Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 30.03.2016 nr 6
RT IV, 13.04.2016, 21
jõustumine 16.04.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 16.10.2017 | RT IV, 28.10.2017, 1 | 31.10.2017 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lg 1 punkt 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamise tingimused ja korra (edaspidi „kord“ vastavas käändes) Pöide valla eelarvest isikutele, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Pöide vald, ning sotsiaalhoolekande seaduse sätestatud juhtudel isikutele, kes viibivad Pöide valla haldusterritooriumil.
(2) Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine.
(3) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel arvestatakse isiku tahet.
(4) Sotsiaalhoolekandelise abi määramisel on põhimõtteks inimõiguste järgimine ning isiku vastutus enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest.
(5) Korras reguleerimata juhtudel rakendatakse, haldusmenetluse seaduse, sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.
§ 2. Mõisted
Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) sotsiaaltoetus - toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline hüvitis;
2) sotsiaalteenus - toimetuleku soodustamiseks antav mitterahaline hüvitis;
3) toimetulek - isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
4) taotleja - sotsiaaltoetuse või - teenuse määramiseks pöördunud isik;
5) perekond - samas eluruumis elavad abielus või abieluga sarnanevas suhetes olevad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad ühise majapidamisega isikud;
6) sissetulek - kõik töised sissetulekud ja töist sissetulekut asendavad hüvitised, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse alusel määratud toetused;
7) toetuse määr - volikogu poolt kinnitatud ja toetuse liigiga seotud kindel summa.
2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI TAOTLEMINE JA MENETLEMINE
§ 3. Taotluse esitamine
(1) Sotsiaaltoetuse või - teenuse saamiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Avalduses märgitakse abi vajava isiku nimi, isikukood või sünniaeg, sotsiaalne seisund, elukoht, kontaktandmed, teenuse või toetuse taotlemise põhjus ja lisatakse vajadusel seda tõendavad muud andmed või dokumendid.
(2) Kirjalik avaldus ei ole vajalik koolilõputoetuse, kuulmisnõustamise-, sotsiaaltranspordi - ja päevakeskuse teenuse ning vältimatu abi osutamise puhul.
(3) Käesolevas korras sätestatud sotsiaaltoetuste ( va. toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus) taotluse vormid kinnitab vallavalitsus.
(4) Sotsiaaltöö peaspetsialistil on õigus esitatud andmeid kontrollida ning nõuda taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi avalduses esitatud andmete kohta.
(5) Puudustega esitatud taotluse korral antakse taotlejale tähtaeg taotluse täiendamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel taotlust menetlusse ei võeta.
(6) Taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest kogu abi saamise perioodil. Valeandmetele tuginedes määratud ja välja makstud toetuse saab nõuda tagasi seaduses sätestatud korras .
§ 4. Taotluse menetlemine ja abivajaduse hindamine
(1) Sotsiaaltöö peaspetsialist selgitab välja taotluses esitatud andmete vastavuse taotletava toetuse või teenusega.
(2) Käesolevas korras sätestatud sünnitoetus, lapse koolitoetus, koolilõputoetus, õppetoetus ja matusetoetus on universaalsed ennetava eesmärgiga sihtotstarbelised toetused, mida makstakse taotleja majanduslikust olukorrast sõltumata. Nimetatud toetuste määrad kinnitab volikogu ja toetust makstakse käesolevas korras sätestatud alustel.
(3) Käesoleva korras sätestatud puudega inimese toetuse ja täiendava sotsiaaltoetuste menetluse käigus hinnatakse, kas taotleja või tema perekonnaliige vajaks lisaks toetuse määramisele ka muud abi.
(4) Menetluse käigus hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(5) Vajadusel külastab sotsiaaltöö peaspetsialist sobivaima teenuse väljaselgitamiseks abi vajavat isikut tema igapäevases keskkonnas.
(6) Isiku toimetulekuvõime ning abi - või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks olemasolevaid hindamismetoodikaid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.
§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi võimaldmise alused
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest;
2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.
§ 6. Otsus abi andmise kohta
(1) Otsus sotsiaaltoetuse või - teenuse andmise kohta võetakse vastu 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Otsus tehakse taotlejale teatavaks tema poolt soovitud viisil.
