SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Hiiu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT IV, 28.04.2018, 104

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 17.03.2016 nr 61
RT IV, 29.03.2016, 52
jõustumine 01.04.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.12.2017RT IV, 29.12.2017, 13501.01.2018
19.04.2018RT IV, 28.04.2018, 9501.05.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja lg 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1-2 ja § 113 lg 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Hiiu valla elanikele sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi sotsiaalhoolekandeline abi) ja riigieelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise rahaliste vahendite ülejäägi kasutamine.

§ 2.   Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted

1) sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaalteenuste (edaspidi teenus), sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus), vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
2) rahaline hüvitis – isikule makstav toetus;
3) mitterahaline hüvitis - isikule osutatav teenus;
4) Hiiu valla elanik - isik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on määratud Hiiu vald;
5) lapsevanem – lapse seaduslik esindaja;
6) vältimatu sotsiaalabi - elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse;
7) isiklik abistaja – isik, kes abistab isikut füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega isik puude tõttu iseseisevalt toime ei tule ning lähtub oma tegevuses sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist;
8) hooldusvajaduse hindamise test - metoodiline vahend, mis võimaldab hinnata isiku tervislikku seisundit, igapäevast toimetulekut teda ümbritsevas keskkonnas, kõrvalabi vajadust ja selle mahtu.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelisele abile õigustatud isik

  Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda lisaks Hiiu valla elanikule:
  1) asenduskodu kasvandikul, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleval lapsel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel enne asenduskodusse paigutamist, eestkostja või hooldusperre asumist oli Hiiu vald;
  2) kinnipidamiskohast või kinnisest hoolekandeasutusest vabanenul, kelle elukohaks enne kinnisesse asutusse paigutamist oli Hiiu vald;
  3) hoolekandeasutuses hooldusel oleval eakal või puudega inimesel, kelle elukohaks enne väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele paigutamist oli Hiiu vald.

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI MENETLUS 

§ 4.   Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik Hiiu Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale (edaspidi sotsiaalosakond) taotluse.

  (2) Sotsiaalhoolekandelise abi taotluse vormid ja hoolduskava kinnitab Hiiu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Sotsiaalosakonna ametnikul (edaspidi ametnik) on vajadusel õigus asjaolude väljaselgitamiseks nõuda isikult täiendavaid dokumente või teostada kohapealset vaatlust.

  (4) Isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi andmine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab vallavalitsus.

  (2) Toetuse andmine või teenuse osutamine või sellest keeldumine otsustatakse haldusaktiga.

  (3) Otsuse tegemisel lähtutakse Hiiu valla eelarvest sotsiaalseks kaitseks eraldatud vahenditest (edaspidi eelarve), toetuse piirmäärast, isiku ja tema pereliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ja isiku konkreetsest vajadusest.

  (4) Sotsiaaltranspordi- ja koduteenusele, sissetulekust mittesõltuva toetuse, täisealise isiku hooldamise, vältimatu abi, toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määramise või sellest keeldumise otsustab ametnik kümne tööpäeva jooksul.

  (5) Tugiisikuteenuse, asenduskoduteenuse, hooldamise väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, isiku hooldamise perekonnas ja isikliku abistaja teenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna juhataja kümne tööpäeva jooksul.

  (6) Sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsustab vallavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

  (7) Kui isik vajab erakorralist rahalist abi, võib toetuse määrata ametnik.

  (8) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse, hooldajatoetuse suuruse ja sotsiaalteenuste määrad kehtestab vallavalitsus.

§ 6.   Sotsiaalhoolekandelise abi andmata jätmine

  Sotsiaalhoolekandelise abi võib jätta andmata:
  1) valla eelarves toetuseks ettenähtud rahaliste vahendite puudumise või ebapiisavuse tõttu;
  2) taotleja elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Hiiu vald;
  3) taotleja on teadlikult esitanud valeandmed või andmeid varjanud;
  4) kui taotlejal või tema perekonnal on piisavalt elatusvahendeid oma abivajaduse rahuldamiseks;
  5) kui puudub alus toetuse saamiseks;
  6) taotlus pole piisavalt põhjendatud.

§ 7.   Sotsiaalkomisjon

  (1) Vallavalitsus moodustab alatise sotsiaalkomisjoni sissetulekust sõltuva toetuse määramise ning muudes sotsiaalhoolekandelise abi andmist puudutavates küsimustes ettepanekute tegemiseks vallavalitsusele.

  (2) Isik võib soovi korral osaleda sotsiaalkomisjoni töös teda puudutava küsimuse arutelul, samuti on sotsiaalkomisjonil õigus kutsuda isik koosolekule ja kuulata ära tema arvamus ning esitada täiendavaid küsimusi.

  (3) Vallavalitsus võib kehtestada sotsiaalkomisjoni põhimääruse.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 8.   Hiiu vallas osutatavad teenused

  (1) Isikule täies ulatuses Hiiu valla eelarvest finantseeritav teenus:
  1) tugiisikuteenus;
  2) täisealise isiku hooldus;
  3) päevakeskusteenus.

  (2) Omaosalusega teenused, mis on osaliselt valla eelarvest finantseeritavad, mida isik saab valla poolse toetuse tõttu odavamalt teenuse tegelikust hinnast või maksab tegeliku hinna vastavalt kehtestatud hinnakirjale:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) isiku hooldamine perekonnas;
  4) isikliku abistaja teenus;
  5) sotsiaaltransporditeenus;
  6) saunateenus;
  7) dušiteenus;
  8) pesupesemisteenus;
  9) pediküüriteenus;
  10) päeva- või lapsehoiuteenus;
  11) eluruumi tagamine.

2. jagu Tugiisikuteenus 

§ 9.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenus on lapsele, tema perele või täisealisele üksikisikule osutatav teenus, mille eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

  (3) Lapsega peres jälgib tugiisik laste turvalisust ning juhendab pereliikmeid lapse kasvatamisel ja õpetamisel.

§ 10.   Tugiisikuteenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga tugiisikuteenust vajava isiku puhul eraldi.

  (2) Isiku soovil abistab vallavalitsus teenuse saajat tugiisiku valikul. Tugiisik ei kuulu teenust vajava isiku perekonnaliikmete hulka.

  (3) Teenuse saajal on õigus enne tugiisiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (4) Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja tugiisikuga teenuse osutamiseks haldusakti, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

3. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 11.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Vallavalitsus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded ning talle igakuiselt makstav toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulude osaliseks katmiseks.

  (3) Hooldus seatakse tähtajaliselt kuni puudega isiku arstliku ekspertiisi otsuses märgitud tähtaja lõpuni või tähtajatu otsuse korral mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (4) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

  (5) Hoolduse seadmist taotlev isik märgib taotluses kõrvalabi vajaduse ning esitab hooldavaks isikuks soovitava isiku andmed ja kirjaliku nõusoleku.

  (6) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel täidetakse hindamise test, mis sisaldab puudega isiku võimele toime tulla igapäevaelu toimingutega.

  (7) Ametnikul on õigus hooldusvajadus perioodiliselt üle hinnata ning vajadusel kaasata hindamisprotsessi teisi spetsialiste.

  (8) Hooldajaks määratakse isik, kes on teovõimeline ja kellel puudub raske või sügav puue.

§ 12.   Hoolduse seadmisest keeldumine, maksmise peatamine või lõpetamine

  (1) Hoolduse seadmisest keeldutakse, kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamisest ei tulene vajadust talle hooldavat isikut määrata.

  (2) Hoolduse seadmisest võib keelduda, kui hooldusvajadusest tingituna peab ametnik puudega isikule sobivamaks hooldamise viisiks teise sotsiaalhoolekandelise abi osutamist.

  (3) Täisealise isiku hoolduse teenuse osutamine peatatakse:
  1) isiku soovil;
  2) kui hooldav isik ei täida oma kohustusi;
  3) muudel teenuse osutamist takistavatel asjaoludel.

