.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Nõva valla veopiirkond on omavalitsuse haldusterritoorium, mis koos teiste korraldatud jäätmeveo hankes osalevate omavalitsustega moodustab ühtse Läänemaa korraldatud jäätmeveo veopiirkonna. Ühtse veopiirkonna moodustavad:
 1) Hanila vald;
 2) Lihula vald;
 3) Martna vald;
 4) Nõva vald;
 5) Oru vald;
 6) Taebla vald;
 7) Risti vald.

 (2) Veopiirkonna füüsiline suurus ei muutu piirkonda kuuluvate omavalitsuste ühinemisel ega jagunemisel.

2. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 4.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg

 (1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi olmejäätmeid:
 1) segaolmejäätmed;
 2) ohtlikud jäätmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmeid kogutakse liigiti eraldi kogumismahutitesse. Kasutatavate konteinerite maht määratakse ära korraldatud jäätmeveo teenustekontsessiooni pakkumise kutse dokumentides (HD).

 (3) Segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamise minimaalne sagedus kompaktse hoonestusega ja/või tiheasustusaladel on üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.

 (4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud, levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuteid tühjendada minimaalselt sätestatust sagedamini. Kui olud nõuavad maksimaalsest tihedamat tühjendussagedust, kui on kirjeldatud HD-s on vedajal õigus rakendada HD-s vastavale konteineriliigile pakutud hinda koefitsiendiga 1,2.

 (5) Kliendi nõudmisel toimuv jäätmeveo maksimaalne sagedus ei pea kompaktse hoonestusega ja/või tiheasustusaladel olema sagedasem, kui kolm korda nädalas ja hajaasustusaladel üks kord nädalas.

 (6) Kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul 23.00-st kuni 07.00-ni. Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma ajal, kui see kõige vähem häirib liiklust.

 (7) Jäätmevaldajatel on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks paigaldada veopäeval kogumismahutid väljapoole oma kinnistu piire nii, et need ei takistaks liiklust.

 (8) Vedaja poolt tühjendatav täis jäätmekonteiner, milleks on 30-l kilekott, ei tohi kaaluda rohkem, kui 10kg.

§ 5.  Jäätmeveo teenustasud

 (1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate segaolmejäätmete konteinerite mahud on järgmised:
 1) 30-l konteiner;
 2) 80-l konteiner;
 3) 140-l konteiner;
 4) 240-l konteiner;
 5) 300-l konteiner;
 6) 600-l konteiner;
 7) 660-l konteiner;
 8) 800-l konteiner;
 9) 1100-l konteiner;
 10) 1500-l konteiner;
 11) 2500-l konteiner;
 12) 4500-l konteiner.

 (2) Jäätmeveo teenustasud ei pea sisaldama kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda.

 (3) Elanikel on lubatud kasutada § 5 lõikes 1 toodust erinevat konteinerit, kui see on jäätmeveokiga tühjendatav ja selle erinevus mahub järgmistesse piiridesse:
 1) 30 – l suurem 20%; v.a korraldatud jäätmeveol, kus lõtku ei ole;
 2) 80-240l – 15%;
 3) 370-800l – 10%;
 4) 1100-4500l – 5%.

 (4) Vedaja ei tohi lubatud kõikumise piiridesse jäävat konteinerit maksustada lõikes 1 esitatud mahuga konteinerite hinnast erineva hinnaga.

 (5) Lõikes 1 nimetamata ja lubatud erinevuse piiridesse mitte mahtuvate standardsete kogumismahutite teenustasu arvestatakse suuruselt järgmise kogumismahuti ühikhinna järgi.

 (6) Teenustasu arvutamise aluseks võetakse segaolmejäätmete mahukaal, mis on 0,155 t/m3. Mahukaalu arvutamise aluseks võetakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu poolt väljatöötatud mahukaalude keskmine, mille aluseks olevad mahukaalud on järgmised:
 1) suurpaneel elamurajoonid k=0,133 t/m3;
 2) puitelamurajoonid k=0,147 t/m3;
 3) väikeelamurajoonid k=0,146 t/m3;
 4) hajaasustus k=0,195 t/m3.

§ 6.  Jäätmevaldaja poolne pretensiooni esitamise tähtaeg


Jäätmevaldajal on õigus esitada jäätmevedajale pretensioon jäätmekonteineri tühjendamata jätmise kohta või jäätmekonteineri rikkumise kohta 48 tunni jooksul alates tühjenduspäeva kella 18.00st.

§ 7.  Jäätmeveo teenustasude muutmine

 (1) Teenustasusid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingu kehtivusajal ei muudeta, va käesolevas paragrahvis loetletud erijuhtudel.

 (2) Teenustasu muutmist ei saa taotleda varem, kui kaks aastat peale hankelepingu sõlmimist.

 (3) Teenustasude muutmise õigus on vallavalitsusel. Uute teenustasude jõustumine sätestatakse Hankija ja Kontsessionääri vahelise jäätmehoolduslepinguga.
 1) Teenustasude hindade muutmist saab taotleda riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise korral ning saastetasu maksumäärade muutmisel, alates uue maksumäära kehtimahakkamise hetkest ja ainult maksumäära või tasumäära muutuse ulatuses teenuse hinnakomponendist;
 2) Teenustasude hindade muutmist saab taotleda transpordikulu muutuse katmiseks Eesti Statistikaameti kodulehel arvutatava tarbijahinnaindeksi võrra, http://www.stat.ee/thi-kalkulaator, juhul, kui Kontsessionäärile on tõusnud Kontsessionääri ja kütuse tarnija vahelises lepingus kokkulepitud kütuse hind samapalju või rohkem, kui on tarbijahinnaindeksi muutus teenustasude muutmise taotlemisele eelneval kalendriaastal;
 3) Teenustasude muutmise taotlemisel transpordikulude muutuse katmiseks tuleb Kontsessionääril esitada tema ja tarnija vaheline kütuse ostu leping, kus on fikseeritud kütuse sisseostu hind ning lepingu lisa või uus leping, kust on tuvastatav kütusehinna tõus samaväärselt, või rohkem, tarbijahinnaindeksiga.

 (4) Teenustasude muutmine või muutmata jätmine toimub vallavalitsuste kaalutlusotsuse alusel lähtudes hinnamuutuse põhjendatusest seoses lg 3 p 1 nimetatud maksumäärade muutumisega.

3. peatükk Teenuste kontsessiooni korraldamine, lepingu sõlmimine ja ainuõiguse äravõtmine 

§ 8.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks teenuste kontsessiooni korraldamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks ühtses veopiirkonnas viiakse riigihange läbi teenuste kontsessioonina vastavalt jäätmeseadusele, riigihangete seaduse esimesele peatükile ja hankes osalevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele.

 (2) Hanke võitnud kontsessionäärile antakse ainuõigus kuni 31.05.2018. a-ni.

 (3) Pakkumuse hindamiseks moodustatakse 7 liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Läänemaa Omavalitsuste Liidu ja paragrahvis 3 nimetatud omavalitsuste esindajad.

§ 9.  Lepingu sõlmimine

 (1) ) Leping omavalitsuste ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud kontsessionääri vahel sõlmitakse 90-ne päeva jooksul peale edukaks tunnistatud otsuse teate edastamist kõikidele pakkujatele, kuid mitte varem kui 40 päeva peale selle edastamist kõikidele pakkujatele.

 (2) Lepingu sõlmimisest võidakse keelduda, kui kontsessionäär ei ole lepingu sõlmimise hetkeks alustanud korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotlemist konkursi tingimustes nimetatud veopiirkonda.

§ 10.  Kontsessionäärilt ainuõiguse äravõtmine

 (1) Ühtse veopiirkonna moodustanud omavalitsustel on õigus võtta kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära ainuõigus jäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
 1) kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse § 85 lõike 1 punktile 3, st ei ole alustanud vedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks;
 2) kontsessionäär ei ole varustanud konteinereid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hiljemalt lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
 3) kontsessionäär on vähemalt kolm korda jätnud konteinerid õigeaegselt tühjendamata;
 4) kontsessionäär on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või omavalitsuste ja kontsessionääri vahelist lepingut;
 5) kontsessionäärilt on enne Lepingu lõppemise tähtaega võetud ära jäätmeluba Veopiirkonnale olmejäätmete käitlemiseks ja veoks.

 (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab omavalitsus sellest viivitamatult kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

 (3) Juhul, kui kontsessionäär ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid tema poolt käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud rikkumist, otsustab ainuõiguse andja kontsessionäärilt veopiirkonnas olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 11.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja, kes asub korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumil, loetakse vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõige 1 korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates ühishankes osalevate omavalitsuste korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (2) Ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sarnastel alustel ühistutega, st vedajaga sõlmib lepingu või loetakse liitunuks vaid üks jäätmevaldaja ja teised liituvad temaga kokkuleppe alusel.

§ 12.  Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamine

 (1) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõikele 4 võib kohalik omavalitsus, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata, jäätmevaldaja erandkorras tähtajaliselt vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (2) Jäätmevaldajat saab vabastada vaid tema kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitakse:
 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda vabastamist;
 2) tähtaeg, milleni jäätmevaldaja soovib enda erandkorras vabastamist.

 (3) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda ei ole kasutatud.

 (4) Jäätmevaldaja, kes ei esita lõikes 3 nõutud kinnitust loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist alates.

 (5) Vabastamise tähtaja määramiseks on vallavalitsusel kohustus veenduda, et jäätmevaldaja vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (6) Jäätmevaldaja taotluse menetlemine toimub vastavalt haldusmenetlusseadusele.

 (7) Kui jäätmevaldaja on vabastatud korraldatud jäätmeveost kinnistu mittekasutamise põhjendusel, peab ta selle kasutama asumisest omavalitsust koheselt informeerima.

 (8) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõikele 41 on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

5. peatükk Määruse rakendamine 

§ 13.  Määruse rakendamine


Määrus rakendub täiemahuliselt alates hetkest, kui määruse vastuvõtmise hetkel kehtiv korraldatud jäätmeveo leping on lõppenud või kehtivas lepingus nimetatud ainuõiguse lõppemise tähtpäev on saabunud, olenevalt sellest kumb tähtpäev saabub viimasena.

§ 14.  Määruse jõustumine


Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kalle Saar
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json