Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Kalmistu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.08.2019, 1

Kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.08.2019 nr 13
jõustumine 01.10.2019

Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 ja lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.   Üldsätted

  Käesolev eeskiri reguleerib Põhja-Pärnumaa valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil asuvate valla omandis olevate kalmistute (Vändra vana kalmistu, Vändra uus kalmistu, Jaagupi-Uduvere kalmistu, Kaansoo kalmistu, Kergu (EAÕ) kalmistu ja Kergu kalmistu) haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kalmistu haldajatele, kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
  2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
  4) kalmistu haldaja – kalmistu haldamist vahetult teostav füüsiline või juriidiline isik;
  5) hauaplatsi kasutaja – isik, kelle matmiskoha kasutamise õigus tuleneb lepingust;
  6) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
  7) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant vms);
  8) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
  9) kalmisturegister - hauaplatside ja nende kasutajate vallasisene või üle-eestiline andmekogu.

§ 3.   Kalmistute haldamine

  (1) Kalmistu haldamist teostab Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) koosseisus ettenähtud töötaja või vallavalitsuse poolt kalmistu haldaja leidmiseks korraldatud hanke teel leitud isik.

  (2) Kalmistu haldaja põhiülesandeks on vastavalt sõlmitud lepingutele tagada kalmistu heakord ja korraldada kalmistu kasutamist, sh hauaplatside eraldamist ja hauaplatside üle arvestuse pidamist, kalmistuplaani pidamist, jäätmehoolduse korraldamist, andmete kalmisturegistrisse esitamist, kasutajate ning matmiskohtade arvele võtmist ning kalmistuga seotud teistest õigusaktidest tulenevaid ja kalmistu haldamiseks vajalikke ülesandeid.

  (3) Vallavalitsusel on õigus vallaeelarves rahaliste vahendite olemasolul liituda kalmistute kaupa etapiviisiliselt või ühe korraga üle-eestilise kalmistute andmekoguga HAUDI viies selleks ellu vajalikud ettevalmistavad tegevused.

§ 4.   Nõuded kalmistule

  (1) Kalmistu maa-ala peab olema piiritletud.

  (2) Kalmistu sissekäigu juures peab olema teadetetahvel, kuhu on paigutatud kalmistu kasutamise eeskiri, kalmistu plaan, millel on ära näidatud kabelid, kvartalid, teed, veevõtukoht, jäätmemahutid ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised.

  (3) Teadetetahvlile pannakse välja kalmistu haldaja kontaktandmed (aadress, telefon), teenuste loetelu ja hinnakiri ning käesolev eeskiri.

  (4) Kalmistu territooriumil peavad olema tähistatud jäätmekonteinerid ning kohad biolagunevate jäätmete kogumiseks. Samuti tagatud võimalus kasutada üldises kasutuses olevaid matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikke tööriistu ja vahendeid.

§ 5.   Kalmistu kasutamise nõuded

  (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

  (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
  1) kahjustada hooneid, veevõtukohta, hauaplatse, hauakohti, hauapiirdeid, hauatähiseid ja -rajatisi;
  2) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning ilma raieloata raiuda puid;
  3) istutada kalmistu haldaja nõusolekuta puid ja põõsaid väljapoole hauaplatse;
  4) panna maha jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid (sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohti);
  5) tuua kalmistu jäätmete mahapaneku kohtadesse ja konteineritesse olmejäätmeid;
  6) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
  7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
  8) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
  9) teha lõket;
  10) viibida rihmastamata koertega;
  11) matta loomi;
  12) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

  (3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

  (4) Hauaplatsi omavolilisel laiendamisel peab platsi kasutaja taastama selle endistesse piiridesse.

2. peatükk HAUAPLATS 

§ 6.   Hauaplatsi suurus

  (1) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.

  (2) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või mitmekohaline hauaplats (nn pereplats).

  (3) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
  1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25x2,50 m;
  2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50x2,50 m;
  3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75x2,50 m jne.

  (4) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on üldjuhul 1,0x1,0 m.

§ 7.   Hauaplatsi eraldamine ja hauaplatsi kasutamise leping

  (1) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping).

  (2) Hauaplatsi kasutusleping sõlmitakse tähtajatuna.

  (3) Hauaplatsi looduses eraldamisel ja platsi kujundamisel tuleb arvestada, et säiliks juurdepääs teistele piirnevatele hauaplatsidele.

  (4) Kasutuslepingus on järgmised andmed:
  1) hauaplatsi valdaja nimi, isikukood, kontaktandmed (aadress, telefoni nr, e-posti aadress);
  2) lepingu sõlmimise kuupäev;
  3) hauaplatsi asukoht kalmistul (kvartali number, hauaplatsi number);
  4) hauaplatsi suurus (mitme hauakohaga);
  5) andmed, kes ja millal on platsile maetud;
  6) matja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta;
  7) kalmistu haldamisteenust osutava isiku andmed (nimi, registrikood, kontaktandmed).

§ 8.   Hauaplatsi lepingu üleandmine ja üleminek

  (1) Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmija võib lepingu üle anda kolmandale isikule. Lepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult.

  (2) Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmija surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda matmisplatsi lepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Lepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja nimele maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud surmatõendi või selle ärakirja esitamisel.

3. peatükk MATMINE 

§ 9.   Matmise korraldamine

  (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus.

  (2) Tuhk maetakse hauaplatsile urniga.

  (3) Matmine toimub surmatõendi alusel. Surnult sündinu ja tuvastamata surnu maetakse surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistu haldaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist.

  (4) Kõik matmised tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist. Registreeringus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatõendi või surmateatise number, selle väljaandja ja väljaandmise aeg, samuti andmed matja, matmise korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta.

  (5) Matmine toimub ainult valgel ajal.

§ 10.   Matmine hauaplatsile

  (1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja või matja. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.

  (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

  (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2 m.

  (4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.

  (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

  (6) Haua kaevamise ja matmise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja või kokkuleppel haldaja vastavalt viimase poolt kehtestatud hinnakirjale hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab haldaja tekitatud kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul.

  (7) Kalmistu haldaja kannab matuse matmisraamatusse, kuhu märgitakse surnu nimi, isikukood, surma kuupäev, matuse kuupäev, hauaplatsi asukoht (kvartali nr ja platsi nr), surmatõendi väljaandja, tõendi number ja kuupäev. Matmisraamatut võib pidada digitaalselt. Digitaalselt peetavast matmisraamatust teha iga aasta jaanuarikuus eelmise aasta kannete väljatrükk.

  (8) Kalmistu haldaja kannab haua kalmistu või kalmistu kvartali plaanile.

§ 11.   Pealematmine

  (1) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale.

  (2) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on kalmistu haldaja poolt kehtestatud kalmistu kasutamise eeskirja kohaselt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav.

  (3) Pealematmise korral tuleb kohapeal säilitada vanad hauatähised või hauarajatised.

  (4) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 12.   Ümbermatmine

  (1) Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale osutajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

  (2) Säilmeid tohib ümber matta liivapinnase puhul mitte varem kui ühe aasta möödumisel ja niiske pinnase puhul mitte varem kui kolme aasta möödumisel matmisest. Säilmete väljakaevamine hauast peab toimuma külmal aastaajal.

4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 13.   Hauaplatsi kujundamine

  (1) Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Hauaplats/hauakoht peab olema tähistatud surnu andmetega (ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surmaaeg) risti, hauaplaadi, ‑-kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

  (3) Hauarajatised peavad olema paigaldatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekkiks varisemisohtu.

  (4) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduse põhimõtteid.

  (5) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside, teede ja kalmistut ümbritseva kiviaia kasutamist ja korrastamist.

  (6) Hauaplatside äärised tuleb paigaldada nii, et külgnevatele platsidele oleks tagatud juurdepääs platside vahele jäetava käiguraja kaudu.

  (7) Hauaplatsil oleva haljastuse valikul eelistada madalaid vorme;

  (8) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu eeskirja tingimusi, edastab haldaja hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise hauaplatsi kasutuslepingus toodud aadressile. Teatises märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

  (9) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

§ 14.   Hauaplatsi hooldamine

  (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
  2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
  3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
  4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
  5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
  6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
  7) hauaplatsi ääre- ja katteplaadid on terved.

  (2) Hauaplatsi kasutajal on õigus tellida matmiskoha hooldus- ja korrashoiutöödega seotud teenuseid vastavate teenuste osutajatega, tasudes teenuse eest ise.

  (3) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud matmiskohtade hooldamist korraldab kalmistu omanik.

5. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE 

§ 15.   Kasutajata hauaplatsi arvelevõtmine

  (1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt käesoleva eeskirja §-le 16.

  (2) Kasutajata hauaplasti võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

§ 16.   Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

  (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
  1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud umbrohi või võsa;
  2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud;
  3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

  (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks võib haldaja ettepanekul vallavalitsus moodustada ajutise komisjoni.

  (3) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
  1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata, ja märgistatakse see sildiga, millel on musta värviga kiri “Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise kasutuslepingus toodud aadressile;
  2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

  (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

  (5) Hooldamata hauaplatsid märgistatakse, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse märgisel oleva tähtaja jooksul võtta ühendus kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja sõlmitud kasutusleping üles öelda.

6. peatükk MÄLESTISED 

§ 17.   Mälestistena kaitse all olevad objektid

  (1) Kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

  (2) Kalmistul võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndit ei kehtestata.

  (3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele

  (4) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (5) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

  (6) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud kalmistud:
  1) Kaansoo kalmistu, registreerimisnumber 28750;
  2) Kergu EAÕ kalmistu, registreerimisnumber 28742;
  3) Jaagupi-Uduvere kalmistu, registreerimisnumber 28740;
  4) Vändra vana kalmistu, registreerimisnumber 8355.

  (7) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud matmiskohad:
  1) Vändra vanal kalmistu Mihkel Lüdigi (1880-1953) haud;
  2) Vändra vanal kalmistul Lilli (Caroline) Suburgi (1841-1923) haud.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 18.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Kalmistu eeskirja vahetut täitmist kontrollib kalmistu haldaja. Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel kalmistu haldaja ettepanekul õigus teha ettekirjutus.

  (2) Ettekirjutuse mittetäitmisel võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Rakendussätted

  (1) Senistel hauaplatside kasutajatel, st isikutel, kes on käesoleva eeskirja jõustumiseni hauaplatsi kasutanud, on kohustus vormistada kalmistu haldaja juures hauaplatsi kasutamise õigus ja sõlmida kasutusleping viie aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist.

  (2) Hauaplatsi kasutamise lepingu töötab välja vallavalitsuse majandusosakond.

  (3) Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Vändra Alevivolikogu 9.08.2010 määrus nr 15 „Kalmistu kasutamise eeskiri” (RT IV, 21.11.2013, 11);
  2) Halinga Vallavolikogu 26.09.2012 määrus nr 20 „Halinga valla kalmistu kasutamise eeskiri“ (RT IV, 28.09.2012, 29).

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a.

Ülle Vapper
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json