Väljaandja: Rõngu Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2017
Avaldamismärge: RT IV, 28.06.2016, 32

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 16.06.2016 nr 6


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 36^5  ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED

1. jagu Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Rõngu vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Rõngu valla haldusterritooriumil.

§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine

(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning teostab järelevalvet Rõngu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
1) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
2) korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul;
3) loob tingimused suuremates asumites kogumispunktide paigaldamiseks;
4) kontrollib valla prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;
6) korraldab vallaelanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisringe koostöös jäätmekäitlejatega vähemalt üks kord aastas kogu valla territooriumi hõlmavaid;
7) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
8) avaldab regulaarselt informatsiooni jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest valla territooriumil, sh teavet rajatavate kogumispunktide ja võimalike kompostimisväljaku(te) kohta, ning teavitab elanikke uutest jäätmekäitlemise võimalustest väljaspool valla territooriumi.

§ 3. Terminid ja mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse termineid ja mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1)  ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;
2)  ehitusjäätmed  on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata;
3)  ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne);
4)  ehituse tavajäätmed on ehitamise käigustekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
5)  ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
6)  ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigustekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine;
7)  elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muuhulgas ka amalgaami jäätmed;
8)  erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke;
9)  erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed  on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena;
10)  fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid;
11)  hankeleping on kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused;
12)  järelevalve  on keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
13)  jäätmed  on mistahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
14)  jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
15)  jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
16)  jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi;
17)  jäätmekäitlusleping  on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
18)  jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
19)  jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;
20)  jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimine või selle ettevalmistamiseks tehtavad toimingud;
21)  jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
22)  jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
23)  jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
24)  jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja;
25)  jäätmeveo teenustasud on olmejäätmete valdaja poolt kontsessionäärile segaolmejäätmete vedamise eest makstavad tasud;
26)  jäätmeveok  on jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok;
27)  kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
28)  kogumisring  on valla korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaksmääratud ajal ja kohtades;
29)  kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
30)  kontsessiooni periood on ajavahemik, mil kontsessionäär omab kontsessiooni. Kontsessiooni periood jagatakse aastateks, kusjuures aasta pikkuseks loetakse 365 kalendripäeva;
31)  korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kontsessiooni andja korraldatud konkursi korras valitud kontsessionääri poolt;
32)  korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi kontsessioon) käsitatakse vallavalitsuse poolt ettevõtjale antud õigust olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks. Kontsessioon antakse isikule, kelle pakkumus korraldatud jäätmeveo hankel on vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud;
33)  korraldatud jäätmeveoga mitteliitunukslugemine  on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
34)  metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
35)  mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid;
36)  ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel;
37)  ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
38)  ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses;
39)  olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
40)  olmejäätmete vedamine on konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise kontsessiooni omava kontsessionääri jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine edasiseks käitluseks;
41)  olulised muutuvkulud on ettevõtluskulud, mis mõjutavad oluliselt jäätmeveo teenustasu kontsessiooni perioodi jooksul;
42)  pakend  on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;
43)  pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
44)  pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
45)  pakkuja on avatud hankel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni taotlev ettevõtja;
46)  patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused;
47)  probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid;
48)  prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
49)  ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed;
50)  saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määruses kehtestatud piirnormide;
51)  segaolmejäätmed  on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid;
52)  taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
53)  tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
54)  teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Korraldatud olmejäätmeveo korral on teenustasu määratud kindlaks kontsessionääri poolt avatud hankel esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Üksi teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast;
55)  teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla;
56)  teenuste kontsessiooni andja (edaspidi kontsessiooni andja) on Rõngu Vallavalitsus;
57)  teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt);
58)  territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
59)  tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel;
60)  tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja –staatiliste ravimitega;
61)  tootja on isik, kes:
62) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
63) tegeleb teiste valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
64) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

(2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 3 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks keskkonnaluba omavasse lõppkäitluskohta.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

(5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(6) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(7) Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

(8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

(9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

(10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.