  (4) Täisealise isiku hoolduse teenuse osutamine lõpetatakse:
  1) kui hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, mis tingib hoolduse osutamist teistsugusel viisil;
  2) kui hooldav isik soovib teenuse osutamist lõpetada;
  3) kui isik soovib hoolduse seadmise lõpetada;
  4) kui hooldav isik ei täida oma kohustusi hoolimata korduvatest meeldetuletustest;
  5) isiku või teda hooldava isiku surma korral.

  (5) Hooldav isik on kohustatud viivitamata teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa isiku hoolduse eest toetuse maksmise lõpetamise.

  (6) Hoolduse eest toetuse maksmine lõpetatakse vastava otsuse tegemisele järgnevast kuust.

4. jagu Päevakeskusteenus 

§ 13.   Paragrahvi pealkiri

  Päevakeskusteenus on eakale või puudega täisealisele isikule huvitegevuses osalemise võimaldamine, teavitamine, vabatahtliku töö ja eneseabiliikumise soodustamine.

5. jagu Koduteenus 

§ 14.   Koduteenus

  (1) Koduteenus on teenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

  (2) Koduteenus hõlmab koduabi ja isikuabi.

  (3) Koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine ning sisaldab:
  1) toiduainete, ravimite, majapidamistarvete ostmine, abistamine poes käimisel või toidu valmistamisel või valmistoidu koju toomine lähimast müügikohast;
  2) küttematerjali tuppa toomine, abistamine kütmisel, tuha väljaviimine;
  3) vee tuppa toomine;
  4) terviseabi korraldamine, abistamine arstide külastamisel, abivahendite soovitamine ja soetamine, põetamine lühiajalise haiguse korral;
  5) vestlus kliendiga ja teabe edastamine;
  6) riiete ja jalanõude hoolduse korraldamine;
  7) eluruumi koristamine;
  8) küttematerjali soetamise korraldamine;
  9) muruniitmise ja lumelükkamise korraldamine;
  10) abistamine remont- ja teenustööde korraldamisel;
  11) transporditeenuse osutamine või korraldamine ravi- või mõne muu avalike teenuste tarbimisega seotud asutuse külastamisel;
  12) juuste ja küünte lõikuse korraldamine;
  13) abistamine asjaajamisel.

  (4) Isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, söömisel, ravimi manustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.

  (5) Koduteenuse vajaduse hindamisel pannakse paika hoolduskavas teenuste loetelu, kestus ja maht.

  (6) Koduteenust on õigus saada isikul, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik;
  2) kelle ülalpidaja tervislik seisund ei võimalda hooldust tagada;
  3) erandjuhul kokkuleppel sotsiaalosakonna juhatajaga.

§ 15.   Koduteenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

  (1) Otsuse tegemiseks teeb ametnik koduteenuse sooviva isiku juurde kodukülastuse, mille käigus kuulatakse ära isik, hinnatakse hooldusvajaduse hindamise testi abil toimetulekuvõimet ning selgitakse välja koduteenuse osutamise vajadus.

  (2) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib ametnik läbi korduva hindamise.

  (3) Hiiu Valla Sotsiaalkeskuse (edaspidi sotsiaalkeskus) juhataja koostab ametniku otsuse alusel hoolduskava ning annab haldusakti koduteenuse osutamiseks.

  (4) Sotsiaalkeskusel on õigus koduteenuse osutamise haldusakt kehtetuks tunnistada:
  1) isiku soovil;
  2) seoses isiku surmaga;
  3) isik asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
  4) isik suunatakse või asub ööpäevaringsele hooldusteenusele;
  5) isiku käitumine teeb võimatuks teenuse osutamise (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootilise ainete kuritarvitamine vms);
  6) kui isik ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest tasunud 6 kuud teenuse eest;
  7) muudel koduteenuse osutamist takistavatel asjaoludel.

  (5) Sotsiaalkeskusel on õigus koduteenuse osutamise haldusakti kehtivus peatada:
  1) isiku soovil;
  2) kui isik ei ole tasunud 2 kuu teenuse eest;
  3) muudel koduteenuse osutamist takistavatel asjaoludel.

