Teksti suurus:

Palupera valla põhimääruse kinnitamine

Palupera valla põhimääruse kinnitamine - sisukord
Väljaandja:Palupera Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.05.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.05.2013, 51

Palupera valla põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 09.05.2013 nr 3

Käesolev määrus kinnitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Põhimääruse eesmärk

 (1) Palupera valla põhimääruses sätestatakse:
 1) Palupera vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 2) Palupera vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 5) valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

 (2) Valla põhimäärus kinnitatakse volikogu määrusega.

§ 2.  Valla elanikud

  Palupera valla elanikud on isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel asub Palupera valla territooriumil.

§ 3.  Valla territoorium

 (1) Palupera valla territoorium koosneb neljateistkümnest külast: Palupera, Atra, Astuvere, Miti, Hellenurme, Mäelooga, Urmi, Pastaku, Räbi, Päidla, Nõuni, Lutike, Neeruti ja Makita.

 (2) Palupera valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.

 (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 4.  Valla omavalitsusorganid

 (1) Volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5.  Asjaajamiskeel omavalitsusorganites

  Asjaajamiskeeleks Palupera valla omavalitsusorganites ja nende hallatavates asutustes on eesti keel.

§ 6.  Valla majandustegevus

 (1) Valla majandustegevus on:
 1) osalemine ettevõtluses;
 2) tehingud vallavaraga;
 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks.

 (2) Vallavara kasutajate tegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

 (3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud korras ja arvestades Palupera valla hangete korraga.

§ 7.  Palupera valla kohalikud maksud ja koormised

 (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab neid seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega.

 (2) Eelarveaasta kestel võib maksumäärasid muuta ainult isikutele soodsamaks, väljaarvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest.

 (3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuste täitmiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

§ 8.  Palupera valla vapp ja lipp

 (1) Vapi hõbedase kilbi tüvimikus on roheline lainelõikeline varras. Selle kohal kolm rohelist ülessuunatud kiilu, millest keskmine on teistest kõrgem. Laineline varras sümboliseerib valla paiknemist künklikul Lõuna-Eesti maastikul ja valla veerikkust. Kolm ülespoole suunatud teravikuga kiilu tähistavad valla kolme peamist asustuskeskust (Hellenurme, Nõuni ja Palupera), osutavad paiga metsarikkusele ning viitavad edasipürgimisele ja tulevikulootusele. Vapikilbi hõbedane toon sümboliseerib lootust, puhtust ja valgust ning viitab samuti valla veerikkusele; roheline tähistab puhast loodust ja igavesti korduvat eluringlust.

 (2) Valge lipukanga alumises osas on roheline lainelõikeline varras. Selle kohal kolm rohelist ülessuunatud kiilu, millest keskmine on teistest kõrgem. Lipu normaalmõõtmed on 105X105 cm. Laineline varras sümboliseerib valla paiknemist künklikul Lõuna-Eesti maastikul ja valla veerikkust. Kolm ülespool suunatud teravikuga kiilu tähistavad valla kolme peamist asustuskeskust (Hellenurme, Nõuni ja Palupera) ja osutavad paiga metsarikkusele ning viitavad edasipürgimisele ja tulevikulootusele. Roheline tähistab puhast loodust ja igavesti korduvat eluringlust.

§ 9.  Vapi ja lipu kasutamise kord

 (1) Värvilist ja mustvalget vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja hallatavate asutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades.

 (2) Vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja hallatavate asutuste pitsatitel.

 (3) Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid valitsuse loal. Valitsus võib tasuta anda loa juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel.

 (4) Vapi värvideta kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.

 (5) Valla lipp on esinduslipp, mida kasutatakse vaid erandjuhtudel valla esindamiseks, kooskõlastatult valitsusega.

2. peatükk Palupera Vallavolikogu 

§ 10.  Volikogu moodustamine

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

 (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 11.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
 4) koormiste määramine;
 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;
 7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
 8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
 9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
 10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
 11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
 14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
 15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
 16) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
 17) vallavanema valimine;
 18) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
 19) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
 20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
 21) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
 22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
 23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
 24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
 25) valla esindamise korra kehtestamine;
 26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
 27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
 28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
 30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
 31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
 32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
 33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 34) üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ja kehtestamine;
 35) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
 36) valla ametiasutuste ja valla hallatavate asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruste kinnitamine;
 37) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
 38) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
 39) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
 40) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
 41) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
 42) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
 43) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
 44) j äätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
 45) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

 (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

§ 12.  Volikogu tööorganid

  Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.

