SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Narva linnas

Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2021
Avaldamismärge:RT IV, 28.04.2016, 29

Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Narva linnas

Vastu võetud 21.04.2016 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Käesolev määrus reguleerib täiendavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetused) taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda Narva linnas isikutele, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Narva linn. Sotsiaaltoetus on käesoleva määruse mõistes isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus ja muu käesolevas määruses nimetatud mitterahaline sotsiaalabi.

  (2) Toetuste määramist ja maksmist korraldab ning maksmiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust Narva linna Sotsiaalabiamet (edaspidi Sotsiaalabiamet). Toetusi makstakse linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.

  (3) Toetuste määramise eesmärgiks on vähekindlustatud või erivajadustega inimestele hädavajalike kulutuste osaline katmine, kui isiku enda või perekonna ressursid on ammendunud ja neid kulutusi ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavate toetustega.

§ 2.   Toetuste liigid

  (1) Laste suvepuhkuse toetus.

  (2) Jõulupakitoetus.

  (3) Elluastumistoetus.

  (4) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus.

  (5) Koolimineku toetus.

  (6) Puudega laste ravimitoetus.

  (7) Proteesitoetus.

  (8) Transporditoetus.

  (9) Erakorraline toetus.

§ 3.   Laste suvepuhkuse toetus

  (1) Laste suvepuhkuse toetuse (edaspidi toetus) eesmärgiks on sotsiaalselt vähekindlustatud perekondadest lastele suvepuhkuse korraldamine. Puuetega lastele toetus eraldatakse majutuse tasustamise näol kuurorttsoonis, lastele teistest sotsiaalselt vähekindlustatud perekondadest - tuusiku kujul lastelaagrisse. Suvepuhkuse korraldamisega tegeleb Sotsiaalabiamet, perekondade poolt korraldatud puhkusega seotud kulusid ei hüvitata.

  (2) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel:
  1) vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed;
  2) puudega lapsed;
  3) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;
  4) riskiperedest lapsed (perekonnad, kes on Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna aktiivsel järelevalvel);
  5) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

  (3) Toetust võivad taotleda need perekonnad, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 50% kehtivast töötasu alammäärast kuus. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused. Riigi või linna ülalpidamisel olevate laste suhtes ei rakendata tingimust netosissetuleku kohta.

  (4) Toetuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja või hooldaja (kelle perekonnas elab laps hoolduslepingu alusel) Sotsiaalabiametisse vormikohase taotluse (Lisa 1) hiljemalt 30. maiks. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad perekonna sissetulekut toetuse taotlemise hetkel ja toetuse saamise õigust.

  (5) Vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele toetuse eraldamiseks valmistab ette vajalikke dokumente Sotsiaalabiameti lastekaitseosakond, välja arvatud lapsed, kellel on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

  (6) Toetuse suurus määratakse lähtudes selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

§ 4.   Jõulupakitoetus

  (1) Jõulupakitoetus (edaspidi toetus) on ette nähtud kingipakina vähekindlustatud peredest lastele vanuses 2-12 aastat.

  (2) Ühe lapse peale eraldatakse üks kingipakk.

  (3) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel:
  1) vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed;
  2) puudega lapsed;
  3) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;
  4) riskiperedest lapsed (perekonnad, mis on Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna aktiivsel järelevalvel);
  5) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

  (4) Kingipakkide kättetoimetamist korraldab Sotsiaalabiamet ameti spetsialistide poolt koostatud nimekirjade alusel. Kingipaki saamist kinnitab lapse seaduslik esindaja või hooldaja (kelle perekonnas elab laps hoolduslepingu alusel) oma allkirjaga.

  (5) Kättetoimetamise korraldamiseks võib Sotsiaalabiamet kaasata ka Narva linnas tegutsevaid mittetulundusühinguid ja muid asutusi. Asutustele väljastatakse kingipakke vastuvõtu-üleandmise akti alusel. Jõulupakitoetuse kättetoimetamiseks kaasatud asutus on kohustatud andma Sotsiaalabiametile aru.

