Viljandi linna põhimäärus
Vastu võetud 16.06.2022 nr 20
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Viljandi linna põhimääruses sätestatakse:
1) Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) struktuur ja volikogu liikme vanne ja õigused;
2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ja pädevus;
3) volikogu eestseisuse ja saadikurühmade moodustamise kord ja pädevus;
4) volikogu komisjonide moodustamise kord ja nende tegevuse alused;
5) linnapea valimise ja linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea ja linnavalitsuse pädevus;
6) ametiasutuste, ametiasutuste hallatavate asutuste ning ühisametite või -asutuste asutamise kord;
7) arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;
8) finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
9) eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;
10) õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
11) linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
12) sisekontrollisüsteemi üldine töökorraldus.
2. peatükk VOLIKOGU
§ 2. Volikogu ja selle struktuur
Volikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja saadikurühmad.
§ 3. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liikmed annavad enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande: “Viljandi Linnavolikogu liikmena tõotan täita kõiki enda peale võetud ja minule pandavaid kohustusi, pühendades oma jõu ja oskused linna huvide kaitseks ja arenguks, ning pidada antud vannet, vaatamata sugulusele, sõprusele ja isiklikule kasule“.
§ 4. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, volikogu poolt sõlmitavatele lepingutele ja teistele volikogu dokumentidele;
3) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
4) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
5) omab õigust nõuda linnavalitsuselt ja linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
7) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva määrusega talle pandud ülesandeid.
(2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid volikogu õigusaktidega talle antud ülesandeid seaduse alusel, volikogu või volikogu eestseisuse poolt antud ülesandeid.
§ 5. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
Volikogu esimees ja aseesimees valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Valimistel rakendatakse määruse §-s 16 toodud linnapea valimise korda.
§ 6. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures.
(2) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.
(3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu saadikurühmade esimehed.
(4) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka osaliselt või täielikult kaugosalusega või elektrooniliselt. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima saadikurühma esindaja.
(5) Eestseisus:
1) kiidab heaks volikogu istungite toimumise kava;
2) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
3) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;
4) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;
5) arutab muid küsimusi.
(6) Eestseisuse koosolekud protokollitakse.
§ 7. Volikogu saadikurühm
(1) Volikogu saadikurühma võivad moodustada vähemalt kaks volikogu liiget, kes on valitud volikogusse sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe saadikurühma. Saadikurühma nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga “saadikurühm”.
(2) Saadikurühma registreerimiseks esitatakse volikogu esimehele kirjalik avaldus, milles näidatakse saadikurühma nimetus, liikmete nimed, saadikurühma esimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Muudatuste tegemine saadikurühma koosseisus toimub saadikurühma esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.
(3) Saadikurühma tegevus algab saadikurühma moodustamise avalduse esitamisest volikogu esimehele.
(4) Saadikurühma liikmeks astuda või saadikurühmast välja astuda saab volikogu esimehele esitatud kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe saadikurühma liige.
§ 8. Volikogu komisjon
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.
(2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse/ettepanekute esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks.
(3) Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles määratakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
§ 9. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.
(2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(4) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(5) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
§ 10. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult volikogu liikmed.
(2) Komisjonil on põhiliikmed ja asendusliikmed. Asendusliige omab kõiki komisjoni liikme õigusi ja kohustusi juhul, kui ta on komisjoni koosolekul komisjoni põhiliikme asemel.
(3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu saadikurühmade taotluste alusel. Igal saadikurühmal on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
(4) Muudatusi komisjoni koosseisus teeb komisjoni esimehe ettepanekul volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
(5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Tagasiastumise korral esitab komisjoni liige avalduse komisjoni esimehele. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
(6) Kui komisjoni liige on mõjuva põhjuseta (haigus, lähetus vms) puudunud komisjoni kolmelt järjestikuselt koosolekult, on komisjoni esimehel õigus esitada volikogule ettepanek arvata komisjoni liige komisjoni koosseisust välja.