§ 13.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

 (3) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 18 ja 19 sätestatud juhtudel ja korras.

 (4) Volikogu asendusliige määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras.

 (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

 (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras huvide deklaratsioonide registrile.

 (9) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ning teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate eelnõude muutmiseks;
 2) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 3) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada arupärimisi;
 4) taotleda volikogu istungil vaheaega;
 5) taotleda volikogu istungil hääletamist.

§ 14.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe.

 (2) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

 (3) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd;
 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ning volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 3) esindab või volitab teisi esindama Palupera valda ja volikogu seadustes ning valla põhimääruses sätestatud korras;
 4) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ning valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
 5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 6) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 7) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
 8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra eelnõu;
 9) omab õigust volikogu istungil välja kuulutada täiendav vaheaeg;
 10) täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (4) Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu esimehe antud ülesannetele.

§ 15.  Volikogu esimehe asendamine

 (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees.

 (2) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

 (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.

§ 16.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

 (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedeli.

 (6) Valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

 (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik, järgmisel volikogu istungil.

 (9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel istungil. Istungit juhatab aseesimees.

 (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

§ 17.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi valla valimiskomisjon.

 (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedeli.

 (6) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

 (8) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 18.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide tegevuse alused ja korra.

 (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

 (3) Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

 (4) Revisjonikomisjoni moodustamine, töö ja pädevus sätestatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 48. Revisjonikomisjoni tööplaan kinnitatakse volikogu poolt kord aastas hiljemalt veebruaris.

3. peatükk Volikogu töökord 

§ 19.  Komisjoni töö alused

 (1) Volikogu alatine komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ning valitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
 3) võib kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 4) teeb ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste kohta;
 5) lahendab volikogu esimehe (või aseesimehe) poolt antud ülesandeid;
 6) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni tegevuse alused ja korra.

 (2) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja vallasekretär.

 (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja valitsus.

 (4) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja päevakorra eelnõu;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhatab seda;
 5) kutsub osalema päevakorrapunktide arutelule isikuid, keda antud päevakorrapunkt puudutab;
 6) otsustab teiste isikute lubamise koosolekule ning nende sõnaõiguse;
 7) teeb volikogule teatavaks komisjoni otsused.

 (5) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

 (6) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni tegevuse alustes ja korras sätestatud ajal ja sagedusega.

 (7) Komisjoni koosolekud võib kuulutada kinniseks.

 (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

 (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga.

 (10) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega.

 (11) Komisjon annab vähemalt kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.

 (12) Komisjoni liige võib igal ajal isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest.

 (13) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab kantselei.

 (14) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on igaühele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad ja valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks mõeldud protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva.

§ 20.  Volikogu õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) valitsusel;
 4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras.

 (3) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

 (4) Volikogu võib teha valitsusele või komisjonile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

 (5) Volikogu eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu aluseks olevad dokumendid.

 (6) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt.

 (7) Vastavalt Palupera valla asjaajamiskorrale vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või kantseleisse.

 (8) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende saabumise või vastuvõtmise päeval.

 (9) Kantselei teatab saabunud eelnõust volikogu esimehele kahe päeva jooksul.

 (10) Volikogu esimehe poolt komisjonile suunatud eelnõu läbivaatamiseks ja muudatusettepanekute tegemiseks on komisjonil aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu.

 (11) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra vähemalt 4 päeva enne istungi algust.

 (12) Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti või elektronposti teel (volikogu liikme nõusolekul).

 (13) Kui antud eelnõu on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees sellest volikogu liikmeid enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu.

§ 21.  Volikogu istungi kokkukutsumine, kestvus ja vaheajad

 (1) Volikogu esimese istungi kutsub kokku Palupera valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees seaduses ettenähtud aja jooksul.

 (2) Volikogu korralised istungid, mis toimuvad üldjuhul kord kuus, kutsub kokku volikogu esimees. Üldjuhul lepitakse järgmise istungi aeg ja koht kokku eelneva istungi lõpus.

 (3) Volikogu esimehel või tema asendajal on õigus oma initsiatiivil või kohustus valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu liikmete ettepanekul kokku kutsuda erakorraline volikogu istung nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

 (4) Kutse volikogu istungile, mis sisaldab päevakorda ja arutusele tulevate küsimuste langetamiseks vajalike otsuste ja määruste eelnõusid, saadetakse volikogu liikmele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist.

§ 22.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töö vorm on istung.

 (2) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (3) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (4) Volikogu istungi võib vajadusel jäädvustada helisalvestisena.

