ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Kiili Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.06.2014, 118

Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 19.06.2014 nr 5

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 ja § 11 lõike 6 alusel ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ning sademete- ja drenaa˛ivee või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademete- ja drenaa˛ivesi või muu pinnase- ja pinnavesi ühiselt nimetatud sademetevesi) ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Kiili valla territooriumil.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kiili vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu - tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
 2) arvestusperiood - veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve. Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee-(reovee-) arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus;
 3) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
 4) kanaliseerimine - reovee ning sademetevee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
 5) kanalisatsioonikaev - reovee või sademetevee ning ühisvoolse kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
 6) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
 7) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk või -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ning sademetevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 8) kontrollkaev - proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga;
 9) liitumine - kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 10) liitumistasu - tasu, mis tuleb kliendil maksta kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga;
 11) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
 12) mõõdukaev - kaev, kus asub mõõdusõlm;
 13) mõõdusõlm - vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluv armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 14) paisutustase - tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee ning sademetevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 15) peakraan - ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 16) peatoru - ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ning sademetevee kanaliseerimine;
 17) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 18) reostus - vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 19) reovee kanalisatsioon - ehitised ja seadmed üksnes reovee kanaliseerimiseks;
 20) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 21) sademete- ja drenaa˛ivesi ning muu pinnase- ja pinnavesi - loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
 22) sademetevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem sademetevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
 23) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 24) vaatluskaev - maa- või teepinnale avanev eemaldatava luugiga kaev (toru) kanalisatsioonitorustikul. Maapinnale ulatuv luuk kuulub vaatluskaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
 25) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ning sademetevee ärajuhtimist;
 26) vee-ettevõtja klient (edaspidi klient) - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 27) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
 28) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademetevee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
 29) ühisvoolne kanalisatsioon - ehitised ja seadmed reovee ning sademetevee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Kiili Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Kiili Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

 (2) Veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning sademetevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

 (4) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

 (5) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
 2) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise halduslepinguga.

 (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaa˛ivee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule.

 (3) Reovee väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda vallavolikogu poolt kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast.

 (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

 (5) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab päästekeskus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

 (6) Sademete-, drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas kraave, loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

2. peatükk VEEVARUSTUS JA REOVEE NING SADEMETEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.

 (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.

 (5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

 (6) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

 (7) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda.

§ 6.  Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus

 (1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

 (2) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademetevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademetevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus 0,1m. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7.  Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

 (1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti tulekustutusvee võtmiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

 (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele.

 (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.

 (4) Klient on kohustatud:
 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
 3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
 4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

 (5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

 (6) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Kiili valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

 (7) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaa˛ivee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (8) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 8.  Veesulgurite plommid

 (1) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

 (4) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

 (5) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 9.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigusteostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.

 (2) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

 (3) Eeskirja § 7 lõike 4 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

 (4) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

 (5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaa˛ivesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 10.  Vee andmine ja reovee ning sademetevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

 (1) Kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast vallavalitsuse kirjalikku kooskõlastust ja kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

 (2) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendile vee andmise või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemisel, sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

 (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja- kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

§ 11.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist või reovee ning sademetevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud vallavalitsuse kodulehekülje vahendusel edastama operatiivinfo ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste ehitamise ning plaaniliste remonttööde aja hiljemalt üks kuu enne ehitustööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõttes registreeritud avariiteavet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse kliente kirjalikult ja vallavalitsuse poolt määratud massiteabevahendite kaudu vähemalt viis päeva enne tööde algust ja korduvalt üks päev enne tööde algust.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või reovee ning sademetevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja remonttööde puhul kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (4) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

 (5) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1:
 1) kui rikutakse eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
 2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 7 lõike 4 punkti 4 kohast juurdepääsu.

4. peatükk OMAVOLILINE, KEELATUD JA AJUTINE VEE JA REOVEE NING SADEMETEVEE KANALISEERIMINE 

§ 12.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee ning sademetevee määratlemine

 (1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

 (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
 1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
 2) kliendil, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 4 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

 (3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuus kuud. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.

 (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 13.  Omavoliline veekasutus ja reovee ning sademetevee kanaliseerimine

 (1) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
 6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
 8) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Omavolilise veekasutamise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

 (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest.

 (4) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
 2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
 3) sademete-, drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 16 lõike 3 punktis 2 toodud arvestuskorrale;
 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohase omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 12 lõikele 4.

§ 14.  Vastutus ühisveevärgist omavolilise veekasutamise eest

 (1) Omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle kuue kuu tagasi.

 (2) Eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

 (3) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1 kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

 (4) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

 (5) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 4 lõikes 5 ja § 8 lõikes 5 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhtudel kannab klient.

§ 15.  Keelatud ühendused

  Keelatud ühenduseks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademetevee kanalisatsiooni;
 5) ühendust, mis võimaldab sademetevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

§ 16.  Tegevus keelatud ühenduse ilmsikstulemisel

 (1) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

 (2) Eeskirja § 15 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 15 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

 (3) Eeskirja § 15 punktide 2 ja 3 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) eeskirja § 15 punktis 4 toodud juhul vastavalt eeskirja § 13 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale;
 2) eeskirja § 15 punktis 5 toodud juhul iga sademete- ja drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaa˛i ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 12 lõike 3 kohaselt.

 (5) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 17.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.

 (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

 (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

 (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

 (6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

5. peatükk ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA KONTROLLIMISE KORD 

§ 18.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40ŗ C.

 (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

 (6) Reovee ning sademetevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (7) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 19.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa tabelis 1 veerus 1 toodud piirväärtusi, mille puhul Kiili valla reoveekogumisalalt väljuv vesi vastab Tallinna Vee kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Tabeli 1 veerus 2 toodud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks

 (2) Tabelis 1 veerus 1 toodud piirväärtustega on tagatud, et Kiilist väljuv vesi vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Piirväärtus on normiks seda ületava reovee reoaine või ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu arvestamisel.

 (3) Reoainete kontsentratsioonide tabel 1:
Tabel 1 Reostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja

Tähis

Mõõtühik

Piirväärtus

Piirväärtus

A

B

C

1

2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees

pHmin

pH-ühik

6,50

5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees

pHmax

pH-ühik

8,50

11,50

Heljuvainesisaldus

 

mg/l

500,00

2000,00

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7

mg/l

375,00

1500,00

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

750,00

2500,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus

 

mg/l

50,00

300,00

Naftasaadustesisaldus

 

mg/l

5,50

22,00

Üldlämmastikusisaldus

 

mg/l

100,00

225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus

 

mg/l

2,90

11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus

 

mg/l

44,00

176,00

Üldfosforisisaldus

 

mg/l

10,5

28,50

Elavhõbeda sisaldus

Hg

mg/l

0,05

0,20

Hõbeda sisaldus

Ag

mg/l

0,20

0,80

Kaadmiumi sisaldus

Cd

mg/l

0,20

0,80

Üldkroomi sisaldus

Cr

mg/l

0,50

2,00

Kroomiühendite sisaldus

Cr(VI)

mg/l

0,10

0,50

Vase sisaldus

Cu

mg/l

2,00

8,00

Plii sisaldus

Pb

mg/l

0,50

2,00

Nikli sisaldus

Ni

mg/l

1,00

4,00

Tsingi sisaldus

Zn

mg/l

2,00

8,00

Tina sisaldus

Sn

mg/l

0,50

2,00

Tsüaniidide sisaldus

 

mg/l

0,20

0,80

Arseeni sisaldus

As

mg/l

0,20

0,80



§ 20.  Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

 (1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigustutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

 (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

 (4) Proove võtab vee-ettevõtja inspektor-proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Inspektor-proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

 (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

 (7) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (8) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.

6. peatükk VEE JA REOVEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS NING VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEENUSTE EEST TASUMISE KORD 

§ 21.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

§ 22.  Nõuded veemõõdusõlmele

 (1) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.

 (2) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

 (3) Vee-ettevõtja monteerib veearvesti omal kulul, kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.

 (4) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 23.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
 5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

 (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

 (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

 (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

 (5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ‑ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 24.  Kliendi veearvestus

 (1) Klientidele antav vesi mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 sätestatut eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

 (4) Kui eeskirja § 23 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

§ 25.  Veearvestus muul otstarbel vee kasutamise eest

 (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

 (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

 (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 8 lõike 5 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

 (5) Kliendil on õigustaotleda vee-ettevõtjalt kastmisvee tagasiarvestuse võimaldamist kui kliendil on olemas kastmisvee mõõtmiseks paigaldatud ning vee-ettevõtja poolt aktsepteeritud veearvesti või kliendil on vähemalt aastane veetarbimise ajalugu.

 (6) Kliendil, kes on vabastatud jäätmeveolepingu sõlmimise kohustusest talvisel perioodil ja kes ei kasuta oma kinnisasja aastaringselt, ei ole õigust kastmisvee tagasiarvestust nõuda ilma kastmisvee mõõtmiseks paigaldatud ning vee-ettevõtja poolt aktsepteeritud veearvestit omamata.

§ 26.  Reovee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 27 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

 (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

 (3) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

 (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 23 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

 (5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ‑ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 27.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib, tasudes mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

 (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 4 sätestatud sanktsioone eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

 (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (6) Sademete- ja drenaa˛ivee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

 (7) Reovee koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub eeskirja § 4 lõike 3 kohaselt.

§ 28.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt võlaõigusseadusele.

 (3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja mitte rohkem kui võlaõigusseaduses sätestatud suurusest lähtuvalt füüsilisele isikule tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (4) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

 (5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

 (6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 

§ 29.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademetevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu.

 (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 30.  Tähtajalise teenuselepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 17 lõike 1 kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 29 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 31.  Teenuslepingu lõpetamine

 (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise omavoliliseks.

 (2) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 32.  Teenuslepingu uuendamine

 (1) Kliendil on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise taastamise kulud.

 (2) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendil sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 33.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 34.  Määruse kehtetuks tunnistamine

 (1) Eeskirjaga tunnistatakse kehtetuks järgmised vallavolikogu määrused:

 (2) Kiili Vallavolikogu 09.05.2000.a. määrus nr 5 „ÜVK liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine“.

 (3) Kiili Vallavolikogu 22.06.2004.a. määrus nr 21 „Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“.

 (4) Kiili Vallavolikogu 22.06.2004.a. määrus nr 22 „Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutamise alused“.

§ 35.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

Mihkel Rebane
Volikogu esimees