ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Sonda Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.06.2014, 9

Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 16.06.2014 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi: eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu kinnistute veega veevarustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise teenuste osutamise ja kasutamise korra Sonda vallas.

 (2) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Sonda vallas.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mis on fikseeritud kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingus (edaspidi teenusleping) ja mille kohta kliendile esitatakse arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 6) sademevesi – loodusliku päritoluga vihmavesi või lumesulamisvesi;
 7) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 8) reostusgrupp - reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus;
 9) liitumiskaev – kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks ettenähtud rajatis;
 10) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk või maatüki kasutusõigus) või ehitise, kui vallasasja juurde kuuluv maatükk;
 11) kinnistu veevärk – liitupispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk, mis on rajatud kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
 12) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed, kaasa arvatud hoonete sisekanalisatsioon, mis on rajatud kinnistult reovee ärajuhtimiseks;
 13) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisastiooniga;
 15) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendivaheline leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 16) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 17) mõõdukaev – kaev, kus asub vee või reovee mõõdusõlm;
 18) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 19) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 20) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 21) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks
 22) sisendtoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ärajuhtiv toru liitumispunktist hoone sisendini, viimane kaasa arvatud;
 23) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
 24) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos;
 25) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Sademevee kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi osa.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab Sonda Vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja. Teenuste osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingu alusel.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu Sonda Vallavolikogu otsusega määratud tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt käesolevale eeskirjale ning Sonda Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele müüdava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt teenuslepingule. Teenusleping sõlmitakse kinnisasja omaniku või valdajaga või ehitise kui vallasasja omaniku või valdajaga.

 (5) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

 (6) Ühisveevärgist võib vett võtta avalikes huvides ainult vee-ettevõtjaga kokkuleppel ja selleks ettenähtud veevõtukoha kaudu.

 (7) Ühisveevärgist avalikes huvides vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on liitumispunkt. Vee-ettevõtja tagab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (sealhulgas liitumispunkti) korrasoleku ja hoolduse.

 (2) Liitumispunkti asukoht on üldjuhul avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatlus- või liitumiskaevu sisendtoruots. Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajaliku ümberehitamiseni.

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse liitumislepingu sõlmimisel kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

 (5) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil muutmisest eelnevalt vee-ettevõtjat teavitada. Kui seoses piiride või hoonete asukoha muutmisega tekib vajadus liitumispunkti või teiste kinnistu veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, taotleb kinnistu omanik või valdaja vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused ümberehituseks. Vee-ettevõtjal on õigus seoses ümberehitusega nõuda muudatuste tegemist liitumis- või teenuslepingus.

§ 5.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise ja kasutamise kohta

 (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitab kinnistu omanik või valdaja vee-ettevõtja tehniliste tingimuste ja projekteerimistingimuste kohaselt koostatud projekti alusel. Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (2) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul olema mõõdetav ühe mõõtesõlme kaudu, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Veemõõdusõlme ehitab välja klient ehitusprojekti või vee-ettevõtja tehniliste tingimuste kohaselt.

 (3) Veemõõdusõlme asukoht peab üldjuhul asuma hoones. Veemõõdusõlme võib paigutada veemõõdukaevu kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) liitumispunkti kaudu varustatakse mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu;

 (4) kinnistu veevärgil ei tohi olla enne veemõõdusõlme veevõttu võimaldavat ühendust. Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (5) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel olema kaitseseadmed uputuse vältimiseks. Kaitseseadmed ei ole ühiskanalisatsiooni osa.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

 (7) Klient on kohustatud:
 1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärgi või –kanalisatsiooni korrapärast toimimist, keskkonda või ehitisi ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
 2) tagama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste kontrollimiseks juurdepääsu volitatud isikule või vee-ettevõtja esindajale;
 3) nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee- ettevõtjale ja võtma tarvitusele abinõud lekke peatamiseks;
 4) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning neid hooldada;
 5) lubama selleks õigustatud isikutel võtta kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgust vee- ja reoveeproove;
 6) tagama vaba juurdepääsu kinnistul paiknevate kanalisatsioonikaevude luukidele ja veevärgi peakraanile.

 (8) Keelatud on kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni sellised ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist või nende kasutajaid. Keelatud ühendus käesoleva eeskirja tähenduses on:
 1) omavoliline liitumine ühisveevärgist vee võtmiseks või reo-, drenaaži- ja sademevee või muu pinnase ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 2) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga), kõrge temperatuuriga, ohtlike aineid sisaldava vee või gaasi tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral ühisveevärgis;
 3) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 4) kinnistu veevärgi vahetu ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 5) ühendus, mis võimaldab juhtida drenaaži- või sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

 (9) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

 (10) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooldust teostab kinnistu omanik või valdaja kui vee-ettevõtjaga ei lepita kokku teisiti.

§ 6.  Mõõteseadmete paigaldamine ja hooldamine

 (1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti abil. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul olema mõõdetav ühe mõõtesõlme kaudu, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Veemõõdusõlme ehitab välja klient ehitusprojekti või vee-ettevõtja tehniliste tingimuste kohaselt.

