Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Kiviõli linnas üksikpuude raiumise korra kehtestamine

Väljaandja:Kiviõli Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.08.2012, 48

Kiviõli linnas üksikpuude raiumise korra kehtestamine

Vastu võetud 11.09.2008 nr 50

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 45 alusel.

  ÜKSIKPUUDE RAIUMISE KORD 


I. ÜLDSÄTTED

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib Kiviõli linna haldusterritooriumil kasvavate puude ja põõsaste raieks ning puude hoolduslõikuse loa taotlemist, raieloa vormistamist, väljastamist, võimalike täiendavate kõrvaltingimuste seadmist ja väljaandmisest keeldumist.

 (2) Kord on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele Kiviõli linna haldusterritooriumil.

 (3) Puude ja põõsaste raie ning puude hoolduslõikus Kiviõli linnas toimub käesoleva korra kohaselt antud raieloa alusel, mille väljastab Kiviõli Linnavalitsuse keskkonna- ja järelevalvespetsialist (edaspidi spetsialist).

 (4) Kord ei reguleeri raieid metsaseaduse põhjal metsamaaks loetaval maal või metsamaana maakatastrisse kantud maal, kus puu raie teostatakse metsaseaduse kohaselt.

 (5) Kord ei laiene eramaal kasvavate viljapuude ja põõsaste raiele.

 (6) Kord laieneb kinnismälestisele kooskõlas muinsuskaitseseadusest tulenevate kitsendustega.

 (7) Veekaitsevööndis on puu- ja põõsarinde raie, välja arvatud veeseaduses nimetatud maaparandushoiutööd, ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta keelatud.

 (8) Loa väljastamisega kaasneb rikutud looduskeskkonna taastamise kohustus.

 (9) Loa väljastamisel võib seada täiendavaid kõrvaltingimusi raiutud puu käitlemise, puu asendusistutuse korraldamise, istutatud puu hooldamise osas, samuti raie keelamise osas raierahu perioodil. Tingimuste rakendamise vajaduse otsustab spetsialist.

§ 2.  Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) puu – käesoleva korra tähenduses puu või põõsasjas puu, mille rinnasdiameeter on vähemalt 8cm, puul on selgelt nähtav või määratav tüvi ja võra, kaasaarvatud avalikel aladel kasvavad viljapuud ja võsa (edaspidi puu);
 2) põõsas – üle 1m kõrgune rohkelt harunev puittaim, harvem esinevate iluliikide puhul ka alla 1m kõrgune. Põõsa raiena mõistetakse ka juurimist;
 3) rinnasdiameeter – puu tüve läbimõõt mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast;
 4) hoolduslõikus – puu hooldamiseks ja võra kujundamiseks teostatav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita, vaid vähendatakse puu oksi ja/või harusid;
 5) võsa – loodusliku tekkega ja tihedalt kasvavad puud ja/või põõsad, millel puuduvad kasvutingimused normaalse kõrguse ja läbimõõdu saavutamiseks;
 6) raieluba – luba, mis annab õiguse puu ja/või põõsa raieks, juurimiseks ning määrab raietööde tingimused;
 7) raierahu periood – ajavahemik lindude pesitsemise ajal, millal puu raiumist võib mitte lubada;
 8) asendusistutus – raiutava puu väärtusele vastav noorte puude istutus samal kinnistul või kokkuleppel muus kohas.


II. RAIELOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

§ 3.  Raieloa taotlemine

 (1) Raieluba võib taotleda:
 1) puu kasvukoha kinnistu omanik(ud) või omaniku (-e) esindaja volituse alusel;
 2) isik, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata;
 3) isik, kellel on põhjendatud huvi puu raiumiseks (sh raie tegelik teostaja või tehnovõrkude valdaja). Sel juhul peab taotlusel olema lisatud maaomaniku või isiku, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata, nõusolek või volitus;
 4) erastatava maa korral maa erastaja;
 5) linna omandis oleval maal lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel;
 6) riigi omandis oleval maal, kui riik ei ole valmis vastavat taotlust esitama, seaduse või lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel.

 (2) Raieloa taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus (lisa 1), milles märgitakse järgmised andmed:
 1) andmed taotleja kohta (nimi, elu- või asukoha aadress, isikukood või registrikood, kontakttelefon, olemasolul faks ja e-posti aadress, volitatud esindaja andmed);
 2) andmed maa omaniku või isiku, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata, kohta;
 3) raiutava puu(de) asukoht, liik ja arv;
 4) planeeritav tegevus;
 5) raie põhjus;
 6) krundi plaan või skemaatiline joonis, millel on näidatud raiutav puu;
 7) raiutud puu käitlemisviis ja käitlemiskoht;
 8) raieloa taotlemisõigust kinnitav teave. Volituse olemasolu korral tuleb lisada volitusi tõendav dokument või selle koopia.

 (3) Raieloa taotlusele lisatakse vajadusel:
 1) väljavõte koostatava detailplaneeringu või kujundusprojekti asendiplaanist;
 2) Muinsuskaitseameti nõusolek, kui puu asub muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis;
 3) maakonna keskkonnateenistuse nõusolek, kui puu asub vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekaitsevööndis või muus erikaitserežiimiga piirkonnas;
 4) maakonna keskkonnateenistuse nõusolek, kui puu asub kaitstaval loodusobjektil, on kaitstav looduse üksikobjekt või asub kaitstava looduse üksikobjekti kaitseks määratud piiranguvööndis;
 5) naaberkinnistute omanike nõusolekud (koos nimede ja kontaktandmetega), kui puu kasvab kinnistu piiril;
 6) ehitusluba, kui raieõigust taotletakse ehituse alla jäävale puule;
 7) kaeveluba, kui raieõigust taotletakse kaeviku alale jäävale puule;
 8) korteri- või elamuühistu või elanike üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu või elamu territooriumil olevale puule.

 (4) Raieluba puu maharaiumiseks saab taotleda:
 1) kui puu on kahjustatud, teisi puid ohustavalt haige, kuivanud või murdumisohtlik;
 2) kui puu kasvab hoonele lähemal kui kolm meetrit või kahjustab hoone vundamendikonstruktsioone;
 3) maastiku väärtuse tõstmise eesmärgil;
 4) liiklusohutuse tõstmise eesmärgil;
 5) kehtestatud detailplaneeringu või kinnitatud ehitus- või haljastusprojekti elluviimiseks;
 6) kui puu takistab linnahaljastuse seisukohalt väärtuslikumate puude kasvu;
 7) muudel põhjendatud juhtudel.

 (5) Raieluba ei ole vaja taotleda:
 1) kui puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuslikkuse puudumise korral projekteerimistingimustes;
 2) kui puu raiumine on ettenähtud kooskõlastatud kujundusprojektis;
 3) tuuleheite või tormimurru korral maha kukkunud või ohtlikuks muutunud ja kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule.

§ 4.  Raieloa väljastamine

 (1) Raieloa andmise menetluse käigus spetsialist:
 1) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (dendroloogi hinnang, haljastus- või kujundusprojekt vm) ja selgitusi, registreerib nõuetekohase taotluse;
 2) selgitab puu kasvukoha territooriumi omaniku (valdaja) ja kooskõlastab raie teostamise omanikuga;
 3) teostab puu(de) ülevaatuse, kontrollib puu(de) raiumise põhjendatust ja võimalikkust ja märgistab vajadusel raiumisele kuuluva puu;
 4) võib otsuse tegemiseks kaasata eksperte;
 5) nõuab puu asendusistutuse korral garantiikirja, milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid ning istutuskoht;
 6) määrab linna tellimisel raiutava puu käitlemisviisi ja käitlemiskoha.

 (2) Raieloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab spetsialist hiljemalt 20 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse või nõutud täiendavate dokumentide ja selgituste esitamise päevast.

 (3) Raieluba väljastatakse tasuta.

 (4) Raieluba kehtib 1 aasta alates väljastamise hetkest.

 (5) Puu asendusisutuse korral nõuab spetsialist garantiikirja, milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid, nende liik (liigid), mõõtmed ja istutusplaan.

§ 5.  Raieloa väljastamisest keeldumine

 (1) Raieloa andmisest võib eelkõige keelduda juhtudel, kui:
 1) raieloa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) taotluse puu raiumiseks on esitanud isik, kellel puudub selleks õigus;
 3) raieloa taotleja pole esitanud nõutud kaitstava loodusobjekti valitseja või Muinsuskaitseameti kooskõlastust, teisi kooskõlastusi või teisi täiendavaid dokumente ja selgitusi;
 4) kinnistu või suurema ala osas, kus puu kasvab, toimub planeerimismenetlus või on esitatud taotlus projekteerimistingimuste määramiseks;
 5) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga, ehitusprojektiga või kujundusprojektiga;
 6) puu on terve ja elujõuline ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust vms);
 7) puu raiumine on vastuolus teiste isikute õiguste või huvidega;
 8) puu raiumine on vastolus avaliku huviga;
 9) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga või ehitusprojektis;
 10) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on kantud linnahaljastuse seisukohalt väärtuslike puude nimekirja või asub rohevõrgustiku alal;
 11) puu raiumine on põhjendamatu, põhjus on märkimata või ebapiisav.

 (2) Raieloa andmisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.

§ 6.  Raieloa vormistamine

 (1) Raieloas peavad olema ära toodud:
 1) raieloa saaja nimi ja isiku- või registrikood;
 2) raiumisele kuuluvate puude liik, arv ja asukoht;
 3) raie põhjus;
 4) raiutava materjali käitlemisviis;
 5) raieloa kehtivusaeg;
 6) raiumise lisatingimused ja nende täitmise tähtaeg, sh asendusistutuse kohustuse rakendamine.

 (2) Raieluba vormistatakse kahes eksemplaris kirjalikult spetsiaalsel vormil (lisa 2), millest üks eksemplar väljastatakse taotlejale ja teine eksemplar jääb linnavalitsuse majandusüksusesse.

 (3) Esitatud taotlused ja väljastatud load registreeritakse.

§ 7.  Puude raiumine eriolukorras

 (1) Tuulemurd ja mahalangenud puu, mis võib olla ohtlik inimestele või põhjustada kahju varale või takistada liiklust, loetakse eriolukorraks, mille puhul raieloa vormistamine ei ole vajalik.

 (2) Maaomanik, valdaja või volitatud isik teatab spetsialistile maha kukkunud või ohtlike puude arvu, liigid, diameetrid ja täpse asukoha esimesel võimalusel avastamise hetkest.

 (3) Spetsialist fikseerib korra § 8 lg 1 nimetatud puu likvideerimise, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust kirjeldatule.


III. RAIELOA VÄLJASTAMISE KÕRVALTINGIMUSED

§ 8.  Asendusistutuse tingimused

 (1) Kui linnavalitsuse majandusüksus ei otsusta teisiti, tehakse võimaluse korral asendusistutus endises asukohas või selle läheduses.

 (2) Asendusistutuse kohustuse saaja tagab kõigile raieloas nõutud asendatud puudele vajalikud kasvutingimused.

 (3) Asendusistutuse kohustuse täitmist kontrollib spetsialist kahe nädala jooksul pärast istutuse teostamise tähtaega.

 (4) Kui asendatud puu hävib kahe aasta jooksul istutuse fikseerimisest spetsialisti poolt, on linnavalitsusel õigus nõuda samaväärse asenduspuu istutamist.


IV. PUU HOOLDUSLÕIKUSLOA TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

§ 9.  Hoolduslõikusloa taotlemine

 (1) Hoolduslõikusluba võib taotleda:
 1) puu kasvukoha kinnistu omanik(ud) või omaniku (-e) esindaja volituse alusel;
 2) isik, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata;
 3) isik, kellel on põhjendatud huvi puu hooldusraieks (sh raie tegelik teostaja või tehnovõrkude valdaja). Sel juhul peab taotlusel olema lisatud maaomaniku või isiku, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata, nõusolek või volitus;
 4) erastatava maa korral maa erastaja;
 5) linna omandis oleval maal lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel;
 6) riigi omandis oleval maal, kui riik ei ole valmis vastavat taotlust esitama, seaduse või lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel.

 (2) Hoolduslõikusloa taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus (lisa 1), milles märgitakse järgmised andmed:
 1) andmed taotleja kohta (nimi, elu- või asukoha aadress, isikukood või registrikood, kontakttelefon, olemasolul faks ja e-posti aadress, volitatud esindaja andmed);
 2) andmed maa omaniku või isiku, kes maad tegelikult kasutab, kui see on kinnistamata, kohta;
 3) hooldatava puu asukoht, liik ja arv;
 4) soovitav tegevus (tüveharude eemaldamine, pügamine vm);
 5) hooldusraie põhjus;
 6) krundi plaan või skemaatiline joonis, millel on näidatud hoolduslõikuse puu;
 7) raiutud materjali käitlemisviis ja käitlemiskoht;
 8) hoolduslõikusloa taotlemisõigust kinnitav teave. Volituse olemasolu korral tuleb lisada volitusi tõendav dokument või selle koopia.

 (3) Hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse vajadusel:
 1) väljavõte koostatava detailplaneeringu või kujundusprojekti asendiplaanist;
 2) Muinsuskaitseameti nõusolek, kui puu asub muinsuskaitsealal, kinnismälestisel või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis;
 3) maakonna keskkonnateenistuse nõusolek, kui puu asub vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatud veekaitsevööndis või muus erikaitserežiimiga piirkonnas;
 4) maakonna keskkonnateenistuse nõusolek, kui puu asub kaitstaval loodusobjektil, on kaitstav looduse üksikobjekt või asub kaitstava looduse üksikobjekti kaitseks määratud piiranguvööndis;
 5) naaberkinnistute omanike nõusolekud (koos nimede ja kontaktandmetega), kui puu kasvab kinnistu piiril;
 6) korteri-, elamuühistu või elanike üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui hoolduslõikuse õigust taotletakse elamu territooriumil olevale puule.

 (4) Hoolduslõikusluba saab taotleda:
 1) kui puu on kahjustatud, teisi puid ohustavalt haige, kuivanud või murdumisohtlik;
 2) kui puu kasvab hoonele lähemal kui kolm meetrit või kahjustab hoone välispinda;
 3) maastiku väärtuse tõstmise eesmärgil;
 4) liiklusohutuse tõstmise eesmärgil;
 5) kehtestatud detailplaneeringu või kinnitatud ehitus- või haljastusprojekti elluviimiseks;
 6) kui puu takistab linnahaljastuse seisukohalt väärtuslikumate puude kasvu;
 7) muudel põhjendatud juhtudel.

 (5) Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda:
 1) kui hoolduslõikus on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuslikkuse puudumise korral projekteerimistingimustes;
 2) kui hoolduslõikus on ettenähtud kooskõlastatud kujundusprojektis;
 3) tuuleheite või tormimurru korral rebenenud või murdunud okstega või ohtlikuks muutunud puule;
 4) kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks ja linna puuhooldusspetsialistidelt tellitud puude hoolduslõikuseks linna hooldusalal.

§ 10.  Hoolduslõikusloa väljastamine

 (1) Hoolduslõikusloa andmise menetlemise käigus spetsialist:
 1) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
 2) registreerib nõuetekohase taotluse;
 3) teostab looduses puu ülevaatuse, mida taotleja soovib lõigata.

 (2) Spetsialist otsustab puu hoolduslõikuseks loa andmise ühe kuu jooksul taotluse registreerimisest.

§ 11.  Hoolduslõikusloa väljastamisest keeldumine

 (1) Hoolduslõikusloa andmisest võib keelduda, kui:
 1) lõikuse tagajärjel halveneksid puu kasvutingimused pöördumatult;
 2) taotleja poolt soovitud lõikusmeetod ei sobi konkreetsele puuliigile;
 3) ei ole vegetatsiooniperioodist lähtudes õige aeg puu hoolduslõikuseks;
 4) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on kantud linna väärtuslike puude nimekirja või asub rohevõrgustiku tuumalal või rohekoridoris;
 5) loa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

 (2) Hoolduslõikusloa andmisest keeldumist põhjendatakse kirjalikult.

§ 12.  Hoolduslõikusloa vormistamine

 (1) Spetsialist vormistab puu hoolduslõikuse teostamiseks vajaliku loa kirjalikult lisas 2 toodud vormil. Luba sisaldab linnavalituse poolt väljastatud konkreetseid tingimusi puu hoolduslõikuse meetodi, ulatuse ja lõikamise aja kohta.

 (2) Kui ühes asukohas taotletakse nii raiet kui hoolduslõikust võib hoolduslõikuse lubamine olla vormistatud raieloas lisatingimusena.

 (3) Hoolduslõikusluba antakse ühekordseks lõikuseks, loa tähtaja määrab spetsialist.


V. NÕUDED PUUDE RAIUMISELE JA HOOLDUSLÕIKUSELE

§ 13.  Puude raiumine ja heakord raiekohal

 (1) Raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha puhastamise eest vastutab raieloa saaja. Raie teostamisel ei tohi kahjustada keskkonda.

 (2) Raietööga seotud kulud katab raieloa saaja.

 (3) Raieloa saaja on kohustatud kaitsma teistele isikutele kuuluvaid ehitisi ja tehnovõrke ning vältima kahju tekitamist kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.

 (4) Avalikus kasutuses oleval raiekohal tuleb töö teostada nii, et ei takistataks jalakäijate ja sõidukite liiklust. Raiekoht peab olema ümbritsetud ohupiirdega ja tähistatud liikluskorraldusvahenditega. Ala tuleb koristada ja heakorrastada 48 tunni jooksul.

 (5) Tööde teostamisel tuleb kinni pidada Kiviõli linna heakorraeeskirja nõuetest.

 (6) Järelevalvet raielubadega teostatud tööde üle teostab linnavalitsuse majandusüksus.

 (7) Raiekoha korrastamata jätmisel teeb spetsialist raieloa omanikule ettekirjutuse, mille tähtajaks täitmata jätmisel võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.


VI. RAIE- VÕI HOOLDUSLÕIKUSLOA AJUTINE PEATAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

§ 14.  Raie- või hoolduslõikusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Linnavalitsusel on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada juhul kui:
 1) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) rikutakse loa tingimusi;
 3) raiutakse raie loale mitte kantud puid;
 4) lõigatakse hoolduslõikusloale mitte kantud puid;
 5) rikutakse raierahu perioodi.

 (2) Raieloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult.

 (3) Loa peatamise puhul teavitatakse taotlejat loa peatamise kestusest.


VII. JÄRELEVALVE PUU RAIE JA HOOLDUSLÕIKUSE ÜLE

§ 15.  Järelevalve teostaja

  Järelevalvet käesoleva korra ja selle alusel väljastatud lubade täitmise üle teostab linnavalitsuse spetsialist vastavalt oma pädevusele.


VIII. VASTUTUS

§ 16.  Vastutus ja menetlus

 (1) Käesoleva korra rikkuja kannab vastutust looduskaitseseaduse §-s 73 tiheasustusalade puude ebaseadusliku raie kohta sätestatu põhjal.

 (2) Korra rikkumise menetlus toimub looduskaitseseaduse § 75 alusel vastavalt karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätetele.


IX. JÕUSTUMINE

§ 17.  Määrus jõustub 18. septembril 2008. a.

Maksim Danilov
Volikogu esimees

Lisa 1 Raieloa taotluse vorm

Lisa 2 Raieloa vorm