Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri
Vastu võetud 13.10.2020 nr 19
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ning § 22 lõike 2 ja kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kalmistute kasutamise eeskirja reguleerimisala
(1) Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Raasiku valla haldusterritooriumil asuvate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.
(2) Lisaks eeskirjas sätestatule tuleb eeskirja täitmisel lähtuda Raasiku valla heakorraeeskirjast, Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjast, Raasiku valla avaliku korra eeskirjast ja korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuetest.
(3) Raasiku valla haldusterritooriumil olevad kalmistud, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja regulatsiooniga, on Raasiku vana ja uus kalmistu. Nimetatud kalmistud on tunnistatud ajaloomälestisteks.
§ 2. Mõistete kasutamine eeskirjas
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
1) surnu – inimese surnukeha või säilmed;
2) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala surnute või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
3) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks;
4) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
5) kasutusleping – hauaplatsi eraldamisel hauaplatsi kasutusse andja ja hauaplatsi kasutaja või matja vahel sõlmitud hauaplatsi kasutamise leping;
6) kalmistu haldaja – Raasiku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) või isik, kellega vallavalitsus on sõlminud kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmiseks halduslepingu.
7) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus;
8) matja – isik, kes korraldab surnu matmise või kes on tellinud matmise korraldamise;
9) hauaplatsi rajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga koht-kindlalt ühendatud ehitis (äärekivi, piirdeaed, hauaplatsi rant, istepink, hekk vms);
10) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
11) kalmistute register – hauaplatside andmekogu koos kaardimooduliga.
2. peatükk HAUAPLATS
§ 3. Hauaplatsi suurus
(1) Matja taotleb matmiseks hauaplatsi.
(2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus ja/või urnis matmiseks.
(3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline hauaplats, erandjuhtudel suurem ehk pereplats.
(4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.
(5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on üldjuhul 1,0 x 1,0 m.
§ 4. Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine
(1) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga kasutuslepingu. Kasutuslepingu vormi kinnitab Raasiku vallavalitsus.
(2) Hauaplatsi looduses eraldamisel ja kujundamisel tuleb arvestada, et säiliks juurdepääs teistele piirnevatele hauaplatsidele.
(3) Kasutuslepingusse kantakse:
1) hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus;
2) kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused;
3) kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg;
4) kasutuslepingu muutmise ja lõpetamise ning kolmandale isikule üleandmise kord;
5) hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded;
6) poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord;
7) hauaplatsi kasutaja kinnitus kalmistute kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.
(4) Hauaplatsi kasutajal on õigus tellida teenuseid hauaplatsi hooldamiseks vastavat teenust osutavalt ettevõttelt, kes peab järgima käesolevat eeskirja.
§ 5. Kasutuslepingu tähtaeg
(1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga üldjuhul kuni 15 aastat.
(2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest kirjalikult, saates teate kasutuslepingus toodud posti- või e-posti aadressile. Kui ühe kuu jooksul adressaat ei võta ühendust, siis saadetakse korduv teade rahvastikuregistris olevale aadressile.
(3) Hauaplatsi senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist.
§ 6. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek
(1) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse lepingu lisana kirjalikult kalmistu haldaja juures või digitaalselt allkirjastatuna.
(2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse hauaplatsi kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja lepingu lisana kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.
§ 7. Kasutuslepingu lõppemine
(1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.
(2) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.
(3) Kalmistu haldaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu lõpetada kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.
(4) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.
§ 8. Erandid hauaplatsi eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel
(1) Erandina võib kalmistu haldaja eraldada mitme hauakohaga hauaplatsi juriidilisele isikule, kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.
(2) Mitme hauakohaga hauaplatsi eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.
(3) Hauaplatsile, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud, Eesti avalikus elus silma paistnud isikute surnukehad või tuhk.
3. peatükk MATMINE
§ 9. Matmise korraldamine
(1) Surnu maetakse hauaplatsile üldjuhul kirstus.
(2) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile üldjuhul urnis.
(3) Kõik matmised tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt kaks päeva enne matust.
(4) Kalmistu haldaja registreerib matmise surnu surmatõendi või arstliku surmateatise ja matja isikut tõendava dokumendi alusel, kui hauaplats on matjaga kooskõlastatud ja matja on tellitud teenuste eest tasunud.
(5) Kalmistule matmine toimub ainult valgel ajal, üldjuhul ajavahemikul kell 10.00-17.00. Riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.
§ 10. Matmine hauaplatsile
(1) Haua kaevamise ja matmise korraldab kalmistu haldaja, kui eelnevalt ei ole lepitud kokku teisiti. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.
(2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauaplatsi rajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja tagasi paigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.
(3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m.
(4) Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.
(5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.
(6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja või hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matust, kui eelnevalt ei ole kalmistu haldajaga lepitud kokku teisiti.
(7) Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused ja kulud tasub kahju tekitaja.
§ 11. Tundmatu või omasteta surnu matmine
Tundmatu või omasteta surnu matmise ja matuse registreerimise ning hauaplatside hooldamise korraldab kalmistu haldaja.
§ 12. Pealematmine
(1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem kakskümmend aastat pärast viimast matmist.
(2) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.
§ 13. Ümbermatmine
(1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku struktuuriüksuse loa ja ümbermatmiseks kasutatava hauakoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.
(2) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.
(3) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.
4. peatükk KALMISTUTE JA HAUAPLATSIDE KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE
§ 14. Kalmistute heakorra üldised nõuded
(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.
(2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
1) risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat maa-ala;
2) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, hauaplatse, hauatähiseid ja -rajatisi;
3) jalutada lemmikloomi;
4) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
5) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
6) matta loomi;
7) viibida alkohoolses või narkootilises joobes ja tarvitada alkoholi või narkootikume;
8) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus;
9) teha lõket.
(3) Ilma kalmistu haldaja kooskõlastuseta on kalmistul keelatud:
1) kaevata hauda ja matta;
2) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke;
3) suurendada hauaplatsi mõõtmeid;
4) paigaldada inventari ja rajatisi;
5) püstitada või ümber teha hauaplatsi rajatisi;
6) võtta kalmistult liiva, mulda ja lõigata mättaid;
7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga.
§ 15. Kalmistute ja hauaplatside kujundamine
(1) Raasiku valla kalmistute haldamist korraldab vallavalitsus. Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, s.h eraldab matmiskohad, korraldab kalmistu jäätmete veo, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(2) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja –nõudeid, et hauaplatsi kujundus ei erineks oluliselt teistest kalmistul olevatest hauaplatsidest. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.
(3) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööprojekt või eskiis, mis kooskõlastatakse kirjalikult kalmistu haldajaga.
(4) Hauaplatsil tähistatakse hauakoht risti, hauaplaadi, hauakivi või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) perekonna- ja eesnimi ning sünni- ja surmadaatumid.
(5) Hauatähised, hauaplatsi rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires.
(6) Hauaplatsi kujundamiseks võib kasutada madalhaljastust ja puude kääbusvorme. Heki kõrgus võib olla kuni 0,8 m. Kõrgema haljastuse (puud ja põõsad kõrgusega üle 1 m) võib rajada kalmistu haldaja kirjalikul loal.
(7) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.
(8) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.
(9) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku ettekirjutuse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris oleval aadressil. Ettekirjutuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning hoiatus kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta.
(10) Kui ettekirjutuse edastamisele järgneva kuue kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauaplatsi rajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.
(11) Kasutajata või hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.
§ 16. Hauaplatsi hooldamine
(1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja.
1) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama hauaplatsi, hauatähised ja hauaplatsi rajatised ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud ja teeosad minimaalselt 0,5 meetri laiuselt (niitma ülekasvanud rohu, riisuma puudelt langenud lehed, eemaldama murdunud oksad).
2) Hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud märgistatud jäätmemahutisse ja/või ettenähtud kohta.
3) Hauaplatsil hooldus- ja remonttööde teostamisel tekkinud ehitusjäätmete äraveo on hauaplatsi kasutaja kohustatud teostama omal kulul.
4) Hooldusnõuete eiramisel on haldajal õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu hooldusnõuete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hauaplatsi kasutaja poolsel ettekirjutuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on haldajal õigus korraldada ettekirjutuse täitmine hauaplatsi kasutaja kulul.
(2) Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad, küünlatopsid ning pleekinud kunstlilled;
3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt, maksimaalne kõrgus 0,8 meetrit;
4) hauatähised ja piirded on üldjuhul puhtad ja terved ja neil olev tekst loetav
5) hauaplatsilt ja hauaplatsi ümbritsevast vahekäigust on ära niidetud hein, riisutud lehed ja muu praht.
(3) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja või selleks volitatud juriidiline- või eraisik.
5. peatükk KASUTAJATA HAUAPLATSI ARVELEVÕTMINE
§ 17. Kasutajata hauaplatsi arvelevõtmine
(1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.
(2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt kakskümmend aastat.
§ 18. Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine
(1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;
2) hauaplatsi rajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, roostetanud või lagunenud;
3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest nähtub, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.
(2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvele võtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.
(3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab vallavalitsus kolmeliikmelise komisjoni.
(4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
1) esmase ülevaatuse käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata ja märgistatakse see sildiga, millel on kiri “Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile, milles palutakse võtta ühendust kalmistu haldajaga ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole tehtud, edestab kalmistu haldaja korduvhoiatuse rahvastikuregistris olevale aadressile;
2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.
(5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed. Hauaplatsi kasutajale saadetakse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris olevale aadressile protokolli koopia.
(6) Hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatside kohta avaldatakse teade ajalehes, milles avaldatakse Raasiku valla ametlikke teadaandeid, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping lõpetada.
(7) Pärast ühekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda. Hauaplatsi, millel ei ole kehtivat kasutuslepingut, loetakse kasutusõigus lõppenuks.
6. peatükk MÄLESTISED
§ 19. Mälestisena kaitse all olevad objektid
(1) Raasiku valla kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 25 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
(2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistutel paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndit ei kehtestata.
(3) Muinsuskaitseameti loata on kalmistute kaitsevööndis keelatud:
1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
2) istutada, maha võtta ning välja juurida puid ja põõsaid.
(4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
(5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauaplatsi rajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.
(6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.
(7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 20. Järelevalve ja vastutus
(1) Vastutus eeskirja rikkumise eest on sätestatud kalmistuseaduse § 12 lg 1.
(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus vastavalt oma pädevusele.
(3) Eeskirja nõuete rikkumise korral on paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutustel õigus teha rikkujale ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada asendustäitmist ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 21. Hauaplatside kasutamine
Senisel hauaplatsi kasutajal, s.t isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud hauaplatsi kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel kasutuslepingute sõlmimise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eeskirja jõustumisest.
§ 22. Määruse jõustumine
(1) Määrus avalikustatakse elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.
(3) Raasiku Vallavolikogu 9. augusti 2016. a määrus nr 12 „Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
Tiina Rühka
Volikogu esimees
Facebook
Twitter