§ 16.   Koduteenuse osutamine

  (1) Koduteenust osutatakse isikule tööpäeviti. Sotsiaalkeskuse juhataja otsusel erandkorras muul ajal.

  (2) Hooldustöötaja osutab isikule koduteenust vähemalt kaks korda nädalas, kuid mitte rohkem kui 32 tundi kuus.

  (3) Erandolukorras osutatakse koduteenust erinevalt haldusaktiga määratud teenuste loetelust, mahust ja ajast.

  (4) Koduteenuse osutamisel on maksimaalne hooldatav eluruumi pind ühe isiku kohta 51 m2.

6. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 17.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on teenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele võib paigutada täisealise isiku, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.

  (3) Osaliselt valla eelarvest finantseeritavale väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele paigutatakse isik, kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik või nimetatud isik ei suuda põhjendatult talle seadusega pandud kohustusi täita.

  (4) Isik on kohustatud ülalpidamiskulude katteks tasuma kuni 85% oma pensionist ja/või muudest sissetulekutest, kuid mitte rohkem kui teenusepakkuja poolt kinnitatud teenuse maksumus.

  (5) Sotsiaalosakonna juhataja otsustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse määramise, kui isikul puudub ülalpidamiskohustusega isik.

  (6) Juhul, kui ülalpidamiskohustusega isik pole suuteline täies mahus katma isiku ülalpidamisega seotud igakuiseid kulusid, võib vallavalitsus komisjoni ettepanekul ülalpidamiskohustusega isiku avalduse alusel ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul osaliselt toetada ülalpidamiskohustusega isiku poolset kulu.

7. jagu Isiku hooldamine perekonnas 

§ 18.   Isiku hooldamine perekonnas

  (1) Isiku hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

  (2) Teenusele on õigus lapsel, eakal ja puudega isikul.

  (3) Teenuse osutamine toimub sotsiaalosakonna juhataja haldusaktiga hooldamisele võtja nõusolekul.

  (4) Isik, v.a laps, on kohustatud tasuma teenuse eest vallavalitsuse poolt kehtestatud määras ja korras.

8. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 19.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenusele on õigus puudega täisealisel isikul, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu ta ei tule iseseisvalt igapäevaste tegevustega toime ning vajab nende tegevuste sooritamiseks isiklikku abistajat.

  (2) Isikliku abistaja teenust ei osutata alkoholiprobleemiga isikule ja lamavale haigele.

§ 20.   Isikliku abistaja teenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

  (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib ametnik läbi korduva hindamise.

  (2) Isik otsib endale isikliku abistaja, vajadusel ja võimaluste piires aitab isikliku abistaja leidmisel sotsiaalosakond. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (3) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks annab sotsiaaloskonna juhataja haldusakti, milles fikseeritakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja kestvus.

9. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 21.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Tasuta sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
  1) puudega lapsel, kelle perel puudub võimalus kasutada isiklikku transporti;
  2) raske või sügava nägemis- või liikumispuudega isikul;
  3) raske või sügava puudega eakal, kes ei saa kasutada ühistransporti või kellel puuduvad võimalused kasutada isiklikku transporti;
  4) Hiiu vallas riiklikul hoolekandeteenusel oleval isikul;
  5) erandjuhul muu abivajav isik.

  (2) Tasuta sotsiaaltransporditeenust osutatakse:
  1) ravi-, rehabilitatsiooni-, hooldus- või abivahendit väljastavasse asutusse, haridusasutusse või muusse avalike teenuste tarbimisega seotud asutusse sõiduks;
  2) riiklikul teenusel olevale puudega isikule hoolekandeasutusse sõiduks;
  3) üritusele, mis on korraldatud sihtrühmale;
  4) erandjuhul kokkuleppel sotsiaalosakonna juhatajaga.

  (3) Soodustingimustel sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
  1) puudega isikul;
  2) eakal;
  3) muul tervislikul põhjusel teenust vajaval isikul.