  (6) Kingipaki maksumuse suurus määratakse iga-aastaselt Sotsiaalabiameti direktori käskkirjaga, lähtudes toimunud avalikust konkursist ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

  (7) Jõulupakitoetust väljastatakse ajavahemikus 15. detsember - 15. jaanuar.

§ 5.   Elluastumistoetus

  (1) Elluastumistoetusele (edaspidi toetus) on õigus lapsena hoolekandeasutuses kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikul või eestkosteperest või perekonnas hooldamiselt ellu astunud isikul, kui ta astub iseseisvasse ellu.

  (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse (Lisa 2) hiljemalt üks kuu enne iseseisvasse ellu astumist. Muid toetuse saamist põhjendavaid andmeid lisab taotlusele Sotsiaalabiameti lastekaitseosakond.

  (3) Toetuse määr on 255 eurot.

§ 6.   Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

  (1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus (edaspidi toetus) on ette nähtud kingipakina vähekindlustatud peredest esmakordselt kooli minevatele lastele.

  (2) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel:
  1) puudega lapsed;
  2) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;
  3) riskiperedest lapsed (perekonnad, mis on Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna aktiivsel järelevalvel);
  4) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

  (3) Toetuse määramise aluseks on lapse seadusliku esindaja või hooldaja (kelle perekonnas elab laps hoolduslepingu alusel) vormikohane taotlus (Lisa 3), mis esitatakse Sotsiaalabiametile ajavahemikus 01. juuli – 30. juuli. Taotlusele on vaja lisada tõendavad dokumendid esimesse klassi sisseastumise kohta.

  (4) Kingipakid väljastatakse hiljemalt 31. augustiks.

  (5) Kingipaki saamist kinnitab lapse seaduslik esindaja oma allkirjaga.

  (6) Kingipaki maksumuse suurus määratakse iga-aastaselt Sotsiaalabiameti direktori käskkirjaga, lähtudes toimunud avalikust konkursist ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

§ 7.   Koolimineku toetus

  (1) Koolimineku toetust (edaspidi toetus) on õigus saada lastel, kes õpivad põhikooli või gümnaasiumi 2-12. klassis ning kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust.

  (2) Toetuse saamiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse (Lisa 4) ajavahemikus 01.august - 20.august. Taotlusele on vaja lisada koolis või gümnaasiumis õppimist tõendavat dokumenti.

  (3) Toetuse suurus määratakse iga-aastaselt Sotsiaalabiameti direktori käskkirjaga, lähtudes esitatud taotluste arvust ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

§ 8.   Puudega laste ravimitoetus

  (1) Puudega laste ravimitoetuse (edaspidi toetus) eesmärgiks on lapse puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine. Toetust võivad saada perekonnad, kes kasvatavad keskmise, raske või sügava puudega last.

  (2) Toetuse saamiseks peab lapse seaduslik esindaja või hooldaja (kelle perekonnas elab laps hoolduslepingu alusel) esitama Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse (Lisa 5) koos arstliku ekspertiisi otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta ning lapse nimele vormistatud kulusid tõendavate dokumentidega.

  (3) Toetust võivad taotleda need perekonnad, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 50% kehtivast töötasu alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 40% kehtivast töötasu alammäärast kuus. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.

  (4) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast ravimite soetamist, millega seoses toetust taotletakse.

  (5) Toetuse piirmäär on 40 eurot aastas.

§ 9.   Proteesitoetus

  (1) Proteesitoetuse (edaspidi toetus) eesmärgiks on proteesi (välja arvatud hambaproteesid) soetamisega seotud kulude osaline hüvitamine.

  (2) Toetust võivad saada 18-aastased ja vanemad isikud, kellel on vajadus proteesi järele.

  (3) Toetuse saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile vormikohane taotlus (Lisa 6) koos proteesi soetamist tõendavate kuludokumentidega või proteesi müügiga tegeleva asutuse poolt esitatud arvega taotleja nimele.

  (4) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast proteesi soetamist.

  (5) Toetuse piirmäär on 50 eurot aastas.

§ 10.   Transporditoetus

  (1) Transporditoetuse (edaspidi toetus) eesmärgiks on transpordi kasutamisega seotud kulude hüvitamine tervishoiu- või sotsiaalteenuste saamisel.

  (2) Toetust võivad saada sügava või raske liikumispuudega 18-aastased ja vanemad isikud, kes oma puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti.

  (3) Hüvitamisele kuuluvad invatranspordi või isikliku transpordi kasutamisega seotud kulud. Invatransport on käesoleva korra mõistes spetsialiseeritud transport, mis on kohandatud liikumispuudega isikute veoks.

  (4) Toetuse saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse (Lisa 7) koos kulusid tõendavate originaaldokumentidega ning tervishoiu või sotsiaalteenuste saamist tõendava dokumendiga.

  (5) Isikliku transpordi kasutamise juhul hüvitatakse sõiduauto kasutamisega seotud kütusekulud. Kütusekulu kompenseerimisel võetakse aluseks sõiduki tegelik kütusekulu, kuid mitte rohkem kui 10 liitrit 100 km kohta.

  (6) Sõiduauto kütusekulude hüvitatakse kütuse tšeki alusel. Linnavaheliste vahemaade arvutuse aluseks on Maanteeameti poolt kinnitatud linnade vahekauguste tabel. Kütuse ostmist tõendav dokument võib erineda sõiduperioodist kuni 3 päeva.

  (7) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast transpordi kasutamist.

  (8) Toetuse piirmäär on 80 eurot aastas.

§ 11.   Erakorraline toetus

  (1) Erakorraline toetus (edaspidi toetus) on ette nähtud isikutele või perekondadele, kes on ajutiselt sattunud hädaolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, äkilise haigestumise või muu erakorralise olukorra tagajärjel.

  (2) Toetust võivad taotleda need isikud või perekonnad, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 50% kehtivast töötasu alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 40% kehtivast töötasu alammäärast kuus. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.

  (3) Toetuse saamiseks esitavad abivajajad Sotsiaalabiametile vormikohase põhjendatud taotluse (Lisa 8) koos hädaolukorra tekkimist tõendavate dokumentidega.

  (4) Toetuse määramiseks selgitab Sotsiaalabiameti ametnik (edaspidi ametnik) välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja edastab tema poolt esitatud dokumente koos oma hinnanguga Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile.

  (5) Komisjon vaatab taotluse läbi ning teeb Sotsiaalabiametile ettepaneku toetuse määramise või määramata jätmise kohta. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi.

§ 12.   Otsuse tegemine ja vaidlustamine

  (1) Otsus toetuse määramise ja selle suuruse kohta või toetuse määramisest keeldumise kohta võtab vastu Sotsiaalabiameti direktor või tema volitatud isik.

  (2) Sotsiaalabiametil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

  (3) Toetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

  (4) Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie seaduses sätestatud korras.

  (5) Sotsiaalabiametil on õigus Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul erandkorras määrata toetusi ka määruses ettenägemata juhtudel või kinnitatud piirmäärasid ületavas summas.

§ 13.   Toetuse maksmine ja tagasinõudmine

  (1) Toetust makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates. Toetust makstakse sularahas vaid erandjuhul.

  (2) Sotsiaalabiametil on õigustoetusi tagasi nõuda, kui toetuste määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui toetuse saaja keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, võib Narva Linnavalitsus teha temale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Narva Linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 14.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 14.08.2014 määrus nr 17 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Narva linnas“ ning Narva Linnavolikogu 21.03.2013 määrus nr 11 „Kriisitoetuse maksmise tingimused ja kord Narva linnas“.

  (2) Kinnitada taotluste vormid vastavalt määruse lisale 1, lisale 2, lisale 3, lisale 4, lisale 5, lisale 6, lisale 7, lisale 8.

  (3) Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.

Aleksandr Jefimov
Linnavolikogu esimees

Lisa 1 Laste suvepuhkuse toetuse taotlus

Lisa 2 Elluastusmistoetuse taotlus

Lisa 3 Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse taotlus

Lisa 4 Koolimineku toetuse taotlus

Lisa 5 Puudega laste ravimitoetuse taotlus

Lisa 6 Proteesitoetuse taotlus

Lisa 7 Transporditoetuse taotlus

Lisa 8 Erakorralise toetuse taotlus

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json