§ 11. Volikogu komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(3) Komisjoni koosolek võib toimuda osaliselt või täielikult kaugosalusega.
§ 12. Revisjonikomisjon
(1) Linnavalitsuse tegevuse ja linna majandustegevuse kontrollimiseks moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
(2) Revisjonikomisjon töötab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.
(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
3. peatükk LINNAVALITSUS
§ 13. Linnavalitsuse pädevus
Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva määruse ja volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.
§ 14. Linnavalitsus ja selle koosseis
(1) Linnavalitsuse moodustab volikogu.
(2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed.
(3) Linnapea valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.
(4) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul volikogu.
§ 15. Linnapea pädevus
(1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Linnapea
1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse kui ametiasutuse tööd;
2) esindab linnavalitsust kui Viljandi linna omavalitsusüksust vastavalt seadusele, käesoleva määrusega antud pädevusele ja linna esindamise korrale;
3) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.
§ 16. Linnapea valimise kord
(1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(2) Linnapea valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(3) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(6) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale.
(9) Linnapea kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Linnapea kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.
§ 17. Linnapea asendamise kord
(1) Linnapead asendab tema äraolekul üks abilinnapeadest, kellel on samad õigused ja kohustused mis linnapeal.
(2) Linnapea asendamise kord määratakse linnavalitsuse tööjaotuses.
§ 18. Linnavalitsuse kinnitamine
(1) Linnapea esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist volikogu poolt. Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega.
(2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.
(3) Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, on linnapeal aega kaks nädalat esitada volikogule kinnitamiseks uus linnavalitsuse liikmete koosseis. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada volikogule kinnitamiseks ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus.
(4) Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab linnapea volikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue(d) liikmekandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
4. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID
§ 19. Volikogu õigusaktid
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.
(2) Volikogu õigusaktide eelnõud avalikustatakse pärast eelnõu volikogu menetlusse võtmist Viljandi linna veebilehel.
(3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(5) Volikogu otsuste teatavakstegemise ja määruste jõustumise korraldab kantselei.
§ 20. Linnavalitsuse õigusaktid
(1) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(2) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmist Viljandi linna veebilehel.
(3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(5) Linnavalitsuse korralduste teatavakstegemise ja määruste jõustumise korraldab kantselei.
§ 21. Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine
(1) Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes.
(2) Linna õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Viljandi linna veebilehel. Volikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada Viljandi linnalehes või kohalikus ajalehes.
§ 22. Õigusaktide täitmise kontroll
Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus.
§ 23. Linna õigusaktide algatamise õigus
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras;
2) volikogu liikmel;
3) volikogu komisjonil;
4) volikogu saadikurühmal;
5) linnavalitsusel;
6) linnapeal;
7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(3) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
1) linnapeal;
2) linnavalitsuse liikmel;
3) linnavalitsuse struktuuriüksuse juhil;
4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras.
5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 24. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise põhimõtted
(1) Viljandi linna arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.
(2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike riiklike arengukavade ja linna üldplaneeringuga. Kõik valdkonnapõhised arengukavad peavad lähtuma linna arengukavast, olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
(3) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis koostatakse Viljandi linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(4) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab linnavalitsus.
(5) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.
§ 25. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted
(1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.
(2) Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(3) Viljandi linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu. Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid.
(4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad revisjonikomisjon ja audiitor.
6. peatükk VILJANDI LINNA SÜMBOLID
§ 26. Viljandi linna vapp ja lipp ning nende kasutamise kord
(1) Viljandi linna sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Viljandi linna vapiks (edaspidi vapp) on helesinine (koobaltsinine) kilp, mille keskel asub heraldiline „valge roos“. Roosi õielehed on hõbedased, nende vahelt väljaulatuvad karikalehed ja tolmukad on kuldsed. Vapil on kaks kuju: vapp kilbita, vapp kilbiga.