(2) Abi andmisest keeldumine põhjendatakse ning tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(3) Sotsiaaltöö peaspetsialistil on kaalutlusotsuse alusel õigus erandkorras määrata sotsiaaltoetusi või võimaldada sotsiaalteenuseid korras reguleeritud tingimusi arvestamata.
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
(4) Käesolevas korras ning sotsiaalhoolekande seaduses § 134 lõige 4 sätestatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel tehtavad otsused ning kõik abi andmisest keeldumise otsused võtab vastu sotsiaaltöö peaspetsilist.
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
(5) Sotsiaaltoetuse määramisel märgitakse haldusaktis toetuse eesmärk, liik, suurus ning
perioodiliselt makstava toetuse korral ajavahemik. Toetused makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates taotleja poolt soovitud viisil kui seaduses ei sätesta teistsugust tähtaega.
(6) Sotsiaalteenuse määramisel märgitakse haldusaktis teenuse liik ja eesmärk, ajaline või finantsiline maht teenuse osutamiseks ning vajadusel isiku oma osalus teenuse eest tasumisel.
(7) Sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepinguga sätestatakse osutatava teenuse konkreetne eesmärk ja sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, poolte kohustused ja vastutus, finantseerimine ning muud olulised asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides. Tulenevalt asjaoludest võivad lepingu osapooleks olla vallavalitsus, teenust osutav asutus või isik, teenust kasutav isik või tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliige.
(8) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale.
3. peatükk SOTSIAALTOETUSTE LIIGID
§ 7. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavad riiklikud toetused
(1) Toimetulekutoetusega tagatakse minimaalsed vahendid materiaalsesse puudusesse sattunud isikute või perekondade esmavajaduste rahuldamiseks.
(2) Vajaduspõhist peretoetust makstakse lisaks riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavale lastetoetusele juhul, kui perekonna sissetulek on väiksem kehtivast vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.
(3) Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määrab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras sotsiaaltöö peaspetsialist.
§ 8. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on ühekordne toetus lapse sünni puhul.
(2) Sünnitoetust on õigustaotleda vanemal, kelle lapse esmaseks elukohaks rahvastikuregistris märgitakse Pöide vald.
(3) Lapsendajal on õigus sünnitoetust taotleda juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist.
(4) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist sünnidokumendi ja lapsevanema poolt esitatud taotluse alusel alljärgnevalt:
1) 100% toetuse määrast lapse kohta, kui vähemalt ühe vanema elukohaks viimased kaksteist kuud enne lapse sündi on rahvastikuregistris märgitud Pöide vald ning mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri järgi Pöide valla elanikud;
2) 50% toetuse määrast lapse kohta kui vanemad on olnud rahvastikuregistri järgi Pöide valla elanikud vähem kui kaksteist kuud enne lapse sündi või lapse ühe vanema elukohaks ei ole registreeritud Pöide vald;
3) põhjendatud erijuhtudel vallavalitsuse korralduse alusel.
§ 9. Lapse koolitoetus
(1) Lapse koolitoetus on ühekordne toetus Tornimäe Põhikooli I klassi õpilasele koolitarvete ostmiseks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist lapsevanema või hooldaja taotluse ja kooli direktori poolt kinnitatud I klassi õpilaste nimekirja põhjal.
§ 10. Koolilõputoetus
(1) Koolilõputoetus on ühekordne toetus põhi - või keskhariduse omandanud kuni 20 aastastele noortele kooli lõpetamisel.
(2) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist koolide poolt kinnitatud andmete, lõpetaja isikliku avalduse või muudel põhjendatud erijuhtudel vallavalitsuse korralduse alusel.
(3) Toetus makstakse välja vallavalitsuse poolt korraldatud pidulikul vastuvõtul.
§ 11. Õppetoetus
(1) Õppetoetus on eluasemega seotud kulude osaliseks kompenseerimiseks makstav regulaarne toetus õppetöös võlgnevusteta edasi jõudvatele kesk - ja kutsekeskharidust omandavatele noortele.
(2) Toetus ei laiene Orissaare Gümnaasiumis ja täiskasvanute gümnaasiumides õppijatele.
(3) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist lapsevanema või õpilase enda poolt kaks korda aastas (septembris ja jaanuaris) esitatud taotluse alusel.
