Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Kiviõli linna heakorraeeskirja kehtestamine

Kiviõli linna heakorraeeskirja kehtestamine - sisukord
Väljaandja:Kiviõli Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.08.2012, 46

Kiviõli linna heakorraeeskirja kehtestamine

Vastu võetud 11.09.2008 nr 46

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹, teeseaduse §-de 2, 3 ja 14 ning § 25 lõigete 1, 3 ja 7, ehitusseaduse § 29 lõike 1 punkti 4, lõike 2 punkti 3, looduskaitseseaduse § 45, liiklusseaduse § 52, metsaseaduse § 35 lõike 3, keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määruse nr 46 „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” ja siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 15 „Tuletööde tuleohutusnõuded” alusel.

  KIVIÕLI LINNA HEAKORRAEESKIRI 


I. Üldsätted

§ 1.  Kiviõli linna heakorraeeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab heakorranõuded kogu Kiviõli linna haldusterritooriumil olenemata omandi kuuluvusest.

§ 2.  Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Kiviõli linna haldusterritooriumil elavatele, viibivatele ja/või tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

§ 3.  Mõisted:

 
 1) heakorranõuete täitmisel on omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Juhul kui omaniku poolt sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks, lasub nimetatud kohustus omanikul;
 2) kinnistu mõistega on võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki ning teede olulised osad;
 3) avalik koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk;
 4) puhastusala – kinnistuga külgnev haljasala kuni kõnniteeni või teeni ning muu ala. Kinnitute ja/või rajatiste ja hoonete vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nende vaheline mõtteline telgjoon, kuid mitte rohkem, kui 10 m kinnistu piirist;
 5) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje, muru niitmine (lubatud maksimaalne niitmiskõrgus on 15 cm), rohu ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine;
 6) eriolukord – ilmastikutingimustest tulenev teeolude oluline halvenemine;
 7) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist;
 8) illegaalne grafit – omaniku loata hoonetele, rajatistele vms või kommunikatsioonidele erineval moel kantud kirjad või joonistused.

§ 4.  Lisaks on heakorra tagamise nõuded sätestatud Kiviõli linna jäätmehoolduseeskirjas, Kiviõli linna kaevetööde eeskirjas, Kiviõli linna avaliku korra eeskirjas, Kiviõli linna koerte ja kasside pidamise eeskirjas, reklaami paigaldamise eeskirjas ja Kiviõli linnas üksikpuude raiumise korras.


II. Kohustused heakorra tagamiseks

§ 5.  Ehitise ja/või kinnistu omanik või ehitus- ja remonditöid tegev isik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise temale kuuluval maa-alal ning puhastusalal. Puhastusalal tuleb koristustööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks (v.a eriolukord ja muru niitmine). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord.

§ 6.  Ühissõiduki peatuse ooteala või -platvorm, tähistatud jalakäijate ülekäigurada ja -koht ning rajatise välistrepp peab olema pidevalt puhastatud lumest ja jääst ning seal tuleb vältida libeduse teket.

§ 7.  Avalikku kohta tohib lillevaasi, prügiurni, pinki, tõkkepiiret, telefonikabiini, vitriini, mis tahes välireklaami, välireklaamikandjat või mis tahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vaid linnavalitsuse loal. Nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul.

§ 8.  Heakorraalast tööd Kiviõli linnas juhendavad, kooskõlastavad ja korraldavad linnavalitsuse spetsialistid vastavalt oma pädevusele. Linna üldise esteetilise ja korrektse väljanägemise tagamise huvides kooskõlastatakse suuremad haljastusprojektid linnavalitsusega.

§ 9.  Linnavalitsus korraldab heakorratöid kõigil linna teederegistris olevatel teedel ja tänavatel, sealhulgas parklates, vastavalt nende puhastamiseks kehtestatud järjekorrale ja teemaal asuvatel haljasaladel (vähemalt kaks meetrit teerajatise piirist) ning ühistranspordipeatustes. Erateede ja piirnevate alade korrashoiu eest vastutavad nende omanikud, riigimetsades asuvate metsateede korrasoleku eest vastutavad Riigi Metsamajanduse Keskuse metskonnad ja riigile kuuluvate teede eest Maanteeamet.

