HaridusHuviharidus

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Huvihariduse toetused

Huvihariduse toetused - sisukord
Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.04.2022, 7

Huvihariduse toetused

Vastu võetud 21.04.2022 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, erakooliseaduse § 22 lõike 4, noorsootöö seaduse § 8 punkti 2 ja spordiseaduse § 3 punktide 2, 21 ja 3 alusel ning arvestades noorsootöö seaduse § 151 kohaselt antava toetuse kasutamise reegleid.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linnas 7-19aastasele ja 60aastasele ja vanemale isikule huviharidust ja huvitegevust pakkuva juriidilise isiku toetuse taotlemist ja talle toetuse andmist ning toetuse kasutamist:
  1) toetamaks laste ja noorte ning eakate osalemist huvihariduses või huvitegevuses ning
  2) andmaks huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele juriidilistele isikutele võimalusi arenguks.

  (2) Käesolevas määruses kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse kohta ühtset mõistet huviharidus.

  (3) Käesolevas määruses kasutatakse muid mõisteid järgmises tähenduses:
  1) valdkond on juriidilise isiku laiem tegevusala, see on sport või muu huviharidus;
  2) tegevusvaldkond on juriidilise isiku täpsem tegevusala, see on spordis konkreetne spordiala, muus huvihariduses (a) instrumentaalmuusika, (b) koorilaul, (c) muu vokaalmuusika, (d) rahvatants, (e) tants, (f) etenduskunstid, (g) keel ja kirjandus, (h) kujutav kunst ja käsitöö, (i) loodus- ja täppisteadused, (j) tehnoloogia ja (k) muu üldkultuur;
  3) huviring, treeningrühm või õpperühm on juriidilise isiku ühes tegevusvaldkonnas sama tegevuskava või õppekava kohaselt ühes ja samas kohas ning samal ajal huviharidust omandav isikute grupp, keda juhendab käesoleva määruse nõuetele vastav juhendaja või treener;
  4) harrastaja on huvihariduses osalev sportlane, laulja, pillimängija, tantsija, õppur või muu regulaarne osaleja sõltumata vanusest ja rahvastikuregistrisse kantud elukohast.
  5) tegevus on ajavahemik (huvitegevuse tund, treeningtund, õppetund), millal huviringi, õpperühma või treeningrühma harrastajad osalevad juhendaja või treeneri juhendamisel huvihariduses.

§ 2.   Huvihariduse toetused

  Huvihariduse toetused on huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.

§ 3.   Toetuse taotlemisele ja toetuse kasutamise kontrollimisele rakenduvad õigusaktid

  Käesoleva määruse kohasele toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlemisele ning toetuse kasutamise üle järelevalve teostamisele kohaldatakse Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Huvihariduse tegevustoetust saab taotleda juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust 7-19aastasele või 60aastasele ja vanemale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistris on Tartu linn.

  (2) Huvihariduse tegevustoetust saab 60aastase ja vanema isiku kohta taotleda kõigil spordialadel ning muu huvihariduse valdkonnas instrumentaalmuusika, koorilaulu, rahvatantsu, etenduskunstide, kujutava kunsti ja käsitöö ning muu üldkultuuri pakkumiseks.

  (3) Huvihariduse arengutoetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kolmel eelneval aastal saanud huvihariduse tegevustoetust.

  (4) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust, sõltumata selles osalejate vanusest, muu huvihariduse valdkonnas.

  (5) Huvihariduse toetust ei saa taotleda:
  1) valitsusasutus;
  2) valitsusasutuse hallatav riigiasutus;
  3) muu avalik õiguslik juriidiline isik või tema struktuuriüksus;
  4) sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kohalik omavalitsus;
  5) muu juriidiline isik, kellelt Tartu linn ostab olulises mahus sotsiaalvaldkonna või muu valdkonna teenust.

  (6) Kui huviharidust pakub sihtasutus, mille üks asutaja on Tartu linn, esitab sihtasutus taotluse ning muud vajalikud andmed toetuse suuruse välja selgitamiseks käesolevas määruses sätestatud korras, kuid talle antakse toetust Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra alusel, arvestades muid talle antud ülesandeid.

§ 5.   Huvihariduse toetuse kasutamise aeg

  (1) Huvihariduse tegevustoetus antakse toetuse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks taotlemise ajal algava õppeaasta tegevuskavas või õppekavas nimetatud tegevuste elluviimiseks harrastaja õppekoha maksumuse kulude katmiseks, huvihariduse arengutoetus antakse toetuse taotlemise aastaks, huvihariduse preemia antakse kasutamise aja piiranguteta.

  (2) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

2. peatükk Huvihariduse toetused 

1. jagu Huvihariduse tegevustoetus 

§ 6.   Huvihariduse tegevustoetuse määrad

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse määr sõltub taotleja tegevusvaldkonnast ning võib erinevates tegevusvaldkondades olla erinev sõltuvalt käesolevas määruses sätestatud toetuse määradest ning taotleja poolt nõuete täitmise tasemest.

  (2) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäär 7-19aastase isiku kohta on 110 eurot.

  (3) Huvihariduse tegevustoetuse määr tervikuna erivajadustega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastaja kohta on 250 eurot.

  (4) Huvihariduse tegevustoetuse määr 60aastase ja vanema isiku kohta on 50 eurot.

§ 7.   Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamise eeldused 7-19aastastele

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamiseks peab juriidiline isik:
  1) pakkuma regulaarset huviharidust 7-19aastastele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 90 minutit nädalas või 360 minutit kuus (tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas ja 180 minutit kuus, kui 50% või rohkem huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased);
  2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
  3) omama spordi valdkonnas vähemalt 4. kutsetaseme treenerit põhijuhendajana ja vajadusel abijuhendajana vähemalt 3. kutsetaseme treenerit iga treeningrühma kohta;
  4) omama spordi valdkonnas spordialal, millel puudub spordialaspetsiifiline kutsestandard, vähemalt 18-aastast juhendajat, (a) kellel on kehakultuurialane kõrgharidus või (b) läbitud spordi üldainete kursus vähemalt 30 tunni ulatuses ja esmaabi baaskoolitus 16 tunni ulatuses iga treeningrühma kohta;
  5) omama muu huvihariduse valdkonnas vähemalt ühte käesoleva määruse paragrahvi 11 lõike 1 kohase kvalifikatsiooniga juhendajat iga huviringi või õpperühma kohta.

  (2) Muu huvihariduse valdkonnas toetuse saamiseks peab huviringis harrastajatena osalema minimaalselt 16 lauljat kooris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas või 5 muud harrastajat huviringi või õpperühma kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegevusvaldkonna eripärast lähtuva individuaalse tegevuse või õppega.

  (3) Spordi valdkonnas toetuse saamiseks peab võistkonnaaladel treeningrühmas olema vähemalt sama palju sportlasi, kui on minimaalne vastava spordiala võistlusreeglitele vastav võistkonna liikmete arv.

  (4) Spordi valdkonnas tuleb treeningrühmade moodustamisel ning treenerite arvu kavandamisel treeningrühma kohta arvestada kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" sätestatud nõuetega treeningrühmale ja laste ja noorte arvule treeningrühmas.

  (5) Erivajadustega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma suurusele piiranguid ei ole.

§ 8.   Huvihariduse tegevustoetuse täiendav toetusmäär 7-19aastasele

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse s olevale tabelile, kui taotleja täidab käesolevas määruses ja tabelis sätestatud tingimused.

  (2) Täiendava toetusmäära saamise alused on:
  1) regulaarsete tegevuste minimaalsest suurem maht (20 eurot);
  2) vähemalt kolme-õppeaastase või kuue-õppeaastase käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava õppekava olemasolu (vastavalt 20 eurot või 40 eurot);
  3) juhendaja või treeneri kvalifikatsiooni täiendavate nõuete täitmine (vastavalt 20 eurot või 40 eurot) ning
  4) valdkondlikud saavutused, sealhulgas valdkondlik meisterlikkus või panustamine valdkonna arengusse (vastavalt 20 eurot või 40 eurot).

  (3) Juhendaja või treeneri kõrgema kvalifikatsiooni ning valdkondlike saavutuste eest 40eurose toetusmäära saamiseks peavad olema täidetud ka 20eurose toetusmäära nõuded.

§ 9.   Huvihariduse tegevustoetuse saamise eeldused 60aastastele ja vanematele

  Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks 60aastasele ja vanemale peab juriidiline isik:
  1) pakkuma regulaarset huviharidust 60aastastele ja vanematele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus;
  2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
  3) omama ühte vähemalt viieaastase kogemusega juhendajat iga huviringi või treeningrühma kohta.

§ 10.   Nõuded tegevuskavale ja õppekavale

  (1) Tegevuskava peab sisaldama järgmist:
  1) huviringi, treeningrühma või õpperühma nimi;
  2) tegevuskava õppeaasta;
  3) tegevuse sihtrühma kirjeldus;
  4) tegevuse kestus ja maht nädalas või kuus ning aastas;
  5) tegevuse aastased eesmärgid;
  6) tegevuse korralduse ja sisu kirjeldus;
  7) vajadusel muu asjakohane informatsioon tegevuskava kohta.

  (2) Õppekava peab sisaldama järgmist:
  1) õppekava nimi;
  2) õppekava pikkus õppeaastates;
  3) õppekava sihtrühma kirjeldus;
  4) õppekava ülesehituse kirjeldus õppeaastate või õppetasemete kaupa;
  5) õppekava eesmärgid õppeaastate või õppetasemete kaupa;
  6) õppekava õpiväljundid;
  7) õppekava läbimisel väljastatav dokument (kui väljastatakse);
  8) vajadusel muu asjakohane informatsioon õppekava kohta.

§ 11.   Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks nõutav juhendaja kvalifikatsioon muu huvihariduse valdkonnas

  (1) Käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5 mõttes on kvalifitseeritud juhendaja isik, kes:
  1) omab tegevusvaldkonnale vastavat kutset kutseseaduse tähenduses;
  2) omab tegevusvaldkonnale vastavat tegevusvaldkonna katusorganisatsiooni poolt välja antavat pädevustunnistust;
  3) omab tegevusvaldkonnale vastavat erialast kutse- või kõrgharidust või
  4) on läbinud erialaseid koolitusi vähemalt 156 tunni (6 EAP) ulatuses.

  (2) Kui 60aastaseid ja vanemaid isikuid juhendab isik, kes omab spordi valdkonnas käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punktide 3 või 4 kohast kvalifikatsiooni või vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, ei pea tema kohta esitama viieaastase kogemuse ülevaadet.

§ 12.   Huvihariduse tegevustoetuse taotlus ja taotlusega koos esitatavad dokumendid

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkonnaks sport või muu huviharidus.

  (2) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse iga tegevusvaldkonna kohta eraldi ning peab sisaldama järgmisi andmeid kõigi tegevusvaldkonna huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta:
  1) vanuserühm (7-19aastased, 60aastased ja vanemad või mõlemad vanuserühmad);
  2) juhendaja ja olemasolul abijuhendaja nimi, isikukood ja juhendaja kvalifikatsioon (vajadusel tuleb lisada juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument või eakate puhul juhendaja viieaastase kogemuse kirjeldus);
  3) huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv (harrastajate üldarv, sealhulgas need, kelle eest toetust ei anta);
  4) huviringi, treeningrühma või õpperühma tegevuskava või õppekava ning õppekava puhul täpsustus, millisel õppetasemel huviring, treeningrühm või õpperühm tegutseb;
  5) võimalusel tegevuse (treeningu, huviringi, õppetöö) toimumise koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega (kui kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajad ei osale huvihariduses koos (individuaalõpe või individuaaltreening), tuleb esitada vastav selgitus);
  6) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel juhendaja kõrgema kvalifikatsiooni eest informatsioon tegevusvaldkonna iga juhendaja eelmisel õppeaastal (a) läbitud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (b) tema juhendamisel läbi viidud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ning andmed tegevusvaldkonna juhendajaga sõlmitud lepingu kohta;
  7) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel valdkondlike saavutuste eest andmed tegevusvaldkonnas eelmise õppeaasta jooksul (a) aktiivse kohalikul või riiklikul tasemel sündmustel osalemise kohta või (b) kohalikul tasemel avalikkusele suunatud sündmuse korraldamise kohta või (aa) aktiivse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasemel sündmustel osalemise või nende korraldamise kohta ja (bb) riiklikul või rahvusvahelisel konkursil või võistlusel silmapaistva tulemuse saavutamise kohta.

  (3) Täiendava toetusmäära saamiseks ei pea taotlusel täiendavaid andmeid esitama, kui täiendava toetusmäära saamiseks vajalikud andmed on kätte saadavad kutseregistrist, Eesti Spordiregistrist või spordialaliidult.

  (4) Taotlemisel peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik lastekaitseseaduse paragrahvis 20 sätestatud lapsega töötava isikuna kehtivatest töötamise piirangutest ning ta on kontrollinud, et tema taotluses nimetatud lapsega töötaval isikul ei esine lastekaitseseaduse paragrahvis 20 nimetatud piiranguid lapsega töötamiseks.

