Räpina Spordikooli põhimäärus
Vastu võetud 19.06.2019 nr 14
Määrus kehtestatakse huvikooli seaduse § 7 lõike 2 ja Räpina Vallavolikogu 13.04.2018 määruse nr 20 "Räpina valla põhimäärus" § 27 lõike 4 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Spordikooli nimi ja asukoht
(1) Huviharidusasutuse täielik nimetus on Räpina Spordikool (edaspidi spordikool).
(2) Spordikooli asukoht ja aadress on Kooli tänav 5, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond, sihtnumber 64504.
§ 2. Spordikooli õiguslik seisund
(1) Spordikooli tegutsemise aluseks on huvikooli ja õppekavade registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).
(2) Spordikool on Räpina valla hallatav huviharidusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob lastele ja noortele võimalused sportlikuks tegevuseks, treeninguks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks vastavalt õppuri soovidele ja eeldustele.
(3) Spordikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest kehtivatest riiklikest ning kohalikest õigusaktidest.
§ 3. Spordikooli sümbolid
(1) Spordikoolil on oma sümbolid.
(2) Spordikoolil on oma pitsat. Pitsat on ovaalne, kõrgus 2,6 cm, laius 4 cm. Ovaali ülaservas on suurtähtkiri „Räpina vald”, ovaali alaservas suurtähtkiri „Räpina Spordikool”, ovaali keskmes on spordikooli vapi kujutis.
(3) Spordikooli sümbolite kasutamise korra kehtestab spordikooli direktor.
(4) Spordikoolil on kodulehekülg aadressil spordikool.rapina.ee.
§ 4. Asjaajamise alused
(1) Spordikooli asjaajamis- ja suhtlemiskeel on eesti keel.
(2) Asjaajamine reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kinnitab spordikooli direktor.
(3) Spordikoolil on dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle.
§ 5. Spordikooli teeninduspiirkond
(1) Spordikooli teeninduspiirkond on Räpina vald.
(2) Spordikooli võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õppureid kokkuleppel tema elukoha kohaliku omavalitsuse ja lapsevanemaga vabade kohtade olemasolul.
2. peatükk SPORDIKOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
§ 6. Tegevuse eesmärk
Spordikooli tegevuse eesmärgid on:
1) laste ja noorte tervise tugevdamine ning igakülgne kehaline arendamine;
2) lastele ja noortele sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest ja eeldustest lähtuvalt;
3) füüsiliselt, vaimselt ja harmooniliselt arenenud võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga sportlaste kasvatamine, kellest parimad oleksid järelkasvuks spordiklubide võistkondadele ja Eesti koondvõistkondadele.
§ 7. Spordikooli ülesanded
Tegevuse eesmärkide realiseerimise eeldusena seab spordikool oma ülesanneteks:
1) kindlustada tingimused lastele ja noortele vaba aja sportlikuks sisustamiseks;
2) organiseerida regulaarseid teoreetilisi ja praktilisi sportlikke treeninguid vastavalt laste ja noorte soovidele ja eeldustele;
3) tagada õppurite piisav arstlik kontroll;
4) organiseerida regulaarseid võistlusi, lähtudes vabariiklikust võistluskalendrist ja spordikooli traditsioonidest ning kindlustada eriauhindadega parimad võistkonnad ja sportlased erineva tasemega võistlustel;
5) leida spordis andekaid ja tahtekindlaid noori ning pöörata tähelepanu nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus;
6) anda noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks;
7) olla oma teadmiste ja kogemustega abiks Räpina piirkonna koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel.
3. peatükk SPORDIKOOLI ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
§ 8. Õpetatavad alad ja õppekeel
(1) Spordikoolis õpetatakse spordialasid vastavalt kinnitatud õppekavadele.
(2) Spordikoolis võib õppetöö kõrval läbi viia ka sportlikke ringitegevusi.
(3) Spordikoolis õpetatavad alad ja ringitegevused kinnitab direktori taotluse alusel Räpina vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(4) Spordikooli õppekeel on eesti keel.
§ 9. Õppekava ja ainekavad
(1) Õppe- ja treeningtöö alusdokumendiks on riikliku raamõppekava puudumisel spordikooli poolt koostatud õppekava, mis määrab kindlaks:
1) õppe eesmärgid ja kestuse;
2) õppeainete loendi;
3) ainekavad vanuseastmete kaupa.
(2) Spordikooli õppekava koondab endas spordialade õppekavad. Spordikooli õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riiklikule raamõppekavale (selle olemasolul).
