Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jäätmehoolduseeskiri

Jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:Määrus jõustub 2022. aastal eeskirja §-s 8 nimetatud veopiirkondade osas läbiviidava riigihanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingute jõustumisel
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT IV, 28.09.2021, 1

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 16.09.2021 nr 12

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega (edaspidi eeskiri) reguleeritakse jäätmehoolduse korraldust Pärnu linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine, mille saavutamise üheks meetmeks on keskkonnasäästlik korraldatud jäätmevedu.

  (3) Jäätmehooldust ja selle arendamist korraldab ja kontrollib Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

  (4) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab linnavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

  (5) Eeskirjas kasutatavate mõistete sisustamisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus 

§ 2.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu või taaskasutust.

  (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:
  1) paber ja kartong;
  2) plastid;
  3) metallid;
  4) klaas;
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm pakendid;
  9) puit;
  10) tekstiil;
  11) suurjäätmed;
  12) probleemtoodete jäätmed;
  13) ohtlikud jäätmed.

  (3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmetega segada.

  (4) Keelatud on jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitte ettenähtud kohas. Küttekolletes ja küttekoldevälise tule tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

§ 3.   Jäätmete kogumise ja veo üldnõuded

  (1) Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga.

  (2) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides eeskirja §-s 14 sätestatut.

  (3) Jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide korral.

  (4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, kuhu on keelatud panna muid jäätmeid.

  (5) Ebameeldivalt lõhnavad, kiiresti riknevad ja kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse viisil, et oleks takistatud lõhnade levimine ja mahutite määrdumine.

  (6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
  1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) kuuma tuhka;
  4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  6) kuivkäimlajäätmeid;
  7) kogumiskaevude setteid;
  8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning boilagunevaid köögi-ja sööklajäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete vedu;
  11) probleemtooteid, sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;
  12) nakkust tekitavaid jäätmeid.

  (7) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).

  (8) Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt lõikes 9 sätestatud tingimustele.

  (9) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu toimub kokkuleppel teenuse osutajaga samal päeval.

  (10) Pakendijäätmete kogumismahutitesse võib panna vaid taaskasutuseks sobivaid puhtaid pakendeid.

  (11) Kortermajas tuleb paberit ja kartongi, pakendijäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse.

  (12) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilimine ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

  (13) Paberi ja kartongi mahutisse tohib panna paberit, pappi ja kartongi. Muust materjalist osad ja pakkevahendid (nt kile, teip) tuleb enne kogumismahutisse panemist eemaldada. Tühjad papp- ja kartongkastid tuleb eelnevalt kokku pressida, et vältida kogumismahuti ületäitumist.

  (14) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust komposteeruvast materjalist kotti pakendatult (välja arvatud juhul, kui kogumismahutis on vooderduskott). Biolagunevad jäätmed võib ka komposteerida eeskirja § 22 kohaselt.

§ 4.   Kogumismahutite tühjendamine

  (1) Olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

  (2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
  1) segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, köögi- ja sööklajäätmed vähemalt üks kord nädalas;
  2) korterelamud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vähemalt üks kord nädalas;
  3) eraõiguslikud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed üks kord nelja nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vähemalt üks kord nädalas;
  4) köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid – vähemalt üks kord nädalas;
  5) tiheasustusalal ja tihedalt asustatud hoonestatud alal biolagunevad aia- ja haljastujäätmed komposteeruva kotiga – vastavalt vajadusele.

  (3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus kella 07:00–22:00, tiheasustusalal ja tihedalt asustatud hoonestatud alal ei tohi vedada segaolmejäätmeid pühapäeviti.

§ 5.   Jäätmekäitluse korraldus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Jäätmemahuteid ja -kotte tuleb avalikel üritustel tagada piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Avalike ürituste korraldamisel peab jäätmeid liigiti koguma. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed. Liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata taaskasutusse.

  (4) Avalikel üritustel tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmete tekke vähendamiseks, sh kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse).

§ 6.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmehoolduseeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;
  3) koguma jäätmeid liigiti ja vältima jäätmete segunemist;
  4) omama või rentima piisavas koguses sobivaid jäätmemahuteid;
  5) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana ning vajadusel korrapäraselt puhastama;
  6) tagama veopäeval jäätmemahutite kättesaadavuse;
  7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, v. a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
  8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
  9) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
  10) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale;
  11) andma jäätmed üle jäätmete käitlemise õigust omavale isikule.

  (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

  (3) Lisaks lõikes 1 nimetatud kohustustele on juriidilised isikud kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest.

  (4) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

§ 7.   Kogumismahutitele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab tagama jäätmete kogumise nende levikut takistaval ja haisu ning lekete vältimise viisil.

  (2) Olmejäätmete kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);
  3) erandkorras kuni 60-liitrist kilekotti (v. a ühismahutina) minimaalse tühjendussageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;
  4) biolagunevate aia- ja haljastujäätmete puhul kuni 150 liitriseid komposteeruvaid jäätmekotte. Täidetud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 20 kg.

  (3) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Kogumismahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu.

  (5) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.

  (6) Ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumisel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja linnavalitsusega.

  (7) Kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (8) Suurem kui 1100 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (9) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Värava, jäätmemaja, katusealuse või jäätmemahuti lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

  (10) Jäätmemahuti asukoht ei tohi takistada liiklust ega häirida jalakäijaid.

  (11) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (12) Jäätmevedaja on kohustatud peale kogumismahuti tühjendamist selle paigutama endisesse asukohta.

  (13) Kui kogumismahuti paiknemiskoht või selle ümbrus on prahistatud jäätmevedaja süül, on jäätmevedaja kohustatud selle koristama.

  (14) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond

  (1) Pärnu linna haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja korraldatud jäätmeveoga liitumine Pärnu linna haldusterritooriumil on kohustuslik.

  (2) Veopiirkonnad, kus jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel, on:
  1) veopiirkond 1 – Pärnu jõe paremkaldale jäävad linnaosad (Tammiste, Rääma, Ülejõe, Vana-Pärnu);
  2) veopiirkond 2 – Pärnu jõe vasakkaldale jäävad linnaosad (Raeküla, Papiniidu, Mai, Rannarajoon, Kesklinn);
  3) veopiirkond 3 – Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavallad.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed;
  2) paber ja kartong;
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  5) suurjäätmed.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, avalikes randades, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) avalikud pakendijäätmete kogumiskohad.

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Linnavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja ehk jäätmevedaja leidmiseks riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu kuni viieks aastaks.

  (2) Linnavalitsus annab edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkondades.

  (3) Jäätmekäitluskohtadeks on OÜ Paikre jäätmekäitluskohad sõltuvalt jäätmeliigist Raba tänaval või Põlendmaal. Linnavalitsus võib nimetatud jäätmekäitluskohtade asendamiseks korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus selgitatakse välja riigihanke korras. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest.

  (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v. a võlateadete esitamine), kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

  (3) Jäätmevedaja võib jäätmevaldajale osutada lisateenuseid poolte kokkuleppel. Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab ning mille eest on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenustasu ja lisateenuste hinnakirja muutmine peab olema erakorraline ja põhjendatud.

§ 12.   Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba või kes on ajutiselt ja erakorraliselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva eeskirja kohaselt vabastatud.

§ 13.   Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist (mitteliitunuks lugemist) juhul, kui tema kinnistut ei kasutata või kinnistul ei elata.

  (2) Linnavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks erandkorras ja tähtajaliselt kuni kaheks aastaks.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga mitteliitunuks loetud kalendriaasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et tema mitteliitunuks loetud kinnistul ei ole aasta jooksul elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud viivitamatult teavitama linnavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest.

  (5) Pärnu linna puhtust ja heakorda tagav linnavalitsuse struktuuriüksus (edaspidi teenistus) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust, nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi ning kontrollib esitatud andmete õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal.

