Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Tõlliste valla põhimäärus

Sisukord

Tõlliste valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Tõlliste Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.09.2013, 11

Tõlliste valla põhimäärus

Vastu võetud 23.09.2013 nr 15

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2, § 22 lõike 1 punktide 9 ja 35 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tõlliste valla põhimääruse eesmärk

  Tõlliste valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, vallavalitsuse hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord, vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2.  Tõlliste valla omavalitsusorganid

  Tõlliste valla omavalitsusorganid on Tõlliste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Tõlliste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.  Tõlliste valla sümbolid

 (1) Tõlliste valla sümbolid on vapp ja lipp (Lisa).

 (2) Tõlliste valla vapil on punasel müüritud kilbil hõbedane ülalt laineline palk, milles on kolm heraldilist kuuseoksa. Müüritis viitab Tõlliste nime keskaegsele algvormile (Tellitz) ja osutab paiga hilisemalegi tuntusele tellisetegemisel. Laineline palk tähistab Emajõge, kuuseoksad märgivad metsa ja jahimajandust. Kilbi punane värvus sümboliseerib Tõlliste valla mail aegade jooksul peetud rohkeid heitlusi. Must, hõbe ja punane on ka Tsistertslaste ordu värvid. Selle ordu Kärkna kloostrile kuulus Tõlliste keskajal.

 (3) Tõlliste valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalsuurus on 105 X 105 cm.

§ 4.  Vapi ja lipu kasutamine

 (1) Vappi kasutatakse:
 1) kujundus- ja turvaelemendina volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel;
 2) valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel;
 3) valla hoonetel ja piiritähistel;
 4) üritusi ja projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Tõlliste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (2) Valla lipp heisatakse:
 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;
 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel.

 (3) Tõlliste valla elanikel on õigus heisata lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.

 (4) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi ja lipu kasutamine vallavalitsuse loal.

 (5) Vappi ja lippu ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 5.  Tõlliste valla tunnustusavaldused

 (1) Vald avaldab tunnustust Tõlliste valla teenete- või aumärgi ning tänukirja andmisega.

 (2) Tõlliste valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule vallale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

 (3) Tõlliste valla aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab vallavalitsus.

 (4) Tõlliste valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

 (5) Teenetemärgi ja aumärgi saajate nimed kantakse Tõlliste valla auraamatusse.

 (6) Tõlliste valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.

§ 6.  Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid

 (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (4) Juurdepääsupiiranguta volikogu otsus (edaspidi otsus) ja vallavalitsuse korraldus (edaspidi korraldus) avalikustatakse valla veebilehel asuvas asutuse dokumendiregistris (edaspidi dokumendiregister). Otsus ja korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või nendes märgitud ajal.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 7.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

§ 8.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 9.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) otsustab volikogu liikme ja vallavanema teenistuslähetusse saatmise;
 6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 7) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogul on aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 10.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedeli.

 (6) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 11.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedeli.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 12.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ning seaduses sätestatud juhtudel teised isikud.

 (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

 (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise ja uue liikme komisjoni koosseisu kinnitamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (5) Alatise komisjoni tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

§ 13.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused tehakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aeg ja päevakord tehakse komisjoni liikmetele ja kutsutavatele teatavaks vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjonil on õigus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees korraldab eelnõude saatmise komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt 24 tundi enne komisjoni koosoleku algust.

 (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

 (7) Protokoll esitatakse kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest valla kantseleile. Protokoll, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, avalikustatakse dokumendiregistris.

 (8) Komisjoni otsused on omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

§ 14.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) komisjoni töövaldkonda puudutavate volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 15.  Asjade menetlemine komisjonis

 (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus ja vallavanem esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtiva komisjoni esimehele hiljemalt kaks nädalat enne volikogu istungit. Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt üks nädal enne volikogu istungit. Eelnimetatud tähtaeg ja juhtiva komisjoni poolt muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel.

 (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

§ 16.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kolmel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.

 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjonile uus aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 17.  Komisjoni aruandlus

  Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

§ 18.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (2) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne valla majandusaasta aruande kinnitamist. Volikogu ülesandel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal.

 (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist;
 2) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste ja kohaliku omavalituse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust.

 (4) Revisjonikomisjonil on revideerimise käigus õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorra eeskirju ja teisi asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja revideeritud asutuste juhte.

 (7) Revisjonikomisjon esitab enne valla majandusaasta aruande kinnitamist volikogule aruande revideerimise tulemuste kohta ning märkused ja ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

§ 19.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus. Juulis ja augustis reeglina istungeid ei toimu.

 (3) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist dokumendiregistris.

 (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

 (5) Volikogu istung kestab kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (6) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.

§ 20.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele kirjalikult teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Istungi materjalid võib teha kättesaadavaks valla veebilehel.

 (2) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 27.

 (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
 1) volikogu liikmed;
 2) vallavanem;
 3) vallavalitsus;
 4) vallavolikogu ja –valitsuse komisjonid.

§ 21.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.

 (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.

 (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

 (6) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 22.  Salajane hääletamine

 (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a põhimääruse § 10 lõikes 4 toodud juhul) moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedelid.

 (3) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (4) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

§ 23.  Volikogu töökeel

 (1) Volikogu istungi töökeel on eesti keel.

 (2) Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar. Tõlke kulud katab isik, kelle taotlusel tõlge tehakse.

§ 24.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit istungil osalev volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

 (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) kutsutud külalistest teatamine;
 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

 (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamistest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

 (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;
 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale.
 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;
 9) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega;
 11) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.

 (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

 (6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (7) Kui istungi päevakorras on vallale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast.

 (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel.

 (9) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 25.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (3) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul arvates istungi toimumisest ja avalikustatakse dokumendiregistris.

 (4) Istungi võib salvestada. Salvestist säilitatakse kuus kuud.

§ 26.  Volikogu õigusaktide algatamise õigus

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu komisjonil;
 2) volikogu liikmel;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 27.  Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse kas paberkandjal või digitaalselt allkirjastatult hiljemalt neli nädalat enne istungi algust.
Õigusakti eelnõu registreeritakse dokumendiregistris ja edastatakse volikogu esimehele. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid õigusakte on vaja õigusakti vastuvõtmisel muuta või kehtetuks tunnistada;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus;
 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 6) eelnõu esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev.

 (2) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

 (3) Esitatud õigusakti menetlemiseks määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest juhtiva komisjoni. Eelnõu edastatakse komisjoni esimehele elektrooniliselt. Juhul kui juhtivkomisjoni rolli täidab vallavalitsus, loetakse komisjoni esimeheks vallavanem.

 (4) Õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, antakse järgmisele lugemisele uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (5) Õigusakti eelnõu koostaja nimetab volikogu istungile ettekandja. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

4. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 28.  Vallavalitsus ja selle koosseis

 (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

 (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

 (3) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.

 (4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.

 (5) Vallavanema ja palgalise vallavalitsuse liikme ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.

§ 29.  Vallavanema pädevus ja ülesanded

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab vallavalitsuse liikmete ja teiste talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja liikme ametist vabastamiseks;
 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;
 8) täidab muid talle seaduste ja õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanema äraolekul toimub vallavanema asendamine vallavanema käskkirja alusel.

§ 30.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedeli.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (7) Protokoll kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 31.  Vallavalitsuse liikmete kinnitamine

 (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana hiljemalt ühe kuu jooksul volituse saamise päevast.

 (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub volikogu poolthäälte enamusega nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Juhul, kui volikogu ei kinnita vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse koosseisu, esitab vallavanem uue ettepaneku hiljemalt järgneva kuu aja jooksul.

 (3) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse liikmeid nelja kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates, on volikogu tegutsemisvõimetu.

 (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks.

 (5) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

§ 32.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.

§ 33.  Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  Vallavalitsusele esitatav õigusakti eelnõu peab olema:
 1) normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;
 2) selle sisu ja pealkiri peavad olema vastavuses;
 3) õigusakti põhjenduses peab olema ära toodud õigusakti andmise õiguslik ja faktiline alus.

§ 34.  Vallavalitsuse istungi ettevalmistamine ja läbiviimine

 (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vallavalitsuse poolt määratud ajal. Juulikuus reeglina istungit ei toimu.

 (2) Küsimusi vallavalitsuse istungi päevakorda esitavad vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu- ja vallavalitsuse komisjonid ning valla elanikud seaduses sätestatud korras.

 (3) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda esitab küsimuse algataja nõuetekohase õigusakti eelnõu trükituna koos vastavate lisadega vallasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist.

 (4) Vallasekretäril on õigus eelnõu koos põhjendusega esitajale tagastada, kui see on vastuolus seadusega, ei ole piisavalt motiveeritud või sisaldab ebatäpseid andmeid.

 (5) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul käskkirjaga vallavanema asendajaks määratud isik. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (6) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest eelnevalt vallasekretäri.

 (7) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

 (8) Kui õigusakti eelnõu esitanud ametnikul ei ole võimalik vallavalitsuse istungist osa võtta ja tema ülesandeid ei ole pandud teisele ametnikule, siis päevakorrapunkti, mille ettekandjaks on eelnõu esitaja, ei arutata.

 (9) Vallavalitsusel on õigus võtta vastu otsuseid istungit kokku kutsumata. Vallasekretär saadab vallavanema määratud eelnõud vallavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul vallavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha.

 (10) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

 (11) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

§ 35.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Juurdepääsupiiranguta komisjoni koosoleku protokoll avalikustatakse dokumendiregistris hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut.

5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 

§ 36.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

 (2) Arengukava peab olema kooskõlas valla üldplaneeringuga ja kohustuslike valdkondlike arengukavadega.

 (3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks.

 (4) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.

§ 37.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
 2) eelarve tulud ja kulud peavad olema esitatud nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas;
 4) eelarve hõlmab kindla perioodi - eelarveaasta - tulusid ja kulusid;
 5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja tehakse sealt ülekandeid kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks.

 (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.

 (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

6. peatükk VALLA AMETIASUTUS JA VALLA AMETIASUTUSE HALLATAV ASUTUS 

§ 38.  Ametiasutus

 (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

§ 39.  Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis

 (1) Tõlliste valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.

 (2) Vallavalitsusel on õigus teha muudatusi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires ja vallavalitsuse reservfondi arvel.

§ 40.  Sotsiaalsed garantiid

 (1) Teenistujatele makstakse järgmisi hüvitisi:
 1) hüvitis vanaduspensionile siirdumisel;
 2) hüvitis teenistusest vabastamisel;
 3) hüvitus volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isiku ametist vabastamisel.

 (2) Teenistuja vanaduspensionile siirdumisel makstakse teenistujale hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud asutuses viimased kümme aastat.

 (3) Teenistusest vabastamisel (koondamine, ettenägematute asjaolude ilmnemine, teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu) makstakse teenistujale hüvitist lisaks seaduses sätestatule:
 1) kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud asutuses viimased 5 kuni 10 aastat;
 2) nelja kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud asutuses viimased 10 kuni 15 aastat;
 3) kuue kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud asutuses viimased 15 ja enam aastat.

 (4) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal neli kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega.
Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva lõike punktis 2 toodud juhul) või valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

 (5) Hüvitist, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul makstakse teenistujale vallavanema käskkirja alusel.

§ 41.  Vallavalitsuse hallatav asutus

 (1) Volikogu võib asutada vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi hallatav asutus), mille ülesandeks on vallale vajaliku teenuse osutamine.

 (2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

 (3) Hallatava asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Hallatavate asutuste ümberkorraldamine seisneb kas hallatavate asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

 (4) Hallatavate asutuste ümberkorraldamist korraldab vallavalitsus.

 (5) Hallatava asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (6) Hallatava asutuse tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus.

§ 42.  Vallavalitsuse hallatava asutuse tegevuse alused

 (1) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

 (2) Hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse:
 1) hallatava asutuse nimi;
 2) tegevusvaldkond ja ülesanded;
 3) juhtimise põhimõtted;
 4) vajadusel muud tingimused.

 (3) Kui nõuded hallatava asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

 (4) Hallatavat asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Hallatava asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.

 (5) Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.

7. peatükk VÄLISSUHTED 

§ 43.  Välissuhted

 (1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Tõlliste valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

 (2) Tõlliste valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus.

 (3) Tõlliste valla sõprusomavalitsustega lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 

§ 44.  Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil, välja arvatud seadusest tulenevad muudatused. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 45.  Volikogu määruse kehtetuks tunnistamine

  Tõlliste Vallavolikogu 21. augusti 2003. a määrusega nr 10 kinnitatud „Tõlliste valla põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 46.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tõnu Sõrmus
Volikogu esimees

Lisa Tõlliste valla vapp ja lipp