§ 10.  Linnavalitsus tagab Kiviõli linna tänavatel tänava alguses, lõpus ja ristmikel tänavanimega siltide või viitade olemasolu, mis vastab linnavalitsuses kinnitatud ühtsele kujundussüsteemile.

§ 11.  Kinnistu ja/või ehitise omanik/või maavaldaja on kohustatud:

 
 1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus ja reostus tuleb koheselt likvideerida ning käidelda vastavalt Kiviõli linna jäätmehooldus eeskirjale. Metsaomanikud on kohustatud koristama igal aastal hiljemalt aprillikuu jooksul metsaalad jäätmetest, edaspidiselt vastavalt vajadusele;
 2) hoidma korras hoone fassaadi ja rajatised ning sinna juurde kuuluvad elemendid, mis peavad olema terved ja värvitud ning vastavuses ehitusprojektiga;
 3) teostama heakorratöid kinnistuga või krundiga külgneval puhastusalal. Maaomanikud ja teede valdajad on kohustatud hoidma pidevas korras teeäärsed kraavid, truubid, eesvoolu-, melioratsiooni- ja muud süsteemid. Teede ääred ja kraavide kaldad peavad olema niidetud vähemalt kaks korda aastas: 20. juuniks ja 1. septembriks;
 4) puhastama maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatu jääb tema puhastusala piiresse;
 5) tegema umbrohutõrjet (ka põllumaal hajaasustusega aladel), niitma muru (maksimaalne kõrgus 15 cm) ja rohumaadel (vähemalt üks kord suve jooksul) rohu/heina, pügama heki ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklemist;
 6) tiheasustusalal võib kinnistu omanik raiuda linnavalitsuse poolt väljastatava loa alusel oma kinnistult puid ja põõsaid (viljapuude ja marjapõõsaste raie puhul luba pole vaja);
 7) tagama vastavalt tänava hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu hoone tänavapoolsel seinal või kinnistu piirdel, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt. Pimedal ajal peab hoone numbrimärk olema täiendava valgustusega;
 8) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahutite, puhastusseadmete ja sõnniku hoidlate korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
 9) omama kehtivat lepingut ja/või hoidma alles maksedokument heitvee ja fekaalide kogumismahuti tühjendamise ja veo kohta;
 10) panema majapidamisjäätmeid ainult nendesse jäätmete kogumisvahenditesse, mis kuuluvad (on kasutuses) jäätmete tekitajale;
 11) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ohutu liikluse, piirates objekti ohutsooni tõkkega;
 12) vältima sademetevee langemise katuselt otse kõnniteele, paigaldades vajaduse korral vastavad rennid;
 13) koristama ehitisega külgnevalt puhastusalt (kui see on kõnnitee) lume ja tõrjuma libeduse;
 14) mitte põletama, vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 4 nõuetele, küttekoldes ja mujal ebameeldivat suitsu ja haisu tekitavaid materjale (plastmass, kumm jms);
 15) tagama akende ja keldri valgusšahtide puhtuse;
 16) tagama kortermajade keldri-, katuse- ja pööninguuste/luukide lukustatuse;
 17) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustatuse;
 18) tegema heakorratöid ja hoidma pidevalt puhtana müügikoha ümbruse (vähemalt kuue meetri raadiuses, teeäärsel rajatisel kuni sõidutee ääreni), varustades selle vajaliku hulga jäätmemahutitega;
 19) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ja esteetilise väljanägemise ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja võimalusel ka krundile;
 20) välireklaamikandja paigutamise korral kinnistule ja/või ehitise pinnale, tuleb lähtuda reklaami paigaldamise eeskirjast ja linnavalitsuse reklaamikomisjoni poolt kehtestatud välireklaamikandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtetest;
 21) tagama tootmishoonete, põllumajandushoonete ja -rajatiste vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima saastumist ning korraldama pideva niitmise ja umbrohutõrje;
 22) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires;
 23) tagama kinnistul ja/või ehitise pinnal asuva välireklaamkandja ja välireklaami korrashoiu ning hoolduse;
 24) tagama elu-, äri- ja büroohoonetel lipualuste või territooriumil lipumastide olemasolu;
 25) paigaldama kaupluste, hotellide, toitlustusasutuste, administratiiv-, õppe- ja tootmishoonete ning teiste avalikult kasutatavate hoonete sissekäikude kõrvale piisaval arvul prügiurne ja tagama nende regulaarse tühjendamise.

§ 12.  Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija on kohustatud:

 (1) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu sattumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, katma objekti tööpinna vajadusel kattega alates tellingute paigaldamisest;

 (2) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee, samuti kindlustama iga tööpäeva lõpus pori ja prahi ning ehitusjäätmete koristamise kogu töömaalt ja selle ümbrusest; ehitusmaterjali mahalaadimine ja ajutine ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras linnavalitsuse spetsialisti kirjaliku loa alusel;

 (3) rajama ning hoidma korras alates vundamendiaugu või tellingute paigaldamisest piirdeaia või muu ajutise tõkke, mis paigaldatakse püsivalt ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks;

 (4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse ja taastama tööde käigus rikutud haljastuse, teed, tänavad ja parkimisalad ka väljaspool töömahtude piire ning käitlema ehitusjäätmed;

 (5) ehitustöö tegija on kohustatud paigaldama nähtavale kohale teabetahvli, millele on märgitud:
 1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
 2) töö tegija nimi ja aadress;
 3) töö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 4) töö nimetus;
 5) töö algus- ja lõpptähtaeg.

§ 13.  Tehnovõrgu omanik on kohustatud:

 
 1) hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu;
 2) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega või haljasalaga ühes tasapinnas;
 3) likvideerima vee- või kanalisatsioonitorude ning muude kommunikatsioonide avariidest põhjustatud antisanitaarse seisukorra.

§ 14.  Prügi ja veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal maha pudenenud prügi ja esemed (ka kauba).

§ 15.  Kinnistu reostamisel või risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud selle viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui reostajat, risustajat või kahjustajat ei ole võimalik tuvastada, peab ala või ehitise korrastama selle omanik või temaga võrdsustatud isik mõistliku aja, kuid mitte hiljem kui 7 ööpäeva jooksul.

§ 16.  Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik või haldaja või lepinguline kasutaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas ja väikevormide hooldamise, remondi ning ohutu mänguväljaku kasutamise.

§ 17.  Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus läbi viidi, peab olema puhastatud ja heakorrastatud hiljemalt kella 7.00-ks hommikul või loal määratud tähtajaks.

§ 18.  Hoone omanik (ka üürnik) on kohustatud tagama hoonele paigutatud lipualuste, televisiooni ja raadio vastuvõtuantennide ohutu kinnituse ja korrektse asetuse.

§ 19.  Loomade ja lindude pidamisele esitatavad nõuded:

 
 1) loomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju järgides loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud lautades või aedades;
 2) loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ja veekogudesse, sõnnikuhoidla asukoht peab olema valitud selline, et see ei oleks nähtav ega reostaks avalikke kohti;
 3) keelatud on loomi karjatada parkides, kaitstavatel aladel, teede kaitsevööndis ja selleks mitte ettenähtud kohtades;
 4) koduloomi tuleb karjatada ketis, aiaga või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab omanik tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti;
 5) sõnnikuveol tuleb vältida teede ja tänavate reostamist; tekkinud reostus tuleb likvideerida viivitamatult; sõnniku ja virtsa vedu ning laotamine elamute lähedastele põldudele on puhkepäevadel keelatud. Laotatud sõnnik ja virts peab olema küntud pinnasesse võimalikult lühikese aja jooksul, jälgides seejuures tuule suunda, vältimaks haisu levimist elamupiirkondadele.


III. Nõuded linna territooriumil elavale või viibivale isikule

§ 20.  Linna territooriumil on keelatud:

 
 1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas maha sülitada, urineerida ja roojata avalikus kohas, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms, määrida ja kritseldada või joonistada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonidele, kommunikatsiooni ehitisele, ühistranspordisõidukitele jms, või kahjustada neid muul viisil;
 2) kahjustada või lõhkuda, määrida, ümber paigutada pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmemahuti, lillekast, pink, valgusti, reklaamikandja, bussiootepaviljon vms);
 3) omavoliliselt välja panna teateid, kuulutusi, välireklaami ja välireklaami eksponeerimiseks vajalikku alust või välireklaamkandjat;
 4) kahjustada haljasala, murukamarat ja lilli, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
 5) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma linnavalitsuse kooskõlastuseta;
 6) kloppida riideid ja vaipu korruselamu maja rõdul, aknal ja uksel, asetada akna välisküljele esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
 7) hoida kütte-, ehitus- või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jms mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et ei takistata jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse ühe nädala tunni jooksul;
 8) koguda (kuhjata ) materjali üldkasutatavasse kohta linnavalitsuse nõusolekuta;
 9) lasta olme- või heitvett sademetevee kraavi või -kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; sademetevee kraavi kinniajamine, paigutamine/sulgemine torusse ja ülekäikude ehitamine ilma linnavalitsuse kooskõlastuseta on keelatud;
 10) kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kõnni- või pargiteel; libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt peab olema 2–6 mm;
 11) loopida lund sõiduteele;
 12) sõiduteedel heakorratööde tegemise käigus lükata või kuhjata lund ja jääd kõnniteele; lund võib paigutada kõnniteele juhul kui jalakäijatele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi;
 13) kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti metsa, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta;
 14) telkida ja/või ööbida haljasaladel ja parkides, ujuda ja supelda ning kalastada selleks mitteettenähtud kohas;
 15) pesta ennast, sõidukit, pesu või muid esemeid selleks mitteettenähtud kohas (jõgi, oja, kraav jne) või reostada neid muul moel; mootorsõidukit ei või pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist;
 16) kuivatada pesu üldkasutataval maa-alal puude vahel;
 17) viibida avalikes kohtades haisvates ja teisi määrivates riietes;
 18) hüljata jäätmeid väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti;
 19) kasutada mürkainet kehtestatud korra vastaselt, tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
 20) parkida romusõidukit või muud ilmselt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas; sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba;
 21) parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal välja arvatud haljasala omaniku loal;
 22) saastada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida;
 23) saastata keskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õli kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;
 24) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
 25) liigelda sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke;
 26) seisva sõiduki mootoril töötada õuealal ja elamupiirkonnas kauem kui 2 minutit.


IV. Nõuded tuleohutuse tagamiseks

§ 21.  Tuleohtlikul (kevadel pärast lume sulamist kuni sügisel vihmaste ilmade saabumiseni) ajal on tuleohtlikul alal (metsa ja muu taimestikuga nagu kuluhein, tuleohtlik põõsastik, poolpõõsastik ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala) keelatud:

 
 1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused;
 2) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
 3) raiejäätmete põletamine;
 4) kulu põletamine;
 5) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks informeeritud päästeasutuse häirekeskust;
 6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

§ 22.  Lõkete tegemisel tuleb järgida ja arvestada:

 
 1) kaugust hoonetest vähemalt 15 meetrit;
 2) kaugust metsast vähemalt 30 meetrit;
 3) tuule suunda ja lubatud tuule tugevust kuni 1,5 m/s;
 4) kustutusvahendite (tulekustuti, ämber veega, kustutusluud, märjad oksad vms) olemasolu;
 5) lõkke aseme ümbritsemine mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi);
 6) suitsu suunda, et see ei häiriks liiklust ja teisi inimesi;
 7) lõkke valve ja kustutamise järgne uuesti süttimise vältimine.

§ 23.  Tahkküttel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsuahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 meetri kaugusel. Ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning pärast kasutamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega või muul viisil kustutada.

§ 24.  Linnavalitsusel on õigus, teatades sellest ajalehes Põhjarannik, muudes massiteabevahendites ja vajadusel piirangule viitavate tähistuste paigaldamisega, keelata:

 
 1) metsa kasutamise puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning meelelahutuslike ürituste läbiviimiseks;
 2) võõras metsas viibimise, välja arvatud teenistusülesannete täitmisel.


V. Vastutus ja rakendussätted

§ 25.  Heakorra eeskirja rikkumise eest karistatakse rikkujat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel. Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on linnavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon. Kohtuväline menetleja omab õigust teha ettekirjutusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 26.  Kiviõli linna omandile või valdusele omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami kõrvaldab linnavalitsus. Muu isiku omandile omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami peab kõrvaldama omanik. Eeltoodut kohaldatakse ka omavoliliselt paigaldatud välireklaamkandjate ja välireklaami eksponeerimiseks vajalike aluste suhtes.

§ 27.  Tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu 13. veebruari 2003. a määruse nr 3 „Kiviõli linna korra eeskirja kehtestamine” III osa „Heakorraeeskiri”.

§ 28.  Määrus jõustub 18. septembril 2008. a.

Maksim Danilov
Volikogu esimees