  (6) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab teenistus otsusega, kus näidatakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus ja vabastamise kestus.

  (7) Jäätmevedajat teavitatakse veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (8) Mitteliitunuks lugemine on õigus lõpetada, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisega seoses valeandmeid;
  2) mitteliitunuks lugemise tinginud asjaolud on ära langenud;
  3) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust.

§ 14.   Ühismahutite kasutamine

  Eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatud juhul peavad ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitama linnavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, aadressid ja ühismahuti asukoht. Linnavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes sõlmib jäätmevaldaja või jäätmevaldajatega vastavasisulise jäätmeveolepingu.

4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded 

§ 15.   Segaolmejäätmete kogumine

  (1) Segaolmejäätmete kogumine on Pärnu linna territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete kogumisel tuleb jälgida käesoleva eeskirja § 3 lg 6 sätteid.

§ 16.   Paber ja kartong

  Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale. Kui veopiirkonnas on paberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, tuleb paber ja kartong üle anda jäätmevedajale, muul juhul tuleb paber ja kartong viia ise vastavalt tähistatud avalikku paberi ja kartongi konteinerisse või jäätmejaama.

§ 17.   Pakendijäätmed

  (1) Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete kogumismahutisse, viia jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid vedavale isikule. Pakendijäätmete kogumisel tuleb klaaspakendid teistest pakendijäätmetest eraldi koguda ning panna eraldi avalikku pakendijäätmete kogumismahutisse, viia jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid vedavale isikule.

  (2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Klaaspakendit võib mahutisse panna üksnes lahtiselt.

  (3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema puhtad, kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või -organisatsiooni juhendis toodud nõuetele.

  (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant, tuleb jäätmevaldajal tagastada müügikohta või vastuvõtupunkti.

  (5) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse ja selle ümbrusesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 18.   Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

  (1) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress ja kontaktandmed.

  (2) Klaaspakendeid ja muud pakendijäätmeid võib eraldi koguda tekkekohas. Linnavalitsuse igakordsel nõusolekul võib proportsionaalselt vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvastiku arvu. Tekkekohas tuleb klaaspakendid ja muud pakendimaterjali liigid koguda erinevatesse mahutisse.

  (3) Pakendimahuteid võib paigutada ainult kõvale alusele, välja arvatud süvamahutid.

  (4) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (5) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi ja paber- ja kartongpakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega.

  (6) Pakendiettevõtja või -organisatsioon on kohustatud:
  1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad;
  2) tagama, et kaane, luugi vmt abil suletavad mahutid on ohutud ja kergesti avatavad;
  3) vältima mahutite ületäitumist, tagama elanikele pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus või ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole võimalik mahutisse paigutada;
  4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiettevõtja või -organisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendikonteinerid on olnud ületäitunud, korraldama jäätmete koristamise pakendipunktis ja selle vahetus läheduses.

  (7) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt selliselt, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus.

  (8) Kui kogumismahutite tühjendussagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendusega.

§ 19.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

§ 20.   Probleemtooted ja nende jäätmed

  (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest romud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, veeboilerid ja elektroonilised mänguasjad) ja nendest tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumiskohta, jäätmejaama või jäätmepunkti või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.

  (3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või jäätmepunkti, müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või jäätmepunkti või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle kooskõlas seadusega.

§ 21.   Biojäätmed

  (1) Biojäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, toidujäätmed, puulehed, oksad jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida omal kinnistul vastavalt eeskirja § 22 nõuetele, v. a kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui biojäätmeid omal kinnistul eeskirja § 22 kohaselt ei ole võimalik kompostida, tuleb kinnistul tagada biolagunevate jäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut, kuid vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete kogumine on Pärnu linna territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse, millel puudub sees komposteeruv vooderduskott, lahtiselt või pakitult paberist või komposteeruvatesse kottidesse. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud komposteeruva kotiga. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale köögi- ja sööklajäätmete.

  (4) Biojäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.

§ 22.   Biojäätmete kompostimisnõuded

  (1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides või samale omanikule kuuluval kinnistul sama asula piires. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnaloaga jäätmekäitluskohas.

  (2) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (3) Köögi- ja sööklajäätmeid võib tiheasustusalal ja tihedalt asustatud hoonestatud elamualal asuval kinnistul kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (4) Kompostiaun ja komposter peavad paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ja väljaspool sanitaarkaitseala.

  (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale või tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

§ 23.   Jäätmete kogumise nõuded

  (1) Suurjäätmete kogumine on Pärnu linna territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama või jäätmepunkti.

  (3) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või jäätmepunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

  (4) Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või jäätmepunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

  (5) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või jäätmepunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (6) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (7) Kuivkäimlajäätmed ja kogumiskaevu setted tuleb üle anda purgimisõigust omavale ettevõttele

§ 24.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) valdaja on kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt puit, kiletamata paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, kile ja muud plastijäätmed, ohtlikud jäätmed liikide kaupa, korduskasutuseks sobivad materjalid, pakendid, ehitus- ja lammutuspraht ja segaolmejäätmed;
  3) säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase kõvakattega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  6) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
  7) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

  (2) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

  (3) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (4) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, sh värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

  (6) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

§ 25.   Tervishoiujäätmete käitlemise nõuded

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik linna haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmenimistu mõttes tervishoiujäätmed.

  (2) Tervishoiuasutused töötavad välja asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määravad selle eest vastutava isiku.

  (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad-torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) radioaktiivsed jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
  8) eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud jäätmed;
  9) diskreetne paber.

  (4) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud ning kergesti puhastatav.

  (5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat liiki jäätmete jäätmekäitlemise õigust omavale isikule.

  (6) Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (7) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

  (8) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat liiki jäätmete käitlemise õigust omavale isikule.

  (9) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

  (10) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

  (11) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (12) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (sh kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi ja pakkida plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

  (13) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada jäätmete originaalpakendit, millel on asjakohased märgistused.

  (14) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 26.   Jäätmete käitlemise nõuded kalmistul ja avalikes randades

  (1) Linnale kuuluvatel kalmistutel tuleb jäätmeid koguda liigiti vähemalt järgmiste jäätmete lõikes:
  1) segaolmejäätmed;
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed.

  (2) Avalikes randade tuleb koguda vähemalt segaolmejäätmeid. Linna keskrannas tuleb koguda lisaks segaolmejäätmetele ka pakendijäätmeid ja biojäätmeid.

  (3) Kalmistu territooriumile ja avalikesse randadesse ning nendel asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja konteinerite kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu või ranna territooriumi.

5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhooldus 

§ 27.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Linnavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnaloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 28.   Järelevalve teostamine

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus käesolevas eeskirjas ja seaduses sätestatud korras.

  (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb linnavalitsus või seaduse alusel järelevalveasutus.

  (3) Linnavalitsus kontrollib keskkonnaloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.

  (4) Linnavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

§ 29.   Eeskirja rikkumine

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduse sätestatud alustel ning väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 30.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2022. aastal eeskirja §-s 8 nimetatud veopiirkondade osas läbiviidava riigihanke tulemusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingute jõustumisel.

§ 31.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Audru Vallavolikogu määrus 2. juuni 2011 määrus nr 18 „Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
  2) Paikuse Vallavolikogu 21. juuni 2004 määrus nr 11 „Jäätmeveopiirkonna kehtestamine“
  3) Paikuse Vallavolikogu 17. mai 2010 määrus nr 4 „Jäätmehoolduseeskiri“;
  4) Paikuse Vallavolikogu 21. jaanuari 2013 määrus nr 2 „Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“;
  5) Pärnu Linnavolikogu määrus 20. juuni 2013 määrus nr 16 „Jäätmehoolduseeskiri“;
  6) Tõstamaa Vallavolikogu 17. juuni 2011 määrus nr 20 „Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.

Andrei Korobeinik
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json