(3) Spordikool koostab õppekava iga koolis õpetatava spordiala kohta, mille kinnitab kooli direktor. Ainekavad koostavad vastavate spordialade treenerid, mille kinnitab kooli direktor.
(4) Spordikooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) pärast selle läbivaatamist Haridus- ja Teadusministeeriumis.
§ 10. Õppekava muutmine
(1) Spordikooli õppekava muutmiseks võib ettepanekuid teha vallavalitsus või tema poolt volitatud ametiisik, spordikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab või jätab kinnitamata spordikooli direktor.
(2) Spordikooli õppekava muutmine, uue spordiala lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast vastava huviala õppeperioodi lõppu, millest vallavalitsus teavitab EHIS-e volitatud töötajat 30 päeva jooksul.
§ 11. Õppevormid ja meetodid
(1) Spordikoolis kasutatakse järgmisi õppevorme ja meetodeid:
1) teoreetilised ja praktilised treeningtunnid;
2) loengud erinevatel teemadel;
3) vestlused (teoreetiline ettevalmistus);
4) videosalvestuste ja näitvahendite kasutamine aruteludel;
5) võistlustest osavõtt;
6) osalemine spordilaagrites;
7) individuaaltreeningud;
8) spordikohtuniku ja -juhendaja praktika;
9) arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad kuurid.
(2) Kasvatustöö kui õppe- ja kasvatusprotsessi lahutamatu osa viiakse läbi treeningtundide ja võistluste käigus, spordilaagrites, õppe- ja treeningkogunemistel ja vabal ajal ning peab olema suunatud üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlikkuse ja sportlike eluviiside väärtustamisele.
§ 12. Õppe- ja kasvatustöö jaotus
(1) Õppe- ja kasvatustöö on vastavalt spordikooli õppekavale jaotatud mitmele aastale ning õpe jagatud õpperühmadesse.
(2) Õpperühmade soovituslikud täituvusnormid, treeningkoormused, õpilaste vanuseline koosseis, üleminek ühest astmest teise on erinevatel spordialadel ära toodud kooli õppekava lisas, arvestades spordialaliitude juhiseid.
§ 13. Õppe- ja kasvatustöö astmed
(1) Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarselt treeningtööl kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes:
1) AE – algettevalmistuse aste;
2) ÕT – õppetreeningaste;
3) M – meisterlikkuse aste.
(2) Spordimeisterlikkuse astmete jagunemine õppurite vanuse järgi õpperühmadeks:
1) AE – algettevalmistuse tase hõlmab: 6–8-aastaste rühma ja 9–10-aastaste rühma.
2) ÕT – õppetreeningtase hõlmab: 11–12-aastaste rühma; 13–14-aastaste rühma; 15–16-aastaste rühma; 17–18-aastaste rühma.
3) M – meisterlikkuse aste hõlmab 19–21-aastaste rühma.
§ 14. Õppeaeg
(1) Õppeaasta spordikoolis algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.
(2) Õppe- ja kasvatustöö toimub üldhariduslike koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega spordikooli tingimustes, spordilaagrites või individuaalõppes.
(3) Spordikool järgib üldjuhul õppekorralduses Räpina valla üldhariduskoolides kehtivaid vaheaegu, mis kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega.
(4) Juhul, kui Räpina valla üldhariduskoolides kehtestatakse hoolekogude nõusolekul haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud vaheaegadest erinevad vaheajad, otsustab spordikooli hoolekogu, kas järgida Räpina valla üldhariduskoolides kehtestatud vaheaegasid või haridus- ja teadusministri kehtestatud vaheaegasid.
(5) Õppe-treeningtunni pikkus spordikoolis on 45 minutit.
(6) Spordikool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
§ 15. Õppetasu
(1) Spordikoolis õppimine on tasuline.
(2) Õppekulude osaliseks katmiseks kehtestab õppetasu Räpina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(3) Õppetasust vabastamise või soodustuse andmise korra kehtestab vallavalitsus määrusega.
§ 16. Õppuri mõiste ja vastuvõtmine
(1) Spordikooli õppuriks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed ja kuni 21-aastased noored, kellel on tahet ja eeldusi tegelemiseks vastava spordialaga, lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.
(2) Vastuvõtt toimub spordikooli õppekavas kehtestatud vanusepiire arvestades.
(3) Õpilaste spordikooli vastuvõtmise korra kehtestab vallavalitsus direktori ettepanekul.
(4) Õpilase vastuvõtt spordikooli vormistatakse kahepoolse lepingu ja direktori käskkirjaga.
§ 17. Spordikooli lõpetaja
(1) Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilane, kes on täitnud vastava spordiala õppekava täies mahus.
(2) Spordikooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse spordikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
§ 18. Õppuri välja arvamine ja lahkumine
(1) Spordikooli õppur võidakse nimekirjast välja arvata, kui õppur rikub süstemaatiliselt:
1) kooli põhimäärust;
2) sportlikku režiimi;
3) puudub põhjuseta õppe- ja treeningtööst pikema aja vältel.
(2) Õppuri väljaarvamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustab spordikooli õppenõukogu.
(3) Õppur võib spordikoolist lahkuda omal soovil, esitades selleks kirjaliku avalduse.
(4) Lahkumine ja väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga.
4. peatükk SPORDIKOOLI ÕPPURITE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 19. Õppuri õigused
Spordikooli õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal spordikooli õppekavade, põhimääruse ning kodukorraga;
2) nõuda spordiala õppekavale vastavat tegevust;
3) osaleda valitud esindaja kaudu spordikooli hoolekogu tegevuses;
4) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
5) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi;
6) kasutada spordikooli sümboolikat, spordiriietust ning spordiinventari.
§ 20. Õppuri kohustused
Spordikooli õppur on kohustatud:
1) järgima spordikooli kodukorda;
2) osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös, harjutama regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks;
3) järgima sportlikku režiimi ja ausa mängu põhimõtteid;
4) hoidma heaperemehelikult spordikooli kasutuses olevat vara;
5) seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest;
6) võistlema spordivõistlustel eelkõige oma üldhariduskooli, seejärel spordikooli, piirkonna, valla, maakonna ja vabariigi koondvõistkonna nimel;
7) propageerima oma spordiala.
5. peatükk SPORDIKOOLI STRUKTUUR JA JUHTIMINE
§ 21. Spordikooli struktuur
(1) Spordikoolil on osakonnad ja tegutsevad treeninggrupid, mille ülesandeks on tagada kvaliteetse õppe- ja treeningprotsessi läbiviimine, saavutamaks kooli eesmärgid.
(2) Spordikooli struktuuri kinnitab spordikooli direktor vallavalitsuse heakskiidul.
(3) Spordikooli treeninggrupi sulgemise või uue avamise otsustab vallavalitsus spordikooli direktori ja/või hoolekogu ettepanekul.
§ 22. Spordikooli juhtimine
(1) Spordikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö, vastutada spordikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Spordikooli direktoril on soovituslikult kehakultuurialane, või lähedase eriala, kõrgharidus ja pedagoogiline kogemus.
(3) Spordikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab konkursi välja ja viib läbi vallavalitsus.
(4) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab või lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
§ 23. Spordikooli direktori ülesanded
Spordikooli direktor:
1) teeb spordikooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses või käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab spordikooli õppenõukogu;
3) tagab spordikooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid kooli töötajatega;
5) kinnitab spordikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab spordialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
7) koostab spordikooli eelarveprojekti ning esitab selle koos hoolekogu arvamusega vallavalitsusele;
8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
9) lahendab muid seadustega, spordikooli põhimääruse ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi;
10) annab seaduses ja spordikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks.
§ 24. Õppenõukogu liikmed ja ülesanded
(1) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(2) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse spordikooli tööplaanis.
(3) Spordikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid üksikküsimuste lahendamiseks.
§ 25. Õppenõukogu kokkukutsumine ja töökord
(1) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt 2 korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 2/3 liikmetest, kelle hulgas on spordikooli direktor või viimase puudumisel tema asendaja.
(2) Õppeaasta algul valib õppenõukogu oma liikmete hulgast õppenõukogu sekretäri, kelle ülesandeks on õppenõukogu koosolekute protokollimine.
(3) Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku direktor või tema asendaja, kui seda nõuab vähemalt 2/3 liikmetest või kui see on vajalik riikliku järelevalve tulemuste läbiarutamiseks.
(4) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
(5) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamine on kas avalik või salajane. Võrdsete häälte korral saab otsustavaks direktori või tema puudumisel tema asendaja hääl.
(7) Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib direktor ning jälgib hoolekogu.
§ 26. Hoolekogu
(1) Spordikooli tegevuseks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus direktori ettepanekul spordikooli hoolekogu.
(2) Hoolekogu suunab kooli tegevust ning otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi, sealhulgas:
1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks spordikoolis;
2) kuulab ära spordikooli direktori aruande spordikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta;
3) kuulab ära spordikooli direktori kava spordikooli eelarve planeerimise kohta eelarveaastal ning annab sellele omapoolse arvamuse;
4) teeb õppekava ja õppekorralduse ning vajadusel ka spordikooli põhimääruse muutmiseks ettepanekuid.
(3) Spordikooli hoolekogu on kuni 9-liikmeline, kuhu kuuluvad peale vallavolikogu ja vallavalitsuse esindaja veel lastevanemate, koolitöötajate, õpilaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad või kohalikus elus sporditeadlikkusega silma paistvad isikud.
§ 27. Hoolekogu kokkukutsumine ja töökord
(1) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kaks korda ning need kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees või aseesimees vähemalt kolme liikme, spordikooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul.
(3) Hoolekogu koosolekust võtab osa spordikooli direktor.
(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud vähemalt 2/3 liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(5) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Hoolekogu otsused võetakse üldjuhul vastu avalikul hääletusel, ent hoolekogu liikmete enamuse otsusel võib hääletamine olla ka salajane, kusjuures otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Poolt- või vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.
(7) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab spordikooli direktor.
(8) Hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande esitab hoolekogu esimees üks kord aastas spordikooli lastevanemate üldkoosolekule või vallavalitsusele heakskiitmiseks. Aruanne kajastab õppeaasta jooksul tehtud tööd ning võimalusel plaane uueks aastaks.
§ 28. Õpilasomavalitsus
(1) Õpilasomavalitsus on spordikooli õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasomavalitsus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(3) Õpilasomavalitsuse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasomavalitsuse põhimäärus, mille kinnitab spordikooli direktor.
(4) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) otsustada ja korraldada kõiki õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
6. peatükk SPORDIKOOLI PERSONAL
§ 29. Spordikooli personali mõiste
(1) Spordikooli personali moodustavad koolitöötajad (treenerid ja teised töötajad).
(2) Spordikooli koosseisud määrab kooli direktor kooskõlastatult vallavalitsusega.
(3) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid spordikooli direktor.
§ 30. Personali õigused ja kohustused
(1) Spordikooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks spordikooli põhimääruse ja töösisekorra eeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.
(2) Teenindava personali ülesanne on tagada spordikooli häireteta töö, majandamine ja vara korrasolek.
(3) Treenerina töötav isik peab omama treeneri kutsekvalifikatsiooni.
(4) Spordikooli personal on kohustatud:
1) mitte kahjustama kooli mainet avalikes kohtades nii tööajal kui väljaspool tööaega;
2) järgima spordikooli põhimäärust ja täitma kooli kodukorda.
§ 31. Töötasustamise alused
Spordikooli õpetajate töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu.
§ 32. Vaba ametikoha täitmine ja atesteerimine
(1) Treeneri vaba ametikoha täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
(2) Treenerite atesteerimine toimub vastavalt kehtivatele treener-juhendajate kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
7. peatükk SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS
§ 33. Varad ja raamatupidamine
(1) Spordikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Räpina vallavara korrale.
(2) Spordikooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 34. Spordikooli rahalised vahendid
(1) Spordikooli rahalised vahendid kujunevad:
1) vallaeelarve eraldisest;
2) riigieelarve eraldisest;
3) õppekulude osaliseks katmiseks võetavast õppetasust;
4) laekumistest sihtasutustelt ja annetustest;
5) spordikooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest;
6) muudest vahenditest.
(2) Spordikooli eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib vallavalitsus. Eelarve täitmise kinnitab valla majandusaasta aruandega vallavolikogu.
§ 35. Aruandlus ja kontroll
(1) Spordikool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras.
(2) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib spordikooli tegevust vastavalt oma tööplaanile.
(3) Haldusjärelevalvet spordikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(4) Teenistuslikku järelevalvet spordikooli tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
8. peatükk SPORDIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 36. Spordikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Spordikooli ümberkorraldamine seisneb koolide ühinemises või jagunemises.
(2) Spordikooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab vallavolikogu hoolekogu ettepanekul.
(3) Spordikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(4) Spordikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lapsevanematele, personalile ning EHIS volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne õppeperioodi lõppu.
(5) Spordikooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel kustutatakse kool EHIS-st kahe kuu jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.
(6) Spordikooli ümberkorraldamise tulemusel moodustunud kool registreeritakse EHIS-s huvikooli seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Tegevuse lõpetanud spordikooli õigused ja kohustused, sealhulgas dokumentatsiooni säilitamine ning duplikaatide väljastamine, läheb üle vallavalitsusele või tema poolt määratud asutusele.
9. peatükk SPORDIKOOLI PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE
§ 37. Põhimääruse muutmine
Spordikooli põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 38. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 30.01.2008 määrus nr 3 „Räpina Spordikooli põhimäärus“.
§ 39. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Teet Helm
volikogu esimees
Facebook
Twitter