Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 17.04.2018 nr 16
jõustumine 01.05.2018
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Haljala valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Haljala valla osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.
(2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Haljala vald. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.
(3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või parendamiseks.
(4) Toetuste piirmäärad kinnitab Haljala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), teenuste hinnad ja taotluste vormid kinnitab Haljala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine
(1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.
(2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.
(4) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse termineid käesoleva määruse tähenduses paragrahvis 8.
(5) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Haljala Vallavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
(2) Määruses sätestamata juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus kui täitevorgan.
(3) Vallavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.
(4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Ametiasutus peab selgitama välja parima asjakohase abi, toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.
§ 5. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad perekonna sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on:
1) tervisetoetus;
2) täiendav sotsiaaltoetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) esimest korda kooli mineva lapse toetus;
3) matusetoetus;
4) perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus;
5) puudega lapse hooldajatoetus;
6) täisealise isiku hooldajatoetus;
7) toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule;
8) eakate tähtpäeva toetus;
9) koolilõpetaja toetus.
§ 6. Teenuste liigid
(1) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi paranemisele ja säilitamisele.
(2) Haljala vallas osutatakse alljärgnevaid sotsiaalteenuseid:
1) täisealise isiku hooldus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) eluruumi tagamise teenus;
4) võlanõustamisteenus;
5) koduteenus;
6) tugiisikuteenus;
7) isikliku abistaja teenus;
8) varjupaigateenus;
9) turvakoduteenus;
10) sotsiaaltransporditeenus.
§ 7. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
1) kes elab Haljala vallas;
2) kes viibib Haljala vallas, kuid kelle elukoht ei asu Haljala vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Haljala vallas;
5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Haljala valla haldusterritooriumil.
(3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.
(4) Vältimatut sotsiaalabi osutavad isikule vallavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(5) Vältimatu sotsiaalabi andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(6) Ametiasutuse sotsiaalosakond (edaspidi osakond) peab arvestust vältimatu sotsiaalabi osutamise üle.
2. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu PEREKONNA SISSETULEKUST SÕLTUVAD TOETUSED
§ 8. Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) madala sissetulekuga pere – pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri;
2) madala sissetuleku piir – vallavolikogu kehtestatud sissetuleku piir ühe pereliikme kohta.
§ 9. Tervisetoetus
(1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse madala sissetulekuga isikutele sõltuvalt sissetuleku suurusest.
(2) Toetust makstakse taotlejale ühes kalendriaastas:
1) abivahendi ostmisel või laenutamisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks;
2) toetus lastele prillide ja täiskasvanutele prilliklaaside soetamisel tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks;
3) transpordikulu hüvitamiseks puudega isikule arsti juurde või ravile sõitmiseks;
4) perearsti poolt määratud konsultatsioonide või uuringute ning haigla voodipäevatasu osaliseks hüvitamiseks.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus koos kulu tõendava dokumendiga.
§ 10. Täiendav sotsiaaltoetus
(1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.
(2) Toetusele on õigus perekonnal, kes kvalifitseerub madala sissetulekuga pere mõiste alla.
(3) Toetust määratakse:
1) puudega isiku eluaseme kohandamiseks (et vähendada puudest tingitud takistusi) teostatud tööde maksumusest kuni 50%;
2) tsentraalset ja autonoomset küttesüsteemi kasutavale isikule küttekulu kompenseerimiseks ja küttematerjali soetamiseks;
3) põlengu, vandalismi, looduskatastroofi vms. juhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
4) muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega. Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kuu kuludokumendid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel määratava toetuse määramisel arvestatakse esitatud kuludokumentide summast maha puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel makstavad toetused.
(6) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude võlgnevus, pangalaen jms).
2. jagu SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD TOETUSED
§ 11. Sünnitoetus
(1) Toetus määratakse tingimusel, et ühe lapsevanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Haljala vald lapse sünni registreerimise päevast arvates.
(2) Toetus antakse kahes osas. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus:
1) esimese osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;
2) teise osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates.
(3) Toetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks vanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Haljala vallas alates lapse sünnist kuni toetuse taotlemise päevani. Toetuse teise osa saamise õigus on vanemal, kelle lapse kohta on määratud sünnitoetuse esimene osa.
(4) Toetus määratakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras.
(5) Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.
§ 12. Esimest korda kooli mineva lapse toetus
(1) Toetus makstakse lapse esmakordsel esimesse klassi mineku korral, kui lapse elukohana rahvastikuregistrisse on kantud Haljala vald.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates.
(3) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirja kinnitamist üldhariduskooli direktori poolt valla volikogu poolt kehtestatud määras.
§ 13. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.
(2) Matusetoetust ei maksta:
1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matusekorraldajaks on ametiasutus.
(3) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.
(4) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse.
(5) Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.
(6) Matusetoetust on õigus saada isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris oli surma hetkel Haljala vald.
§ 14. Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus
(1) Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus määratakse vanemliku hoolitsuseta kuni 18 aastase lapse perekonnas hooldajale tingimusel, et laps on rahvastikuregistrisse kantud Haljala valla elanikuna.
(2) Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19 aastaseks saamiseni. 19 aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus
§ 15. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18 aastase puudega lapse hooldamise eest.
(2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Haljala vald ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.
(3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus.
(4) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) otsus lapsele puude määramise kohta;
2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan.
(5) Ametiasutusel on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
(6) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.
(7) Ametiasutus selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.
(8) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.
(9) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele 3 kuni18 aastase raske ja sügava puudega lapse hooldamise eest järgmiselt:
1) 50 eurot raske puudega lapse hooldamise eest;
2) 100 eurot sügava puudega lapse hooldamise eest.
(10) Hooldajatoetust ei määrata:
1) taotlejale, kes töötab;
2) taotlejale, kellel on sügav puue;
3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(11) Hooldajatoetuse määramiseks uueks tähtajaks esitab taotleja ametiasutusele uue avalduse koos käesoleva määruse paragrahvi 15 lõikes 4 nimetatud dokumentidega.
(12) Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse isikule, kellel ei ole alust toetust saada käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 ja punkti 3 alusel, juhul, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.
(13) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse vallavalitsuse korralduse alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.
(14) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
3) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel.
§ 16. Täisealise isiku hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest.
(2) Käesoleva määruse paragrahvi 26 lõike 2 alusel on hooldajatoetust õigus saada isikul, kes on määratud ametiasutuse poolt raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
2) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma või on ülalpidamiskohustusega isikul oht tööturult väljalangemiseks;
3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.
(3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus.
(4) Hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse korralduse alusel kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni vastavalt hooldaja määramise haldusaktis sätestatud hooldusvajadusele järgmiselt:
1) 50 eurot raske puudega täisealise isiku hooldamise eest;
2) 100 eurot sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest.
§ 17. Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule
(1) Kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule esmase toimetuleku tagamiseks.
(2) Toetust võib taotleda kinnipidamiskohast vabanenud isik, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi enne kinnipidamist oli Haljala vald või kui kinnipidamiskohast vabanenud isiku perekonna liikmed on asunud elama Haljala valda ja isik asub nende juurde elama. Toetust on õigus taotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus.
§ 18. Eakate tähtpäeva toetus
(1) Tähtpäevatoetus määratakse Haljala valla elanikele:
1) 80- ndaks ja 85- ndaks sünnipäevaks;
2) 90 aastastele ja vanematele isikutele igaks järgnevaks sünnipäevaks.
(2) Toetuse määramise algatab sotsiaaltöö spetsialist.
§ 19. Koolilõpetaja toetus
(1) Koolilõpetaja toetuse saamise õigus on põhikooli ja gümnaasiumi (v.a täiskasvanute õppeasutuste) ja põhikooli baasil kutseõppeasutuse lõpetajal, kui tema ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Haljala vald.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik avaldus.
3. jagu TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE, MAKSMINE JA VAIDLUSTAMINE
§ 20. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega.
(2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.
(3) Ametiasutuse sotsiaaltöö spetsialistil (edaspidi sotsiaaltöö spetsialist) on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu.
(4) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.
§ 21. Avalduse läbivaatamine
(1) Esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitse spetsialist.
(2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks taotluses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks puudusteta taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 22. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(2) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise otsustab vallavalitsus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.
(3) Sissetulekust mittesõltuvate toetuse vormistab sotsiaaltöö spetsialist, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.
§ 23. Toetuse määramisest keeldumine
(1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele;
2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus).
(2) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.
§ 24. Toetuse maksmine
Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates toetuse taotleja avalduses märgitud arveldusarvele, isikule teenust osutanud asutuse arveldusarvele või makstakse erandkorras välja ametiasutuse kassast.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
1. jagu AMETIASUTUSE OSUTATAVAD JA KORRALDATAVAD TEENUSED
1. jaotis Täisealise isiku hooldus
§ 25. Teenuse eesmärk ja sisu
Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
§ 26. Õigus täisealise isiku hooldusele
(1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.
(2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata.
§ 27. Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja hooldaja määramine
(1) Täisealise isiku hoolduse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse.
(2) Täisealise isiku hoolduse määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.
(3) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöö spetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.
(4) Hooldaja määramise otsustab vallavalitsus korraldusega, milles sätestatakse muuhulgas hooldusülesanded.
(5) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.
§ 28. Täisealise isiku hoolduse tasu ja tasumine
(1) Täisealise isiku hooldus on hooldust taotlevale isikule tasuta.
(2) Täisealise isiku hooldajal on õigus taotleda täisealise isiku hooldaja toetust käesoleva määruse paragrahvi 16 alusel.
2. jaotis Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 29. Teenuse eesmärk ja sisu
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.
§ 30. Õigus üldhooldusteenusele
(1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Haljala valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.
(2) Õigust käesoleva määruse alusel korraldatavale üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.
§ 31. Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine
(1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjaliku avalduse.
(2) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.
(3) Üldhooldusteenusele määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.
(4) Üldhooldusteenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(5) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise sotsiaaltöö spetsialist, kes korraldab ka isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse haldusakt pärast isikule teenuse osutamise alustamist.
(6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(7) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 32. Üldhooldusteenuse tasu ja tasumine
(1) Piisavate isiklike rahaliste vahendite ja kinnisvara olemasolul tasub üldhooldusteenuse saaja täies ulatuses endale osutatava üldhooldusteenuse eest.
(2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.
(3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Haljala valla eelarvest.
(4) Hooldusasutusse paigutatav isik on kohustatud ise tasuma oma ülalpidamiskuludest 95% oma pensioni arvelt ja 100% muudest sotsiaaltoetustest juhul kui tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduvad. Ülalpidamist andma kohustatud isikute olemasolul tasub hooldusasutusse paigutatav isik oma ülalpidamiskuludest 100 % oma pensioni arvelt ja 100 % muudest sotsiaaltoetustest.
(5) Haljala valla eelarvest ei tasuta üldjuhul riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.
§ 33. Üldhooldusteenuse osutamise haldusakti ja halduslepingu koostamine
(1) Esmasest hindamisest või hooldusplaanist lähtuvalt koostatakse hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakt või haldusakti alusel haldusleping.
(2) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(3) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.
3. jaotis Eluruumi tagamise teenus
§ 34. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.
(3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Haljala vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.
§ 35. Õigus eluruumi tagamise teenusele
(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama. Eluruumi tagamise teenusele on õigus üksi elaval isiku või isikul ja tema perekonnal või kahel isikul, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna. Perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi.
(2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
4) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet vajav või vähekindlustatud pere;
5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Haljala vallas;
7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.
(3) Kõrvalabi tagamisega eluruumi teenust on eelkõige õigus saada:
1) eakal isikul, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.
