Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 20.06.2023 nr 30
Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Kehtna vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks sotsiaalteenuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste taotlemine, määramine ja maksmine.
(2) Käesoleva korraga Kehtna Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) pandud ülesanded võib vallavalitsus delegeerida ametiasutuse sotsiaalvaldkonna ametnikele ja lepingu alusel muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk, põhimõtted ja mõisted
(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalemist ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
(2) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
(3) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.
(4) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
(5) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduse ja selle alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.
§ 3. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta
(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Ametnik määrab haldusaktiga sotsiaaltoetuse või teenusele suunamise.
(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3) Abi andmise otsustab sotsiaalvaldkonna ametnik kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide esitamist.
(4) Toetus kantakse 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist taotleja poolt taotluses näidatud pangakontole või makstakse välja sularahas
§ 4. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Kehtna vald.
(2) Isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Kehtna vallas, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Kehtna valla haldusterritooriumil, osutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele vältimatut sotsiaalabi.
2. peatükk SOTSIAALTEENUSED
§ 5. Sotsiaalteenuste liigid
Kehtna vallas osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) sotsiaaltransporditeenus;
3) eluruumi tagamise teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
5) täisealise isiku hooldus;
6) tugiisikuteenus;
7) isikliku abistaja teenus;
8) varjupaigateenus;
9) turvakoduteenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
§ 6. Tasu sotsiaalteenuste eest
Sotsiaalteenuste osutamise eest võib vallavalitsus kui täitevorgan kehtestada tasu, mis sõltub hindamise tulemusena välja selgitatud teenuse mahust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
§ 7. Koduteenus
(1) Koduteenus on kohaliku omavalitsusüksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse tegevused:
1) vestlus kliendiga ja nõustamine;
2) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine;
3) toidu valmistamine või valmistoidu koju toomine;
4) eluaseme korrastamine;
5) teenuse saaja pesemine ja korrastamine;
6) küttematerjali tuppa toomine ning abistamine kütmisel;
7) abistamine arstiabi korraldamisel;
8) ravimite koju toomine, abistamine ravimite võtmisel;
9) abistamine ühekordsetel asjaajamistel.
10) muud vajalikud tegevused teenuse tagamiseks.
(3) Koduteenuse osutamise vajaduse ning teenuse ulatuse määrab kindlaks sotsiaalvaldkonna ametnik haldusakti alusel.
(4) Tasulise koduteenuse hinnad ühes kuus:
1) teenuse osutamisel üks kord nädalas 10 eurot;
2) teenuse osutamisel kaks korda nädalas 20 eurot;
3) teenuse osutamisel kolm või enam korda nädalas 50 eurot.
§ 8. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenust on õigustatud kasutama puudega isik, vanadus- või töövõimetuspensionär ning laps koos saatjaga, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti ravi- ja terviseteenustele, haridusasutusse, töökohta või avalikke teenuseid pakkuvatesse asutustesse.
(2) Taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks võib esitada suuliselt, kirjalikult või e-postiga.
(3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Sotsiaalvaldkonna ametnik otsustab teenuse osutamise vajaduse ja korraldab teenuse osutamise võimalikult kliendi erivajadusi arvestades ning vajadusel kaasates teisi teenuse osutajaid.
(5) Sotsiaaltransporditeenuse hinna kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.
§ 9. Eluruumi tagamise teenus
(1) Eluruumi tagamise eesmärgiks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi tagamine on sotsiaaleluruumi teenus, mille osutamiseks üürib vallavalitsus isikule sotsiaaleluruumi.
(3) Sotsiaalkorter või sotsiaalpind (edaspidi sotsiaaleluruum) on sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav munitsipaalomandis olev korter või muu eluruumile esitatavatele nõuetele vastav ruum või elamu.
(4) Eluruumi tagamise teenust korraldatakse Kehtna Vallavolikogu kehtestatud korras.
§ 10. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet.
(2) Hooldamist hoolekandeasutuses pakutakse eakatele ja isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
(3) Üldhooldusteenuse saamiseks valib isik või tema esindaja sobiva teenusepakkuja ja esitab taotluse teenuse rahastamiseks Kehtna Vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses.
§ 11. Üldhooldusteenuse rahastamine
(1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.
(2) Hoolduskulude piirmäära kehtestab Kehtna Vallavolikogu. Kulud, mis ületavad kehtestatud piirmäära, tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga;
(3) Teenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenusekoha maksumusest majutus-ja toitluskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(4) Kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e võimaluste väljaselgitamiseni.
(5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis).
(6) Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensioni seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
06.07.2023 17:05
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud puudunud tekstiosa Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades akti andja taotlust.
(7) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise. Hüvitise piirmääraks on kuni 10% sissetulekust.
(8) Kui teenuse saaja või ülalpidamiskohustuslase (te) maksevõimekus on muutunud, tuleb hüvitise muutmiseks esitada avaldus.
§ 12. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab kõrvalabi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Inimese kõrvalabi vajadus võib olla kas pikaajaline või ajutine.
(2) Hooldus seatakse raske või sügava puudega isikule, kes vaimse või füüsilise puude tõttu vajab püsivalt kõrvalabi ning isiku toimetulekut pole võimalik tagada muude täiendavate teenuste ja toetuste osutamisega. Raske või sügava puude määramise otsusest ei tulene vajadus hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Teenust võib erandkorras vajada ka tervislikust seisundist tulenevalt isik, kellel puuet määratud ei ole.
(3) Hooldajaks määratakse isik, kes võib olla inimesele võõras, lähedane või pereliige. Hooldaja peab hooldatavale inimesele sobima ja tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu olema võimeline hooldaja ülesandeid täitma.
§ 13. Abivajaduse hindamine ja teenuse vajaduse väljaselgitamine
(1) Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi kodukülastuse ja abivajaduse hindamise, vajadusel konsulteerib hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. Hindamistulemuse alusel otsustatakse hooldus- ja abivajadus.
(2) Hooldust ei seata, kui hindamise tulemusel selgub, et isiku tegelik abivajadus kaetakse isikule muul viisil.
§ 14. Hooldajatoetuse määramine ja maksmise kord
(1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus, mis määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakti alusel kuni hoolduse lõppemiseni.
(2) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale vastavalt hooldusvajadusele alljärgnevalt:
1) pideva hooldusvajaduse korral 55 eurot;
2) osalise hooldusvajaduse korral 30 eurot;
(3) Sotsiaalvaldkonna ametnik otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul.
(4) Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu eest alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust.
(5) Hooldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust kümne päeva jooksul hoolduse lõppemisest, hooldajatoetuse suuruse muutmise asjaoludest ja hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
§ 15. Hoolduse lõpetamine
Hooldus lõpetatakse hooldaja või hooldatava avalduse alusel või hoolduse seadmise aluste äralangemisel:
1) hooldatava paigutamine hoolekandeasutusse;
2) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
3) hooldusvajaduse vähenemine;
4) hooldatava või hooldaja surm;
5) hooldaja tahe või suutmatus hooldust korraldada.
§ 16. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus täiskasvanule – teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus täisealine isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Peretugiisiku teenus – teenuse eesmärk on perele või last kasvatavale isikule apse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
(3) Tugiisiku teenus lapsele – teenuse eesmärk on lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel väljaspool kodu (k.a haridusasutustes, huvihariduses osalemisel).
(4) Teenuse osutamise aluseks on sotsiaalvaldkonna ametniku koostatud haldusakt või kolmepoolselt abivajava, tugiisiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud leping, kuhu märgitakse abivajajale suunatud tegevuste loetelu, maht ja kestvus.
§ 17. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi.
(3) Isikliku abistaja teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab enda soovi kõrvalabi saada. Isiku soovil abistab vallavalitsus teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.
(4) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes elab samas eluruumis teenuse saajaga.
(5) Isikliku abistaja teenus määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusaktiga. Haldusaktis märgitakse ka kõrvalabi toimingud, maht ning teenuse hind ja tasumise kord või teenuse eest tasumise nõudest loobumise asjaolu.
(6) Isikliku abistaja teenuse eest võetava tasu kinnitab teenuse osutaja.
(7) Isikliku abistaja teenus määratakse halduslepinguga juhul, kui Kehtna vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutusega.
§ 18. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Üldjuhul tasutakse teenuse eest teenuseosutaja esitatud arve alusel. Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
§ 19. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(3) Üldjuhul tasutakse teenuse eest teenuseosutaja esitatud arve alusel. Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
§ 20. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Üldjuhul tasutakse teenuse eest teenuseosutaja esitatud arve alusel. Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada võlanõustamisteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
(3) Võlanõustamisteenust taotlev isik esitab avalduse, milles põhjendab oma vajadust teenust saada.
(4) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(5) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust isiku seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
§ 21. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest ja isiku tegelikust vajadusest.
(2) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine toimub eelarveliste vahendite olemasolul. Teenusele suunatakse sotsiaalvaldkonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(3) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakt määrates selles kindlaks teenuse kirjelduse üldised juhised ja finantseerimine.
(4) Muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse tasu kinnitab teenuseosutaja.
3. peatükk SOTSIAALTOETUSED
§ 22. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad isiku sissetulekust sõltuvateks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Sissetulekutest sõltuvad toetused on:
1) lasteaiatoidu toetus;
2) koolitoidu toetus;
3) toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseks;
4) toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseks;
5) toetus retseptiravimite ja abivahendite kompenseerimiseks;
6) toetus haigla visiidi-ja/ või voodipäevatasu ning muude ravikulude kompenseerimiseks;
7) toetus transpordikulude kompenseerimiseks eriarstile või muudele terviseteenustele;
8) toimetulekutoetus.
(3) Sissetulekutest mittesõltuvad toetused on:
1) matusetoetus;
2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus;
3) sünnitoetus.
§ 23. Lasteaiatoidu toetus
(1) Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada lasteaiale iga aasta 10. septembriks ja 10. jaanuariks. Sotsiaalvaldkonna ametnik teeb otsuse toetuse määramiseks või määramata jätmiseks.
(2) Toetuse määramise perioodid on 1. septembrist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 31. augustini.
§ 24. Koolitoidu toetus
(1) Üldhariduskoolide või kutseõppeasutuse lõunasöögi või muu toitlustamise kulude kompenseerimise aluseks on taotleja esitatud avaldus.
(2) Toetust määratakse arvete alusel vastavalt tegelikule kulule.
(3) Toetuse määramise periood on 1. september kuni õppeperioodi lõpuni.
§ 25. Toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseks
(1) Toetust määratakse gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilastele esitatud avalduse alusel.
(2) Toetuse maksmine toimub arvete alusel vastavalt eelarve võimalustele.
(3) Toetuse määramise periood 1. september kuni õppeperioodi lõpuni.
§ 26. Toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseks
Toetus määratakse avaldusele lisatud kuludokumendi alusel prilliklaaside maksumuse osaliseks või täies ulatuses kompenseerimiseks.
§ 27. Toetus retseptiravimite ja abivahendite maksumuse kompenseerimiseks
(1) Toetus retseptiravimite kulude osaliseks või täies ulatuses hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel.
(2) Toetus invatehniliste abivahendite ostmiseks või rentimiseks määratakse isikule, kes haiguse või puude tõttu vajab abivahendit, omaosaluse kulude osaliseks hüvitamiseks pere- või eriarsti tõendi või kuludokumendi alusel.
§ 28. Toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude kompenseerimiseks
Toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel.
§ 29. Toetus transpordikulude kompenseerimiseks eriarstile või muudele terviseteenustele
Toetus transpordikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avalduse ja kuludokumendi alusel vastavalt vallavalitsuse kehtestatud määrale.
§ 30. Toimetulekutoetuse maksmine
(1) Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.
(2) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsus.
§ 31. Matusetoetus
(1) Valla elaniku surma korral makstakse matusetoetust 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
(2) Toetus makstakse matuse korraldajale avalduse alusel. Avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu alates surma registreerimisest.
(3) Erandkorras makstakse matusetoetust matuse korraldajale vältimatu abi korras kui elukoha kanne rahvastikuregistris puudub nii taotlejal kui lahkunul.
§ 32. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust makstakse vastavalt eelarve võimalustele I klassi astuvatele lastele vallavalitsuse korralduse alusel. Toetuse määramise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi vastava õppeaasta 10. septembri andmed.
(2) Avaldus tuleb esitada vastava kooli I klassi klassijuhatajale või kooli kantseleisse 11. septembriks.
§ 33. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni korral avalduse esitanud vanemale, eestkostjale või lapsendajale (edaspidi toetuse taotleja).
(2) Sünnitoetuse suuruseks on 300 (kolmsada) eurot. Mitmikute sünni korral makstakse toetust iga vastsündinu kohta.
(3) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas ning lapse elukoht on registreeritud Kehtna vallas. Sünnitoetust ei maksta kui toetust on maksutud mõnes teises omavalitsuses.
(4) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas ning lapse elukoht on registreeritud Kehtna vallas. Sünnitoetust ei maksta kui toetust on maksutud mõnes teises omavalitsuses.
(5) Sünnitoetust ei määrata kui laps sündis surnult või kui laps võeti toetuse taotlejalt ära seaduses sätestatud juhtudel.
§ 34. Toetuse määramine erandkorras
(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik võib sätestamata juhtudel erandkorras määrata ühekordset toetust kuni 300 (kolmsada) eurot. Vallavalitsus annab kooskõlastuse isiku avaldusele kui toetussumma on suurem.
(2) Erandkorras toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine või muu erakorraline asjaolu.
§ 35. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, milles ta põhjendab toetuse saamise vajadust ning kinnitab allkirjaga esitatud andmete õigsust.
(2) Toetust prilliklaaside, ravimite, abivahendite, transpordikulude, ravikulude ning haigla visiidi-ja voodipäevatasu kompenseerimiseks on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist.
(3) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda vähekindlustatud ja/või toimetulekuraskustes isikul või perekonnal, kelle netosissetulek kalendrikuus pereliikme kohta on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole kordset määra või üksi elaval isikul, kelle netosissetulek kalendrikuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kolme kordset määra.
06.07.2023 17:05
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud puudunud tekstiosa Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades akti andja taotlust.
(4) Isik, kellele on määratud eelneval kuul toimetulekutoetus, hüvitatakse sissetulekust sõltuvad toetused täies ulatuses (erandkorras ka käsimüügiravimid).
§ 36. Toetuse avalduse menetlemine ja toetuse määramine
(1) Avaldust menetleval sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus toetuse vajaduse hindamiseks:
1) nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ning andmeid taotleja ja tema pereliikmete kohta avalduse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks;
2) teha kodukülastusi;
3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.
(2) Ametnik otsustab toetuse määramise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest ning kinnitab toetuse määramise haldusaktiga.
(3) Toetuse suurus sõltub valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekust ning taotleja konkreetsest vajadustest.
(4) Toetuse võib jätta määramata kui taotleja:
1) on esitanud valeandmeid;
2) ei esita nõutud täiendavaid dokumente;
3) ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks;
4) tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavalt elatusvahendeid;
5) tema pereliikmete suhtes esineb muid asjaolusid, mis vallavalitsuse arvamusel ei anna alust toetuse määramiseks;
6) on kasutanud eelnevalt määratud toetust mittesihipäraselt.
§ 37. Toetuse maksmine ja tagasinõudmine
(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik otsustab toetuse andmise nõuetekohase avalduse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Toetus kantakse taotleja arvelduskontole kuni 30 päeva jooksul pärast toetuse määramist. Toetuse võib välja maksta ka teenust osutava isiku või asutuse arvelduskontole.
(2) Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või on jätnud teatamata andmete muutumisest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise, siis on taotleja kohustatud toetuse tagasi maksma.
(3) Vallavalitsus võib teha taotlejale ettekirjutuse ning rakendada abinõusid võlgnevuse sissenõudmiseks.
4. peatükk VAIDEMENETLUS
§ 38. Vaidlustamine
Kehtna valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 39. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 3. märtsi 2021 määrus nr 95 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“.
(2) Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 18.05.2016 määrus nr 53 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise tingimused ja kord“.
§ 40. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2023.
Katrin Anto
volikogu esimees
Facebook
Twitter