Väljaandja: Narva Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 28.06.2023, 9

Narva linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 15.06.2023 nr 16


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p-de 36^5  ja 36^6 , jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Narva linnas (edaspidi linn) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed), ohtlike jäätmete, jäätmejaamas kogutavate jäätmete ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

(3) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Narva linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste linna õigusaktidega.

§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine

() Narva linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus) korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle vastavalt oma pädevusele järgmiselt:
1) nõustab linna elanikke jäätmealastes küsimustes;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist Narva linnas;
3)  korraldab linna haljasaladel ja kalmistutel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist linna territooriumil;
4) teostab kontrolli linna territooriumi prahistamise ja prahistatud alade korrastamise üle;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
8) määrab linna haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja konteinerite paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist. Korraldab vastava info väljapaneku oma veebilehel;
9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal mahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise;
10) korraldab riigihanke korraldatud jäätmeveo rakendamiseks ja sõlmib hankelepingu;
11) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, kalmistule ja randa vajalikul hulgal mahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise.

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) Suurjäätmed – jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
2) biolagunevad jäätmed – aia- ja haljastujäätmed (nt rohi, lehed, oksad) ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud);
3) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid ning teravad ja torkivad jäätmed).
4) prügi (segaolmejäätmed) – liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
5) jäätmevedaja – teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
6) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu-, äri- või tootmisruum;
7) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks vastav keskkonnaluba;
8) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutustoiminguks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
9) hankija – linnavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;
10) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) – eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
11) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
12)  süvakogumismahuti – valdavas enamuses maa sees paiknev kogumismahuti;
13) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit jäätmeveoteenuse osutamiseks, mille käigus jäätmete üleandmist ei toimunud jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete rikkumise tõttu;
14) taaskasutusorganisatsioon – pakendiettevõtete või nende moodustatud juriidiliste isikute poolt asutatud organisatsioon, kes haldab pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taas- kasutussüsteemi ning kellele ettevõtted saavad üle anda oma tagasivõtu- ja taaskasutus- kohustused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti vastavalt eeskirja § 6 sätestatule.

(3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale.

(5) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama vastavat keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. Narva linnavalitsus annab oma seisukoha keskkonnaloa taotlusele.

(6) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib põletada keemiliselt töötlemata (lakkimata, liimimata, immutamata ja värvimata) puitu ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist.

(7) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud.

(8) Jäätmete hoidmisel tekkekohas tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(9) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

(10) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

(11) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. Suurjäätmete üheks võimalikuks käitluskohaks on Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Lääne 7, Narva.

(12) Prügimajade ja maa-aluste jäätmemahutite kavandamisel tuleb kooskõlastada eskiislahendus (asukoht ja kujundus) Narva linnavalisusega.

§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) sortima ja liigiti koguma tema valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnaluba olukorras, kui jäätmevedu ei ole korraldatud (vabaturg) või korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks;
5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid mahuteid, segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte). Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
6) paigutama mahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühine mahuti;
7) tagama mahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmekäitluslepinguga ei nähta ette teisiti;
8) jälgima ja piirama näriliste arvukuse oma kinnistul. Kinnistu omanik vastutab näriliste kajustava toime ennetamise ja nende hävitamise eest ning on kohustatud vajadusel korraldama deratiseerimist.

(2) Kinnistutel, kus krundi piirid on moodustatud minimaalselt olemasoleva hoone ümber, tohib jäätmemahuteid paigutada väljaspoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

(3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 6. Jäätmete kogumine

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Mahutid peavad paiknema naaberkinnistu krundipiirist vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3) Mahutid peavad olema terved ja puhtad sodimistest, tahmast, roostest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse. Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada mahutite eristamiseks järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall või must – segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed. Lisaks peab mahutil olema üle-eestilise liigitikogumise piltsüsteemi kohane kleebis.

(4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmete äraveo tellib jäätmevaldaja.

(5) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodete jäätmed;
13) ohtlikud jäätmed.

(6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad aiandusühistut või mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühise mahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise mahuti kasutamiseks tuleb taotleda luba linnavalitsuselt. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad linnavalitsusele ühise avalduse vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud vormile. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib linnavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste ja tühjendamissageduste osas.

(7) Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
11) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
12) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
13) liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(8) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakendatult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega keskkonnale ega määriks mahuteid.