§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

(2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
5) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada ühe küla piires;
6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
7) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
8) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult vallavalitsuse loal.

(4) Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse süsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine

§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

(4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.12.2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid 820 01 399;
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja mud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

(5) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

(6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

(8) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
8) pakendijäätmeid;
9) probleemtooteid;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
11) tervishoiujäätmeid.

(9) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(10) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

(11) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, milliste olemasolust või loomisest, nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad Rõngu vallas on välja toodud käesoleva eeskirja lisas 7.

(12) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on toodud Rõngu valla jäätmekavas p 5.3.

§ 7. Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine

(1) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on 10 ja enama korteriga elamu, peab olema paberi ja kartongi mahuti.

(2) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on vähem kui 10 korteriga elamu või kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades kiletamata paberi ja kartongi küttekoldes.

(3) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(4) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel viies nimetatud jäätmed selleks valla ajalehes või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes.

§ 8. Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine

(1) Pakendid ja pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 15 01) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla ajalehes või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

(3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(4) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m^2 .

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Elanike paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumispunktide paigaldamise.

(7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(8) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.

§ 9. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja kompostimine

(1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed (jäätmenimistu jaotisekood 20 02 01) tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

(2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

(4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahju.

(6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

§ 10. Suurjäätmete liigiti kogumine

(1) Suurjäätmed (kood 20 03 07) on tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

(2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(3) Suurjäätmeid kogutakse korraldatud jäätmeveo raames.

§ 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine

(1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja valla ajalehes või valla veebilehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.

(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad paigaldatavad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisreidide vastuvõtukohad. Informatsioon avalike kogumiskohtade paiknemisest on üleval valla veebilehel ning perioodiliselt valla ajalehes. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

(8) Elanikelt probleemtoodete ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (seaduse mõistes ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes.

(9) Koduses majapidamises tekkivate ohtlike ja probleemtoodete jäätmete kogumiseks on Rõngu alevikku paigaldatud kogumiskonteiner.

4. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

§ 12. Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(2) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(3) Olmejäätmete kogumiseks võib reeglina mahutitena kasutada:
1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 50 liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse ning kaitstud loomade eest;
2) 80, 120, 140, 240, 360, 600, 660, 800, 1100 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
3) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m^3  konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
4) kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m^3  suurusi kogumismahuteid.

(4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

(5) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(7) Kuni 370 liitrised konteinerid (kaherattalised konteinerid) võib paigutada jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast maksimaalselt 10 m kaugusele.

(8) Kuni 600 – 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.

(9) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(10) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

(11) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, vähemalt 4 m laiad ning tasased. Tee peab võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Vaba kõrgus tee ja mehaaniliselt tühjendatavate mahutite kohal peab olema 8 m.

(12) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 13. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeveo v.a korraldatud olmejäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

(2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu.

(3) Olmejäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
1) üks kord nelja nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal;
2) üks kord 12 nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal;
3) üks kord kaheteistkümne nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal biojäätmete kompostimise korral jäätmetekkekohas, kui jäätmevaldaja on vallavalitsusele vastava nõuetekohase taotluse esitanud ning vallavalitsus, olles vajadusel asjaolud kohapeal kontrollinud, on vastava nõusoleku andnud. Taotluse vorm kehtestatakse vallavalitsuse määrusega.

(4) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust sagedamini.

(5) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist, kuid mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.

(6) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

(7) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.

(8) Jäätmed tuleb vedada keskkonnaloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(9) Jäätmeid (v.a suurjäätmeid) peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(10) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama ajavahemikul kell 23.00–7.00 elanike öörahu.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

1. jagu Üldnõuded

§ 14. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei.

(3) Käesolevas peatükis sätestatakse:
1) korraldatud jäätmeveo piirkonnad;
2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumisest vabastamise tingimused;
5) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid;
6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad;
7) kontsessiooni omava kontsessionääri ja kontsessiooni andja vahel korraldatud jäätmeveo hankelepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;
8) kontsessiooni omavalt kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 15. Jäätmeveo piirkond

() Rõngu valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

§ 16. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 03 07 – suurjäätmed.

(2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

§ 17. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

(1) Korraldatud jäätmeveo sagedusel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja § 13 lõigetest 2 – 5.

(2) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 7.00-23.00.

§ 18. Jäätmekäitluskohad

() Veopiirkonnas kogutavad segaolmejäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.

2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine

§ 19. Teenuse kontsessiooni andmine

() Korraldatud jäätmeveo teenuste tellimise kontsessiooni hanke korraldab vallavalitsus lähtudes riigihangete seadusest.

§ 20. Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord

(1) Kontsessiooni andja teavitab väljaandes Ametlikud Teadeanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks.

(2) Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline hankeleping sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine

§ 21. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

(1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad alates avatud hanke tulemusel vallas olmejäätmeveo kontsessiooni saanud kontsessionääri ja kontsessiooni andja vahelise hankelepingu kehtima hakkamisest (jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel).

(2) Kontsessionäär sõlmib kahe kuu jooksul alates kontsessiooni andjaga sõlmitud hankelepingu kehtima hakkamisest jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.

(3) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja kontsessionääri vahel ei muuda kehtetuks olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

(4) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
1) kas olmejäätmete valdaja üürib kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti, ostab kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
3) poolte õigused ja kohustused.

(5) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima kontsessionääriga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

(6) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks esitama vallavalitsusele avalduse (lisa 5). Ühise jäätmemahuti kasutamise õigus antakse vallavalitsuse korraldusega, millest teavitatakse avaldajat ja vedajat.

(7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt kontsessionääri esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(8) Kontsessionäär esitab mitte tihedamalt kui kord kuus korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve.

(9) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad Kontsessionäär ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Pärast kahe kuu möödumist korraldatud jäätmeveoga liitumisest esitab Kontsessionäär miinimumpaketi alusel vähemalt kord kvartalis arved jäätmevaldajale, kes ei ole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost. Käesolevas korras nimetatakse miinimumpaketiks vähimat jäätmemahuti suurust ja tühjendamissagedust tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul või hajaasustusalalt vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.

§ 22. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

(1) Erandkorras võib vallavalitsus vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud avalduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vormid on toodud käesoleva eeskirja lisades nr 1 ja 3.

(2) Kontsessiooni andja võib lugeda jäätmevaldaja tema avalduse alusel ajutiselt mitteliitunuks korraldatud olmejäätmeveoga järgmistel juhtudel:
1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) kui jäätmeveoki ligipääs jäätmevaldaja kinnistul on halbade teeolude tõttu ajutiselt raskendatud ja jäätmevaldajal puudub võimalus sõlmida ühise jäätmekonteineri kasutamise lepingut;
3) kui jäätmevaldaja kasutab kinnistut suvekoduks ja tal on põhielukohas kehtiv aastaringne liitumine korraldatud jäätmeveoga;
4) kui jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit.

(3) Korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks kontsessiooni andjale kirjaliku kinnituse (lisad nr 2 ja 4), et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(4) Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(5) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni vallavalitsuse korralduseni, ei kesta kauem kui 1 (üks) kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 2 (kahe) kuuni.

(6) Kontsessiooni andja teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest.

(7) Kontsessiooni andja teavitab kontsessionääri veopiirkonnas olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemisest ja selle tähtajast.

(8) Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb kontsessiooni andja korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada uus avaldus.

(9) Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui olmejäätmete valdaja on esitanud valeandmeid.

4. jagu Korraldatud jäätmeveo tehnilised nõuded ja teenustasu

§ 23. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama käesoleva eeskirja § 12 lg 3 punktides 1 - 3 toodud mahuteid.

(2) Kui olmejäätmete valdaja ei oma isiklikku või renditud jäätmete kogumismahutit, on kontsessionääril kohustus paigaldada kogumismahuti vastavalt kas kontsessionääriga sõlmitud lepingu alusel või selgitab kogumismahuti suuruse kontsessiooni andja vastavalt miinimumpaketile.

