ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkondade määramine Väike-Maarja vallas

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.05.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.05.2016, 16

Kaugküttepiirkondade määramine Väike-Maarja vallas

Vastu võetud 26.05.2016 nr 18

Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse eesmärk

 (1) Käesoleva määruse eesmärgiks on sätestada Väike-Maarja vallas Väike-Maarja aleviku, Triigi küla ja Vao küla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise, kaugküttevõrgust eraldumise ja kaugkütte korraldamise tingimused ja kord ning kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustused.

 (2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.

 (3) Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduses toodud mõisteid.

§ 2.  Kaugküttepiirkondade piirid

  Väike-Maarja aleviku, Triigi küla ja Vao küla kaugküttepiirkondade piirid on toodud määruse lisas skeemidel 1, 2 ja 3.

2. peatükk Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 

§ 3.  Võrguga liitumine

 (1) Võrguga liitumine on kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev, ehitatav või rekonstrueeritav ehitis, välja arvatud määruses nimetatud erandjuhtudel.

 (2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud ehitised.

 (3) Soojusettevõtja ei ole kohustatud ühendama võrguga ehitisi, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 MWh või käesoleva määruse § 4 nimetatud erandjuhtudel.

 (4) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

 (5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

§ 4.  Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks

 (1) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

 (2) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
 1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kohaselt ei kasuta kaugkütet;
 2) ajutised ehitised;
 3) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 30 kW;
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat (päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat).
 6) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse tehnoloogilist jääksoojust.

 (3) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud erisuste kasutamiseks annab vallavalitsus korraldusega.

§ 5.  Võrgust ja kaugküttesüsteemist eraldumine

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

 (2) Kahe ja enama korteriga ehitise puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist ega võrgust lubatud.

 (3) Ehitise võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimise tagajärjel muutub selle soojuse vajadus selliselt, et selle varustamist ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu või selle soojusega varustamine seaks ohtu teiste ehitiste soojusvarustuse kindluse;
 3) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama üksnes kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat või tehnoloogilist jääksoojust.

 (4) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. Kui võrgust eraldumist taotlevaks tarbijaks on kahe ja enama korteriga ehitis, peab võrgust eraldumise taotlus olema põhjendatud ja vormistatud kõigi ehitises asuvate korteriomanike ühise otsusena.

 (5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (6) Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused võrgust eraldumisel;
 3) põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (8) Juhul, kui tarbija on soojusettevõtjaga ja vallavalitsusega kooskõlastamata muutnud ehitise küttesüsteemi selliselt, et lisaks kaugküttele kasutatakse teisi soojusallikaid, mis muudavad võrgust tarbitava soojuse vajaduse prognoosimatuks, seades sellega ohtu võrgu säilivuse või teiste tarbijate varustuskindluse, siis on soojusettevõtjal õigus selle ehitise soojusvarustus lõpetada ja võrguühendus katkestada ning nõuda tarbijalt selle ehitise võrgust eraldamisega seotud põhjendatud kulude katmist.

 (9) Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama tekitatud kahju.

3. peatükk Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus 

§ 6.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsevad ja soojust müüvad soojusettevõtjad on kohustatud tagama nende omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate varustamise soojusega, mis vastab kaugkütteseadusele, tegevusloa tingimustele ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.

 (2) Soojusettevõtja, kelle omandis või valduses oleva võrguga on ühendatud tarbijapaigaldis, peab tarbijapaigaldise liitumispunktis tagama kaugkütte kvaliteediga, mis vastab tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustele.

§ 7.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab oma võrgupiirkonnas ja tema omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks maksimaalselt ära kasutada nii soojuse ja elektri koostootmist kui ka kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku ehitise soojusega varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või ka majanduslikult otstarbekas.

 (2) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab oma võrgupiirkonnas arendama võrke selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingute kohane kaugkütte soojusvarustus.

4. peatükk Rakendussäte 

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ene Preem
volikogu esimees

Lisa 1 Väike-Maarja aleviku kaugküttepiirkond

Lisa 2 Triigi küla kaugküttepiirkond

Lisa 3 Vao küla kaugküttepiirkond