(9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.

(10) Muud taaskasutatavad jäätmed nagu plastid, metallid, klaas, pakendid, puit, tekstiil, probleemtooted ja ohtlikud jäätmed, mille kogumine kinnistul ei ole korraldatud, tuleb viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või anda üle asjakohast luba omavale isikule.

(11) Ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevaid avalikult kasutatavaid mahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele ning jäätmeid kogutakse üldjuhul segaolmejäätmetena või mahutil oleva tähistuse järgi liigiti. Avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid kodumajapidamisest ning ettevõtlusest.

(12) §-s 4 lõikes 9 ja §-s 6 lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.

(13) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja. Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sealhulgas ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse. Avalikel üritustel peab vältima jäätmeteket ning võimalusel kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse).

§ 7. Paberi ja kartongi, biolagunevate ning pakendijäätmete kogumine

(1) Jäätmevaldajal on kohustus koguda kinnistul liigiti biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid ning paberi- ja kartongijäätmeid. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
1)  Paberi ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist.
2) Biolagunevate jäätmete mahuti olenemata korterite ja majapidamiste arvust.
3) Pakendijäätmete mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist.

(2) Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale) või viia avalikku kogumispunkti.

(3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevad jäätmed koguda liigiti ning anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale) või kompostida lähtudes eeskirja §-st 15 samal kinnistul. Kompostimine on lubatud kuni viie korteri või majapidamisega elamumaa sihtotstarbega kinnistul.

(4) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 punktis 2 sätestatud kohustusest on võimalik taotleda vabastust. Taotluses peab nähtuma kõikide korteriomanike tahe kompostimisega tegeleda ning taotlusele peab olema lisatud foto nõuetele vastavast kompostimise lahendusest. Kompostri tehniline lahendus, mahutavus ja tehnoloogia peab võimaldama kompostida taotluse esitanud isikute kõik tekkinud biolagunevad jäätmed. Kompostimisel peab järgima eeskirja §-s 15 sätestatud nõudeid.

(5) Üksikelamu kinnistul ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb pakendijäätmed koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle õigust omavale jäätmekäitlejale (vedajale) või viia avalikku pakendipunkti.

(6) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust kompostitavast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(7) Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Kinnistul peavad olema järgmised mahutid:
1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg;
2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui kinnistul tegutseb toiduainete hoidmisega seonduv ettevõte, sh restoran, toidukauplus või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.

(8) Ühise mahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest.

§ 8. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.

(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

(4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.

(5)  Romusõidukid ja nende osad tuleb viia jäätmejaama või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale käitlejale.

(6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid piiramatus koguses tasuta üle anda.

(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega.

(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

(9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

§ 9. Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda vaid vastavat õigust omav isik.

(3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.

(4) Ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikus kogumispunktis ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Narva Jäätmekäitluskeskusesse saab juriidiline isik viia ohtlikuid jäätmeid tasu eest. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta. Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

(8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on ohtlike jäätmete vedamise ja käitlemise õigus.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 10. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile. Info avalike pakendimahutite asukoha kohta leiab linna kodulehelt.

(2) Pakendimahutina käsitletakse mh taaskasutusorganisatsioonide poolt pakutavat pakendikoti teenuse kollast kotti, mis on ette nähtud individuaalseks kasutamiseks eramajadele.

(3)  Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(4) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

(5) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite tüübi, miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab linnavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Tagatisrahata avalike pakendijäätmete pakendipunktides kasutatakse kellukese või süvamahuti-tüüpi või muud tüüpi jäätmete konteinereid, mis on vähemalt 2 m^3  suured ja Narva linnavalitsusega kooskõlastatud. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Mahutite eristamiseks kasutatakse järgmisi värvusi: roheline klaaspakendi jaoks, sinine paberi ja kartongipakendi jaoks ning kollane segapakendi jaoks.

(6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.

(7) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

(8) Pakendimahutile peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

(9)  Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui linnavalitsus on andnud selleks loa.

§ 11. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

(5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima linnavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse kindlaks käesoleva eeskirja nõudeid arvestades pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus linnas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, mahutite tüüp (süvamahuti või kelluke), välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

(6) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas, kui kinnistu omanik on sõlminud taaskasutusorganisatsiooniga sellekohase kirjaliku lepingu.

(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise sodimistest, tahmast, roostest ja jäätmetest.

§ 12. Kogumisvõrgustik ja aruandlus

(1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks linnavalitsusele linna haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 17^1  lg 1 nõuetele.

(2) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 17^1  pandud kohustust, on linnavalitsusel õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.

(3) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, linnavalitsusele andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu linna haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) korduskasutuspakendi mass;
2) ringlusse võetud pakendi mass;
3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;
4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

(4) Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel Narva linnavalitsusega korraldanud pakendite ja pakendijäätmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta esitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed.

§ 13. Jäätmeveo nõuded

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lg 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga nelja nädala tagant.

(3) Segaolmejäätmete minimaalne tühjendussagedus, kus biolagunevate jäätmete eeskirja kohane kinnises mahutis kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud või biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks on tellitud korraldatud jäätmeveo teenusena eraldi mahuti ja pakendijäätmeid kogutakse liigiti, on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(5) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, vähemalt üks kord nädalas.

(6) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need arvestades läheduspõhimõtet vedada jäätmekäitluskohta, millel on vastav keskkonnaluba.

(7) Elurajoonides ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada kella 23-st kuni kella 7-ni.

(8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

(9) Linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama haldusterritooriumilt vastuvõetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel linnavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.

(10) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel linnavalitsusele sellekohase aruande.

§ 14. Jäätmekäitlus Narva linna aiandusühistutes ja hooneühistutes

(1) Aiandusühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana.

(2) Aiandusühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahutid (segaolmejäätmed, segapakendid, paber ja kartong) vähemalt üks kord kuus ajavahemikul alates maist kuni septembrini. Aiandusühistu on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Perioodil oktoobrist kuni aprillini loetakse aiandusühistud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

(3) Hooneühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana.

(4) Hooneühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahutit (segaolmejäätmed) vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hooneühistu, mille liikmete arv on kuni 35, on kohustatud tühjendama jäätmemahutit vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. Hooneühistu puudumisel sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu iga garaažiomanik eraldi või ühiselt koos teiste garaažiomanikega, kasutades ühismahutit. Kui hooneühistul on äritegevus, siis mahutite olemasolu kohustus tuleneb § 7 lõikest 7.

(5) Aiandusühistutes tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb kohapeal kompostida vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(6) Küttekoldes või lahtisel tuleasemel tohib põletada üksnes immutamata puitu, kiletamata paberit ja kartongi.

§ 15. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks või anaeroobseks töötlemiseks jäätmekäitluskohta või kompostida eeskirja kohaselt kohapeal.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnaloaga jäätmekäitluskohas.

(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 16. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

(1) Mahutid peavad olema korras ja vastama kehtiva EVS-EN 840 standardi nõuetele. Need peavad olema terved, veega pestavad, kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest ega tohi põhjustada ohtu tervisele ning keskkonnareostust.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada:
1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150 liitrit ja kogukaaluga mitte üle 10 kg;
2) käsitsi teisaldatavaid, 80 kuni 1100 liitriseid kaanega plastist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m³ metallist konteinereid, mida on võimalik mehaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
4) presskonteinereid;
5) süvakogumismahuteid;
6) süvamahuti tüüpi konteinereid.

(3) Mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(4) Jäätmeid tohib paigutada mahutitesse vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(5)  Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid ega muid takistusi.

(7) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

(8) Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(9) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

(10) Väljaspool kinnistu piire paikneval konteineril või ühel kinnistul mitme konteineri paiknemisel peab nähtaval kohal olema kinnistu (krundi) nimi (aadress).

(11) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Talveperioodil peavad teed olema hooldatud ja vastama linnavalitsuse poolt kehtestatud seisundinõuetele. Teede kalle ei tohi ületada 1:10.

(12) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(13)  Jäätmeveokid peavad vastama prügikogumissõidukitele kehtestatud standardile, olema kinnised ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga, või lahtised jäätmeveokid suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks, kui tagatakse, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

§ 17. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätme esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi, rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(3) Jäätmekäitluskoht linnas on:
1) kompostimisväljak;
2) jäätmejaam, jäätmekäitluskeskus;
3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(5) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(6) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(7) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(8) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnaloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(9) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas keskkonnaloas.

