Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu määruste muutmine
Vastu võetud 20.04.2017 nr 7
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg-te 1 ja 2, § 22 lg 1 p-de 9 ja 22, § 44 lg 1 ning § 49 lg 44 alusel.
§ 1. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruses" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele, nende kaasamiseks linna küsimuste otsustamisse, piirkondlike huvide esindamiseks linna ülesannete täitmisel ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmiseks on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) jaotanud Tallinna linna linnaosadeks, mis on Tallinna linna maa-alal ja koosseisus linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsevad üksused.";
2) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude" sõnaga „linnaosakogude";
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Linnalipu heiskamisel leinalipuna juhindutakse Eesti lipu seaduses leinalipu heiskamise kohta sätestatust.";
4) paragrahvis 14 asendatakse sõna „halduskogudes" sõnaga „linnaosakogudes";
5) paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud ja põhimääruse lisas 6 esitatud Tallinna piiri kirjeldus ja skeem asendatakse käesolevale määrusele lisatud Tallinna linna piiri kirjelduse ja skeemiga;
6) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tallinnas on moodustatud kaheksa linnaosa: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn. Linnaosakogu ja linnaosa valitsuse moodustamise kord ning nende pädevus ja linnaosa piiride kirjeldus on sätestatud linnaosa põhimääruses.";
7) paragrahvi 16 lõikes 3 viidatud põhimääruse lisad 7-14 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõna „linnaosa halduskogu" sõnaga „linnaosakogu";
9) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Linnaosakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei esindajad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.";
10) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) kuuluda linnaosakogu koosseisu linnaosa põhimääruses sätestatud korras;";
11) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;";
12) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;";
13) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233 lõikes 1 nimetatud juhul;";
14) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel linnavolikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada linnavalitsusele või linnavolikogu poolt määratud linnaosakogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.";
15) paragrahvi 28 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.";
16) paragrahv 302 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe, komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) samal ajal tema linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega;
2) tema tagasiastumisega avalduses märgitud kuupäeval;
3) tema umbusaldamisega.";
17) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu linnavolikogus.";
18) paragrahv 313 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠313 Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Linnavolikogu valib komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel üheaegselt, kasutades elektroonilist hääletussüsteemi. Igal linnavolikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, korraldatakse valimine käesoleva põhimääruse §-s 281 sätestatud korras.
(2) Linnavolikogu otsustab komisjoni aseesimeeste arvu.
(3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri, mis kuvatakse istungisaali suurel ekraanil. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(4) Kandidaatide nimed kuvatakse hääletuspuldi ekraanil ning linnavolikogu liige teeb otsustuse kandidaatide vahel, vajutades klahvi „Poolt". Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui linnavolikogu liikmel ei ole hääletuspuldi rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise ja viib läbi uue hääletamise. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. Pärast hääletustulemuste kinnitamist ei ole võimalik neid vaidlustada.
(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu enim hääli kogunud kandidaadile häälte arvult järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.
(6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(7) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku.
(8) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse §-s 302 nimetatud juhul, korraldatakse komisjoni esimehe ja aseesimehe uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.";
19) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude esimehed" sõnadega „linnaosakogude esimehed";
20) paragrahvi 37 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6-101, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik linnavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel istungil kohe pärast hääletamise tulemuste selgumist. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.";
21) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) linnaosakogul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning linnaosa põhimääruses sätestatud alustel ja korras;";
22) paragrahvi 44 lõike 2 esimesest ja teisest lausest jäetakse välja sõna „käskkirjaga";
23) põhimääruse VI peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „Teenistuslik järelevalve";
24) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 831 järgmises sõnastuses:
„§ 831. Järelevalve linnaosa õigusaktide üle
(1) Linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli linnapea.
(2) Kui linnapea leiab, et linnaosakogu otsus või linnaosa vanema korraldus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi või Tallinna õigusaktidega, teeb ta linnaosakogule või linnaosa vanemale ettepaneku viia otsus või korraldus õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui linnaosakogu või linnaosa vanem ei ole 15 päeva jooksul pärast linnapea kirjaliku ettepaneku saamist otsust või korraldust või selle sätet õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, tunnistab linnavalitsus linnapea ettepanekul linnaosakogu otsuse motiveeritult kehtetuks, linnaosa vanema suhtes teeb linnapea linnavalitsusele teenistusliku järelevalve algatamise ettepaneku.";
25) põhimääruse XIII peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruses nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.";
2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude esimehed" sõnadega „linnaosakogude esimehed";
3) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 9 asendatakse sõna „halduskogu" sõnaga „linnaosakogu";
4) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) linnaosakogul Tallinna põhimääruses ja linnaosa põhimääruses sätestatud alustel ja korras;";
5) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Linnavolikogu õigusakti eelnõul (edaspidi eelnõu) on esitaja ja koostaja nimi ning esitaja allkiri, mitme esitaja korral nende kõigi nimed ja allkirjad. Üldjuhul edastatakse eelnõu digiallkirjastatuna. Linnavalitsus esitab linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogule pärast linnavalitsuse istungit linnasekretäri kaaskirjaga, milles on ära märgitud eelnõu ettekandja linnavolikogu komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil. Digitaaldokument tuleb edastada nii muudetavas (MS Office failivormingus) kui ka arhiiviväärtuslikus vormingus (PDF/A).
(7) Eelnõu, selle juurde kuuluvad dokumendid ja kaaskiri registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Eelnõu esitatakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni andmiseks linnavolikogu esimehele hiljemalt järgmisel tööpäeval.";
6) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 8 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõnad „kahe päeva" sõnadega „kahe tööpäeva" ja lõike viimasest lausest jäetakse välja sõna „originaal";
8) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Linna veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites avaldatud linnavolikogu istungi materjalide (tekstid, fotod, video- ja audiomaterjalid) autoriõigused kuuluvad Tallinna Linnavolikogu Kantseleile. Materjalide kasutamine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Materjalide reprodutseerimine (välja arvatud isiklikel mitteärilistel eesmärkidel), töötlemine, avalik esitamine, eksponeerimine, üldsusele suunamine tehnilise vahendi kaudu ja levitamine, on lubatud ainult omaniku loal. Loa taotlemise avaldus tuleb esitada e-posti aadressil [email protected]
§ 3. Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määruses nr 4 „Tallinna Linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tallinna Linnavolikogu ja linnaosade esinduskogude tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord";
2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tallinna Linnavolikogu ja linnaosade esinduskogude tööst osavõtu eest makstava tasu suuruse ja maksmise korraga (edaspidi määrus) reguleeritakse Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) liikmetele linnavolikogu istungitest, linnavolikogu alatise komisjoni koosolekutest (edaspidi linnavolikogu tööst) ning linnaosa esinduskogu (edaspidi linnaosakogu) tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda.";
3) paragrahvi 1 lõigetes 2-3 ning lõike 4 punktis 3, § 2 lõikes 2 ning §-s 3 ja selle pealkirjas asendatakse sõnad „linnaosa halduskogu" ja „halduskogu" sõnaga „linnaosakogu";
4) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linnavolikogu liikmele (välja arvatud palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees ning palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees ning Riigikogu liige) makstakse tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest. Tasu suurus on 50% eelmise aasta Eesti keskmisest palgast. Tasu arvutatakse eelmise aasta nelja kvartali Eesti keskmise palga suuruse alusel, mille Statistikaamet avaldab veebruaris, ja ümardatakse täiseurodeks. Tasu suurus kehtib 12 kuud jooksva aasta 1. märtsist alates.";
5) paragrahvi 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnavolikogu komisjoni esimehele makstakse Tallinna põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud komisjoni esimehe ülesannete täitmise eest tasu 250 eurot kuus.";
6) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Juhul kui komisjoni esimehe ülesandeid täidab tema äraolekul või muul põhjusel komisjoni aseesimees, makstakse komisjoni aseesimehele (välja arvatud palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees ja palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees) tasu arvestusega 125 eurot ühe komisjoni koosoleku läbiviimise eest.";
7) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnavolikogu komisjoni liikmele (välja arvatud linnavolikogu liikmed ja linna teenistujad) makstakse komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 25 eurot.";
8) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõnad „komisjoni esimees" sõnadega „komisjoni korraldav teenistuja";
9) paragrahvi 2 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Komisjoni aseesimehe ja lõikes 4 nimetatud komisjoni liikme tasu makstakse välja üks kord kvartalis ülekandega pangaarvele komisjoni korraldava teenistuja vastava esildise alusel, mis esitatakse kantselei juhatajale.";
10) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linnaosakogu esimehele makstakse linnaosa põhimääruses sätestatud linnaosakogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 250 eurot kuus. Juhul kui linnaosakogu esimehe ülesandeid täidab tema äraolekul või muul põhjusel linnaosakogu aseesimees, makstakse linnaosakogu aseesimehele tasu arvestusega 125 eurot ühe linnaosakogu koosoleku läbiviimise eest.";
11) paragrahvi 3 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnaosakogu komisjoni esimehele makstakse tasu 125 eurot kuus linnaosakogu komisjoni koosolekute läbiviimise eest linnaosakogu esimehe esildise alusel.";
12) paragrahvi 3 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnaosakogu liikmele (välja arvatud linnaosakogu esimees) makstakse linnaosakogu koosolekust osavõtu eest tasu 25 eurot.";
13) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linnaosakogu alatise komisjoni liikmele (välja arvatud linnaosakogu esimees ja linnaosakogu komisjoni esimees) makstakse linnaosakogu komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 15 eurot.".
§ 4.
Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2013 määruse nr 14 „Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord” § 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Lähetuse vormistamine
(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikme lähetusse saatmisel määratakse kindlaks lähetatava nimi, ametikoht, lähetuse aeg, sihtkoht, ülesanne ja lähetuskulude hüvitamise ulatus ning välislähetuse korral ka asutus või üritus, kuhu lähetatu suunatakse, ja päevaraha määr.
(2) Linnavolikogu esimehe ja linnapea lähetuse korral määratakse üldjuhul talle ka asendaja.
(3) Linnavolikogu esimehe lähetuse valmistab ette ning lähetusega seotud materjale säilitab Tallinna Linnavolikogu Kantselei. Linnapea lähetuse valmistab ette ning lähetusega seotud materjale säilitab Tallinna Linnakantselei. Lähetusse saatmist võib menetleda ja materjale säilitada elektrooniliselt.”.
§ 5. Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2006 määruses nr 21 „Tallinna linnaosade halduskogude haldamise komisjoni töökord" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas, § 1 lõikes 1 ja § 3 lõike 1 punktides 2 kuni 4 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude" sõnaga „linnaosakogude";
2) määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 90 lõike 4" sõnadega „§ 16 lõike 41";
3) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja § 4 lõikes 12 asendatakse sõna „halduskogu" sõnaga „linnaosakogu".
§ 6. Järgmistes Tallinna Linnavolikogu määruste sätetes asendatakse sõna „halduskogu" või „linnaosa halduskogu" sõnaga „linnaosakogu" vastavas käändes:
1) 12. juuni 2014 määruse nr 18 „Tallinna linna ametiasutuste palgajuhend" § 23 lõike 4 esimeses lauses;
2) 13. juuni 2013 määruse nr 34 „Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord" § 8 lõikes 2;
3) 21. märtsi 2013 määruse nr 20 „Tallinna Linnakantselei põhimäärus" § 8 punktis 5;
4) 3. novembri 2016 määruse nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord" § 9 lõike 1 punktis 1;
5) 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus" § 4 lõikes 5 ja § 15 lõike 3 punktis 1;
6) 8. aprilli 2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord" § 3 lõike 5 teises lauses, § 10 lõikes 4 ja § 11 lõikes 4;
7) 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine" kinnitatud lisa 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra" punkti 14 esimeses lauses.
§ 7. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004 määrus nr 26 „„Kadrioru Pargi arengusuunad aastani 2018" kinnitamine".
§ 8. Käesoleva määruse §-d 1, 2, 5 ja 6 jõustuvad 16. oktoobril 2017. Paragrahv 3 jõustub 1. jaanuaril 2018 ning paragrahvid 4 ja 7 jõustuvad üldises korras.
Kalev Kallo
Tallinna Linnavolikogu esimees
Lisa Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem
Facebook
Twitter