§ 24. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite minimaalsed suurused

(1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad segaolmejäätmete kogumismahutite vähimad suurused jäätmetekkekohtadel on:
1) üksikelamu ja suvila puhul – 140 liitrit või 50 l jäätmekott;
2) sotsiaal- või äriruumi puhul – 140 liitrit;
3) 4- ja enama korteriga korterelamu puhul vähemalt 240 liitrit.

(2) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 600 liitrit.

(3) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate suurjäätmete kogumismahutite suurus määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 25. Korraldatud jäätmeveo teenustasu

() Korraldatud jäätmeveo teenustasu on ühe kuupmeetri (1 m^3 ) olmejäätmete käitlustasu eurodes, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: jäätmekäitluskoha teenustasu (ladestustasu), jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Teenustasus ei sisaldu jäätmevaldaja jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused.

§ 26. Teenustasu

() Jäätmeveo teenustasu vähemalt esimese aasta hind kujuneb parima pakkumise teinud ettevõtte 1 m^3  hinna ümberarvutusest konkreetse jäätmevaldaja jäätmemahuti suurusele.

§ 27. Saastetasu määra muutusest tulenev jäätmeveo teenustasu muutmine

() Saastetasu määra muutus ei muuda jäätmeveo teenustasu hinda kontsessiooni perioodil.

§ 28. Olulistest muutuvkuludest tulenev jäätmeveo teenustasu muutmine

(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu muudetakse kord aastas aastavahetusel, võttes uue perioodi teenustasu kujundamisel aluseks lõppeval kontsessiooni perioodil kehtinud teenustasu.

(2) Jäätmete äraveo teenustasu iga-aastasel muutmisel kasutatakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) poolt äratoodud ettepanekuid ja muutuvkulude osakaalusid. Kulude osakaalud: palgakulu 25%, kütusekulu 20%.

(3) Palgakulu muutumise arvestamiseks fikseeritakse Eesti Vabariigi keskmine brutopalk
Statistikaameti andmetel jäätmeveo kontsessiooni kehtima hakkamise aasta 2. kvartalis ja edaspidi kontsessiooni kehtivuse ajal igal aastal 2. kvartalis.

(4) Palgakulust tulenev hinna muutumine arvestatakse alljärgneva valemi alusel:
PKm=(((Pu-Pv)/Pv)*0,25)*TTk
PKm – palgakulude muutusest tulenev summa, mis suurendab/vähendab järgneva jooksva aasta teenustasu hinda;
Pu – uuele ühe aasta pikkusele perioodile eelneva aasta 2. kvartali Eesti Vabariigi keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel;
Pv – jooksvale perioodile eelneva aasta 2. kvartali Eesti Vabariigi keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel (1. perioodi juures arvestatakse 1. perioodi algusaasta 2. kvartali Eesti Vabariigi keskmist brutopalka);
TTk – kehtiv teenustasu määr.

(5) Kütusekulu muutumise arvestamiseks kasutatakse Eesti Statoili AS ja Neste Eesti AS diiselkütte keskmist postihinda, mis fikseeritakse kontsessiooni kehtivuse ajal igal aastal 75 kalendripäeva enne uue perioodi algust.

(6) Kütusekulust tulenev hinna muutumine arvestatakse alljärgneva valemi alusel:
KKm= (((KHu-KHv)/KHv)*0,2)*TTk
KKm - kütusekulude muutusest tulenev summa, mis suurendab/vähendab järgneva jooksva aasta teenustasu hinda;
KHu – diiselkütte Statoili ja Neste tanklate keskmine hind 75 kalendripäeva enne uue perioodi algust;
KHv – diiselkütte Statoili ja Neste tanklate keskmine hind 75 kalendripäeva enne lõppeva perioodi algust;
TTk- kehtiv teenustasu määr.

(7) Kontsessiooni kehtivuse perioodil saadakse iga järgneva jooksva aasta teenustasu alljärgneva valemi alusel:
TTu = TTk + PKm + KKm+ ST
TTu – uue ühe aasta pikkuse perioodi teenustasu määr;
TTk - kehtiv teenustasu määr;
PKm - palgakulude muutusest tulenev summa, mis suurendab/vähendab järgneva jooksva aasta teenustasu hinda;
KKm - kütusekulude muutusest tulenev summa, mis suurendab/vähendab järgneva jooksva aasta teenustasu hinda;
ST- saastetasude muutustest tulenev summa, mis suurendab/vähendab teenustasu hinda (ainult segaolmejäätmete teenustasu korral).

(8) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise kinnitab vallavalitsus oma korraldusega, teavitades sellest kontsessionääri vähemalt 45 kalendripäeva enne uue ühe aasta pikkuse perioodi algust.

(9) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise korralduses sisaldub:
1) jäätmeveo teenustasude muutus ja muutuse leidmise tuletuskäik paragrahvi 27 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 - 7 toodud valemite alusel;
2) Eesti Vabariigi keskmise brutopalga ja Eesti Statoil AS-i ning Neste Eesti AS-i tanklates diiselkütte keskmise hinna fikseerimise kuupäev.

§ 29. Jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord

(1) Kontsessionäär teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid kontsessiooni perioodi jooksul kehtivatest jäätmeveo teenustasudest kaheksa nädala jooksul, pärast hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui on saadud kontsessiooni alguskuupäev.

(2) Kontsessiooni kehtivusajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

(3) Kontsessionäär teavitab jäätmevaldajaid 30 kalendripäeva ennem jäätmeveo teenustasude muutumisest.

§ 30. Kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord

(1) Kontsessiooni andjal on õigus võtta kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaoludest:
1) kontsessionäär ei ole pöördunud antud eeskirja paragrahvi 20 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise lepingu sõlmimiseks kontsessiooni andja poole;
2) kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) kontsessionäär ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) kontsessionäär on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) kontsessionäär on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelist lepingut.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva eeskirja paragrahvi 30 lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab kontsessiooni andja sellest koheselt kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest kontsessionääri poolt.

(3) Juhul, kui kontsessionäär ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid kontsessionääri poolt lõikes 1 nimetatud rikkumisi, otsustab kontsessiooni andja kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.

(4) Kontsessionääri kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus kontsessionäär veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 31. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine käitlemine.

(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

(4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) papp ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) muud segajäätmed.

(5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

(6) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m^3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (lisa nr 6).

§ 32. Ehituse tavajäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 ”Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks taaskasutaja omandis oleval kinnistul või krundil 50 m^3  väiksemas mahus.

(5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

(8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

§ 33. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

(3) Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE

§ 34. Üldnõuded

(1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, juhiste järgimiseks.

§ 35. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

(1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

(2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.

(3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.

§ 36. Ohtlike jäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ettenähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.

§ 37. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale

(1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrje-vahendite kasutamist.

(2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi (jahe või külm).

(3) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED

§ 38. Jäätmekäitluskohad

() Jäätmekäitluskohad Rõngu vallas on:
1) kompostimisväljak;
2) jäätmejaam;
3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

§ 39. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Rõngu valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 40. Keskkonnareostuse likvideerimine

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskonnainspektsiooni või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 41. Järelevalve ja vastutus

(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnainspektsioon.

(3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–126^11  ja pakendiseaduse §-de 29–30 alusel.

(4) Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 42. Määruse rakendamine

(1) Rõngu Vallavolikogu 10.03.2011. a määrus nr 5 „Jäätmehoolduseeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Sulev Kuus
volikogu esimees
Lisa 1  Taotlus jäätmeveost vabastamiseks
Lisa 2  Kinnitus kinnistu mittekasutamise kohta
Lisa 3  Taotlus perioodiliselt mitteliitumiseks
Lisa 4  Kinnitus kinnistu perioodilise mittekasutamise kohta
Lisa 5  Avaldus ühise jäätmemahuti kasutamiseks
Lisa 6  Jäätmeõiend
Lisa 7  Jäätmekonteinerite asukohad