§ 23.  Istungi avamine ja päevakorra kinnitamine

 (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, kes teeb teatavaks istungi päevakorra eelnõu.

 (2) Kui päevakorra kohta esineb proteste, pannakse iga päevakorra punkt eraldi hääletamisele. Arutusele tulevad sel juhul need päevakorra punktid, mis saavad poolthäälte enamuse.

 (3) Kui on ettepanekuid päevakorda, siis pärast nende esitamist ja päevakorda võtmist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega.

§ 24.  Küsimuste arutamine istungil

 (1) Volikogu istungil pannakse eelnõud ühele või mitmele lugemisele.

 (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad:
 1) valla eelarve vastuvõtmist;
 2) valla põhimääruse muutmist, väljaarvatud seaduste muudatustest tingitud juhud;
 3) valla arengukava vastuvõtmist;
 4) valla üld- ja/või teemaplaneeringu kehtestamist;
 5) pikaajaliste strateegiate vastuvõtmist ja/või muutmist;
 6) vallale pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmist, mis ületavad 10% valla eelarvest;
 7) kohalike maksude ja koormiste kehtestamist.

 (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele.

 (4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.

 (5) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

 (6) Päevakorras ettenähtud küsimuste ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, sõnavõtuks 2 minutit, küsimuse esitamiseks 1 minut, küsimusele vastamiseks 5 minutit, lõppsõnaks 3 minutit. Erandkorras võib ettekande, sõnavõtu või informatsiooni kestvust pikendada.

 (7) Istungi juhatajal on õigus sõnavõtt katkestada, kui selle sisu ei vasta arutatava küsimuse sisule.

§ 25.  Hääletamine volikogus

 (1) Pärast läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.

 (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

 (4) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes, mille osas on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 26.  Umbusaldusmenetlus volikogus

  Umbusaldusmenetlus volikogus toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 46.

§ 27.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse 10 päeva jooksul.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (3) Protokolli allkirjastab volikogu esimees või tema asendaja.

 (4) Volikogu istungi protokollid on igaühele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad ja valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks mõeldud protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast volikogu istungi toimumise päeva.

§ 28.  Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist valla kantseleis ja valla veebilehel.

 (2) Volikogu määrused avaldatakse Riigi tähtpäeva Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena ja jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat.

 (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (5) Volikogu otsused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

 (6) Volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei.

4. peatükk Palupera Vallavalitsus 

§ 29.  Vallavalitsuse tegutsemine

 (1) Valitsus täitevorganina viib praktilise tegevusega ellu seadustega omavalitsusele pandud ja volikogu õigusaktides sätestatud ülesandeid.

 (2) Valitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise, kontrolli, volikogule ettepanekute esitamise ja haldusasutuste tegevuse korraldamise kaudu.

 (3) Valitsus kinnitab hallatavate asutuste koosseisu ja juhib hallatavate asutuste tegevust.

 (4) Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, va funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele.

 (5) Valitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 4 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda.

§ 30.  Vallavanem

  Vallavanem on valitsuse juht, kes juhindub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 50, käesolevast põhimäärusest, ametijuhendist ning teistest õigusaktidest.

§ 31.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema asetäitja, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga.

 (2) Käskkirja puudumisel vallavanema ajutise töövõimetuse või muude ettenägematute asjaolude tõttu asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige.

 (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

§ 32.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks ja sätestada konkursi tingimused.

 (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku;
 2) kandidaadid nummerdatakse ja kantakse vallavanema kandidaatide nimekirja ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
 4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe.

 (5) Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (7) Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati ainult üks vallavanema kandidaat, osaleb teises hääletusvoorus tema.

 (9) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

 (10) Ühel volikogu istungil viiakse läbi mitte rohkem kui neli vallavanema valimise hääletusvooru.

 (11) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

§ 33.  Valitsuse moodustamine

 (1) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme.

 (2) Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks.

 (3) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad endise valitsuse ja algavad uue valitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (4) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu kirjaliku nimekirja. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas kinnitada valitsuse koosseis ühe nimekirjana avalikult või iga valitsuse liige eraldi salajasel hääletamisel.

 (5) Ühe nimekirjana avalikult hääletades kinnitatakse valitsuse koosseis poolthäälte enamusega.

 (6) Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mis moodustatakse ja tegutseb sarnaselt paragrahvi 32 lõigetes 6-9 kirjeldatud viisil. Valitsuse liikmeks kinnitatuks osutub valitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

 (7) Valitsuse liikme vabastab valitsuse liikme kohustustest ning uue valitsuse liikme kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

§ 34.  Valitsuse komisjonid

 (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone.