§ 36. Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine
(1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.
(2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele andmed kummagi taotleja kohta.
(3) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Eluruumi tagamise teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega.
(5) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(6) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 37. Eluruumi tagamise teenusel viibimise nõuded
(1) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on kehtiva eluruumi üürilepingu alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.
(2) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on keelatud:
1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või -linde ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta;
3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta.
§ 38. Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine
(1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.
(2) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.
(3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse eluruumi haldaja väljastatud arve alusel.
§ 39. Lepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Isik, kellele on määratud eluruumi tagamise teenus, sõlmib eluruumi haldajaga nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjaliku üürilepingu.
(2) Üürileping tuleb sõlmida viie tööpäeva jooksul arvates eluruumi tagamise teenusel viibimise õiguse tekkimisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav haldusakt kehtetuks.
(3) Eluruumi, mille Haljala vald on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud isikule üürile, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(4) Vallavalitsusel on õigus eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse paragrahvis 37 lõikes 2 sätestatud nõudeid;
2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumi tagamise teenuse eest tasumata;
3) on ära langenud eluruumi tagamise teenusele määramise alused;
4) eluruumi kasutaja soovib vabatahtlikult teenuselt lahkuda.
4. jaotis Võlanõustamisteenus
§ 40. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Ametiasutusel on õigus halduslepinguga teenuse osutamine üle anda teenust pakkuvale isikule või asutusele.
§ 41. Õigus teenusele
Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
§ 42. Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Võlanõustamisteenust osutatakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(2) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.
(3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud tingimustele.
(5) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 43. Võlanõustamisteenuse tasu ja tasumine
Võlanõustamisteenus on tasuta isikule, kelle suunab teenusele ametiasutus. Teenuse maht kujuneb isiku vajadustest lähtuvalt koostöös teenuseosutajaga.
5. jaotis Koduteenus
§ 44. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(3) Koduteenust osutatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Haljala vald.
(4) Koduteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
1) nõustamine;
2) igakuiste eluasemekulude maksmisel abistamine;
3) abistamine toiduainete ja majapidamistarvete varustamisel;
4) pesu pesemise korraldamine;
5) saunateenuse korraldamine;
6) invatransporditeenuse osutamise korraldamine;
7) sooja toidu koju toomise korraldamine;
8) abistamine eluaseme kütmisel;
9) abistamine eluruumi korrastamisel;
10) abistamine dokumentide koostamisel, toetuste ja teenuste taotlemisel;
11) abistamine arstiabi korraldamisel;
12) abistamine vajadusel toidu valmistamisel;
13) ravimite ostmine, esmaabi- ja invaabivahendite soetamine;
14) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist;
15) abistamine ühekordsetes asjaajamistes.
§ 45. Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Koduteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse.
(2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku hooldusvajaduse hindamise.
(3) Koduteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Koduteenus määratakse vallavalitsuse korraldusega.
(5) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
(6) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(7) Koduteenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.
(8) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(9) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates 10 tööpäeva jooksul.
(10) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 46. Koduteenuse tasu ja tasumine
(1) Koduteenus on üldjuhul tasuline.
(2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.
§ 47. Lepingu lõpetamine
(1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.
(2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.
6. jaotis Tugiisikuteenus
§ 48. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.
(2) Tugiisikuteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitse spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(4) Haljala vallas korraldab tugiisiku teenust sotsiaalosakond.
(5) Sotsiaalosakond abistab teenust saama õigustatud isikut vajadusel tugiisiku leidmisel.
(6) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
(7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtutakse tugiisikuteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 49. Õigus tugiisiku teenusele
Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.
§ 50. Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine täisealisele
(1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse.
(2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabivajaduse hindamise.
(3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele viie tööpäeva jooksul kõrvalabivajaduse hindamisest.
(5) Teenus määratakse isikule vallavalitsuse korraldusega.
(6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
(7) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(8) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(9) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.
(10) Teenuse osutamisel täidab tugiisik isiku kohta hoolduspäevikut.
(11) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab sotsiaaltöö spetsialist välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.
(12) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.
(13) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 51. Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine alaealisele
(1) Alaealisele tugiisikuteenuse taotlemisel ja määramisel kohaldatakse määruse paragrahvi 48 lõikeid 1 kuni 8 selle erisusega, et teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ja teenuse vajaduse hindab
(2) Teenuse osutamiseks sõlmib ametiasutus teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
(3) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.
(4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.
(5) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 52. Tugiisikuteenuse tasu ja tasumine
Tugiisikuteenuse osutamise eest tasu ei võeta.
§ 53. Lepingu lõpetamine
(1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.
(2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.
7. jaotis Isikliku abistaja teenus
§ 54. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhenditest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine isik, lähtub isiklik abistaja teenuse vajaja eestkostja antavatest tööjuhenditest.
(5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
(7) Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.
(8) Isikliku abistaja teenust korraldab sotsiaalosakond.
§ 55. Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse.
(2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.
(3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabi vajaduse hindamise, mille käigus määratakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.
(5) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega.
(6) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.
(7) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
(8) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.
(9) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.
(10) Teenuse osutamisel täidab töötaja isiku kohta teenuse osutamise tabelit.
(11) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(12) Otsus teenuse mitteosutamiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(13) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused ka lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 56. Isikliku abistaja teenuse tasu ja tasumine
(1) Isikliku abistaja teenus on tasuline.
(2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.
§ 57. Lepingu sõlmimine ja lõpetamine teenuse osutamisel
(1) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel, teenuse vajaduse lõppemisel või lepingus sätestatud tingimustel.
(2) Lepingu tingimuste rikkumise korral on lepingu pooltel õigus teha ettepanek teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks.
8. jaotis Varjupaigateenus
§ 58. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.
(2) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Haljala valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega ööbimiskohta tagada.
(3) Varjupaigateenuse korraldab sotsiaalosakond.
§ 59. Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine
(1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Sotsiaalosakond on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Taotlust esitamata peab sotsiaalosakond välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
§ 60. Varjupaigateenuse eest tasumine
(1) Varjupaigateenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Haljala vald.
(2) Varjupaigateenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Haljala vald.
9. jaotis Turvakoduteenus
§ 61. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada vältimatu abi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenust korraldab sotsiaalosakond.
(3) Turvakoduteenus tagatakse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(4) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(5) Sotsiaalosakond on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on sotsiaalosakonnale teada antud.
(6) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
§ 62. Turvakoduteenuse tasu ja tasumine
(1) Turvakoduteenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Haljala vald.
(2) Turvakoduteenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Haljala vald.
10. jaotis Sotsiaaltransporditeenus
§ 63. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Haljala valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks;
2) pensionäridel, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.
(3) Sotsiaaltransporditeenust korraldab sotsiaalosakond.
§ 64. Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele taotluse.
(2) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist.
(3) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul.
(4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.
§ 65. Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine
(1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline.
(2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 66. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) Vihula Vallavolikogu 19.03.2016 määrus nr 43 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Vihula vallas“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Vihula Vallavolikogu 01.01.2017 määrus nr 104 „ Sotsiaaltoetuste maksmise kord Vihula vallas“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Vihula Vallavolikogu 19.03.2016 määrus nr 14 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(4) Vihula Vallavolikogu 19.03.2016 määrus nr 89 „Hooldajatoetuse maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(5) Haljala Vallavolikogu 26.04.2016 määrus nr 54 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Haljala vallas“ tunnistatakse kehtetuks.
(6) Haljala Vallavolikogu 26.04.2016 määrus nr 55 „Sotsiaalteenuste võimaldamise kord Haljala vallas“ tunnistatakse kehtetuks.
(7) Haljala Vallavolikogu 15.01.2014 määrus nr 1 „Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 67. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2018.a.
Vello Väinsalu
Volikogu esimees
Facebook
Twitter