  (5) Kui taotlejal ei ole kolme- või kuue-õppeaastase õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel.

§ 13.   Huvihariduse tegevustoetuse taotlemise aeg

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.

  (2) Harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaajaga esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.

  (3) Spordialadel, kus tegeletakse mitme erineva spordialaga (triatlon, laskesuusatamine, kahevõistlus jms) ei saa sama harrastajat näidata ühe juriidilise isiku kahe erineva spordiala treeningrühma liikmena.

  (4) Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks. Spordi valdkonnas saab harrastaja kohta ühe juriidilise isiku ühes tegevusvaldkonnas anda ainult ühe kinnituse.

  (5) Juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. novembriks.

§ 14.   Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluse hindamine

  (1) Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluste läbi vaatamiseks ja hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni.

  (2) Hindamiskomisjon võrdleb taotlustes esitatud andmeid ning kaasab vajadusel tegevusvaldkonna spetsialiste arvamuse andmiseks.

  (3) Hindamiskomisjon protokollib hindamise tulemused ning teeb ettepaneku linnavalitsusele täiendava toetusmäära andmise kohta.

§ 15.   Huvihariduse tegevustoetuse andmine

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks isiku kohta peab laps olema 7aastane, noor mitte vanem kui 19aastane ja eakas 60aastane toetuse saamise aasta 1. jaanuaril ning tema elukoht Eesti rahvastikuregistris peab olema Tartu linn.

  (2) Toetust antakse käesoleva määruse paragrahvi 13 lõike 4 kohaselt antud huvihariduses osalemise kinnituste järgi. Kokku saab 7-19aastase harrastaja kohta toetust kuni kolme huviringi, treeningrühma või õpperühma eest. 60aastase ja vanema harrastaja kohta saab toetust ühes huviringis või treeningul osalemise kohta.

  (3) Huvihariduse tegevustoetust ei anta huviringi, treeningrühma või õpperühma eest, mida korraldatakse üldhariduskooli tellimusel üldhariduskooli õppekavavälise tegevuse raames.

  (4) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsustab linnavalitsus.

  (5) Huvihariduse toetuse võib linnavalitsus jätta andmata, kui huvihariduse pakkuja osas on eelneval kalendriaastal ilmnenud toetuse osalise või täies mahus tagasi nõudmise või toetuse andmise kehtetuks tunnistamise alused.

§ 16.   Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmine seoses huvihariduse pakkuja muutumisega

  (1) Huvihariduse tegevustoetust saanud isiku tegevuse lõppemise, isikute ühinemise või isiku jagunemise või muu tegevuse ümberkorraldamisega kaasneval juhul on võimalus taotleda huvihariduse toetuse andmise otsuse muutmist üks kord aastas poole aasta toetuse osas.

  (2) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmiseks tuleb muutuses osalevatel juriidilistel isikutel esitada avaldus, kus näidatakse ära harrastajate arv ja nimekiri, kelle osas toetuse andmise otsuse muutmist taotletakse. Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsust ei muudeta reeglina üksikute harrastajate muutumise tõttu, vaid üksnes juhul, kui muutus puudutab tervet huviringi, treeningrühma või õpperühma või rohkemat kui 25% (kuid mitte vähem kui 10 harrastajat) toetuse andmise aluseks olnud isikutest.

  (3) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsus muudetakse nende isikute osas, kelle seaduslikud esindajad või kes ise kinnitavad muutuses osalemist.

  (4) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmise otsustab linnavalitsus.