 (2) Veemõõdusõlme asukoht peab üldjuhul asuma hoones. Veemõõdusõlme võib paigutada veemõõdukaevu kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) liitumispunkti kaudu varustatakse mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu;

 (3) Veearvesti peab paigaldama nõuetekohasesse veemõõdusõlme enne teenuslepingu sõlmimist. Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel klient vastutab nende säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

 (4) Kinnistult ärajuhtava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus, kasutatavad mõõteseadmed ja nende teostus peavad vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Muus osas kohaldatakse veearvesti kohta käivaid eeskirja sätteid.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida vee- või reoveearvesti liitmikud ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem. Vee- või reoveearvesti taatlusplommi eemaldamine või rikkumine, samuti kinnistu torustikule, sulguritele, vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommide eemaldamine või rikkumine loetakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks.

 (6) Eemaldatud plommide taaspaigaldamise kulud kannab klient, vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale.

 (7) Mõõteseadmete hoolduse ja taatlemise korraldab vee-ettevõtja.

§ 7.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigus teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

 (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostab volitatud isik kahes eksemplaris akti, millest üks jääb kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

§ 8.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Ühisveevärgiga liitumispunktis on minimaalseks lubatud veerõhu piirväärtuseks 1,0 baari ühekorruselise hoonestuse korral. Hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 0,5 baari. Rõhk ei tohi liitumispunktis ületada 6,0 baari. Kui kinnistul vajatakse lubatud veerõhust suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

 (2) Paisutustase ühiskanalisatsiooni liitumispunktis on määratud ühiskanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole projektiga ette antud, siis on selleks ühiskanalisatsiooni liitumiskaane kõrgus maapinnast + 0,1 m. Kui reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine kinnistult ei ole tagatud, peab klient reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja omal kulul.

 (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 9.  Veekasutuse ja reovee ärajuhtimise tingimused

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, välikaubanduseks, toitlustamiseks jmt) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Tähtajalise veekasutuse või reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise tingimused määratakse tähtajalises teenuslepingus.

 (3) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooninõuded. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühendamiskoht.

 (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 10.  Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle ühe kuu, maksetähtaja saabumisest arvates;
 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee- või reovee proovide võtmist;
 3) klient ei täida määratud tähtajaks vee-ettevõtja või volitatud isiku eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
 4) klient ei täida teenuslepingu tingimusi või eeskirjast tulenevaid vee tarbimise või reovee ärajuhtimise nõudeid.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta viivitamatult katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse avastamise korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsioonisüsteemi, inimese elu või tervist või keskkonda;
 3) sisendustoru lekke ilmnemisel;
 4) keelatud ühenduse ilmnemisel.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud rikkumiste või puuduse kohta vormistatakse akt ning teavitatakse klienti kirjalikus vormis katkestuse põhjusest esimesel võimalusel.

 (4) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

§ 11.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise kord

 (1) Loodusõnnetuse, energiavarustuse katkestamise või muu vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni.

 (2) Energiavarustuse katkemise korral kauemaks kui 8 tundi, korraldab vee-ettevõtja elumajade elanikele ajutise veevõtu võimaluse esmasteks vajadusteks ning tervishoiu, hoolekande, õppe- ja kasvatusasutuste joogi- ja olmeveevajaduseks.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral kuni 8 tunniks. Kui veekatkestus kestab enam kui 4 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt iga 4 tunni järgi tööde kestvuse ajal, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (4) Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama kliente oma koduleheküljel ja maakondlikus ajalehes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste piiramisest või katkestustest plaaniliste ehitus- ja remonttööde ajaks vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud teavitamise kohustuse täitmata jätmisel, vastutab vee-ettevõtja vee andmise või reovee ärajuhtimise teenuse piiramise või katkestamisega kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (6) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise või üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

 (7) Vee-ettevõtja on kohustatud taastama vee andmise või reovee ärajuhtimise koheselt pärast avarii likvideerimist, kahjustuse kõrvaldamist või ehitus- ja remonditööde lõppu.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 12.  Omavolilise veevõtu ja reovee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
 2) torustikule, sulguritele ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse vastavat lepingukokkulepet omamata drenaaži- või sademevett või muud pinnase- ja pinnavett.

 (2) Vee omavolilise kasutamise või reovee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik rikkumist määratleva akti.

§ 13.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reovee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul arvestatakse kliendi või kinnisasja omaniku poolt tarbitud vee kogus toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Vee voolukiiruse arvestuse aluseks võetakse toru siseläbimõõdul kuni 20 mm 0,5 m/sek, kuni 40 mm 1,0 m/sek ning 50 mm ja suuremad – 1,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, arvestatakse kanalisatsiooni juhitud reovee kogus võrdseks tarvitatud vee kogusega ja lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitise suuruse arvutab vee-ettevõtja kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (2) Omavolilise reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul arvestatakse kliendi või kinnisasja omaniku või valdaja poolt kanalisatsiooni juhtud reovee kogus:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohasele arvestuskorrale arvesti siseläbimõõdu järgi;
 3) sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni omavolilise ühenduse kaudu arvestatakse iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne.) pealt ärajuhitud vee koguseks 75 m3 kalendrikuus.
 4) reovee või fekaalide purgimisel ühiskanalisatsiooni arvestatakse purgija poolt kanalisatsiooni juhitud reovee või fekaalide kogus lähtudes tühjendatud mahuti 5-kordsest mahust. Reovee omavolilise ärajuhtimise tasu arvutatakse kehtiva teenustasu ja mahu järgi.

 (3) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

 (5) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

 (6) Tasu omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise eest arvutatakse kehtiva teenustasu, mahu ja kestvuse järgi.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REOVEE KOHTA 

§ 14.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooniehitisi ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) õli ja rasva või muid settivaid, kleepuvaid või mehhaanilisi ummistusi tekitavaid aineid või esemeid;
 3) inimese tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid, segusid või gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimese tervisele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusprotsessi režiimi mõjutavaid aineid.

 (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mille ohtlikke ainete sisaldus on kõrgem keskkonnaministri poolt kehtestatud piirväärtustest ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi.

 (5) Kinnistult reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni on keelatud põhjustada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Ärajuhitava vee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40ºC.

§ 15.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsioonist suublasse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 "Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1".

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:
 1) üldreostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused:

ReostusnäitajaMõõtühik Tähis Reostusgrupid Piirväärtus
R 1 R 2 R 3
Heljuvainete sisaldus mg/l 0-200 201-300 301... 200,0
Biokeemiline hapnikutarve mg/l BHT7 0-200 201-300 301... 200,0
Keemiline hapnikutarve mg/l KHT 0-500 501-750 751... 500,0
Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 0-50,0 51-100 101,0... 50,0
Naftasaaduste sisaldus mg/l 0-1,5 1,6-2,2 2,3... 1,5
Üldlämmastiku sisaldus mg/l N 0-60,0 61-120,0121,0... 60,0
Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 0-2,9 3,0-5,9 6,0... 2,9
Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 0-15,0 16,0-21,0 22,0... 15,0
Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 0-44,0 45,0-65,0 66,0 44,0
Üldfosfori sisaldus mg/l P 0-9,0 9,1-15,0 16,0... 9,0
Sulfaatide sisaldus mg/l SO4 0-80,0 81,0-110,0 111,0 80,0
Vesinikioonide minimaalne sisaldus pH-min. pH-ühik 6,5 6,4-5,9 5,8-4,5 6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pH-max. pH-ühik 8,5 8,6-9,5 9,6-11,5 8,5

 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
 3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
 4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa kehtestatud või teenuselepingus kokkulepitud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud vee erikasutusloaga, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (4) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud reostusgruppide R2 või R3 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reovett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda ülenormatiivset saastetasu vastavalt keskkonnatasude seadusele või katkestada reovee vastuvõtmine kuni reostusainete normatiivse taseme saavutamiseni vastuvõetavas reovees.

§ 16.  Reovee reostusnäitajate kontrollimine

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (3) Proovide võtmise korraldab vee-ettevõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (4) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga, millest üks eksemplar antakse kliendile.

 (6) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee- ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a. ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 17.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse hind ja teenuste eest tasumise kord

 (1) Vee-ettevõtja määrab Sonda Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist Sonda valla või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord ajalehes Põhjarannik.

 (2) Klient registreerib kord kuus vee- või reoveearvesti näidu 0,01 kuupmeetri täpsusega ja teatab selle vee-ettevõtjale. Arvesti näidu teatamise koht ja aeg sätestatakse teenuslepingus.

 (3) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

 (4) Abonenttasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

 (5) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

 (6) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (7) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

 (8) Omavolilise vee tarbimise või reovee ärajuhtimise eest esitab vee-ettevõtja maksenõude käesoleva eeskirja kohaselt arvestatud ulatuses.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE  

§ 18.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping kliendiga sõlmitakse tähtajaliselt või määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.

 (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee- ettevõtjale vormikohase avalduse ja eeskirjast ning muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 19.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee- ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (nt. ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reovee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 20.  Teenuslepingu ülesütlemine

 (1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud 14 päeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul on veekasutus või reo- ning sademetevee ärajuhtimine omavoliline.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reovee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
 4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 21.  Uue teenuslepingu sõlmimine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reovee ärajuhtimise taastamise kulud.

 (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 22.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Sonda Vallavolikogu 03.03.2003 määrus nr. 4 „Sonda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Sonda Vallavolikogu 03.03.2003 määrus nr. 6 „Sonda vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine“.

 (3) Tunnistada kehtetuks Sonda Vallavolikogu 03.03.2003 määrus nr. 7 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra kinnitamine“.

§ 23.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Veiko Erm
Volikogu esimees