 (2) Alatisel komisjonil on tegevuse alused ja kord, mille kinnitab valitsus oma määrusega.

 (3) Alatise komisjoni tegevuse alustes ja korras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni ettepanekute ja järelduste esitamise kord.

 (4) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.

 (5) Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

 (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse valitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelul.

 (7) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud.

 (8) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valitsuse korralduste ja määruste vastuvõtmisel.

 (9) Ühekordsete tööülesannete täitmiseks moodustatud ajutise komisjoni koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.

5. peatükk Palupera Vallavalitsuse töökord 

§ 35.  Valitsuse töö korraldamine

 (1) Valitsus korraldab oma tööd lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Palupera valla põhimäärusest ning teistest volikogu õigusaktidest.

 (2) Valitsus peab oma korralisi istungeid vähemalt korra kuus valitsuse poolt sätestatud ajal ja kohas. Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem.

 (3) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamiseks korraldada valitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas. Valitsuse korralise istungi võib ka ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest valitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette.

§ 36.  Valitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile

 (1) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste valitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigusteha:
 1) vallavanemal, valitsuse liikmel ja vallasekretäril;
 2) volikogu ja valitsuse komisjonil;
 3) vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
 4) volikogu esimehel ja volikogul.

 (2) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse:
 1) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
 2) muud valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja valitsuse õigusakti kehtestamist;
 3) informatsioonid.

 (3) Valitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette ning vastutavad nende komplektsuse, õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest oma ala tundvad spetsialistid/nõunikud, vajadusel ka valitsuse komisjonid või töörühmad. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette ja nende õigsuse eest vastutab kantselei.

 (4) Kui päevakorda esitatava küsimuse lahendamine ei vaja valitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse valitsusele vastava otsustuse eelnõu ning see dokumenteeritakse märkena istungi protokollis.

 (5) Kui õigusakti eelnõu vajab enne valitsusele esitamist kooskõlastust, tehakse seda viseerimise teel (dokumendi tagaküljele märgib viseerija oma nime, ametinimetuse, allkirja, kuupäeva), mis tähendab eelnõu sisuga nõustumist. Kui kooskõlastust andev ametiisik soovib täiendada või muuta eelnõud, esitab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina.

 (6) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras:
 1) eelnõu koostaja;
 2) komisjoni esimees;
 3) nõunikud või spetsialistid, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab;
 4) valdkonda kureeriv valitsuse liige;
 5) vallasekretär;
 6) jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida juriidiline ekspertiis.

 (7) Kooskõlastamiseks esitatud eelnõud tuleb viseerida üldjuhul ühe tööpäeva jooksul, kuid mitte kauem kui kolme tööpäeva jooksul.

 (8) Valitsuse eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks.

 (9) Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja valitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.

 (10) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele kantseleis üldjuhul enne valitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse valitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõikes 9 kehtestatud nõuetega ja esitama selle allkirjastamiseks hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.

 (11) Hiljemalt kaks päeva enne korralise istungi toimumist koostab vallasekretär talle nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitatud eelnõude alusel valitsuse istungi päevakorra kava ning esitab selle koos päevakorra küsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva kella 15.00.

 (12) Vallasekretär ei lülita päevakorda valitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need:
 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;
 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente;
 3) vajavad kooskõlastamist.

 (13) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada valitsuse istungi päevakorda omal algatusel või valitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta.

 (14) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab kantselei valitsuse istungi päevakorra viivitamata valitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele.

 (15) Valitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne valitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.

§ 37.  Valitsuse istungi läbiviimine

 (1) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

 (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul vallavanema asetäitja, viimase äraolekul valitsuse liige vastavalt kehtestatud korrale.

 (3) Valitsuse istungitel võivad viibida istungi juhataja kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Istungi juhataja võib kutsutud isikutele anda sõna.

 (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorda.

 (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või valitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata.

 (6) Valitsus ei pea arutama päevakorrapunkte ega võtma nende osas vastu otsuseid, kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta valitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule.

 (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le.

 (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.

 (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet (-ettekandeid) annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks.

 (10) Valitsus teeb oma otsused asjaomase valitsuse liikme või vallavanema ettepanekul.

 (11) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (12) Valitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema poolt määratud protokollija. Valitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.

§ 38.  Valitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine ja allakirjutamine

 (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane nõunik või spetsialist ning annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks.

 (2) Valitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale.

 (3) Valitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomase nõuniku või spetsialisti poolt ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku ja vallasekretäri allkiri.

 (4) Valitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse viie tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja.

 (5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks valitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule.

 (6) Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri valitsuse istungi toimumise päeval.

§ 39.  Valitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (2) Valitsuse korraldused ja istungite protokollid, väljaarvatud isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe seadusega kaitstud õigusaktid, avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel.

 (3) Valitsuse korraldused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

 (4) Valitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei.

6. peatükk Omavalitsusteenistus 

§ 40.  Omavalitsusteenistus

 (1) Omavalitsusteenistus on töötamine Palupera valla ametiasutuses, mille struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab volikogu.

 (2) Omavalitsusteenistust korraldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel.

 (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse 3. peatüki paragrahvides 40 kuni 58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatüki paragrahvides 59 kuni 76 sätestatud kohustused.

 (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujale lisatasude maksmine, s.h tulemustasu ja avaliku teenistuse seaduse paragrahvides 38 kuni 40 sätestatud tasud, toimub volikogu poolt kinnitatud vallaeelarve piirides ja volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 41.  Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ja vallaametnike sotsiaalsed garantiid

 (1) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute suhtes rakendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 54¹ettenähtud sotsiaalseid garantiisid.

 (2) Vallaametnike teenistusest vabastamisel makstakse teenistusest vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kümme aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kümme aastat ja vabastamine toimub tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, pensionile jäämisega või koondamisega.

§ 42.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretär juhib valla kantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 55.

7. peatükk Palupera vallavara ehk munitsipaalomand 

§ 43.  Vallavara mõiste

  Vallavara on valla kui avalik-õiguslik juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahalised hinnatavad õigused ja kohustused.

§ 44.  Vallavara valdamine ja kasutamine ja käsutamine

 (1) Vallavara valdajad on:
 1) volikogu;
 2) valitsus;
 3) hallatavad asutused.

 (2) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.

 (3) Vallavara valdamine on valla vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine.

 (4) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata.

 (5) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel.

 (6) Vallavara valdajad ja kasutajad on kohustatud nende valduses olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest.

 (7) Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab valitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 639 euro (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate isikute kokkuleppel.

 (8) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise valla raamatupidamises.

 (9) Valitsus määrab volitatud isikud, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning volikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud korras.

§ 45.  Vallavara arvestus

  Vallavara valdajad peavad arvestust nende valdamisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras.

§ 46.  Asja ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine

 (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise otsustamisel lähtutakse Palupera valla hangete korrast.

 (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab valitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

 (3) Pärandi vastuvõtmine toimub vastavalt pärimisseadusele.

§ 47.  Laenu võtmine

  Laenu võtmise otsustab volikogu ning korraldab valitsus.

§ 48.  Vallavara kasutamise otstarve

 (1) Vallavara kasutatakse:
 1) avalikul otstarbel;
 2) valla valdamise otstarbel;
 3) vallale tulu saamiseks.

 (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, veekogud, rannad jne.).

 (3) Valdamise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valdamise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

 (4) Tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valdamiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada.

 (5) Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub käesoleva põhimääruse ja vara võõrandamist reguleerivate sätete ja volikogu kehtestatud õigusaktide alusel.

§ 49.  Vallavara kasutusse andmise põhimõtted

 (1) Vallavara antakse:
 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile;
 2) tasuta kasutada.

 (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab:
 1) valitsus;
 2) vallavara valdaja, kui:
a) kasutusse antakse tema valdamisel olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valdaja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva;
b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari.

 (3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa volikogu, kui:
 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta;
 2) vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 6400 eurot;
 3) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega;
 4) vallavara antakse tasuta rendile.

 (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmisel tähtaeg olla pikem kui:
 1) vallasasja puhul 5 aastat;
 2) kinnisasja puhul 15 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.

 (5) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valdaja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2 vastava vallavara valdaja.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse valitsus. Vallavara valdajad võivad anda vallavara kasutusse arvestades valitsuse kehtestatud tasumäärasid.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu laekub valla eelarvesse.

§ 50.  Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras

 (1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
 1) valla osalusega äriühingutele;
 2) avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele;
 3) mittetulundusühingutele;
 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest.

 (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse valitsuse kehtestatud korras.

§ 51.  Vallavara võõrandamise tingimused

  Vallavara võib võõrandada:
 1) kui vallavara ei ole enam vallale vajalik;
 2) kui vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega;
 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest;
 4) kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas.

§ 52.  Vallavara võõrandamise otsustamine

 (1) Vallavara võõrandamise otsustab:
 1) volikogu, kui võõrandatava vara müügihinna algsuurus on suurem kui 6400 eurot;
 2) muudel juhtudel valitsus.

 (2) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.

§ 53.  Vallavara võõrandamise viisid

  Vallavara võõrandatakse:
 1) otsustuskorras tasu eest või tasuta;
 2) enampakkumise korras;
 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.

§ 54.  Vallavara võõrandamine otsustuskorras

  Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda:
 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist;
 2) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest;
 5) kui vallavara valdamine ei ole majanduslikult otstarbekas;
 6) võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 320 eurot ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa.

§ 55.  Vallavara kasutusse andmisel või võõrandamisel enampakkumise ettevalmistamine

 (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus:
 1) enampakkumise tingimused ja viisi;
 2) rendihinna/ostu-müügihinna algsuuruse;
 3) enampakkumise korraldaja;
 4) rendi/ostu-müügilepingu põhitingimused;
 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kusjuures osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte väiksem kui 10 eurot ja tagatisraha väiksem kui 5% võõrandatava vara alghinnast.

 (2) Enampakkumisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus infolehes Otepää Teataja ja seaduses sätestatud juhtudel ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
 1) enampakkumise korraldaja;
 2) rendile/ostetava-müüdava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses näidatud kohas ja ajal;
 3) rendihinna/ostu-müügihinna algsuurus;
 4) enampakkumise toimumise koht ja aeg;
 5) enampakkumise toimumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumuste esitamise tähtaeg ja koht;
 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud kuulutuses;
 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis;
 8) müüdava vara ostjale andmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega.

 (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja.

§ 56.  Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

 (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

 (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu:
 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;
 2) valla või 100% valla osalusega ettevõtte rendi-, teenuste- ja üürivõlglased;
 3) riiklikud maksuvõlglased.

§ 57.  Enampakkumise viisid ja korraldus

 (1) Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.

 (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt viieliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri.

§ 58.  Suulise enampakkumise kord

 (1) Enampakkumise korraldaja, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumise pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisada volitusi tõendav dokument.

 (2) Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja/või rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad paragrahvi 56 lõikes 2 toodud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

 (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

 (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

 (5) Enne enampakkumise algust enampakkumise komisjoni esimees:
 1) tutvustab enampakkumise toimumise ja kaebuste korda;
 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;
 3) tutvustab pakkujaid.

 (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise komisjoni esimehe esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise komisjoni esimehele märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumuse suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise komisjoni esimehelt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise komisjoni esimees haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakkumuse summa kolmekordset teatamist.

 (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

 (8) Pakkuja, kelle pakkumus on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks.

§ 59.  Kirjaliku enampakkumise kord

 (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud.

 (2) Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht;
 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
 4) sõnadega väljendatud pakkumuse summa;
 5) pakkumuse esitaja allkiri;
 6) esindaja volitusi tõendav dokument.

 (3) Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, enampakkumises ei osale.

 (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumused nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumused pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni.

 (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

 (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumused enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas.

 (7) Pakkumuste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakkumuse summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumuste avamisel või tutvuda pakkumuste avamise protokolliga paragrahvi 58 lõikes 7 sätestatud korras.

 (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumused võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumuse teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumus viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumust, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.

§ 60.  Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

 (1) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus.

 (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest.

 (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või toimumisel rikuti oluliselt põhimääruses sätestatud korda.

 (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse eduka pakkumuse teinud isikuga rendi/ostu-müügileping. Nimetatud lepingu sõlmimise otsustab valitsus.

 (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta digiallkirjastatuna e-posti teel, tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendi/ostu-müügilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendi/ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta ja ajal.

 (6) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

 (7) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

 (8) Rendi/ostu-müügilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi.

 (9) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valdaja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.

 (10) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või eduka pakkujaga lepingut ei sõlmita, otsustab valitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

§ 61.  Rendilepingute muutmine ja uuendamine

  Rendilepingu muutmise ja uuendamise otsustab valitsus.

§ 62.  Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras

 (1) Vallavara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast.

 (2) Lisatingimusteks võivad olla:
 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
 2) investeeringute suurus;
 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
 4) muud volikogu ja valitsuse poolt kehtestatud lisatingimused.

 (3) Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub paragrahvides 58-59 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on lisaks ostuhinnale lisatingimused;
 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks paragrahvi 55 lõikes 2 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused;
 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse, läbirääkimistele ei lubata;
 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad;
 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta;
 7) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi kümne tööpäeva jooksul täiendada;
 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumuse on valitsus tunnistanud edukaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakkumust. Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks;
 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
 10) eelläbirääkimistega pakkumisel edukaks osutunud pakkuja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta ja ajal. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on valitsusel õigustühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

§ 63.  Alghind

  Alghinna määramisel võetakse aluseks kas:
 1) eksperdi hinnang;
 2) vara eeldatav turuväärtus;
 3) vara erilised omadused.

§ 64.  Vallavarale kasutusvalduse seadmine

  Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata.

§ 65.  Vallavara mahakandmine

 (1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.

 (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valdaja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused.

 (3) Vallavara mahakandmise otsustab valitsus. Kui vallavara jääkmaksumus on väiksem kui 320 eurot, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valdaja.

 (4) Vallavara mahakandmise akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse.

§ 66.  Nõuetest loobumine

  Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab:
 1) valitsus, kui nõue on väiksem kui 1300 eurot või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;
 2) muudel juhtudel volikogu.

8. peatükk Palupera valla arengukavad, planeeringud ja eelarvestrateegia. Arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise kord. 

§ 67.  Vallas kehtivad arengukavad

 (1) Vallas kehtivateks arengukavadeks on valla arengukava kogu valla territooriumi kohta ja eelarvestrateegia. Vajadusel koostatakse täiendavalt arengukava mõne valla territooriumi osa kohta (nt küla või külade grupi arengukava), arengukava mõne tegevusvaldkonna või hallatava asutuse arendamiseks või mitme valla või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel, mis peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Küla(de) arengukava koostamise vajadus määratakse külaliikumisega tegeleva mittetulundusühingu, külaseltsi või muu kohalikke külasid ühendava liikumise poolt selle üldkoosoleku otsusega. Kohustuslikud tegevusvaldkonna arengukavad on jäätmekava, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan koos selgitustega, sest koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.

 (2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (3) Arengukava sisaldab probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüsi tegevusvaldkondade lõikes. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia (arengukava osana või iseseisva dokumendina) eelnõu(d) ja muutmise eelnõu(d) koostatakse valitsuse poolt ning esitatakse vastuvõtmiseks volikogule hiljemalt 1.oktoobriks. Pearaamatupidaja esitab eelarvestrateegia andmed ettenähtud kujul ja korras Rahandusministeeriumile hiljemalt eelarveaasta 30.oktoobriks. Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla. Eelarvestrateegia koostamisel arvestatakse ka kavandatava lisaeelarvega ja maksude prognoositust parema laekumisega või muutmisega. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks tehingutele varadega.

 (5) Valla arengukava koostamine või muutmine algatatakse volikogu poolt. Tegevusvaldkonna arengukava koostamine ja muutmine otsustatakse (v.a. kohustusliku tegevusvaldkonna arengukava) ja menetlus korraldatakse valitsuse poolt. Valitsuse poolt esitatakse enda poolt heakskiidetud arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu volikogule esimeseks lugemiseks. Volikogu ja –komisjonide muudatustega ja parandustega heakskiidetud eelnõu(d) suunatakse avalikustamisele. Teade arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja kohalikus infolehes Otepää Teataja hiljemalt 1 nädal enne avalikustamist. Avalikustamine peab kestma vähemalt kaks nädalat. Avalikustamise jooksul laekunud kirjalikud ettepanekud, mis puudutavad arengukava, esitatakse valitsuse poolt koos oma seisukohtadega volikogu alatistele komisjonidele ning eelarvestrateegiat puudutava osa kohta laekunud ettepanekud volikogu eelarvekomisjonile. Valitsuse poolt korraldatakse avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamine arengukava ja eelarvestrateegia koostamise protsessi. Komisjonide heakskiidu leidnud ettepanekute alusel esitatakse valitsuse poolt volikogule eelnõu(d) teiseks lugemiseks ja vastuvõtmiseks. Uus volikogu koosseis võib eelarvestrateegiat uuendada valimiste järgsel aastal igal ajal enne 15.oktoobrit. Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates. Arengukava ja selle muudatused hakkavad kehtima kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

 (6) Küla(de) arengukava koostaja korraldab avalikustamise, esitades eelnõu vähemalt 2 nädalat enne avalikustamist valitsusele. Eelnõu avalikustatakse valitsuse heakskiitmise järgselt küla, piirkonna keskuses. Avalikustamisest tingitud muudatustega arengukava eelnõu esitatakse taas valitsusele tutvumiseks. Küla(de) arengukava kinnitab arengukava koostamise või muutmise algatanud külaliikumisega tegelev mittetulundusühing, külaselts või muu kohalikke külasid ühendav liikumine oma üldkoosoleku otsusega.

 (7) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15.oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks ajaks, esitatakse arengukavas andmed kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. Vastuvõetud arengukava ja eelarvestrateegia järgimine tagatakse valitsuse poolt, esitades arengukava täitmise aruande (sh ka eelarvestrateegia täitmise aruande) majandusaasta aruande koosseisus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.maiks. Nimetatud aruanded on arengukava muutmisele ja järgmise perioodi arengukava ja eelarvestrateegia koostamisele.

 (8) Valla eelarve ja lisaeelarve(te) koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras.

§ 68.  Hallatava asutuse arengukava

 (1) Hallatava asutuse arengukavas kajastatakse asutuse eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks. Nimetatud vastuvõetud arengukava koostamine, muutmine ja järgimine tagatakse asutuse juhi poolt koostöös asutuse hoolekogu, nõukogu, õppenõukoguga. Vähemalt kaks nädalat enne hallatava asutuse arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamisele suunamist esitatakse eelnõu vastava valdkonna komisjonile, kes annab eelnõule oma arvamuse. Eelnõu suunatakse avalikustamisele valitsuse poolt heakskiidetuna sarnaselt valla arengukavaga.

 (2) Hallatava asutuse arengukava algatatakse valitsuse poolt korraldusega, välja arvatud seadusega kohustuslikud hallatavate asutuste arengukavad, nt haridusasutustele. Hallatava asutuse arengukava kinnitatakse valitsuse poolt.

§ 69.  Palupera vallas kehtivad planeeringud

 (1) Tulenevalt planeerimisseadusest on vallas järgmised planeeringud:
 1) valla üldplaneering;
 2) valla detailplaneering(ud).

 (2) Kõik planeeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. Nimetatud dokumentide eelnõu(de) esitamist ja vastavust kontrollitakse vastava valdkonnaga tegeleva ametniku poolt.

§ 70.  Valla üldplaneering ja teemaplaneeringud

 (1) Valla üldplaneeringuga määratakse valla territooriumi arengu põhisuunad ja tingimused, valmistatakse ette alused detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

 (2) Üldplaneeringu võib koostada ka teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

§ 71.  Detailplaneeringud

 (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses ja juhtudel.

 (2) Detailplaneeringu kehtestab volikogu või valitsus lähtudes valla ehitusmääruses sätestatust.

§ 72.  Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine

 (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringu(te)le ning detailplaneeringutele, samuti nende menetlemise korra kehtestab volikogu valla ehitusmääruses.

 (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab üle kehtestatud üldplaneeringu(d) ning otsustab nende muutmise vajaduse, esitades ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.

9. peatükk Palupera valla esindamine 

§ 73.  Valla esindamise kord

 (1) Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada Palupera valla omavalitsusorganite ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Palupera valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

 (2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Palupera valla põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud.

 (3) Oma pädevuse piires esindavad valda:
 1) volikogu esimees;
 2) vallavanem;
 3) valitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires.

 (4) Kolmandad isikud esindavad valda nendele antud volituste piires.

§ 74.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Volikogu esimees esindab valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi Presid
 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
 3) Valgamaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta;
 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
 5) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks;
 6) muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust;
 7) volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 15.

 (2) Vallavanem esindab valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle volikogu poolt antud volituste piires;
 2) suhetes riigiasutustega;
 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
 5) suhetes ajakirjandusega valitsuse töö avalikustamiseks;
 6) teistel volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras;
 7) valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituste alusel;
 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks;
 9) vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 31.

 (3) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees ja/või vallavanem.

§ 75.  Valla esindamine kohtus

 (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus valda volikogu esimees (erivolituseta) või tema poolt volitatud teised isikud. Valitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindavad kohtus valda vallavanem (erivolituseta) ja vallasekretär (erivolituseta) või vallasekretäri poolt volitatud teised isikud.

 (2) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes:
 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või
 2) suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või vastava valdkonna ametnikule, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta.

 (3) Volikogu ja valitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär.

10. peatükk Põhimääruse menetlemine ja rakendamine 

§ 76.  Palupera valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Käesolev põhimäärus kinnitatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Valla põhimäärus kinnitatakse või viiakse kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

 (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub määruses näidatud päeval.

§ 77.  Rakendussätted

 (1) Palupera vallavolikogu määrus nr 1-1/16, 14.12.2006 a. „Palupera valla põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Vambola Sipelgas
Volikogu esimees