§ 17.   Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustused

  Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustub:
  1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaalis teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
  2) tagama igale harrastajale, kelle kohta tegevustoetust antakse, võimaluse osaleda huvihariduses vähemalt taotluses näidatud mahus;
  3) tagama tegevuskava või õppekava aja- ja asjakohasuse ning vastavuse käesoleva määruse nõuetele;
  4) tegema kõik endast oleneva, et tagada tegevuskava või õppekava kohase huvihariduse pakkumise jätkusuutlikult kõigil tegevuskavas või õppekavas nimetatud tasemetel ning tagama selleks vajalike juhendajate või treenerite ning muude vahendite olemasolu;
  5) tagama, et huviharidust viivad läbi taotluses nimetatud kvalifikatsiooniga isikud;
  6) vabastama osaleja liikme-, osalus- või õppemaksust linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna tõendi alusel, mis kinnitab osaleja perekonna väheseid sissetulekuid;
  7) kasutama huvihariduse tegevustoetust eelkõige juhendajate tasustamiseks, tegevuspaikade kasutamise kulude katteks ning muuks huvihariduse arendamiseks;
  8) pidama toetusena saadud raha kohta eraldi arvestust ja kasutama kuludokumentidel vastavat märgistust;
  9) nimetama Tartu linna enda toetajana;
  10) kandma huvihariduse pakkumise kohta andmed Tartu linna veebilehe huvihariduse kaardirakendusse;
  11) kandma Eesti spordiregistrisse tähtaegselt õigusaktidega nõutavad andmed;
  12) andma esimesel võimalusel kultuuriosakonnale teada oma tegevuse taotluses nimetatud mahus vähenemisest, peatumisest või lõppemisest;
  13) lubama teha järelevalvet huvihariduse pakkumise ja toetuse kasutamise üle;
  14) esitama kultuuriosakonna nõudmisel toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud täiendavad dokumendid;
  15) täitma muid käesolevas määruses nimetatud kohustusi.

§ 18.   Huvihariduse tegevustoetuse aruanne

  (1) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril Tartu linnaportaalis.

  (2) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise aruandes tuleb näidata:
  1) iga tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma ja õpperühma möödunud õppeaasta eesmärkide täitmise ülevaade vastavalt tegevuskavale või õppekavale;
  2) harrastaja osalustasu suurus kuus ja selgitused selle tasumise aegade ning soodustuste ja vabastuste kohta.

  (3) Vajadusel on linnavalitsusel õigus nõuda aruande juurde täiendavate andmete esitamist.

2. jagu Huvihariduse arengutoetus 

§ 19.   Huvihariduse arengutoetuse määr

  Huvihariduse arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.

§ 20.   Huvihariduse arengutoetuse saamise eeldused ja toetuse eesmärk

  (1) Kultuuriosakonna juhataja otsusega võib huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks seada prioriteedid, milleks huvihariduse arengutoetust antakse või millele vastamisel antakse taotlusele täiendavad punktid.

  (2) Huvihariduse arengutoetuse taotlemise eeldus on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 25% ulatuses arendustegevuse kogumahust.

  (3) Huvihariduse arengutoetus on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi.

§ 21.   Huvihariduse arengutoetuse taotlemise aeg

  Huvihariduse arengutoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. märtsil. Huvihariduse arengutoetuse taotluse esitamiseks võib täiendavate vahendite olemasolul määrata täiendava tähtaja. Sel juhul võib toetuse kasutamisele määrata pikema tähtaja kui käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud.

§ 22.   Huvihariduse arengutoetuse taotlus

  (1) Huvihariduse arengutoetuse taotlus peab sisaldama järgmisi andmed:
  1) taotletav toetussumma;
  2) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate kirjeldus ning ülevaade tehtud eeltegevustest;
  3) planeeritava arendustegevuse eesmärgid, olemasoleva algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjeldus ja mõõdikud tulemuse hindamiseks;
  4) tegevusplaan arengu elluviimiseks koos ajakavaga;
  5) arendustegevuse elluviijate nimed ja lühitutvustus (taotleja välised koolitajad, eksperdid vms);
  6) arendustegevuse kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- või kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
  7) vajadusel muud olulised andmed.

  (2) Huvihariduse arengutoetuse taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumust, välja arvatud juhul, kui kolme hinnapakkumuse saamine ei ole olnud võimalik. Hinnapakkumuste esitamata jätmise kohta tuleb esitada selgitus.

§ 23.   Huvihariduse arengutoetuse kasutamine

  (1) Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks.

  (2) Arengutoetust ei saa kasutada:
  1) töötasu maksmiseks, välja arvatud juhul, kui töötasu makstakse taotleja poolt tellitud teenuste osutamise eest teenuse osutaja töötajale;
  2) käibemaksu tasumiseks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei ole ise käibemaksukohuslane.

§ 24.   Huvihariduse arengutoetuse taotluse hindamise kriteeriumid

  (1) Huvihariduse arengutoetuse taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
  1) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate ning arenguvajaduse kaardistamiseks tehtud eeltegevuste kirjelduse selgus;
  2) arendustegevuse eesmärkide, algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjelduse selgus ning valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
  3) tegevusplaani ja ajakava realistlikkus ning arendustegevuse elluviijate võimekus;
  4) arendustegevuse kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antav maksimaalne punktide arv on 30.

  (3) Kui huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks on seatud prioriteedid, antakse prioriteedile vastavale taotlusele lisaks 10 punkti.

  (4) Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamisel eelistatakse neid taotlejaid, kes varem ei ole huvitegevuse arengutoetust saanud. Reeglina ei anta toetust taotlejale mitmel kalendriaastal järjest.

§ 25.   Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamine

  (1) Toetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni ning kinnitab hindamiskriteeriumite eest antavate punktide arvud ja hindamisjuhendi.

  (2) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid iseseisvalt, arvestades hindamisjuhendit. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.

  (3) Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega.

  (4) Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus.

§ 26.   Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustused

  Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub:
  1) hiljemalt ühe kuu jooksul huvihariduse arengutoetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaalis teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
  2) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus või taotletust kuni 20% väiksemas mahus;
  3) kasutama toetust taotluses nimetatud arendustegevuste seotud kulude katmiseks, arvestades käesolevas määruses nimetatud piiranguid;
  4) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
  5) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine vms), mis tingivad arendustegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
  6) esitama käesolevas määruses nimetatud aruande tähtajaks;
  7) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 27.   Huvihariduse arengutoetuse aruanne

  Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt arendustegevuste elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse järgmine teave:
  1) ülevaade elluviidud tegevustest ja nende mõju analüüs;
  2) ülevaade tegevuste tulemustest, tulemuste vastavuse kirjeldus seatud eesmärgile mõõdikute kohaselt;
  3) ülevaade eelarve täitmisest.

3. jagu Huvihariduse preemia 

§ 28.   Huvihariduse preemia saamise tingimused

  (1) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust, sõltumata selles osalejate vanusest, muu huvihariduse valdkondades.

  (2) Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta (september kuni august) kõrgetasemeliste saavutuste eest.

  (3) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik taotleda ühe tegevusvaldkonna huviringide või õpperühmade eest ühiselt.

§ 29.   Huvihariduse preemia taotlemise aeg

  Huvihariduse preemia taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.

§ 30.   Huvihariduse preemia taotlus

  (1) Huvihariduse preemia taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkond muu huviharidus.

  (2) Huvihariduse preemia taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) taotleja tegevusvaldkond;
  2) huviringide või õpperühmade nimed, kelle eest preemiat taotletakse;
  3) ülevaade valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või võistlustel auhinnaliste kohtade või tunnustuse pälvimise kohta;
  4) ülevaade osalemise kohta valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või muudel võistlustel.

§ 31.   Huvihariduse preemia astmed, määrad ja kriteeriumid

  (1) Huvihariduse preemiat antakse kahes astmes järgmiste kriteeriumite alusel:
  1) esimene aste - tegevusvaldkondlikul rahvusvahelisel kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine;
  2) teine aste - tegevusvaldkondlikul riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine või muu kaalukas tegevusvaldkonda panustamine.

  (2) Huvihariduse preemia määrad kinnitab linnavalitsus. Esimese astme preemia on kahekordne teise astme preemia.

§ 32.   Huvihariduse preemia taotluste hindamine

  (1) Preemia taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad ning kes teeb linnavalitsusele ettepaneku preemia määramise kohta.

  (2) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja teeb vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele ettepaneku preemia astme andmise või andmata jätmise kohta.

  (3) Linnavalitsusele esitatav ettepanek huvihariduse preemia astmete kohta kujuneb komisjoniliikmete tehtud ettepanekute ja komisjoniliikmete omavahelise arutelu tulemusena.

3. peatükk Rakendussätted 

§ 33.   Määruse rakendamine

  (1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" või Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a määruse nr 145 "Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks" kohaselt saadud toetuse kohta esitatakse aruanne 2023. a käesoleva määruse paragrahvis 18 sätestatud korras.

  (2) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a määruse nr 145 "Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks" kohaselt saadud toetus loetakse käesoleva määruse paragrahv 4 lõike 3 kohaseks huvihariduse tegevustoetuseks.

§ 34.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  1. juulil 2022. a tunnistatakse kehtetuks:
  1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord";
  2) Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määrus nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord";
  3) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord".

§ 35.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2022. a.

Tõnis Lukas
esimees

Lisa Huvihariduse tegevustoetuse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse § 8 lõikele 1

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json