  (4) Soodustingimustel sotsiaaltransporditeenust osutatakse:
  1) vastavalt teenusele õigustatud isiku tellimusele;
  2) erandjuhul kokkuleppel sotsiaalosakonna juhatajaga.

§ 22.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab teenusele õigustatud isik sotsiaalabi spetsialistile taotluse, milles tellib sõidu, esitades kuupäeva, kellaaja ja sõidu alguspunkti ning sihtkoha.

  (2) Isik esitab tellimuse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks maakonna piires vähemalt 3 tööpäeva, väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

  (3) Sotsiaaltransporditeenuse osutamise vajalikkuse või teenuse andmisest keeldumise otsustab sotsiaalabi spetsialist vastavalt teenuse osutamise võimalusele, teavitades taotlejat esimesel võimalusel.

  (4) Sotsiaaltransporditeenuse kasutajate üle peab arvestust sotsiaalabi spetsialist.

  (5) Sotsiaaltransporditeenust ei osutata nädalavahetustel ja väljaspool maakonda üle kahe korra nädalas.

10. jagu Saunateenus 

§ 23.   Saunateenus

  (1) Saunateenusele on õigus eakal, puudega isikul, töötul ja paljulapselisel perel.

  (2) Teenuse osutamine toimub isiku suulise pöördumise alusel.

  (3) Saunateenuse osutamise aeg ja koht avaldatakse Hiiu Valla Teatajas ja Hiiu valla koduleheküljel.

11. jagu Dušiteenus 

§ 24.   Dušiteenus

  (1) Dušiteenusele on õigus puudega isikul või koduteenusel oleval isikul.

  (2) Dušiteenust osutatakse isiku suulise pöördumise alusel.

12. jagu Pesupesemisteenus 

§ 25.   Pesupesemisteenus

  (1) Pesupesemisteenusele on õigus pensionäril või puudega isikul, kellel puudub kodustes tingimustes pesupesemise võimalus.

  (2) Teenuse osutamine toimub isiku suulise pöördumise alusel.

  (3) Vallavalitsus tasub pesupesemisteenuse eest üks kord kuus 5 kg pesu isik kohta.

13. jagu Pediküüriteenus 

§ 26.   Pediküüriteenus

  (1) Pediküüriteenusele on õigus raske ja sügava puudega või koduteenusel oleval isikul.

  (2) Pediküüriteenuse hinnast tasub vallavalitsus 50% ja isik 50 %.

  (3) Pediküüriteenust osutatakse isiku suulise pöördumise alusel.

14. jagu Päeva- või lapsehoiuteenus 

§ 27.   Päeva- või lapsehoiuteenus

  (1) Päeva- või lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega ning liitpuudega lapsel, kelle rahavastikuregistri järgne elukoht ei pea olema Hiiu vald, et pakkuda arengut ning toimetulekut toetavat päevategevust.

  (2) Päevahoiuteenuse eesmärk on pakkuda arengut ning toimetulekut toetavat päevategevust ning toetada puudega last kasvatavat perekonda ja anda võimalus lapsevanematele tööl käimiseks.

  (3) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last kasvatavat perekonda ja anda võimalus lapsevanematele tööl käimiseks.

  (4) Lapse- või päevahoiuteenusele saamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping teenuse osutaja, lapsevanema ja lapse registrijärgse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse vahel.

15. jagu Eluruumi tagamine 

§ 28.   Eluruumi tagamine

  (1) Eluruumi tagamine on teenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Isikliku taotluse alusel hindab ametnik eluruumi tagamise vajadust ning edastab oma hinnangu vallavalitsusele otsustamiseks.

  (3) Vallavalitsus jätab taotluse rahuldamata kui:
  1) taotleja majanduslik või sotsiaalne olukord on paranenud enne otsuse tegemist;
  2) taotleja või tema pereliige on oma teadliku tegevusega võõrandanud neile kuulunud vara.

  (4) Eluruumi tagamine antakse üürilepinguga kasutamiseks kuni viieks aastaks.

  (5) Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada:
  1) üürniku avalduse alusel;
  2) poolte kokkuleppel;
  3) eluruumi tagamise vajaduse äralangemisel;
  4) kui üürnik või tema pereliikmed rikuvad üürilepingu tingimusi või teiste majaelanike rahu
  5) kui üürnik on jätnud ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest;
  6) kui üürnik ilma mõjuva põhjuseta ei ole kolme kuu vältel eluruumi kasutanud.

  (6) Vallavalitsus kehtestab eluruumi kasutamise tingimused.

§ 29.   Puudega isikule eluruumi tagamine

  (1) Puudega isikul, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

  (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamise tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

4. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 30.   Toetused

  (1) Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks toetusteks.

  (2) Sissetulekust sõltuvale toetusele tekib õigus, kui isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust jääb peale eluasemekulude tasumist ühe isiku kohta kätte vähem kui kahekordne kehtestatud riiklik toimetulekupiir.

  (3) Õnnetusjuhtumi ja muu ettenägematu asjaolu korral on õigus määrata toetus perekonnale, kes ei ole vähekindlustatud.

  (4) Abivahendi- või tervisetoetust makstakse mitte rohkem kui 30% isiku enda poolt tasutavast summast.

  (5) Põhjendatud juhul võib komisjon toetuse protsenti suurendada.

  (6) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on universaalse iseloomuga toetused konkreetselt määratletud sihtrühmale:
  1) täiendav lapsetoetus;
  2) koolitoetus;
  3) suure pere toetus;
  4) eakate sünnipäevatoetus;
  5) matusetoetus;
  6) elluastumistoetus.

  (7) Sissetulekust sõltuvad toetused on toimetulekuraskustes isikule ja perekonnale makstav:
  1) transporditoetus;
  2) abivahenditoetus;
  3) tervisetoetus;
  4) lastelaagritoetus;
  5) huvialategevuse toetus;
  6) muu ühekordne toetus.

2. jagu Täiendav lapsetoetus 

§ 31.   Täiendav lapsetoetus

  (1) Täiendav lapsetoetus makstakse välja kolmes osas:
  1) esimene osa makstakse emale seitsmendal raseduskuul ema taotluse ja naistearsti tõendi alusel;
  2) teine osa makstakse lapsevanemale lapse üheaastaseks saamisel;
  3) kolmas osa makstakse lapsevanemale lapse kaheaastaseks saamisel.

  (2) Enne täiendava lapsetoetuse esimese osa taotlemist peab ema registrijärgseks elukohaks olema vähemalt 6 kuud Hiiu vald.

  (3) Täiendava lapsetoetuse teist ja kolmandat osa on õigus taotleda kui lapse ja vähemalt ühe lapsevanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on vähemalt kuus kuud olnud Hiiu vald

  (4) Täiendava lapsetoetuse teise ja kolmanda osa määramise aluseks on lapsevanema taotlus koos lapse sünnitõendiga.

  (5) Täiendava lapsetoetuse teist ja kolmandat osa ei maksta, kui laps on täielikul riiklikul ülalpidamisel.

  (6) Täiendava lapsetoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast sätestatud tähtaja saabumist.

3. jagu Koolitoetus 

§ 32.   Koolitoetus

  (1) Koolitoetust makstakse rahvastikuregistri järgselt Hiiu vallas elavatele Hiiu valla põhikoolides õppivatele õpilastele

  (2) Toetuse määramise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õpilaste nimekiri jooksva õppeaasta 15. septembri seisuga.

  (3) Teised toetuse maksmiseks vajalikud andmed kogutakse koostöös kooliga.

  (4) Toetus kantakse lapsevanema arvelduskontole jooksva õppeaasta 15. oktoobriks. Lapsevanema soovil võib toetuse kanda lapse arvelduskontole.

4. jagu Suure pere toetus 

§ 33.   Suure pere toetus

  (1) Suure pere toetus määratakse nelja ja enamat alaealist last kasvatavale lapsevanemale üks kord aastas. Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.