(3) Viljandi linna lipp (edaspidi lipp) koosneb kahest võrdsest laiust, helesinine (koobaltsinine) ja valge. Helesinine laid asub üleval ja vastab värvilt vapi sinisele. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 7:11. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105x165.
(4) Vappi kasutatakse:
1) kilbiga ja kilbita, värvides või mustvalgena võib vappi kasutada volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste väljaantavatel dokumentidel;
2) kilbita vappi kasutatakse volikogu, linnavalitsuse, struktuuriüksuste pitsatitel;
3) Viljandi linna autasudel, linna meenetel, ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Viljandi linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal.
(5) Vapi mustvalgel kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.
(6) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.
(7) Viljandi linna lipp heisatakse:
1) alaliselt Viljandi linna raekoja hoonele kõrvuti riigilipuga;
2) alaliselt koolides ja lasteaedades;
3) ajutiselt riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, delegatsioonide vastuvõtmisel ja muudel avalikel üritustel.
(8) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Viljandi linna lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava.
(9) Viljandi linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.
(10) Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse linnavalitsuses.
§ 27. Linnapea ametiraha
(1) Viljandi linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametiraha (ametikett).
(2) Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivne ketiga kaelaskantav medal. Ametiraha ülesehitus põhineb ringil, millel on kaheksanurkne väljalõige. Sinisel emailil on tekst „Hansalinn Viljandi”. Tsentrist lähtuvad grupeeritud kiired, nendest 12 kiirt on kolmnurkse läbilõikega ruumilised. Medali tsentris on Viljandi linna vapi kujutis ristiga üleval vasakus nurgas. Läbipaistva sinise emailiga kaetud vapikilbil on valatud ruumiline vapiroos kullatud südamiku ja kroonlehtedega. Ametiraha kett koosneb kaht erinevat tüüpi ketilülist ja nendevahelisest ketist. Kandilistel lülidel on kujutatud kahte ristis mõõka ja kilpi. Need lülid on grupeeritud kolmekaupa. Iga kolmese grupeeringu järel on kaks ülestikku olevat ornamentaalset detaili keerdunud lõvisabadest. Ülemine detail on kaetud läbipaistva koobaltsinise emailiga ja alumine valge emailiga. Keti laius on 2 cm ja ühendusketid jooksevad kahes reas.
(3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Viljandi linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud volikogu esimehele. Viimane annab ametiraha uuele linnapeale üle volikogu istungil.
(4) Linnapea kannab ametiraha ametlikel või pidulikel üritustel Viljandi esindusfunktsioonide täitmisel.
7. peatükk SISEKONTROLLISÜSTEEM
§ 28. Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.
8. peatükk AMETIASUTUSED
§ 29. Ametiasutus
(1) Viljandi linna ametiasutus on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
(2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse peamine ülesanne on teostada linna haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita seaduste ning seaduste alusel antud õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
(3) Ametiasutust juhib linnapea.
(4) Linnavalitsus ametiasutusena täidab kõiki õigusaktides linnavalitsusele pandud ülesandeid.
(5) Struktuuriüksust (ametit) juhib ametijuht ja kantseleid juhib linnasekretär.
§ 30. Ametiasutuse hallatavad asutused
(1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.
(2) Volikogu otsustab linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise ning ümberkujundamise.
(3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ja seda muudab linnavalitsus.
(4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ja/või tema kohusetäitja nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea.
(5) Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab linnavalitsus.
9. peatükk ÜHISAMETID VÕI -ASUTUSED
§ 31. Ühisametid või –asutused
(1) Ühisametite või -asutuste moodustamine
1) Linn võib koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega oma ülesannete täitmiseks asutada ühiseid ametiasutusi ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühiste hallatavate asutustena.
2) Ühisametite või -asutuste moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.
(2) Ühisametite või -asutuste asutamine, juhtimine ja lõpetamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 32. Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 25.01.2018 määrus nr 9 „Viljandi linna põhimäärus“.
§ 33. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Helmen Kütt
linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter