Kanepi Vallavolikogu töökord
Vastu võetud 17.06.2014 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord (edaspidi töökord) on õigusakt, mille eesmärgiks on volikogu töökorralduse täpsem reguleerimine.
(2) Volikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Kanepi valla põhimäärusest, teistest õigusaktidest, käesolevast töökorrast ja Kanepi valla elanike huvidest.
(3) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
(4) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ning teenindamise tagab valla kantselei.
(5) Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees.
§ 2 Volikogu liige
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse alusel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(3) Volikogu liikmete volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud korras ja alustel.
(4) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjonide, volikogu liikmete ja volikogu komisjonide liikmete tasu määratakse volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras.
§ 3. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
6) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Volikogul on üks aseesimees, kes asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
§ 4. Volikogu komisjon
Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsusega.
§ 5. Volikogu komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjonidesse arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused.
(2) Volikogu komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta;
3) saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet, sealhulgas kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid;
4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
§ 6. Volikogu komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja koosolekule kutsutavate isikute nimekirja edastab komisjoni liikmetele ja kutsututele komisjoni koosoleku juhataja. Kutse edastatakse vähemalt 4 päeva enne koosoleku toimumist e-posti teel.
(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(4) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Komisjoni koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Kanepi valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokolli registreerimise dokumendiregistris ja avalikustamise korraldab valla kantselei.
§ 7. Komisjoni otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
(1) Komisjonil on õigus erandkorras vastu võtta otsuseid komisjoni koosolekut kokku kutsumata.
(2) Kui otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata, saadab komisjoni esimees e-post teel otsuse eelnõu kõigile komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
(3) Kui otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole komisjoni liikmete häältest.
(4) Hääletustulemuste kohta koostab komisjoni esimees komisjoni koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata komisjoni liikmetele ja valla kantseleile. Hääletusprotokolli kantakse:
1) komisjoni nimi;
2) vastuvõetud otsus koos hääletustulemusega;
3) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
(5) Komisjoni liikmete kirjalikud seisukohad otsusele on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
(6) Kui kõik komisjoni liikmed otsusega nõustuvad ja selle digitaalselt allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida komisjoni liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.
§ 8. Volikogu istung ja selle kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.
(2) Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja eelnõude esitajad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse edastab volikogu protokollija volikogu liikmetele e-posti teel ja volikogu liikme nõudmisel posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
(3) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.
(4) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust.
§ 9. Volikogu istungi päevakord
(1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid eelnõusid ja küsimusi, nende järjekorda ja eelnõude esitajaid, avaldusi jne.
(2) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.
§ 10. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
4) Protestid päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.
(3) Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi pikkuseks on 3 tundi. Kui märgitud kellaajaks pole päevakord ammendunud, paneb istungi juhataja hääletusele:
1) pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni;
2) lõpetada istung ja arutamata päevakorrapunktid lisada järgmise istungi päevakorda.
(4) Istungi juhataja võib välja kuulutada vaheaegasid. Vaheaja kestus on kuni 10 minutit.
(5) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest ning ettekandja lõppsõnast.
(6) Päevakorra küsimuse arutamisel on aega:
1) ettekandeks kuni 10 minutit;
2) kaasettekandeks kuni 5 minutit;
3) küsimused esitatakse lühidalt ja konkreetset teemat puudutavad kuni 1 minut;
4) küsimusele vastamiseks kuni 2 minutit;
5) sõnavõtuks kuni 5 minutit;
6) repliik on märkus või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit;
7) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit;
8) arupärimisele vastamiseks kuni 3 minutit;
(7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja, arvestades soovijate järjekorda.
(8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab etteantud aega.
(9) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Kanepi valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.
§ 11. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu otsustab oma ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.
(2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel hääletatakse hääletussedeliga.
(5) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuavad vähemalt kaks volikogu liiget.
(6) Istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
§ 12. Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine
(1) Volikogu õigusakti algatamise ja eelnõu esitamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu fraktsioonil ja komisjonil;
3) vallavalitsusel;
4) vähemalt 1% hääleõiguslikest vallakodanikest, seaduses sätestatud korras;
5) valla valimiskomisjonil ja muudel isikutel seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Õigusakti eelnõu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt kaheksa päeva enne istungi algust. Eelnõu peab olema tehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(3) Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel.
(4) Peale õigusakti eelnõu, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, saabumist valla kantseleisse, koostab vallavalitsus vajadusel arvamuse eelnõu kohta seitsme päeva jooksul.
(5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms).
(6) Volikogu määruse eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest.
(7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Vallavalitsus, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
§ 13. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted
(1) Volikogu esimees määrab volikogu komisjonid, mis arutavad esitatud eelnõusid. Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha volikogu esimehe määratud tähtajaks või taotlema eelnõu läbivaatamiseks pikendust. Teistel komisjonidel on õigus esitada omapoolseid ettepanekuid volikogu esimehe määratud komisjonile.
(2) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni.
(3) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu koosseisu häälteenamusega ei otsusta teisiti.
(4) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
1) valla eelarvet;
2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
3) arengukava.
(5) Esimesel lugemisel toimub eelnõu tutvustamine. Kaasettekande võib teha vastava valdkonna komisjoni esimees või aseesimees. Pärast esimest lugemist võivad vallavalitsus, volikogu liikmed, fraktsioonid ja alatised komisjonid esitada eelnõu muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja teeb istungi juhataja teatavaks esimese lugemise lõpetamisel.
(6) Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult valla kantseleisse elektroonselt või paberkandjal. Tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi volikogu esimees ja esitab need seisukoha andmiseks vastava valdkonna komisjonile. Muudatusettepanekud esitatakse ka eelnõu algatajale. Komisjon peab andma seisukoha kirjalikult volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Komisjoni poolt tähtajaks seisukoha andmata jätmisel menetletakse eelnõud koos muudatusettepanekutega ilma komisjoni seisukohata.
(7) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu tekst, millesse on sisse viidud eelnõu algataja toetatud muudatusettepanekud. Eelnõu algataja poolt mitte toetatud muudatusettepanekud lisatakse eelnõule ja pannakse hääletamisele, kuulates eelnevalt ära eelnõu algataja vastuväited.
(8) Teisel lugemisel toimub eelnõu sisuline arutelu. Ettekandjaks on eelnõu algataja.
(9) Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi ja toimub eelnõu lõpphääletus,mis tagab eelnõu määrusena vastuvõtmise terviktekstina.
(10) Vajadusel viiakse läbi ka kolmas lugemine.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Arno Kakk
volikogu esimees
Facebook
Twitter