Ruusa Põhikooli põhimäärus
Vastu võetud 15.06.2022 nr 7
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimetus on Ruusa Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad
(1) Kooli asukoht ja aadress on Mõisavahe tee 7, Ruusa küla, Räpina vald, Põlva maakond, sihtnumber 64403.
(2) Kooli tegutsemiskohaks on asukoha aadressil asuvad hooned ja territoorium.
§ 3. Kooli tegutsemise vorm ja õppevorm
Kool on statsionaarse õppevormiga põhikool, kus õppetöö toimub I–III kooliastmes.
§ 4. Kooli õiguslik seisund
(1) Kool on Räpina valla hallatav kool.
(2) Koolil on oma pitsat ja sümboolika.
(3) Koolil on oma veebileht ruusakool.rapina.ee.
(4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest haridusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
2. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED
§ 5. Kooli hoolekogu ülesanded
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
§ 6. Kooli direktori ülesanded
(1) Direktor juhib kooli, täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Direktori tööülesanded on kirjeldatud ametjuhendis, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides, lisaks korraldab ta teistest koolielu valdkondi reguleerivatest õigus- ja haldusaktidest tulenevate ülesannete täitmist.
(4) Juhul, kui direktor pole endale ajutise töövõimetuse korral asendajat määranud, asendab direktorit isik, kellele antakse vallavanema käskkirjaga õigused ja kohustused direktori ülesannete täitmiseks.
3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 7. Koolis omandatava hariduse liik ja tase
(2) Koolis on võimalik omandada haridus põhihariduse tasemel.
§ 8. Õppekeel
§ 9. Kooli õppekava
(1) Kool lähtub oma õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli riiklikust õppekavast, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ning piirkonna eripära.
(2) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 10. Hariduslike erivajadustega rühmad ja klassid
(1) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.
(2) Koolis võib avada põhiharidust omandavate hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks ja vajalike tugiteenuste pakkumiseks õpirühmasid või klasse ning viia läbi individuaalset õpet.
4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS
§ 11. Õppekavavälise tegevuse korraldamise alused
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või koolis korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse puhul võib kulude katmine toimuda tegevuses osalejate kaasrahastamisel.
(3) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavavälise tegevuse lõikes kehtestab vallavalitsus. Ettepaneku kaasrahastatavate õppekavaväliste tegevuste loetelu ja määrade kehtestamise kohta teeb direktor, kooskõlastades selle kooli hoolekoguga.
(4) Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kantakse kooli eelarvesse.
(5) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse õppekavavälises tegevuses osaleja vanemale ülekandearve. Isikutel, kes soovivad osaleda kaasrahastamist eeldavas õppekavavälises tegevuses, kuid kes ei kanna arvel esitatud tasu tähtaegselt, piiratakse õigust osaleda õppekavavälises tegevuses, mis eeldab osalejapoolset kaasrahastamist, kuni arve tasumiseni.
(6) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud tingimustel.
§ 12. Kooli raamatukogu
(1) Kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas täidab Ruusa raamatukogu.
(2) Õppekirjanduse kogu asub koolis.
§ 13. Pikapäevarühm
(1) Koolis võib õpilaste huvi ja vanemate soovi korral ning kooli võimaluste olemasolul tegutseda pikapäevarühm.
(2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.
(4) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel.
5. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 14. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires;
3) moodustada õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega;
4) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
5) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
6) olla valitud õpilasesinduse kaudu kooli hoolekogusse;
7) saada koolilt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
8) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
9) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
10) vähemalt üks kord õppeaastas käia arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
11) saada vajadusel eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
12) saada koolitervishoiuteenust;
13) osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
14) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
15) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
16) kokkuleppel kooliga läbida osa õppest teistes õppeasutustes;
17) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitsespetsialisti poole.
§ 15. Vanema õigused
Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
2) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
3) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeperioodi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
4) olla teavitatud õpilase hinnetest;
5) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
6) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
7) pöörduda kooli hoolekogu või kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
§ 16. Õpilaste ja vanemate kohustused
(1) Õpilased on kohustatud:
1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;
2) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama talle määratud tugimeetmeid;
3) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;
4) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
(2) Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased või vanemad vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest rakendatakse tema vanemate suhtes meetmeid vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(4) Vanemad on kohustatud:
1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;
2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi;
3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
4) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
5) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
§ 17. Õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
§ 18. Esimese õpilasesinduse valimise kord
(1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus.
(2) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest.
(3) Õpilasesinduse maksimaalne suurus on 12 õpilast.
(4) Kuulumine õpilasesindusse on vabatahtlik ning sinna võib kuuluda aktiivne kooli õpilane, kes peab kinni kooli kodukorrast.
(5) Iga klass võib esitada direktorile kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kaks esindajat klassi õpilaste hulgast.
(6) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.
(7) Hiljemalt kahe nädala jooksul pärast valimisi kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.
(8) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega president, asepresident ja protokollija.
§ 19. Õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.
(3) Põhimäärus kiidetakse heaks õpilaskonna lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(4) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor kolmekümne päeva jooksul, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on direktor, õpetajad, tugispetsialistid ning teised õppe- ja kasvatusalal töötajad ja muud töötajad.
(2) Direktorina, õpetajana ja tugispetsialistina võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud kvalifikatsiooninõuetele.
§ 21. Koolitöötajate õigused ja kohustused
(1) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määrataks kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga kooskõlas tööseadusandlusega.
(2) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga.
(3) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada koolis häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilitamine.
(4) Koolitöötajal peab olema tööle asumisel kehtiv kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.
7. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 22. Vara ja raamatupidamine
(1) Kooli vara moodustavad koolile Räpina valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kooli vara kasutamine toimub vastavalt Räpina vallavara korrale.
(3) Koolil on oma eelarve, mille tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Räpina valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahendid, laekumised eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetused ning õppekavavälisest tegevusest saadud tulu.
(4) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 23. Asjaajamine
(1) Asjaajamine korraldatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud teenuste korraldamise ja teabehalduse alustest.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 26.02.2014 määrus nr 4 „Ruusa Põhikooli põhimäärus“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Peeter Sibul
volikogu esimees
Facebook
X.com