Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.07.2022
Avaldamismärge: RT IV, 28.06.2022, 105

Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu õigusaktide muutmine

Vastu võetud 16.06.2022 nr 9
jõustumine 01.07.2022

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg 2, § 22 lg 1 p 9 ja § 44 lg 1 alusel.

§ 1. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrust nr 27 „Tallinna põhimäärus" muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 31 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(8) Komisjoni liikmete arv ei või olla suurem kui 1/4 linnavolikogu liikmete arvust. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. Igal linnavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.“; 


2) paragrahvi 311  lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(11) Koosolekule kutsutud linna teenistuja osaleb koosolekul sõnaõigusega.“;


3) paragrahvi 311 lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(20) Komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega. Hääletamine on nimeline.“;


4) paragrahv 371 tunnistatakse kehtetuks;


5) peatükk VI2„Linna ombudsman“ tunnistatakse kehtetuks;

§ 2. Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruses nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Linnavolikogu kinnitab komisjoni liikmed ja teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe esildisel. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.“;


2) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:


㤠111. Infotund


(1) Linnavolikogu korralise istungi päeval toimub ajavahemikul kella 14–15 infotund, kus linnapea ja abilinnapead vastavad linnavolikogu liikmete suulistele küsimustele.


(2) Infotunnis osalevate linnavalitsuse liikmete nimed teeb linnapea või tema volitusel linnasekretär linnavolikogu esimehele teatavaks eestseisuse koosolekul. Infotunnis osalevate linnavalitsuse liikmete nimed edastab dokumendiosakond kohe pärast eestseisuse koosoleku lõppu kõigile linnavolikogu liikmetele. 


(3) Kui linnavolikogu liige soovib infotunnis esitada linnavalitsuse liikmele küsimuse, esitab ta linnavolikogu esimehele kirjaliku taotluse linnavolikogu korralise istungi toimumise nädala teisipäeval kella 12-ks. 


(4) Taotluses märgib linnavolikogu liige linnavalitsuse liikme, kellele ta soovib küsimuse esitada ning linnavalitsuse liikme tegevusvaldkonda kuuluva või muu linnaelu probleemi, mida küsimus puudutab.


(5) Linnavolikogu liige võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse ainult ühe küsimuse esitamiseks.


(6) Linnavolikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab linnavolikogu esimees küsimuste esitamise järjekorra, arvestades seda, et küsimusi saaksid esitada kõigi linnavolikogus esindatud fraktsioonide esindajad. 


(7) Küsimuste esitamise järjekorra teeb linnavolikogu kantselei dokumendiosakond linnavolikogu liikmetele teatavaks istungile eelneval päeval kella 12-ks.


(8) Infotundi juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul üks aseesimeestest. Infotunni alguses kuvatakse küsimuste esitamise järjekord istungite saali seinal. Infotunni juhataja annab sõna vastavalt järjekorrale. Küsimuse esitamiseks on aega üks minut ja vastamiseks kaks minutit. 


(9) Kui linnavalitsuse liige on küsimusele vastanud, võib infotunni juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. Täpsustavatele küsimustele ja vastamisele kohaldub käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud ajapiirang. 


(10) Kui infotunni juhataja leiab, et linnavalitsuse liige on andnud linnavolikogu liikmele piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. Linnavalitsuse liige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi.“; 


3) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;


4) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Istungi alguses vaadatakse üle päevakorra projekt. Päevakorra projekti arutamise käigus vaadatakse läbi päevakorra kohta tehtud ettepanekud, sealhulgas päevakorrapunkti päevakorrast väljaarvamise ettepanekud. Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui linnavolikogu nõustub päevakorra projekti kohta esitatud ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi linnavolikogu liikmetest ei nõu hääletamist.“; 


5) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Pärast ettepanekute läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab linnavolikogu liikmeid rohkem kui vastu.“; 


6) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:


„(8) Paragrahvi 18 lõikes 2 sätestatud umbusalduse algatamise avalduse annab umbusalduse algatajate esindaja üle pärast istungi päevakorra kinnitamist.


(9) Pärast istungi päevakorra kinnitamist võib iga linnavolikogu fraktsioon esineda ühe kuni kaheminutilise avaldusega. Fraktsiooni nimel võib avaldusega esineda fraktsiooni esimees, aseesimees või esimehe volitatud fraktsiooni liige. Avaldusega võivad enne päevakorra arutamist esineda ka linnavalitsuse esindaja ja istungi juhataja ning tema kutsutud isikud.“; 


7) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Ettekandeks on aega 15 minutit. Ettekandja annab ülevaate eelnõu vastuvõtmise või muutmise vajadusest, tutvustab eelnõu üldpõhimõtteid ning kasutab eelnõu sisu selgitavaid materjale (esitlus, joonised, skeemid jms). Kaasettekandeks on aega kümme minutit. Kaasettekandes annab komisjoni esindaja ülevaate komisjoni koosolekul toimunud arutelust, esitatud küsimustest ja neile antud vastustest ning teeb teatavaks hääletustulemused ja eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.“; 


8) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Igal linnavolikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust, v.a töökorra § 17 lõikes 2 sätestatud juhul. Küsimuse esitamiseks antakse aega 30 sekundit. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linna teenistujale.“; 


9) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Peale küsimuste ammendumist on linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil õigus üle anda kirjalikult vormistatud muudatusettepanekud. Peale muudatusettepanekute üleandmist avab istungi juhataja läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga kohalt kestusega kuni kaks minutit või kõnega kõnepuldist kestusega kuni viis minutit. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda. “; 


10) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;


11) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 16. Avalduste ärakuulamine ja istungi lõpetamine“;


12) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Pärast päevakorra ammendumist võivad linnavolikogu liikmed esineda avaldusega. Istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Avaldusega esinemiseks on aega viis minutit. Esineja taotlusel võib istungi juhataja aega pikendada. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Kirjalik avaldus lisatakse istungi protokollile.“; 


13) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Umbusalduse avaldamise arutelu algab umbusalduse algatajate esindaja sõnavõtuga, mille kestus ei või ületada 15 minutit ning milles põhjendatakse umbusalduse esitamist. Seejärel esineb kuni 15-minutilise sõnavõtuga isik, kellele tahetakse umbusaldust avaldada. Iga linnavolikogu liige võib isikule, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, esitada kuni kaks suulist küsimust.“; 


14) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Pärast küsimuste ammendumist avab istungi juhataja läbirääkimised, mille käigus võib ühe kuni viieminutilise kõnega esineda iga fraktsiooni üks esindaja. Istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise hääletusele.“; 


15) paragrahvi 19 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja abilinnapeadele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimine vormistatakse asjaomases infosüsteemis ja esitatakse linnavolikogu istungil või istungitevahelisel ajal linnavolikogu kantseleile.


(2) Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle koheselt arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei puuduta tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ning teavitab sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.


(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb edastada arupärijale kümne tööpäeva jooksul arupärimise asjaomases infosüsteemis registreerimise päevast. Kui arupärimisele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, teavitab arupärimisele vastaja arupärimisele vastamise ajast arupärijat ja linnavolikogu kantseleid asjaomase infosüsteemi kaudu. Arupärimisele tuleb vastata 20 tööpäeva jooksul.“;


16) paragrahvi 19 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

§ 3. Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määruses nr 4 „Tallinna Linnavolikogu ja linnaosade esinduskogude tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;


2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Linnavolikogu komisjoni esimehele makstakse Tallinna põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud komisjoni esimehe ülesannete täitmise eest tasu 300 eurot kuus. Kui palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees või palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees on ühtlasi komisjoni või linnaosakogu esimees, siis ei maksta talle komisjoni või linnaosakogu esimehe kohustuste täitmise eest tasu.“; 


3) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Linnavolikogu komisjoni aseesimehele makstakse Tallinna põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud ülesannete täitmise eest tasu 150 eurot kuus. Kui palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees või palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees on ühtlasi komisjoni aseesimees, siis ei maksta talle komisjoni aseesimehe kohustuste täitmise eest tasu.“; 


4) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Linnavolikogu komisjoni liikmele (välja arvatud komisjoni esimees, komisjoni aseesimees ja linna teenistujad) makstakse komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 50 eurot. Komisjoni koosolekutest osavõtu arvestust peab linnavolikogu kantselei.“; 


5) paragrahvi 2 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;


6) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(6) Linnavolikogu liikmele, komisjoni esimehele ja aseesimehele makstakse lõigetes 1–3 nimetatud tasu välja üks kord kuus ülekandega pangakontole. Lõikes 4 nimetatud komisjoni liikme tasu makstakse välja üks kord kvartalis ülekandega pangakontole komisjoni korraldava teenistuja vastava esildise alusel “; 


7) paragrahvi 2 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Lõigetes 2–4 toodud tasu makstakse täiendavalt lõikes 1 toodud tasule.“.

§ 4. Rakendussätted

(1) Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021 otsuse nr 140 „Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2022“ lisas 1 „Tallinna linna ametiasutuste struktuur ja teenistuskohtade koosseis alates 1. jaanuarist 2022“ kustutatakse Tallinna Linnavolikogu Kantselei struktuuriüksus „Linna ombudsmani büroo“ ja selle koosseisus olevad linna ombudsmani ja ombudsmani nõuniku ametikohad.


(2) Määrus jõustub 1. juulil 2022. Määruse § 1 punkt 5 ja § 4 lõige 1 jõustuvad 18. juulil 2022. Määruse § 1 punkt 1 ja § 2 punkt 1 jõustuvad 1. septembril 2022.

Jevgeni Ossinovski
Esimees