Elva valla kaevetööde eeskiri
Vastu võetud 23.04.2018 nr 32
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Elva valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Elva valla territooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid tegevatele isikutele.
(2) Käesolevas eeskirjas sätestatut kohaldatakse kaeveloa omajale ja töövõtjale.
(3) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetöö tegemisel:
1) juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal juhul kui kaevetöö koht ei ole avalikult kasutatav ja seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi;
2) kalmistul või territooriumil, kus kaevetöö on reguleeritud teiste õigusaktidega.
§ 2. Terminid
(1) Kaevetöö on:
1) töö tegemine sügavamal kui 30 cm arvestatuna algsest maapinnast või
2) töö, mille käigus eemaldatakse tee- või pinnaskate, sealhulgas asfalt, sillutis.
(2) Kaevetöö tegija on kaevetööd tegev või selle tellinud füüsiline või juriidiline isik.
(3) Avariikaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatu, näiteks olemasoleva tehnorajatise rike.
(4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, liin, pumpla või muu sarnane rajatis.
(5) Kaevik on kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud süvend.
(6) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajalikke materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.
(7) Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, sealhulgas sõidutee, jalgtee, jalgrattatee, parkla või plats, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad ka teemaal asuv parkla, teepeenar, kraav, sild, truup, haljasala, eraldus- või haljasriba.
(8) Avalikult kasutatav tee on tee, mida lisaks teealuse kinnisasja omanikule kasutavad liikumiseks ja paiknemiseks ka teised määratlemata isikud.
(9) Vastavussertifikaat on vastavushindamisasutuse väljastatav dokument, mis kinnitab, et toode vastab sertifikaadis määratletud nõuetele.
(10) Avalik koht on määratlemata isikute poolt kasutatav maa-ala.
§ 3. Kaeveluba
(1) Kaevetöö tegemiseks peab olema kaeveluba.
(2) Kaeveloa annab, muudab, peatab kehtivuse ja tunnistab kehtetuks Elva Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kes võib delegeerida otsustusõiguse ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
(3) Ametiasutusel on kaeveloa andmisel õigus sõlmida kaeveloa taotlejaga haldusleping kaevetööde teostamiseks vastavalt kaeveloa tingimustele ja tööde teostamise nõuetele.
(4) Kaeveloa omaja võib kaeveloaga lubatud kaevetöö tellida teiselt isikult (edaspidi ka töövõtja), kui ta isiku tegevust kontrollib. Kaevetöö tegemine teise isiku poolt ei vabasta kaeveloa omajat kaevetöö tegijale ettenähtud vastutusest.
(5) Kaeveluba annab selles märgitud isikule õiguse kaeveloas määratud tingimustel kaevetöö ja sellega kaasnevate toimingute tegemiseks. Kaeveloaga võib isikut kohustada tegema kaevetööga seonduvaid toiminguid, näiteks ehitama ümbersõidutee.
(6) Lisaks kaeveloaga määratule tuleb kaevetöö tegemisel järgida eeskirja ning teisi asjakohaseid õigusakte ja standardeid.
(7) Kaeveluba ei asenda maa omaniku või valdaja nõusolekut.
§ 4. Kaeveloa taotlemine
(1) Kaeveloa taotlus (edaspidi taotlus) koos lisadega esitatakse ametiasutusele.
(2) Taotluse vormi kehtestab ametiasutus. Taotluse vorm on kättesaadav ametiasutuses ja Elva valla veebilehel.
(3) Taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või selleks ettenähtud elektroonilises menetluskeskkonnas.
(4) Taotluses sisalduvad järgmised andmed:
1) taotleja nimi, registrikood või isikukood, kontaktandmed;
2) olemasolul töövõtja nimi, registrikood või isikukood, kontaktandmed;
3) kaevetöö koha aadress;
4) kaevetöö alustamise ja lõpetamise aeg;
5) kaevetöö eelse olukorra taastamisel kasutatavad materjalid;
6) tee sulgemist puudutavad andmed (sulgetava tee nimi, sulgemise ulatus ja tähtaeg).
(5) Esitatav taotlus peab olema kooskõlastatud:
1) kaeveala maa omanikuga;
2) kaevetöö koha piiratud asjaõiguse omajaga;
3) kaevetöö kohta läbivate tehnorajatiste valdajatega, sealhulgas elektri, side-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- või soojavõrkude valdajatega;
4) Muinsuskaitseametiga, kui kaevetöö kavandatakse mälestisel või selle kaitsevööndis;
5) Keskkonnaametiga, kui kaevetöö kavandatakse kaitstaval loodusobjektil või selle kaitsevööndis;
6) tee omanikuga, kui kaevetöö kavandatakse teel või selle kaitsevööndis;
7) liinivedu teostava ettevõtjaga, kui kaevetöö tegemiseks kavandatakse sulgeda tee, millel toimub ühistransport.
(6) Taotluse kooskõlastamine kaeviku aluse maa omanikuga ei ole vajalik, kui tehnorajatise ehitamiseks ja omamiseks on seatud piiratud asjaõigus või sundvaldus.
(7) Ametiasutus võib põhjendatud juhul nõuda taotluse kooskõlastamist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata isikutega.
§ 5. Taotluse lisad
(1) Taotluse lisadeks on:
1) kaevetöö projekt, mis koosneb kaevetööd põhjendavast ja kirjeldavast seletuskirjast ning joonisest;
2) liikluskorralduse skeem.
(2) Kaevetöö projekti joonise aluseks on tehnorajatiste valdajatega kooskõlastatud topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:1000. Topo-geodeetiline alusplaan peab olema koostatud ja tehnorajatiste valdajatega kooskõlastatud mitte varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist.
(3) Kaevetöö projekti koostamisel arvestatakse liiklusmärkide ja geodeetiliste märkide kaitsmise vajadusega.
(4) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, juhindutakse kaevetöö projekti koostamisel teekatte säilimise tagamiseks järgnevast:
1) kaevetöö tegemist kavandatakse kinnisel viisil, kui see on võimalik, või
2) muudetakse kaevetöö asukohta, kui see on võimalik.
(5) Kaevetöö projekti koostamisel kaevetöö tegemiseks sõiduteel juhindutakse liikluse häirimise vähendamiseks järgnevast:
1) aeg, mil liiklus on kaevetööst häiritud, peab olema võimalikult lühike;
2) kaevetöö tegemist kavandatakse kinnisel viisil, kui see on võimalik.
(6) Kaevetöö projekti ja liikluskorralduse skeemi koostamisel kaevetöö tegemiseks avalikult kasutataval teel arvestatakse õigusaktides sätestatud liikluskorralduse nõudeid.
(7) Kaevetööl, millega kaasneb liikluse osaline või täielik sulgemine, lisatakse taotlusele liikluskorralduse skeem, millel on näidatud:
1) tee sulgemiskoht;
2) liikluse ümberkorraldus;
3) ajutised liiklusmärgid ja nende paigalduskohad.
(8) Ametiasutusel on õigus põhjendatud juhul käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid leevendada.
§ 6. Puudused taotluses
(1) Ametiasutus kontrollib taotluse ja selle lisade nõuetele vastavust seitsme tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Puuduste olemasolul määrab ametiasutus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla lühem kui kolm tööpäeva.
(2) Kui taotluses või selle lisades olevat puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib ametiasutus jätta taotluse läbi vaatamata.
(3) Taotluse läbi vaatamata jätmise teade, milles läbi vaatamata jätmist põhjendatakse, saadetakse kaeveloa taotlejale taotluses märgitud elektronposti aadressil või toimetatakse kätte muul otstarbekal viisil.
§ 7. Kaeveala ülevaatus
(1) Kaeveloa taotlemisel kaevetöö tegemiseks asfaltkattega teel vaatab ametiasutus kaeveala eelnevalt üle. Ametiasutuse nõudel peab kaeveloa taotleja ülevaatusel osalema.
(2) Ülevaatuse eesmärgiks on selgitada:
1) kaevetöö mõju kohapealsele elukorraldusele ja vajadus selle häirimist vähendavate meetmete rakendamiseks;
2) kaeveloa taotlusele täiendavate kooskõlastuste määramise vajadus;
3) teekatte märgistuse taastamise vajadus;
4) liikluskorralduslike meetmete, sealhulgas ümbersõidutee ehitamise, rakendamise vajadus.
§ 8. Kaeveloa andmine
(1) Ametiasutus annab kaeveloa või keeldub sellest kümne päeva jooksul taotluse saamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
(2) Kaeveloaga määratakse ja selles märgitakse vähemalt:
1) kaeveloa omaja nimi ja kontaktandmed;
2) kaevetöö koha aadress;
3) kaevetöö tähtaeg;
4) kaevetöö tingimused;
5) toimingud ja kohustused kaevetöö lõppemisel;
6) kaeveloa väljastanud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri;
7) kaeveloa andmise kuupäev ja number;
8) viide kaeveloa vaidlustamise võimaluste kohta.
(3) Kaeveloa andmisest võib keelduda, kui:
1) taotluses või kaevetöö projektis on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) kaevetöö tegemisel rakendatavad abinõud või piirangud ei ole piisavad ohutuse tagamiseks või kahju vältimiseks või liikluse häirimise vähendamiseks;
3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul järginud kaeveluba või eeskirja ning ei ole rikkumisele järgnevalt koheselt, vaatamata ametiasutuse poolt tähelepanu juhtimisele, rikkumist heastanud;
4) kaeveloa taotleja keeldub sõlmimast eeskirja § 3 lg 3 sätestatud halduslepingut;
5) muul, õigus- või haldusaktis või eeskirjas sätestatu arvestamata jätmisest tuleneval juhul.
(4) Kui kaevetöö on osaks ehitamisest ehitusseadustiku tähenduses, milleks tuleb taotleda ehitusluba või ehitusteatis, ei anta kaeveluba enne ehitusloa andmist.
§ 9. Kaeveloa kehtetuks tunnistamine ja muutmine kaeveloa omaja algatusel
(1) Kaeveloa omajal on enne tööde alustamist õigustaotleda kaeveloa kehtetuks tunnistamist kui kaeveloa omaja loobub kaevetöö tegemisest.
(2) Kaeveloa omajal on õigustaotleda kaeveloa muutmist, kui:
1) see võimalus on nähtud ette kaeveloaga või
2) ilmnevad uued olulised asjaolud, mis ei olnud kaeveloa taotlemisel teada või
3) taotletakse kaevetöö alustamise või lõpetamise aja muutmist.
(3) Taotlus kaevetöö alustamise aja muutmiseks esitatakse hiljemalt kaks tööpäeva enne kaevetöö algust ning lõpetamise aja muutmiseks hiljemalt kolm tööpäeva enne kaevetöö lõppu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja järgimata jätmisel võib ametiasutus:
1) jätta taotluse läbi vaatamata või
2) põhjendatud juhul tähtaja ennistada.
(5) Kaeveloa kehtetuks tunnistamise või muutmise taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või selleks ettenähtud elektroonilises menetluskeskkonnas.
§ 10. Kaeveloa kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja muutmine ametiasutuse algatusel
(1) Ametiasutus võib põhjendatud juhul tunnistada kaeveloa kehtetuks, eelkõige kui:
1) kaevetööga ei ole alustatud seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alguse kuupäevast arvates;
2) kaeveloa kehtivuse peatamine ei oleks õigusvastase tegevuse kõrvaldamiseks või edasise tegevuse õiguspärasuse tagamiseks piisav abinõu.
(2) Ametiasutus võib kaeveloa kehtivuse peatada, kui:
1) kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda;
2) kaevetöö käigus ei peeta kinni kaeveloast, kaevetöö projektist, standarditest ja õigusaktidest;
3) kaevetöö käigus ilmnevad takistused, mida projekteerimisel ei olnud võimalik ette näha (näiteks peremehetud või omavolilised ehitised, reostus, geoloogilised iseärasused);
4) kaevetöö kahjustab kõrghaljastust;
5) muul põhjendatud juhul.
(3) Ametiasutus võib kaevetöö käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt muuta kaeveloaga määratud tingimusi, näiteks kaevetöö aega või nõuda kaeveloa omajalt kaevetöö täiendavat kooskõlastamist.
(4) Kaeveloa kehtetuks tunnistamise, kehtivuse peatamise või muutmise kavatsusest ja selle põhjustest teavitatakse kaeveloa omajat, määrates tähtaja arvamuse esitamiseks. Kaeveloa omajat ei pea teavitama kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
§ 11. Otsuse teatavakstegemine
(1) Ametiasutuse poolt tehtud otsus saadetakse kaeveloa taotlejale taotluses märgitud elektronposti aadressil või toimetatakse kätte muul otstarbekal viisil.
(2) Kaeveloa muutmisest, kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse vajadusel ka taotluse kooskõlastanud isikut.
(3) Kaeveluba peab olema kaevetöö ajal kaevealas kättesaadav.
§ 12. Avariikaevetöö
(1) Avariikaevetöö alustamine on lubatud ilma kaeveloata, sealjuures peab kaevetöö tegija olema veendunud, et kaevetöö tegemine ei ohusta teisi tehnorajatisi.
(2) Avariikaevetöö alustamisel teatab kaevetöö tegija ametiasutusele koheselt avarii asukoha, põhjuse, kaevetöö alustamise ja lõpetamise aja ja kaevetöö eest vastutava isiku nime. Kui kaevetöö alguse päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetööst riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(3) Avariikaevetöö tegija:
1) kutsub avariikohale kaevetöö kohta jäävate tehnorajatiste valdajad;
2) tagab kaevetöö kohal nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutuse;
3) esitab ametiasutusele hiljemalt teisel tööpäeval kaevetöö alustamisest taotluse kaeveloa saamiseks.
(4) Pärast avarii kõrvaldamist taastab kaevetöö tegija kaevealas viivitamata kaevetöö eelse olukorra lähtudes eeskirja paragrahvides 17-21 sätestatust ja kaeveloaga määratust.
(5) Ametiasutusel on õigus avariikaevetöö korral eeskirjas kaeveloa taotlemisele sätestatud nõudeid leevendada.
§ 13. Kaevetööde aeg
Kaevetööga alustatakse seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alustamise kuupäevast arvates.
§ 14. Kaeveala tähistamine, liikluskorraldus
(1) Kui kaevetöö kestus on üle 3 tööpäeva, paigutatakse kaevetöö kohale teabetahvel, millel on märgitud kaeveloa omaja ja töövõtja nimi, telefoninumber ning kaevetöö alustamise ja lõpetamise aeg.
(2) Kaevetööl teel tähistatakse kaeveala ja sellega külgnev maa-ala liikluskorraldusvahenditega vastavalt standardile EVS 613:2001.
(3) Kaevetööl avalikult kasutataval teel, millega kaasneb liikluse osaliselt või täielikult sulgemine, on kaeveloa omaja kohustatud enne kaevetöö alustamist omal kulul kaevetööst ja sellega kaasnevatest muudatustest liiklejaid teavitama. Liiklejate teavitamiseks paigutatakse suletavale teele teabetahvel. Teabetahvlil märgitakse liikluskorralduse muudatuse sisu ja selle kestus.
(4) Avalikult kasutataval teel kaeveala tähistamisel ja liikluskorralduse muutmisel arvestatakse lisaks eeskirjale muudes õigusaktides sätestatud nõuetega.
(5) Ametiasutus võib nõuda liiklejate teavitamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erineval või täiendaval viisil.
(6) Kaevetöö tegemisel tagatakse liiklusohutus.
(7) Kaevealas kindlustatakse liiklusvahenditele ja jalakäijatele ohutu läbipääs kohtades, kus läbipääs oli eelnevalt võimalik.
(8) Avalikus kohas asuv kaevetöö koht peab pimedal ajal olema valgustatud või tähistatud helkuritega.
§ 15. Kaevetöö peatamine
(1) Kaevetöö käigus ettenägematu või seni arvestamata jäetud asjaolu ilmnemisel (arheoloogiline leid, lõhkekeha, topo-geodeetilisele alusplaanile kandmata tehnorajatis, puu kahjustamise oht) on kaevetöö tegija kohustatud kaevetöö viivitamatult peatama.
(2) Kaeveloa omaja teavitab ilmnenud asjaolust koheselt ametiasutust, tehnorajatise eeldatavat valdajat ning asjaoluga puutumust omavat isikut või asutust.
(3) Kaevetöö jätkamise aluseks on ametiasutuse nõusolek.
(4) Kaevetöö peatamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel pikendab ametiasutus enda algatusel kaevetöö tähtaega kaevetöö peatumise aja võrra.
§ 16. Kaevetööde tegemise nõuded
(1) Kaevetööde tegemine peab toimuma vastavuses kaeveloa tingimustega.
(2) Kaevetööde tegemise ajal peab olema välditud oht keskkonnale, inimestele ja teiste isikute varale ning tagatud juurdepääs teiste isikute kinnistutele.
(3) Kaevetöö käigus välditakse piirimärkide kahjustamist või nende asukoha muutmist. Kahjustatud või asukohta muutnud piirimärgid taastatakse kaeveloa omaja ja töövõtja kulul.
(4) Kaevetöö kohas paikneva tehnorajatise valdaja esindaja kutsutakse kaevetööks kohale juhul, kui seda on nõutud kaeveloa taotluse kooskõlastamisel.
(5) Kaevetöö käigus võib olemasoleva tehnorajatise asukohta muuta üksnes selle valdaja loal. Tehnorajatise asukoha muutmisel koostatakse teostusdokumentatsioon.
(6) Tehnorajatise vigastamisest teatatakse koheselt tehnorajatise valdajale ja ametiasutusele. Vigastus parandatakse kaeveloa omaja ja töövõtja kulul.
(7) Kaevetöö projektis nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.
(8) Võimalusel puu kaitsevööndisse kaevetöid ei kavandata.
(9) Puu elutegevuse kaitsmiseks arvestatakse puu juurestiku ümber oleva ringja kaitsevööndiga, mille raadius meetrites leitakse puutüve rinnasdiameeter sentimeetrites korrutamisel koefitsiendiga 0,12.
(10) Puu läheduses eelistatakse kaevetöö tegemist kinnisel viisil. Kinnise viisi sobimatuse korral nähakse kaevetöö tegemine ette käsitsi vahetult enne tehnorajatise või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.
(11) Kaevikust väljapumbatav vesi juhitakse kaevala ümbrusesse või veetakse ära.
(12) Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine kaeveala ümbrusesse kooskõlastatakse maaomaniku või –valdajaga.
§ 17. Taastamise kohustus
(1) Kaevetöö käigustaastatakse kaevealas kaevetöö eelne olukord vastavalt eeskirjas sätestatule.
(2) Enne tehnorajatise kaeviku tagasitäitmist koostatakse tehnorajatise teostusdokumentatsioon.
(3) Kaeviku tagasitäitmiseks vajalik materjal ja pinnas ladustatakse nii, et see ei takista liiklust.
(4) Väljakaevatud ja kaeviku tagasitäitmiseks kõlbmatut materjali ja pinnast ei ladustata kaevetöö kohas, vaid veetakse koheselt ära.
(5) Haljasalal ja rohumaal kasutatakse tagasitäiteks väljakaevatud pinnast. Tagasitäitmisel järgitakse mullakihtide kaevetöö eelset paigutust.
§ 18. Tee taastamise miinimumnõuded
(1) Tee taastamise minimaalsed kvaliteedinõuded on sätestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse ja eeskirja sätete vastuolu korral kohaldatakse eeskirja määrusest rangemate kvaliteedinõuete korral.
(3) Teekate ja teekatte märgistus taastatakse samatüübilise materjaliga.
(4) Äärekivide eemaldamisel või kahjustamisel asendatakse need uute äärekividega.
(5) Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.
(6) Piki sõiduteed paiknev asfaltkatte vuuk (pikivuuk) ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile.
(7) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga.
(8) Asfaltkate paigaldatakse kaeviku ulatuses, millele lisandub 3 meetrit kaeviku servast.
(9) Asfaltkatte üles kaevamisel vähem kui pooles osas teekatte laiusest, paigaldatakse asfaltkate tee servast telgjooneni. Piki teed asfaltkatte paigaldamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikest 8.
(10) Asfaltkatte üles kaevamisel enam kui pooles osas teekatte laiusest, paigaldatakse asfaltkate kogu teekatte laiuselt. Piki teed asfaltkatte paigaldamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikest 8.
(11) Kõnni-, jalg- ja jalgrattateel paigaldatakse uus asfaltkate kogu teekatte laiuselt. looduskivisillutised ja tehiskivisillutised tuleb taastada vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.
(12) Taastatud kate ei tohi takistada sadevee voolu ja sadevesi peab taastatud kattelt ära valguma.
§ 19. Ajutine teekate
(1) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik teekatet taastada nõuetekohaselt, taastatakse teekate ajutiselt. Juhul kui kaeveluba seda ei võimalda või selleks ei kohusta, algatab kaeveloa muutmisest huvitatud isik kaeveloa muutmise.
(2) Ajutine teekate rajatakse selliselt, et see oleks teekatte lõpliku taastamiseni sõidukõlblik.
(3) Ajutise teekatte materjal kooskõlastatakse eelnevalt ametiasutusega.
(4) Talvise kaevetöö korral taastatakse lõplik teekate hiljemalt 31. maiks, kui kaeveloaga ei ole määratud teisiti.
(5) Ajutine teekate taastatakse ja hoitakse sõidukõlbulikuna kaeveloa omaja kulul, kui kaeveloaga ei ole määratud teisiti.
§ 20. Kaevu ümbruse taastamine
(1) Vajunud kaevupäiste tõstmisel teega samasse tasapinda taastatakse asfaltkatte pealmine kiht vähemalt 0,5 meetri ulatuses.
(2) Senise katte eemaldamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.
§ 21. Haljastuse taastamine
(1) Pärast kaeviku tagasitäitmist kaetakse taastatav muruala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga. Kaevetöö teostaja peab tagama muru tärkamise ja pinnase taastumise.
(2) Seemne külvi asemel võib muru rajamiseks kasutada muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht ja mille jätkuvahed täidetakse kasvumullaga.
(3) Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu teekattelt.
(4) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30-40 cm paksuselt huumusmullaga ja kastetakse. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks.
(5) Põõsaste laus-istutusega alal asendatakse kaevetöö tegemise käigus hävinud või oluliselt kahjustunud põõsad. Asendusistutuseks on soovitav kasutada samaliigilist taimmaterjali.
(6) Kaevetöö lõppedes kobestatakse kaevetöö tagajärjel tihendatud puu kaitsevööndi pinnas ja korrastatakse puu alus.
(7) Kui liiklus on vaja avada enne haljastuse täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik haljastust taastada nõuetekohaselt, taastatakse haljastus järkjärguliselt. Juhul kui kaeveluba seda ei võimalda või selleks ei kohusta, algatab kaeveloa muutmisest huvitatud isik kaeveloa muutmise.
(8) Lõplikult taastatakse haljastus selle rajamist takistava asjaolu ära langemisel.
(9) Talvise kaevetöö korral taastatakse lõplik haljastus hiljemalt 31. maiks, kui kaeveloaga ei määrata teisiti.
§ 22. Toimingud kaevetöö lõppemisel
(1) Kaeveloa nõuetekohast täitmist tõendab ametiasutuse kinnitus. Kinnitus antakse, kui kaevetöö ja sellega kaasnevad toimingud vastavad eeskirjale, kaeveloale ning õigusaktidele ja standarditele.
(2) Kaeveloa nõuetekohase täitmise tõendamiseks esitab kaeveloa saanud isik kaevetöö lõppemisel ametiasutusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) kattega tee taastamisel täitematerjali vastavussertifikaadi ja tihendamise kontrollakti;
2) asfaltkattega tee taastamisel asfaltbetooni vastavussertifikaadi;
3) eeskirjas või kaeveloas ettenähtud juhul tehnorajatise teostusdokumentatsiooni digitaalsel andmekandjal.
(3) Ametiasutus kontrollib kaeveloa omaja esitatud andmeid ja dokumente, määrates puuduste tuvastamisel tähtaja nende kõrvaldamiseks.
(4) Ametiasutus teostab kaeveala ülevaatuse, kaasates vajadusel sellesse teisi isikuid. Ametiasutus nõudel peab ülevaatusel osalema ka kaeveloa omaja. Kaevealas puuduste tuvastamisel määrab ametiasutus kaeveloa omajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Ametiasutusel on õigus põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid leevendada.
§ 23. Kaevetöö garantii
(1) Kaevetöö teostaja annab kaevetööle vähemalt 36 kuulise garantii. Eraõiguslikus omandis oleval kaevetöö käigus rikutud alal võivad selle omanik või valdaja ja kaevetöö teostaja ala taastamise kohta kokku leppida teisiti.
(2) Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel, samuti garantiiajal ilmsiks tulnud vigade mitteparandamisel annab ametiasutus kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Garantiiaja kestel ilmnevad defektid kõrvaldab kaevetöö teostaja ametiasutuse poolt määratud tähtajaks omal kulul.
(3) Kui kaevetöö tegija ei ole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib ametiasutus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetöö teostaja kulul.
(4) Kui kaevik on vajunud olemasolevast asfaltkattest allapoole, tuleb olemasolev kaevik 0,5 m võrra laiemalt lahti freesida, kaevik tihendada ja vastavalt normidele taastada.
(5) Garantiiülevaatus viiakse läbi ametiasutuse esindaja juuresolekul ning kaevetöö teostaja koostab ülevaatuse kohta kaevetöö garantiiaegse ülevaatuse akti.
§ 24. Kahju hüvitamine
Kaevetööga ja kaevetööga kaasnenud toimingutega tekitatud kahju hüvitavad kaeveloa omaja ja töövõtja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
§ 25. Vastutus
(1) Kaeveloa ja eeskirja täitmise eest vastutab teiste isikute ees lõplikult kaeveloa saanud isik.
(2) Eeskirja rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.
(3) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
1) Elva Vallavalitsus;
2) muu seadusega määratud isik.
§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) Elva Linnavolikogu 25.01.2010 määrus nr 1 „Elva linna kaevetööde eeskiri“.
(2) Rannu Vallavolikogu 19.12.2002 määrus nr 4 „Rannu valla ehitusmääruse kinnitamine“.
(3) Konguta Vallavolikogu 22.09.2003 määrus nr 23 „Kaevetööde eeskiri Konguta vallas kehtestamine“.
(4) Rõngu Vallavolikogu 13.10.2005 määrus nr 25 „Rõngu valla kaevetööde eeskiri“.
(5) Puhja Vallavolikogu 26.05.2010 määrus nr 9 „Puhja valla ehitusmäärus“.
§ 27. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Maano Koemets
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter