Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri
Vastu võetud 16.08.2018 nr 48
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab koerte, kasside ja teiste lemmikloomade (edaspidi ka loom) pidamise nõuded Põltsamaa valla haldusterritooriumil.
(2) Määrus on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi loomaomanik), kelle omandis või valduses on loom või kes tegeleb looma pidamisega ning vastutab looma eest rendi või muu õigussuhte alusel looma omanikuga (edaspidi loomapidaja).
(3) Looma ja põllumajanduslooma pidamisel lähtutakse headest tavadest, loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, korrakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast määrusest.
§ 2. Mõisted
(1) Määruse tähenduses määratletakse Põltsamaa Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse vallavanema käskkirjaga või ametijuhendiga.
(2) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) loom – imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu;
2) lemmikloom – inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet;
3) hulkuv loom – märgistamata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi;
4) registreerimine – Põltsamaa valla haldusterritooriumil asuvate lemmikloomade registrisse kandmine;
5) avalik koht – üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa;
6) üldkasutatav koht – vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk;
7) häirimine – kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi segav tegevus;
8) ohustamine – lemmikloomapidaja tegevus või tegevusetus, millega seatakse ohtu teiste inimeste elu, tervis või vara või teiste loomade elu ja tervis;
9) varjupaik – hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud koht;
10) varjupaiga pidaja – hulkuvate lemmikloomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning lemmikloomade hukkamist korraldav kohaliku omavalitsuse partner.
11) tunnusmärk – veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiip või tätoveering, mis võimaldaks välja selgitada lahtipääsenud looma omaniku.
§ 3. Looma pidamine ja hoidmine
(1) Looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
(2) Koera pidamisel õues tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on loomapidaja kohustatud paigaldama territooriumi sissepääsu juurde nähtavale kohale sildi, mis teavitab sisenejaid koera olemasolust. Loomapidaja peab tagama ametiülesandeid täitva isiku ohutu pääsemise territooriumile. Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti.
(3) Loomaomanik on kohustatud kindlustama tunnusmärgi olemasolu koeral või kassil. Täiendavat tunnusmärki võib kasutada kaelarihmal või muul moel, mis võimaldaks välja selgitada lahtipääsenud looma omaniku.
(4) Avalikku kohta pääsemise võimalusega territooriumil võib pidada üksnes vaktsineeritud, nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud ning steriliseeritud/kastreeritud kassi.
(5) Loomaomanik peab tagama loomale liigikohased pidamistingimused vastavalt loomakaitseseadusele ja põllumajandusministri 24. juuli 2008 määrusele nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“.
(6) Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi. Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui looma kasutatakse õigusvastase tegevuse takistamiseks.
(7) Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu.
(8) Kaasomandis olevas korteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides on loomapidaja kohustatud järgima korteriomanike kokkuleppeid, korteriühistu või selle haldaja kehtestatud korda ja avalikku korda.
(9) Kui loomapidajaks on juriidiline isik, on tal kohustus määrata looma heaolu eest vastutav isik.
(10) Loomaomanik peab välistama looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise.
§ 4. Loomaga avalikus kohas viibimine
(1) Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel ka suukorvis, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Jalutusrihmaga ohjamata võib koeraga avalikus kohas viibida koerte treenimisaladel ning inimasustusest eemalasuvates kohtades, kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada. Koeral on lubatud jalutusrihmata viibida avalikus kohas vaid teenistusülesannete täitmisel.
(2) Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on süles või kandmisvahendis.
(3) Kasse on lubatud ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta looma tervist ja on põgenemiskindel.
(4) Koera tohib jätta lahtipääsemist välistaval moel kinniseotult hoone juurde ajaks, mil loomapidaja viibib selle hoone ruumides, kui seejuures ei ohustata avalikku korda, teisi isikuid, liiklust ning koera tervist ja loomapidaja eemalviibimine jääb mõistliku aja piiridesse, kuid mitte kauemaks kui pool tundi.
(5) Loomapidaja ei või loomaga viibida avalikus kohas, kuhu on paigutatud vastav loomaga viibimist keelav märk.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 5 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera kohta.
§ 5. Loomapidaja kohustused
(1) Loomapidaja on kohustatud:
1) tagama looma märgistamise tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga või tätoveeringuga;
2) tagama looma registreerimise lemmikloomade registris;
3) tagama loomale liigikohased pidamistingimused ja piisavas koguses vett ja toitu;
4) järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koheselt koristama looma poolt tekitatud reostuse avalikus kohas, kaasa arvatud korterelamu trepikojas;
5) võtma tarvitusele meetmed välistamaks looma ärajooksmist ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalust;
6) looma kadumisel viivitamata korraldama looma otsimist ning teavitama looma kadumisest lemmiklooma registri registripidajat ja varjupaika;
7) looma teadmata põhjusel hukkumisel pöörduma veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks;
8) inimest või teist looma hammustanud loomast koheselt teatama veterinaarasutusse;
9) laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse looma ja hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti poolt määratud tähtajal. Loomapidaja on kohustatud pädeva ametiisiku nõudmisel esitama talle vaktsineerimist kinnitava tõendi;
10) teavitama lemmiklooma registri registripidajat registreeritud looma omaniku vahetumisest või esitama asjakohased andmed registriandmete muutmiseks, sh hukkunud või surnud looma registrist kustutamiseks.
(2) Loomapidajal on keelatud:
1) lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriumi;
2) viibida loomaga rahvakogunemistel ja avalikel üritustel, v.a selleks ettenähtud kohtades;
3) viibida avalikus kohas nakkusohtlikult haige loomaga;
4) ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades;
5) puhkealadele, terviseradadele ja valla haldusterritooriumil kindlaks määratud spordiks vajalikul maa-alal loomade kaasavõtmine, välja arvatud erieeskirjadega ettenähtud juhtudel;
6) müüa registreerimata koera või kassi.
§ 6. Hulkuvad loomad
(1) Hulkuvate loomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning loomade hukkamist korraldab varjupaiga pidaja.
(2) Hulkuvad loomad püütakse kinni omaniku kindlakstegemiseks ja omanikule tagastamiseks. Varjupaiga pidaja on hulkuva looma kinnipüüdmisel kohustatud kontrollima looma märgistust loomapidaja kindlakstegemiseks. Kui märgistuse abil on võimalik loomapidaja kindlaks teha või kui varjupaiga pidajale on loomapidaja teada, siis on ta kohustatud viivitamata teatama loomapidajale looma leidmisest. Kui loomapidajat ei ole võimalik kindlaks teha, loomaomanikuga ei ole võimalik kontakteeruda või kui identifitseeritud looma ei ole võimalik loomaomanikule kohe tagastada, siis toimetatakse loom varjupaika.
(3) Hulkuva looma püüdmise ja varjupaika toimetamise kulud tasub loomapidaja.
(4) Hulkuva looma pikemaajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning samaaegselt alalise võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides käsitletakse loomapidamisena ja sellega tegelevale isikule laienevad loomakaitseseadusega ja käesoleva määrusega loomapidajale pandud kohustused. Nimetatud kohustusi ei teki, kui isik on ametiasutust hulkuvast loomast teavitanud.
(5) Hulkuvaks lemmikloomaks ei loeta jahikoera, kes on jahil. Juhul, kui jahikoer tekitab teistele inimestele või nende varale või teistele lemmikloomadele kahju, kannab omanik selle eest täit vastutust.
§ 7. Järelevalve ja vastutus
(1) Loomapidaja kannab vastutust oma looma tekitatud varalise kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral.
(2) Määruse rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi.
(3) Järelevalvet määruse täitmise üle teostavad vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele.
§ 8. Määruste kehtetuks tunnistamine
Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
1) Põltsamaa Linnavolikogu 17. veebruari 2003 määrus nr 14 „Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine“;
2) Põltsamaa Vallavolikogu 29. mai 2003 määrus nr 22 „Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine“;
3) Pajusi Vallavolikogu 19. septembri 2002 määrus nr 52 „Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine“.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Andres Vään
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter