ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri

Väljaandja:Kehtna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.04.2014, 12

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri

Vastu võetud 16.04.2014 nr 16

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 2¹ ja § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  3) fekaalid –kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  4) reovesi üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  5) kanaliseerimine - reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  6) klient kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega on sõlmitud vastav leping;
  7) kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel;
  8) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  9) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  10) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  11) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
  12) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  13) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
  14) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  15) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
  16) sademetevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  17) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  18) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  19) vee-ettevõtja - juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist
  20) vee või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  21) vee või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
  22) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  23) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  24) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee kanaliseerimiseks;
  25) ühisveevärk - ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
  26) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  27) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 2.   Üldnõuded

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendus peab tagama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise ja selle korrasoleku eest vastutab vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele.

  (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. Ühisveevärgist vee võtmine v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja tasu õigusaktis sätestatud tingimustel ja suuruses ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanikule ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient õigusaktis sätestatud tingimustel ja suuruses vee-ettevõtjale teenustasu.

  (5) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (6) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademetevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus 0,1m. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 3.   Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni üks meeter kinnistu piirist väljaspool kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett.

  (3) Kui ühisveevärgi või –kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (4) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (5) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

  (6) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel sellest eelnevalt informeerida vee-ettevõtjat. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja sätete kohaselt vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

  (7) Kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased reovee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.

  (8) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul määratakse liitumispunkt vastava lepinguga.

§ 4.   Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine

  (1) Liitumistaotluse vormi koostab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja ja selles peab olema:
  1) isikuandmed;
  2) andmed kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
  5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanek liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanek ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

  (2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused), milles näidatakse:
  1) liitumispunktid;
  2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja –kanali‧satsiooniga.

  (3) Juhul, kui liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja reovee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses.

  (4) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega.

  (5) Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub õigusaktide ja Kehtna valla ehitusmääruse kohaselt.

  (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega.

  (7) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest, selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
  2) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (8) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel.

  (9) Liituja maksab liitumistasu liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. Kui lepingus pole sätestatus teisiti, siis maksab liituja 20% liitumistasust 20 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist ning 80% liitumistasust 30 päeva jooksul peale liitumisjärgsete ehitustööde vastuvõtmist või vastavalt lepingus määratud maksegraafikule tööde kestvuse ajal. Vee-ettevõtjal on õigus võtta põhjendatud liitumistasu, arvestades seaduses sätestatut.

2. peatükk Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamine 

§ 5.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Kliendi veega varustamise ja reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni tagab vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.

  (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.

  (3) Teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

  (5) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuspingud ehitiste omanike või valdajatega.

  (6) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

§ 6.   Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine

  (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peab arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4¹ sätteid.

  (2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist ilma lepingulist suhet lõpetama, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  2) kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, mis muudab kliendi mittekliendiks;
  3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja reovee ärajuhtimist uusehitu‧sega või renoveerimisega ei taastata;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 järgi teatatakse kliendile kirjalikult muude tingimuste kõrval vähemalt 1 kuu ette. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (5) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (6) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

§ 7.   Teenuse osutamise üldtingimused

  (1) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vallavolikogu volitatud isikul samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.

  (2) Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.

  (3) Kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt vähemalt üks kuu ette, omades selleks vallavalitsuse poolt antud kirjaliku seisukoha. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt õigusaktidele on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

  (4) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatuid kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

  (6) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (8) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 24 tunni, tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.

  (9) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 8.   Veega varustamise nõuded ja tingimused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

  (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja sätetele.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. Päästetöödeks kasutatud vee eest tasutakse vee-ettevõtjale vastavalt õigusaktile.

  (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

  (7) Klient peab hoidma nii sisendustoru, kui ka kinnistut läbiva magistraaltoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

  (8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja sätetele. Käesoleva paragrahvi lõike 8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust võib sulgemine toimuda koheselt ilma eelteateta.

§ 9.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja § 7 lõikes 4 ja 5 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (2) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktile või, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (5) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

  (7) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 8 sätestatud nõuete mittejärgimisest tekkinud kahju hüvitab selle tekitanud klient.

§ 10.   Omavolilised ühendused

  (1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostatakse vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele.

  (3) Isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirjas sätestatud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

  (4) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole
seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks aasta ning veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.

  (5) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 11.   Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja § 14 lõikes 9 toodud juhud;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud torustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
  9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda osaliselt või täielikult maksmata.

  (2) Omavolilise veekasutamise ja reovee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.

  (4) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirjas sätestatud arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirjas sätestatud arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 12 lõike 5 punkti 2 arvestuskorrale;
  4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 10 lõikele 5.

  (5) Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (7) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 7 lõikele 3, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleva lõike rakendamisel peab arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4¹ sätteid.

  (8) Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alla, määratakse hüvitus vallavolikogu volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 8 lõikes 5 ja § 14 lõikes 9 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 14 lõikes 9 toodud juhtudel kannab klient.

§ 12.   Keelatud ühendused

  (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

  (2) Keelatud ühendusteks on ka:
  1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
  4) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

  (3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 6 lõikele 3.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) punktis 3 toodud juhul vastavalt eeskirja § 11 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale;
  2) punktis 4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 10 lõike 4 kohaselt.

  (7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt.

§ 13.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja reovee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (5) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.

§ 14.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

  (2) Klient on kohustatud:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks õigusaktides sätestatud juhtudel litsentsi omavaid ettevõtjaid;
  2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale ja teistele õigusaktidele;
  3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  4) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

  (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirjale kui:
  1) kui rikutakse käesolevaparagrahvi lõike 2 punktide 1-3 nõudeid ning see häirib teistele klientidele teenuse osutamist;
  2) klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.

  (4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad
hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

  (11) Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

3. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus 

§ 15.   Veemõõtesõlm

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (2) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (3) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m;
  4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistut läbi teise kinnistu.

  (4) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui ei lepita kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (5) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

§ 16.   Veearvesti

  (1) Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

  (2) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

  (3) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (4) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (5) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirjale.

  (6) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 11 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

  (7) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

§ 17.   Veearvestus

  (1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole erandkorras kokku leppinud teisiti.

  (2) Erandjuhul veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus poolte kokkuleppel kui pole vastavat õigusakti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistutorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja § 11 lõigetes 2 ja 3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja § 8 lõigete 8 ja 9 kohaselt.

  (4) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (5) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 11 lõikes 3 sätestatut eeskirja § 11 lõikes 5 lubatud kestvusega.

  (6) Kui eeskirja § 16 lõike 7 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.

  (7) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (8) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (9) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

  (10) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 14 lõikest 9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 18.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel. Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. Reovee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.

  (2) Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõte‧sõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (3) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja § 16 lõike 3 nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 6 lõikele 4.

  (4) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 8 lõikes 5 sätestatud hüvituse nõuet.

  (5) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 19 lõike 1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

§ 19.   Reovee arvestus

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldus‧väärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 17 lõike 4 järgi.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 8 lõikes 5 sätestatut eeskirja § 11 lõikes 5 märgitud kestvusega.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Ühiskanalisatsiooni juhitava heit-, sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ette‧võtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

  (7) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa vastava puhasti projekteerimistingimustes sätestatud piirväärtusi.

§ 20.   Reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja inspektor-proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Inspektor-proovivõtja peab olema atesteeritud kehtestatud korras. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

  (6) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.

§ 21.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord

  (1) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest s.h vee-(reovee-)arvesti
näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale vastavalt võlaõigusseadusele viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

  (3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% tasumata summalt päevas kui võlaõigusseadus ei sätesta väiksemat suurust. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (4) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama.

  (5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

  (6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub eeskirja § 7 lõike 3 kohaselt.

§ 22.   Lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole otseses vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.

§ 23.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Kehtna Vallavolikogu 19. juuni 2001. a määrus nr 33 „Kehtna valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine“;
  2) Kehtna Vallavolikogu 15. augusti 2006. a määrus nr 17 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“.

§ 24.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juunil 2014. a.

Tõnis Blank
Vallavolikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json