§ 18. Jäätmekava koostamine

(1) Linnavalitsuse nõudmisel linna haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtted (sh haiglad), asutused ja tootjate ühendused on kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, mis võimaldab linnavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks linna jäätmehoolduse arendamisele.

(2) Jäätmekava peab sisaldama:
1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;
4) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
5) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.

2. peatükk Korraldatud jäätmevedu

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

§ 19. Korraldatud jäätmeveo ulatus

(1) Linna haldusterritoorium tiheasustusalana moodustab kolm veopiirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Veopiirkondade loetelu ja nende piiride kirjeldus on toodud määruse lisas 3.

(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, segapakendid tekkekohal kogumisena ja biolagunevad jäätmed.

(3) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks linnavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Kui linnavalitsus ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnaluba.

§ 20. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele Vabariigi Valitsuse määrusega "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" kehtestatud jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) segaolmejäätmed – 20 03 01;
2) paber ja kartong – 20 01 01;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – 20 01 08, sealhulgas biolagunevad jäätmed aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse - 20 02 01;
4) segapakendid -15 01 06;

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ohtlikud jäätmed;
2) suurjäätmed;
3) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate mahutite tühjendamine ja nendes mahutites asuvad jäätmed; 4) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on keskkonnaluba.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine

§ 21. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas linnavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

§ 22. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(2) Juhul, kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmekäitlusleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

(3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühise mahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik.

§ 23. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus (käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt) tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kuni Narva linnavalitsuse ja korraldatud jäätmevedu korraldava ettevõtte vahelise lepingu kehtivuse lõpuni, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(2) Taotluses märgitakse:
1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata) ning seda tõendavad elektri- ja veenäitude väljavõtted eelmise aasta alguse kuni taotluse esitamise perioodi kohta või muud tõendavad dokumendid;
2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
3) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed).

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 24. Taotluse menetlemine

(1) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlust menetleb linnavalitsus.

(2) Linnavalitsuse pädev spetsialist kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 23 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(3) Käesoleva eeskirja paragrahvis 23 lõikes 1 nimetatud taotlus vabastuse saamiseks korraldatud jäätmeveost tuleb esitada vähemalt üks kuu enne vabastuse saamise tähtaja algust. Linnavalitsusel on õigus taotlust menetleda kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

(4) Taotluse vaatab läbi pädev spetsialist. Linnavalitsus teeb otsuse kas taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

(5) Pädev spetsialist kontrollib eelnevalt, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad korraldatud jäätmeveost ajutist vabastamist. Samuti võib spetsialist teha päringu vabastust taotlenud kinnistu vee- ja elektritarbimise kohta vastavale asutusele veendumaks, et kinnistut ei kasutata ja elutegevust seal ei toimu.

(6) Otsus korraldatud jäätmeveo vabastamise kohta vormistatakse kirjalikult. Otsus toimetatakse taotluse esitajale ja jäätmevedajale.

(7) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

§ 25. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
1) taotluse vastuskirjas märgitud tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva eeskirja paragrahvis 24 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

(2) Enne, kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus linnavalitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva eeskirja paragrahvidest 24 ja 25.

§ 26. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

() Linnavalitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse linnavalitsusele;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine

§ 27. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

(1) Jäätmevaldajad koguvad jäätmeid liigiti ning vajadusel sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

(2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Mahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

(3) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama mahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.

(4) Kui pakendijäätmete mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama mahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama viivitamatult alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud mahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid mahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

§ 28. Mahuti tühjendamine

(1) Mahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud käesoleva eeskirja paragrahvis 13.

(2) Kui käesolevas eeskirjas kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult. Ühtlasi peab jäätmevaldaja võtma tarvitusele meetmed, mis on vajalikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sellise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja viivitamatult koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

(4) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

(5) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljaspoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et mahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu

§ 29. Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

(1) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lg-s 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

(2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmekäitluslepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, mahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

§ 30. Lisateenused

(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine

§ 31. Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

(1) Linnavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja võtta ära sellega jäätmevedajalt jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud linnavalitsuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle keskkonnaloa väljastamisest või väljastatud keskkonnaluba on tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laiali paigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud mahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

(2) Kui esineb lg 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded

§ 32. Ehitusjäätmed

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbest ja teised ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja esitama järelevalve spetsialisti nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutava dokumentatsiooni. Ehitusjäätmete valdaja peab säilima kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vastava spetsialisti nõudel kontrollimiseks ja järelevalve teostamiseks.