  (2) Toetus määratakse perele kui vähemalt ühe lapsevanema ja laste rahvastikuregistri järgne elukoht on olnud Hiiu vald vähemalt kuus kuud enne toetuse taotlemist.

5. jagu Elluastumistoetus 

§ 34.   Elluastumistoetus

  Elluastumistoetust makstakse eestkostel, perekonnas hooldamisel olnud või asenduskodus elanud lapsele tema 18 aastaseks saamisel kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Hiiu vald.

6. jagu Eakate sünnipäevatoetus 

§ 35.   Eakate sünnipäevatoetus

  Eakate sünnipäevatoetust makstakse 75-nda, 80-nda, 85-nda ja iga järgneva sünnipäeva puhul, kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Hiiu vald.

7. jagu Matusetoetus 

§ 36.   Matusetoetus
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 135 - jõust. 01.01.2018]

8. jagu Transporditoetus 

§ 37.   Transporditoetus

  Transporditoetus määratakse raske või sügava puudega täiskasvanule või puudega lapsele haridus-, meditsiini- või rehabilitatsiooniasutusse sõiduks vaid juhul, kui põhjendatud juhtudel pole võimalik saada vallavalitsuse poolt osutatavat transporditeenust

9. jagu Abivahenditoetus 

§ 38.   Abivahenditoetus

  Abivahenditoetus määratakse haiguse või puude tõttu abivahendit vajavale isikule abivahendi ostmiseks või laenutamiseks.

10. jagu Tervisetoetus 

§ 39.   Tervisetoetus

  (1) Tervisetoetus määratakse:
  1) prillide ostmiseks;
  2) retseptiravimite ostmiseks;
  3) haigla voodipäevade eest tasumiseks;
  4) mähkmete jt hooldusvahendite soetuseks kuni ühekordse toimetulekupiiri ulatuses eelarveaastal;
  5) ravikindlustuseta isikutele esmaseks arstiabiks ja uuringuteks vastavalt esitatud arvele.

  (2) Tervisetoetuse määramisel võetakse arvesse eelmise kolme kuu kuludokumendid.

11. jagu Lastelaagritoetus 

§ 40.   Lastelaagritoetus

  Lastelaagritoetus määratakse lasterikastele, vähekindlustatud, üksikvanemaga või puudega lapse perele eraldatavate riiklikult doteeritavate lastelaagri tuusikute jääkmaksumuse eest tasumiseks.

12. jagu Huvialategevuse toetus 

§ 41.   Huvialategevuse toetus

  Huvialategevuse toetus määratakse huvikooli õppemaksu ja huvialaringi ringitasu tasumiseks.

13. jagu Muu ühekordne toetus 

§ 42.   Muu ühekordne toetus

  Muu ühekordne toetus määratakse:
  1) erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks;
  2) tulekahju või veekahjustuse likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
  3) majanduslikult raske olukorra puhul, kuid määratud toetus ei või ühel eelarveaastal ületada kehtivat perekonna toimetulekupiiri;
  4) muude põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.

14. jagu Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise rahaliste vahendite ülejäägi kasutamine 

§ 43.   Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise rahaliste vahendite ülejäägi kasutamine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2018, 95 - jõust. 01.05.2018]

§ 44.   Teenuse vajaduse hindamine ja määramine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2018, 95 - jõust. 01.05.2018]

§ 45.   Rahaliste vahendite eraldamine ja arvestuse pidamine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2018, 95 - jõust. 01.05.2018]

5. peatükk ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 46.   Aruandlus ja järelevalve

  (1) Teenuste ja toetuste üle arvestuse pidamise eest vastutab sotsiaalosakonna juhataja.

  (2) Koduteenuse üle arvestuse pidamise eest vastutab sotsiaalkeskuse juhataja.

  (3) Järelevalvet koduteenuse osutamise üle teostab sotsiaalosakond.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47.   Lastekaitseseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine

  Lastekaitseseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded delegeeritakse Hiiu Vallavalitsusele.

§ 48.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. aprillist 2016.

§ 49.   Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json