Põlva Vallavolikogu
määrus
algtekst-terviktekst
avaldamine
avaldatud
2018-04-19
2018-05-01
34
RT IV2018-04-28201828428042018028
2018-05-01+03:00
1
2018-04-24
maarus_1_10.02.2010.xsd
428042018028
6
2018-04-25
Gerly Kuivkaev
1042909Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
avaldamineesitatud avaldamiseks12018-04-24Kaia Sillaste
Põlva valla finantsjuhtimise kord
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7 ja § 21 lõike 1 alusel.1Üldsätted1ReguleerimisalaPõlva valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab tingimused ja korra Põlva valla (edaspidi vald):1eelarve liigendamiseks;2eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja vastuvõtmiseks;3majandusaasta aruande menetlemiseks ja kinnitamiseks;4vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;5eelarve täitmiseks;6reservfondi vahendite kasutamiseks.2Mõisted1 Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:1eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;2lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve;3alaeelarve – ametiasutuse Põlva Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) ja valitsuse hallatava asutuse eelarve;4eelarve täitmine – sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine;5Põlva Vallavalitsus (edaspidi valitsus) – Põlva valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mis moodustatakse volikogu poolt.2 Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.2Eelarve koostamine, menetlemine ja vastuvõtmine3Eelarve koostamise üldpõhimõtted1 Eelarves määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelseisvaks eelarveaastaks lähtudes valla arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.2 Eelarve koostatakse kassapõhisena. Eelarve koostatakse tekkepõhiselt hiljemalt ülejärgmise eelarveaasta kohta pärast seda, kui riigieelarve on koostatud tekkepõhiselt.3 Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarves võib esitada informatsiooni ka pikema perioodi kohta.4 Finantsosakonna juhatajal on õigus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.4Eelarve ülesehitus ja liigendus1 Eelarve koosneb järgmistest osadest:1põhitegevuse tulud;2põhitegevuse kulud;3investeerimistegevus;4finantseerimistegevus;5likviidsete varade muutus.2 Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi:1maksutulud;2tulud kaupade ja teenuste müügist;3saadavad toetused;4muud tegevustulud.3 Põhitegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi:1antavad toetused;2muud tegevuskulud.4 Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:1põhivara soetus;2põhivara müük;3põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;4põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;5osaluste soetus;6osaluste müük;7muude aktsiate ja osade soetus;8muude aktsiate ja osade müük;9antavad laenud;10tagasilaekuvad laenud;11finantstulud ja finantskulud.5 Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:1kohustuste võtmine;2kohustuste tasumine.6 Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:1raha- ja pangakontode saldo muutus;2rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;3soetatud võlakirjade saldo muutus.7 Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatule liigendab Põlva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) eelarve järgmiselt:1põhitegevuse kulud tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks kahekohaliste kuluartiklite lõikes;2investeerimistegevuse kulud objektide lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks, põhivara soetuse kuludeks ja finantskuludeks.5Eelarve eelnõu koostamine1 Alaeelarve kasutaja esitab eelseisva eelarveaasta eelarve taotlused koos seletuskirjaga finantsosakonnale hiljemalt 1. oktoobril.2 Finantsosakond hindab eelarve eelnõu koostamisel taotlustes esitatud tulude ja kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, valla arengukavale ja teistele õigusaktidele.3 Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, hallatavate asutuste juhtidega, valitsuse liikmete ja finantsosakonna vahel.4 Eelarve eelnõu koostab finantsosakond. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud informatsioon.5 Finantsosakond esitab eelarve eelnõu valitsusele menetlemiseks.6 Valitsus esitab eelarve eelnõu volikogule hiljemalt 1. detsembril.6Eelarve eelnõu menetlemine1 Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.2 Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu ning lepitakse kokku tähtaeg eelarve eelnõule muudatusettepanekute esitamiseks.3 Muudatusettepanekuid eelarve eelnõu kohta võib esitada volikogu liige, volikogu komisjon või valitsus. Ettepanekule lisatakse põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid.4 Ettepanekud eelnõu kohta esitatakse volikogu määratud juhtivkomisjonile.5 Finantsosakond viib eelarve eelnõusse sisse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud ning esitab muudetud eelarve eelnõu valitsusele arvamuse andmiseks.6 Juhtivkomisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekud hääletatakse ettepaneku esitaja nõudmisel.7 Muudatusettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus.8 Volikogu võib eelarve teise lugemise järel samal istungil vastu võtta, kui juhtivkomisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekute hääletamise järgselt tuleb eelnõusse sisse viia muudatusi, mis eelarve kogumahtu ei muuda.9 Kui juhtivkomisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekute hääletamise järgselt tuleb eelnõusse sisse viia muudatusi, mis eelarve kogumahtu muudavad, võetakse eelarve vastu kolmandal lugemisel. Eelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid esitada ei saa.7Eelarve vastuvõtmine1 Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.2 Eelarve vastuvõtmisega samal ajal võib volikogu määrata kassatagavara suuruse ja otsustada kohustuste võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad.3 Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse Põlva valla kodulehel www.polva.ee seitsme tööpäeva jooksul.4 Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.8Väljaminekute tegemine vastuvõtmata eelarve korralEelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral lähtub valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 24.3Lisaeelarve koostamine, menetlemine ja vastuvõtmine9Lisaeelarve eelnõu koostamine1 Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.2 Finantsosakond koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle valitsusele menetlemiseks. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.3 Valitsus esitab lisaeelarve eelnõu volikogule.4 Lisaeelarvet ei koostata, kui:1sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;2väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;3sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.5 Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.6 Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.10Lisaeelarve eelnõu menetlemine ja lisaeelarve vastuvõtmine1 Volikogu võib lisaeelarve vastu võtta esimesel lugemisel.2 Lisaeelarve menetlemisel kuulatakse ära juhtivkomisjoni arvamus.3 Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.4Eelarve jaotus, täitmine ja aruandlus11Eelarve jaotusHiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist kinnitab valitsus alaeelarvete detailsema jaotuse majandusliku sisu järgi.12Eelarve täitmine1 Eelarve täitmist, raamatupidamist ja kassalist teenindamist korraldab finantsosakond.2 Eelarveliste vahendite kasutaja peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.3 Struktuuriüksuse juht ja hallatava asutuse juht peab eelarve täitmisel kinni pidama volikogu poolt vastu võetud eelarvest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud piiranguid, sealhulgas tuleb maksimaalselt tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.4 Hallatavate asutuste eelarve täitmise eest vastutab hallatava asutuse juht.5 Valitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees eelarve jaotuse muutmisele piiranguid.13Vahendite eraldamine eelarvest1 Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab valitsus vastuvõetud eelarve alusel füüsilisele ja juriidilisele isikule eelarves sihtsuunitlusega rahaliste vahendite eraldamise.2 Füüsilise või juriidilise isikuga sõlmib vallavanem eraldise kasutamise lepingu. Lepingus määratakse eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning poolte õigused ja kohustused.14Laenu andmine1 Kui volikogu on kehtestanud sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, otsustab laenu andmise sõltuvale üksusele valitsus korraldusega.2 Laenulepingu olulised tingimused, mida ei ole määranud volikogu, määrab valitsus.15Eelarves ettenähtud väljaminekute tegemise piiramine1 Eelarve täitmise käigustulude kavandatust väiksema laekumise korral on valitsusel õigus ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest volikogu.2 Väljaminekute tegemise piiramise otsustab valitsus määrusega, sätestades ajutise piiramise tingimused, ulatuse ja ajalise kestuse.3 Väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.16Eelarve täitmise kohta aruandluse esitamineFinantsosakond esitab andmed eelarve täitmise kohta valitsusele üks kord kuus ning volikogule igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.17Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine1 Majandusaasta aruande koostamist koordineerib finantsosakond. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab finantsosakond ja esitab valitsusele.2 Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.3 Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded valitsusele auditeeritavale majandusaastale hiljemalt järgneva aasta 15. aprillil.4 Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mille esitab volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.5 Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. mail. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.6 Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel ja on kättesaadav ametiasutuses.7 Finantsosakonna juhatajal on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.5Reservfondi vahendite kasutamine18Reservfondi moodustamise ja kasutamise üldpõhimõtted1 Valla eelarve reservfond moodustatakse vähemalt ühe protsendi ulatuses põhitegevuse eelarve kuludest. Reservfond on valla eelarve osa ja selle täpse suuruse otsustab volikogu eelarve vastuvõtmise käigus.2 Reservfondist võib teha eraldisi üldjuhul ettenägematute põhitegevuse kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, sealhulgas:1suurema kahju vältimise eesmärgil avariiliste olukordade kõrvaldamiseks;2arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves planeeritud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja valla õigusaktidest;3eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist või laenulepingust vallale tulenevate kohustustega seotud kulude katmiseks;4hüvitiste maksmiseks teenistusest vabastamisel juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisu muutmist ja kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid;5eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks;6erakorraliste saavutuste eest premeerimiseks;7rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagatiseks;8esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel valla oma- ja kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks;9muude kulude katmiseks.19Reservfondist vahendite taotlemine1 Reservfondist vahendite eraldamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse taotleja nimi ja kontaktandmed, taotletavate vahendite suurus, vahendite kasutamise eesmärk ja põhjendus.2 Finantsosakonnal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja selgitusi.3 Kui taotluses on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või vahendite eraldamise otsustamiseks on vaja esitada lisadokumente, määrab finantsosakond puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.20Reservfondist vahendite eraldamine1 Vahendid eraldatakse sihtotstarbeliselt.2 Otsuse reservfondist vahendite eraldamise või eraldamata jätmise kohta teeb valitsus korraldusega.3 Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite väljamakse aluseks on valitsuse korraldus.4 Reservfondist struktuuriüksusele või hallatavale asutusele vahendite eraldamisel suurendatakse vastava struktuuriüksuse või hallatava asutuse eelarvet eraldise summa ulatuses.21Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine1 Reservfondi kasutamise üle peab arvestust finantsosakond.2 Informatsioon reservfondist eraldatud vahendite kohta avaldatakse valla kodulehel.3 Valitsus esitab volikogule informatsiooni reservfondi vahendite kasutamise kohta majandusaasta aruande koosseisus.6Rakendussätted22Määruste kehtetuks tunnistamineMooste Vallavolikogu 25. oktoobri 2012. a määrus nr 13 "Mooste valla eelarvekorralduse kord", Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27.02.2014. a määrus nr 1 "Vastse-Kuuste valla finantsjuhtimise kord", Põlva Vallavolikogu 5. mai 2014. a määrus nr 27 "Põlva valla finantsjuhtimise kord" ja Laheda Vallavolikogu 26. augusti 2016. a määrus nr 11 "Laheda valla eelarve reservfondi käsutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.23Määruse jõustumineMäärus jõustub 2018. aasta 1. mail.
vallavolikogu esimeesIgorTaro