(4) Toetust makstakse õppeperioodil (september – mai) igas kuus alljärgnevalt:
1) keskharidust omandavatele noortele tegelikke eluasemekulusid tõendavate dokumentide alusel kuni kahekordses õppetoetuse määras;
2) kutsekeskharidust omandavatele noortele ühekordses õppetoetuse määras;
3) vallavalitsuse korralduse alusel muudel põhjendatud erijuhtudel.
(5) Sotsiaaltöö peaspetsialistil on õigus kontrollida õpilase õppeedukust ja võlgnevuste korral toetuse maksmine peatada. Peatatud toetuse maksmist jätkatakse võlgnevuste likvideerimisele järgnevast kuust.
(6) Toetust makstakse õpilasele vastavalt nominaalse õppeaja kestvusele kesk - või kutsekeskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem kui neli aastat.
§ 12. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on ühekordne toetus rahvastikuregistri andmetel Pöide vallas elanud inimese surma korral.
(2) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist surmatõendi ning matuseid korraldava isiku taotluse alusel.
(3) Matusetoetust makstakse sõltumata taotleja rahvastikuregistrisse märgitud elukohast.
§ 13. Puudega inimese toetus
(1) Puudega inimese toetus on ühekordne toetus kehtiva puude raskusastmega isiku puudest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks kui selleks ette nähtud riiklikest sotsiaalkindlustuse vahenditest ei piisa.
(2) Toetuse määramisel võetakse aluseks hooldus - ja abivajaduse ulatust, puudega seotud lisakulutusi, isiku või perekonna sissetulekuid, üldist toimetulekut ning muid võimalusi olukorra lahendamiseks.
(3) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsilist.
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
§ 14. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on regulaarne toetus igapäevast abi vajava isiku hooldajale.
(2) Hooldajatoetust on õigus saada:
1) vallavalitsuse poolt täisealisele isikule määratud hooldajal;
2) puudega last kasvataval vanemal, kes ei saa tööle asuda või töötada täiskoormusega puudega lapse hooldamise või kasvatamise tõttu.
(3) Toetuse määramisel võetakse arvesse hooldaja ülesannete mahtu, hooldusega seotud kulutusi ja hooldatava võimalusi hoolduse ja abi eest ise tasuda.
(4) Toetuse määrab sotsiaaltöö peaspetsialist.
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
(5) Hooldajatoetust makstakse toetuse saamiseks õigustatud perioodil igas kuus, hiljemalt kuu eelviimasel tööpäeval.
(6) Hooldajatoetust ei maksta aja eest, mil hooldaja tegelikult hooldusülesandeid ei täitnud.
§ 15. Täiendav sotsiaaltoetus
(1) Täiendav sotsiaaltoetus on ühekordne sotsiaaltoetus vähekindlustatud isiku või perekonna toimetulekut ohustava konkreetse olukorra leevendamiseks, vajalike kulutuste hüvitamiseks või ajutiste majandusraskuste ületamiseks.
(2) Vähekindlustatuks loetakse üldjuhul üksikisik või perekond, kelle eelmise kuu sissetulek peale eluasemekulude tasumist jääb väikemaks kui pool kehtivat miinimumpalka iga perekonnaliikme kohta.
(3) Täiendava sotsiaaltoetuse määramisel võetakse arvesse taotleja ja tema perekonnaliikmete
sissetulekuid ja üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, taotleja enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi võimalusi olukorra lahendamiseks.
(4) Otsuse toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaaltöö peaspetsilist .
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
(5) Täiendava sotsiaaltoetuse määramisest võib muu hulgas keelduda, kui:
1) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid;
2) perekonna sissetulekud on rahuldavaks toimetulekuks piisavad;
3) taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara võimaldab tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
4) probleemi lahendamiseks on muid, seni teadlikult kasutamata võimalusi;
5) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
6) toetuse maksmiseks puuduvad eelarves vahendid.
(6) Eelarveliste vahendite piisavuse korral on sotsiaaltöö peaspetsialistil õigus määrata täiendavat sotsiaaltoetust kindlale sihtgrupile (lastega pered, töötud jne) ja maksta see välja kinnitatud nimekirja alusel .
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
§ 16. Erakorraline toetus
(1) Erakorraline toetus on ühekordne toetus õnnetuse läbi eluaseme kaotamise või muu mõjuva põhjuse tõttu ootamatult raskesse olukorda sattunud isiku või perekonna olukorra leevendamiseks.
(2) Toetuse määrab vallavalitsus esitatud taotluse alusel või sotsiaaltöö peaspetsialisti
ettepanekul konkreetset olukorda ja vallaeelarve võimalusi arvestades.
4. peatükk SOTSIAALTEENUSTE LIIGID
§ 17. Koduteenused
(1) Koduteenustega abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks . nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(2) Koduteenuseid pakutakse eakatele ja puudega inimestele, kui neil objektiivsetel põhjustel puudub võimalus kasutada oma lähedaste abi.
(3) Koduteenuste osutamise tingimused ja hinnad kehtestab vallavalitsus.
§ 18. Eluruumi tagamine
(1) Eluruumi tagamine on sotsiaaleluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise tingimused kehtestab vallavalitsus.
§ 19. Täisealise isiku hooldus
(1) Hooldus seatakse puudega isiku toimetuleku soodustamiseks tema tavapärases keskkonnas, kui isik vajab hooldamist ja järelvalvet igal ööpäeval ning seda ei ole võimalik tagada samas eluruumis elavate või ülalpidamiskohustusega pereliikmete poolt.
(2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega. Hooldaja ülesanded, poolte õigused ja kohustused sätestatakse hoolduse seadmisel sõlmitava hoolduslepinguga.
(3) Hooldust vajava isiku perekonnaliige või seadusjärgne ülalpidaja määratakse hooldajaks vaid juhul, kui ta ei saa hooldamise tõttu tööle asuda või on sunnitud töötama osalise tööajaga.
§ 20. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on tasuline teenus.
(3) Osutatava teenuse eest tasu maksmise kohustuse osalise ülevõtmise tingimused kehtestab vallavalitsus.
§ 21. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on isiku põhjendatud sõidutamine kindlasse sihtpunkti sotsiaaltööks ettenähtud ametiautoga. Teenusega kaasneb vajadusel isiku saatmine, juhendamine ja järelevalve.
(2) Sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse Saare maakonna piires:
1) isikutele, kes oma tervisliku seisundi või elukoha tõttu ei saa kasutada ühistransporti arsti vastuvõtule, haiglasse ja haiglast koju sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks;
2) koduteenuste osutamiseks lepingu sõlminud isikutele vastavalt hoolduskavale.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse võimaldamise otsustab ning teenuse osutamise ja kasutajate kohta peab arvestust sotsiaaltöö peaspetsialist. Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.
§ 22. Invatakso teenus
(1) Invatakso teenus on sotsiaaltransporditeenus spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, kui isik oma tervislikust seisundist või puudest tingituna ei saa kasutada tavalist transpordivahendit arsti vastuvõtule, hooldusele või ravile sõitmiseks.
(2) Invatakso teenus on tasuline teenus.
(3) Invatakso teenust võimaldatakse abivajavale soodustusega vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingule või vallavalitsuse korraldusele tasu maksmise kohustuse osalise ülevõtmise kohta.
§ 23. Isikliku abistaja teenus
(1) Isiklik abistaja kompenseerib liikumis - või nägemispuudega isiku funktsioonihäiret järgmiste konkreetsele isikule vajalike tegevuste kaudu:
1) abistamine liikumisel;
2) abistamine eneseteenindamisel;
3) abistamine spetsiifilistes toimingutes (lugemine, kirjutamine jms).
(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel on järgmised erisused:
1) isiklikuks abistajaks ei saa olla isiku perekonnaliige;
2) konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab isik;
3) isikliku abistaja leiab isik soovitavalt endale ise;
4) isikliku abistaja väljaõppe eest vastutab isik;
5) isikliku abistaja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja on võimeline ise korraldama teenusega seotud asjaajamist.
(3) Isikliku abistaja teenus on tasuta või soodustusega sotsiaalteenus.
§ 24. Tugiisiku teenus
(1) Tugiisik toetab, jõustab ja juhendab puudega, väheste sotsiaalsete oskustega või toimetulekuraskustes isikut või perekonda raskusi tekitavates olukordades lahenduste leidmiseks, iseseisva toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks.
(2) Tugiisik abistab edukama ja iseseisvama toimetuleku tagamiseks järgmiste tegevuste kaudu:
1) isiku või perekonna tegevuse suunamine, planeerimine ja juhendamine;
2) igapäevaõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
3) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
4) iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamine;
5) tunnustamine ja positiivse tagasiside andmine.
(3) Tugiisiku teenuse eesmärk, täpsustatud tegevused ning teenuse osutamise maht määratakse kindlaks halduslepinguga iga teenust vajava isiku või perekonna vajadustest lähtuvalt.
(4) Tugisiku teenust võimaldatakse abivajajale tasuta.
§ 25. Nõustamisteenused
(1) Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate inimeste nõustamine kuulmisabivahendite kasutamise ja hooldamisega ning kuulmisabi ja – rehabilitatsiooniga seotud küsimustes vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.
(2) Psühholoogiline nõustamine on isiku või perekonna abistamine spetsiifiliste probleemide ja konfliktide lahendamiseks vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.
(3) Perelepitusteenus on erialase ettevalmistusega lepitaja abiga kokkuleppe saavutamine eraldi elavate lapsevanemate vahel nende alla 18 - aastase lapsega seotud õiguste ja kohustuste suhtes.
(4) Nõustamisteenust võimaldatakse abivajavale tasuta või soodustusega sotsiaalteenusena vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingule või vallavalitsuse korraldusele tasu maksmise kohustuse osaliseks ülevõtmiseks.
§ 26. Toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused
(1) Päevakeskuse teenused:
1) dušširuumi kasutamine - pesemisvõimaluse tagamine isikutele, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad;
2) pesumasina kasutamine - pesupesemise teenus isikutele, kes vajavad pesu pesemisel abi või kellel puuduvad kodus vastavad tingimused;
(2) Muu eelpool nimetamata, kuid isiku toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks vajaliku teenuse või abi osutamise otsustab sotsiaaltöö peaspetsialist.
[RT IV, 28.10.2017, 1 - jõust. 31.10.2017]
5. peatükk FINANTSEERIMINE
§ 27. Sotsiaalteenuse eest võetav tasu
(1) Isikult võib võtta temale või tema perekonnaliikmele osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Osutatava teenuse maksumuse või isikult võetava tasu hinnakirja kehtestab teenuse osutaja.
1) kui isikult võetav tasu ei ole sätestatud kehtiva hinnakirjaga, teenuse osutamiseks sõlmitud halduslepinguga, käesoleva korraga või kaasnevate õigusaktidega, otsustab tasu võtmise vallavalitsus.
(2) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenuse mahtu ja maksumust, teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohusega pereliikmete majanduslikku olukorda ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
§ 28. Finantseerimine ja lepingulised vahekorrad
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest ning riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 113 lg 4 ning § 156 alusel eraldatud vahenditest või nende jäägist seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Vallavalitsus võib sõlmida halduslepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ja võtta isikule kolmandate isikute poolt osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse täielikult või osaliselt üle eelarvesse planeeritud vahendite piires.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Üleminekusätted
(1) Pöide vallavolikogu 26.05.2010 määruse nr 15 „Sotsiaaltoetuste korra kehtestamine“, 29. oktoobri 2010 määruse nr 20 „Sotsiaalteenuste võimaldamise üldine kord“, 29.10.2010 määruse nr 21 „Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“ ning 12.06.2014 määruse nr 15 „Sotsiaaleluruumide eraldamine ja kasutamise kord“ alusel vastu võetud haldusaktid, sõlmitud halduslepingud, määratud teenused ja perioodilised toetused on kehtivad kuni tähtaja saabumiseni või käesoleva korra alusel uute otsuste vastu võtmiseni, kuid mitte kauem kui 1. aprillini 2017.
(2) Pöide vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 2 „Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine“ kehtestatud sotsiaaltoetuse määrad kehtivad kuni käesoleva korra § 4 lõike 2 alusel uue määruse vastu võtmiseni, kuid mitte kauem kui 1. aprillini 2017.
§ 30. Pöide vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 31. Lõppsätted
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.
Facebook
Twitter