(3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja/või asukohad;
5) jäätmete käitlemistoimingud jäätmete liigituse alusel, toimingute sagedus ja kohad.

(4) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab vastavat keskkonnaluba.

(5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse eelistatult või kõrvaldatakse vastava keskkonnaloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

(6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnaluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on ohtlikke jäätmete vedamise ja käitlemise õigus.

(7) Kodumajapidamises tekkinud ehitusjäätmed, sh tekkekohal liigiti kogutud puidu-, betooni-, tellise-, plaadi-, keraamika-, kivi-, metalli-, klaasi-, plasti- ja kipsijäätmed on Narva linna elanikel võimalik üle anda Narva Jäätmekäitluskeskuses aadressil Lääne 7, Narva.

§ 33. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Käesoleva eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

(2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

(4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Ohtlikke ehitusjäätmeid võib vedada ja käidelda vaid vastavat õigust omav isik;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna mahutite paigutamiseks;
6)  kooskõlastama linnavalitsusega mahutite paigutamise, sh tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel, tuues välja mahutite asukohad, suurused ja jäätmete kogumise liigid;
7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

(5) Ehitise lammutamise ehitusprojektis peavad olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning juhised lammutamisel tekkivate kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.

(6) Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse linnavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist läbi ehitisregistri või edastades õiendi linnavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.

(7) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selle alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.

§ 34. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb liigiti koguda:
1) Puit (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
2) paber ja papp;
3) metall (eraldi must ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, betoon jms);
5) kipsijäätmed;
6) klaas;
7) pinnas;
8) plastijäätmed (sh kile);
9)  pakendid;
10) raudbetoon- ja betoondetailid.

(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides keskkonnaloaga jäätmekäitluskohtades. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(5) Liigiti kogumisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel, mis on kooskõlastatud linnavalitsusega. Liigiti kogumisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsusega.

(6) Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevise käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.

§ 35. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja määruse jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu alusel.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.

(3) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.

(4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(6) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määrust nr 224 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

(7) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(8) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale ettevõtjale.

(9) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ainult vastavat õigust omav isik vastava projekti ning linnavalitsuse kooskõlastuse alusel.

(10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(11) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

4. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

§ 36. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 37. Olmejäätmete käitlemise nõuded

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 38. Bioloogilised jäätmed

(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekott suletakse ¾ täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus või osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

§ 39. Teravad ja torkivad jäätmed

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada kollasesse torkekindlasse suletavasse kanistrisse (konteinerisse), millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakend suletakse ¾ täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on kollane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

§ 40. Nakkusohtlikud jäätmed

(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakend suletakse ¾ täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ühe nädala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 41. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast nimetatud toimingut käideldakse neid jäätmeid ohtlike jäätmetena. Teisi jäätmeid käideldakse pärast autoklaavimist olmejäätmetena.

§ 42. Radioaktiivsed jäätmed

(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse.

(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 43. Ravimijäätmed

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse pruuni erimärgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse plastikkotti või erimärgistuse ja juhisega ravimite kogumise kanistrisse mahutavusega kuni 5 l. Pakend suletakse ¾ täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi punasesse läbipaistmatusse lekkekindlasse plastikkotti või konteinerisse ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 44. Elavhõbedajäätmed

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

§ 45. Kemikaalide jäätmed

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Narva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga.

§ 46. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

5. peatükk Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

§ 47. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad

(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55% ulatuses linnas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. Täiendavalt võimaldada pakendijäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo raames.

(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

(4) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine jäätmejaamas ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

(5) Vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine jäätmejaamas ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

(9) Narva linna jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud linna jäätmekavas.

6. peatükk Lõppsätted

§ 48. Vastutus

(1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva eeskirja paragrahvis 49 lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja paragrahvis 49 lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 49. Rakendussätted

(1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 17.05.2012 määrus nr 8 „Narva jäätmehoolduseeskiri".

(2) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 17.05.2012 määrus nr 9 „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

(3) Narva linna jäätmehoolduseeskirja paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 hakkab kehtima alates 01.11.2023.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tatjana Stolfat
Linnavolikogu esimees
Lisa 1  Avaldus ühise mahuti kasutamiseks
Lisa 2 Avaldus vabastuse saamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumiskohustusest
Lisa 3 Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu