KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Antsla valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 24.10.2023 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Antsla vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõudeid, säilitada puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vältida ja vähendada jäätmeteket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (2) Eeskirjas määratakse kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo rakendamise nõuded, jäätmete liigiti kogumise nõuded, biojäätmete kompostimise nõuded, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise ja käitlemise nõuded, elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse ja järelevalve korralduse nõuded.

  (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik Antsla valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud.

  (4) Teavet Antsla valla haldusterritooriumil asuvate jäätmejaamade, kogumispunktide, pakendipunktide, korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade kohta saab Antsla valla veebilehelt.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine

  (1) Jäätmehooldust Antsla vallas korraldab Antsla Vallavalitsus oma pädevuse kohaselt.

  (2) Antsla Vallavalitsus:
  1) kavandab, arendab ja korraldab valla jäätmehooldust ning edendab ringmajandust;
  2) esitab jäätmevaldkonnas keskkonnakaitselubade kohta valla arvamuse;
  3) esitab jäätmealaseid nõudeid arengukavadele, planeeringutele ja projektidele, sealhulgas ehitise lammutusprojektidele, ning kontrollib nende täitmist;
  4) edendab ja kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid Antsla valla territooriumil;
  5) esitab avalikele ja spordiüritustele jäätmealaseid nõudeid ning kontrollib nende täitmist;
  6) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
  7) kaasab avalikkust, korraldab keskkonnaalase teavitamise alast tegevust, nõustab vallaelanikke ja ettevõtteid, korraldab jäätmealaseid kampaaniaid ja üritusi;
  8) valmistab ette ja rakendab korraldatud jäätmevedu;
  9) korraldab jäätmevaldaja teavitamise alates päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
  10) teeb järelevalvet eeskirja täitmise üle ja selle rikkumise korral teeb ettekirjutusi, rakendab asendustäitmisi ja sunniraha ning menetleb väärtegusid;
  11) teeb koostööd taaskasutusorganisatsioonidega;
  12) sõlmib taaskasutusorganisatsiooniga kirjaliku lepingu, milles määrab kindlaks tagatisrahata pakendi jäätmete kogumispunktide asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse;
  13) arendab valla jäätmekäitlussüsteemi, sealhulgas jäätmejaama, kompostimisväljaku ja kogumispunktide võrgustikku;
  14) täidab Antsla valla jäätmevaldajate registri (EVALD) vastutava töötleja ülesanded;
  15) korraldab avalikku ruumi, seal hulgas ühissõidukipeatustesse, vallateede äärde, supluskohtadesse ja parkidesse vajalikul hulgal jäätmete liigiti kogumist võimaldavate jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku;
  16) kooskõlastab jäätmemahuti paigaldamise munitsipaalmaale, valla teemaale ja tee kaitsevööndisse ning seab muu hulgas tingimused mahuti asukohale;
  17) menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  18) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle;
  19) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustes, sealhulgas kontrollib jäätmete liigiti kogumist ning biojäätmete tekkekohal kompostimist;
  20) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja kompostimist valla kompostimisväljakul.

§ 3.   Terminid

  (1) Eeskirjas on kasutatud termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning koostise ja olemuse poolest samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed;
  2) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  3) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud jäätmekäitluskoht, kus paiknevad taaskasutatavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumismahutid ning kus võib toimuda jäätmete esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil. Jäätmejaamas on eelnimetatud toiminguteks vajalik tehniline varustus. Jäätmejaamal peab olema asjaomane keskkonnakaitseluba;
  4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on asjaomane keskkonnakaitseluba;
  5) jäätmekäitlusleping on kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud;
  6) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on nii korraldatud kui ka korraldamata jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik või valdaja, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  7) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel muutub jäätmete olemus või koostis, näiteks eeltöötleb või segab jäätmeid;
  8) jäätmeveoteenuse osutaja (edaspidi jäätmevedaja) on isik, kes osutab jäätmevaldajale jäätmeveoteenust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata piirkonnas või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata jäätmeliikide osas oma nimel. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas valitakse jäätmevedaja teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras ning ta osutab teenust Antsla vallaga sõlmitud kontsessiooni- või hankelepingu alusel;
  9) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, milles sätestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, sealhulgas lisateenused, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
  10) komposter on igast küljest kinnine kompostikast, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimiseks;
  11) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  12) olmejäätmed on kodumajapidamisest ning kaubanduses, teeninduses või mujal kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid, vaibad, peeglid, kardinapuud ja mööbel; samuti muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandusjäätmed, septiku, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;
  13) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
  14) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  15) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
  16) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalikkusele suunatud pakendijäätmete kogumise koht. Pakendipunkt on mõeldud pakendite tasuta loovutamiseks kõigile Antsla valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
  17) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  18) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei saa või ei tohi paigutada jäätmemahutisse (sealhulgas mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, peeglid). Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmejaama. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid (sealhulgas aknaraam, uks või radiaator), suuremõõtmelisi probleemtooteid (sealhulgas romusõiduk või selle osad, vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasin, teler, külmkapp või elektripliit) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
  19) teenuste kontsessioon - hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks.

  (2) Lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmed, mida ei ole võimalik jäätmeseaduse nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.

  (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuete järgi tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmed:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (150102), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega sama laadi jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete määratlusele.

  (4) Toitlustusettevõttes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli ja -rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning anda need üle ettevõtjale, kellel on sellekohane keskkonnakaitseluba.

  (5) Jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo käigus.

  (6) Prügilasse võib ladestada vaid eelsorditud jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik tehnoloogiliselt või mõnel muul põhjusel, mis ei lähe vastuollu jäätmeseaduse § 35 nõuetega.

  (7) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine või matmine selleks mitteettenähtud kohta.

  (8) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekoldes, välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kuivi oksi ning kiletamata paberit või kartongi.

  (9) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.

  (10) Jäätmemahuti paigutamisel tuleb muu hulgas juhinduda veeseaduse nõuetest ja kitsendustest.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Kinnisasjal korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik. Hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab jäätmekäitlust hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab jäätmekäitlust ehitise omanik.

  (2) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) koguma enda valduses olevaid jäätmeid liigiti eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud liigiti kogutud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnakaitseluba (muu hulgas jäätmete vedamiseks). Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt ei ole keskkonnakaitseluba vaja, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks vajalikud tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  4) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sealhulgas jäätmekotte) või ühismahuteid ning järgima kogumiskoha vastavust eeskirja nõuetele;
  5) paigutama jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud. Ühismahuti kasutamise korral paigutama selle kasutajate kokkuleppel valitud krundile või kinnistule;
  6) hoidma jäätmemahuti terve ja puhtana. Jäätmemahuti, selle ümbruse ja juurdepääsutee korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepingus ei lepita kokku teisiti;
  7) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sealhulgas lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise;
  8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega ohustaks tervist, vara ega keskkonda. Kui jäätmed levitavad haisu või ohustavad tervist, vara või keskkonda, peab jäätmevaldaja korraldama jäätmete kohese äraveo kinnistult;
  9) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale ning esitama need järelevalvet tegeva ametniku nõudmisel kontrollimiseks.

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu või kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest.

  (5) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab omama jäätmeseaduses sätestatud juhtudel keskkonnakaitseluba.

  (6) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtiolekuajaks paigaldama jäätmemahutid hoone sissepääsude juurde.

  (7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukipeatused) paigutab jäätmemahutid territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE 

§ 6.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse, viia jäätmejaama või kogumispunkti või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

  (3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud jäätmemahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

  (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesolevale eeskirjale;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude setteid;
  6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  7) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  9) nakkusohtlikke jäätmeid;
  10) erikäitlust vajavaid jäätmeid, eelkõige tervishoiujäätmeid, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.

  (6) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, tootjate ühendustega ning teiste jäätmekäitlejatega.

  (7) Info erinevate jäätmeliikide kogumispunktide ning Antsla jäätmejaama kohta on leitav Antsla valla veebilehel www.antsla.ee.

§ 7.   Paberi ja kartongi kogumine

  (1) Paberit ja kartongi (ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb tekkekohal koguda liigiti.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt viis korterit, ning mitteelamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistul tuleb paber ja kartong koguda eraldi kogumismahutisse ja üle anda jäätmevedajale. Paber ja kartong tuleb kogumismahutisse panna lahtiselt või paberkotti või pappkasti pakitult. Teistel kinnistutel on õigus korraldatud jäätmeveo raames paberi- ja kartongijäätmeid üle anda.

  (3) Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb paber ja kartong viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta. Antsla vallas saab paberi- ja kartongijäätmed tasuta üle anda Antsla jäätmejaama või valla territooriumil paiknevatesse paberi- ja kartongikonteineritesse.

  (4) Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

§ 8.   Biojäätmete kogumine ja kompostimine

  (1) Biojäätmed tuleb koguda eraldi mahutisse ja üle anda jäätmevedajale või kompostida tekkekohal vastavalt eeskirja nõuetele. Aia- ja haljastusjäätmed võib viia kompostimiseks lähimale kompostimisväljakule.

  (2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine toimub järgmiselt:
  1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal asuvad jäätmevaldajad annavad jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) hajaasustusalal toimub jäätmete kohtkompostimine või üleandmine nõuetekohasesse kogumiskohta;
  3) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal köögi-ja sööklajäätmete kohtkompostimine kompostriga ning hajaasustusalal kompostriga või aunas vabastab jäätmevaldaja jäätmete üleandmise kohustusest;
  4) jäätmevaldajad, kes ei anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid jäätmevedajale üle loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete kohtkompostijateks.

  (3) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmine toimub järgmiselt:
  1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal asuvad jäätmevaldajad annavad jäätmed üle jäätmevedajale, nõuetekohasesse kogumiskohta või rakendavad jäätmete tekkekoha kinnistul kohtkompostimist;
  2) hajaasustusalal toimub jäätmete kohtkompostimine või üleandmine nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (4) Liigiti kogutud ja jäätmevedajale üleantavad biojäätmed tuleb panna kuni 240-liitrisesse jäätmemahutisse või süvamahutisse lahtiselt või paberkotti või muust täielikult biolagunevast ja kompostitavast materjalist kotti pakitult, mille materjal vastab standardile EN 13432. Biojäätmete mahutisse ei tohi panna bioloogiliseks töötlemiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 9.   Biojäätmete kompostimise nõuded

  (1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.

  (2) Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kohapeal kompostida ainult kahjurite ja lindude eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas.

  (4) Hajaasustuses võib biojäätmeid kompostida lahtiselt aunas.

  (5) Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

  (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada ja ladustada ning seda tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle rajaja omal kulul.

  (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib komposti valmistamisel kasutada.

  (8) Avalikel haljasaladel tekkivaid biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi ja kompostida nõuetekohaselt sellekohases jäätmekäitluskohas.

  (9) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (kivid, pinnas jms) tuleb taaskasutada oma kinnistul või anda üle sellekohasesse jäätmekäitluskohta.

§ 10.   Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus

  (1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

  (2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud asjakohase keskkonnakaitseloa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena reovee käitlejale.

  (3) Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme on keelatud.

  (4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

§ 11.   Plasti-, metalli-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmete ning suurjäätmete kogumine

  (1) Plasti-, metalli-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.

  (2) Plastijäätmed on näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid. Metallijäätmed on metallist nõud, käärid jms. Klaasijäätmete hulka kuuluvad klaasist lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakend. Eraldi kogutakse lehtklaas. Puidujäätmeteks loetakse kodumajapidamises tekkinud väiksemad puitmaterjalist jäätmed, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud jäätmed. Tekstiilijäätmed on korduskasutuseks kõlbmatud rõivad, tekstiilijäägid jms, aga mitte tekstiilpakend.

  (3) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, wc-potid, vannid jms, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis.
Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid.

  (4) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
Antsla jäätmejaamast kaugemal kui 15 km asuvatest majapidamistest korraldab vajadusel suurjäätmete transpordi vallavalitsus.

  (5) Metallijäätmete kokkuostmisel kehtivad piirangud vastavalt jäätmeseaduse § 105.

  (6) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

  (7) Kasutuskõlblikud tekstiilid ja muud esemed tuleb koguda liigiti ning viia võimalusel avalikesse kogumismahutitesse, jäätmejaamade ja ringmajade korduskasutusruumidesse või uus- ja taaskasutuskeskustesse.

  (8) Tekstiilijäätmed tuleb koguda liigiti. Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud tekstiilijäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud rõivad või tekstiilid) tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.

§ 12.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) rehvid;
  4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid jms) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti, jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 1¹ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või sellekohase keskkonnakaitseloaga vanametalli kogumiskohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega enda hallatava kogumispunkti, tagades selle puhtuse ja tehnilise korrasoleku, vältima jäätmemahuti ületäitumist ja koristama vajadusel jäätmemahuti ümbruse.

  (8) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tegema probleemtoote müügikoha külastajatele kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtoote ja sellest tekkinud jäätmed tagastada (tagastamiskoha asukoht ja kontaktandmed). Teave peab olema piisavalt suurel, vähemalt A4-formaadis lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

  (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

  (10) Antsla vallas saab füüsiline isik Antsla jäätmejaama tasuta ära anda elektri- ja elekroonikajäätmeid, patareisid ja akusid ning vanarehve.

§ 13.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellel on vastav keskkonnakaitseluba.

  (3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, ladustamisel ja veol pakkida, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

  (4) Jäätmevaldaja peab ohtlikud jäätmed enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama õigusaktides kehtestatud korras. See nõue ei kehti kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete või nende pakendite puhul.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumise juhendi kogumispunktis nähtavasse kohta. Kogumispunktid peavad olema varustatud esmaste reostustõrje- ning tulekustutusvahenditega.

  (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas ja lekkekindlas kogumismahutis, mis välistab nende segunemise, sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. Ohtlikke jäätmeid on keelatud kanalisatsiooni valada.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Kogumispunktis ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta ehk apteeki.

  (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule teavet ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14.   Pakendi ja pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti) või pakendikotti ning anda üle jäätmekäitlejale või kokkuleppel pakendiettevõtjale või viia taaskasutusorganisatsiooni kogumiskohta.

  (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendijäätmeid.

  (3) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt, läbipaistva kilekoti või muu pakendikoti sisse pakendatult.

  (4) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (5) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite arv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus, pakendipunktide haldamine ja korrashoid lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Klaaspakendit võib koguda segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

  (6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Erandina ei pea tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik tagatisrahaga pakendit vastu võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m². Tagatisrahaga pakendi vastuvõtt peab olema tagatud müügikoha kauplemisajal.

  (7) Pakendimahutil tuleb kasutada sellega kogutava pakendi liigile vastavat värvust ulatuses, mis tagab, et kasutajale on selgelt, igast küljest vaadeldavalt ja lihtsasti mõistetav, mis liiki jäätmeid sellega kogutakse. Pakendimahutite eristamiseks kasutatakse soovitatavalt järgmisi värvusi:
  1) roheline – klaaspakend;
  2) sinine – paber- ja kartongpakend;
  3) kollane – plast- ja metallpakend, sealhulgas joogikartong ja muu pakend.

  (8) Avalikul pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja kontaktandmed.

  (9) Pakendijäätmete paigutamine avalikesse pakendikonteineritesse on tasuta.

§ 15.   Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis. Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.

  (2) Müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (3) Kui pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ning tingimustel.

  (4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

  (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja pakendimahutite paigutus Antsla valla haldusterritooriumil, pakendimahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.

  (6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse § 17¹ nõuetele vastava pakendipunktide minimaalse tiheduse ning pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud.

  (7) Pakendite kohtkogumise rakendamisel võib vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust ning mahutite arvu ja mahtu. Tekkekohas kogumisel on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte kogumismahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.

  (8) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

  (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui maa omanik ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ei ole pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses kokku leppinud teisiti, vastutab koristamise eest kuni viie meetri raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

  (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise näiteks illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja jäätmetest ning vajadusel taastama pakendimahutite esialgse välimuse (näiteks need üle värvima) või asendama amortiseerunud mahutid uutega.

  (12) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama pakendite liigiti kogumise nõuetest ja võimalustest.

4. peatükk JÄÄTMETE VEDAMINE JA KÕRVALDAMINE 

§ 16.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Kui jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud, tagab ta ise oma jäätmete veo jäätmekäitluskohta.

  (3) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, sellest tulenevalt ei ole jäätmevedu lubatud teostada ajavahemikul kell 22.00 kuni 6.00.

  (4) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast vedama korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta. Kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba.

  (5) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta liikide kaupa ning esitama vallavalitsuse nõudmisel sellekohase aruande.

  (6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid.

§ 17.   Jäätmemahuti tühjendamise sagedus

  (1) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid. Jäätmemahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

  (2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostumist. Mahuti ületäitumisel või/ja haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini.

  (3) Segaolmejäätmete regulaarse äraveo minimaalne sagedus on tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

  (4) Tühjendamissagedus võib erineda järgmistel juhtudel:
  1) tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on tekkekohal nõuetekohaselt korraldatud, võib segaolmejäätmed ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

  (5) Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Biojäätmete kogumiseks kasutatavat süvamahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

  (6) Pakendimahutit või paberi- ja kartongimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. Pakendijäätmete ning paberi- ja kartongimahuti tühjendamise graafik lepitakse kokku jäätmeveolepingus.

§ 18.   Jäätmete kõrvaldamise nõuded

  (1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases käitluskohas.

  (2) Jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima rajatistel keskkonnahäiringuid (tolmu ja haisu teket ja levikut), ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

§ 19.   Jäätmemahutile esitatavad nõuded

  (1) Jäätmemahuti tehnilise korrashoiu tagab jäätmemahuti omanik.

  (2) Jäätmemahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

  (3) Jäätmemahuti peab vastama kehtivale standardile EVS-EN 840, olema terve ja puhas, veega pestav (v.a jäätmekott) ega tohi põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.

  (4) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
  1) üksikelamus kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg), kui jäätmemahuti paigutamine ei ole võimalik või otstarbekas;
  2) 80-, 140-, 240-, 370-, 660-, 770- või 1100-liitrist kaane ja käepidemetega plastist jäätmemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
  3) süvamahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  4) presskonteinerit;
  5) ) 2,5 või 4,5 m³ suurust kaanega metallist jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (5) Eri jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada eri värvusega jäätmemahuteid:
  1) hall – segaolmejäätmed;
  2) pruun – biojäätmed;
  3) sinine – paber ja kartong ning paber- ja kartongpakendijäätmed;
  4) kollane – plast- ja metallpakend, sealhulgas joogikartong ja muu;
  5) roheline – klaaspakendijäätmed;
  6) punane – ohtlikud jäätmed.

  (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või piktogramm, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmetekkekoha aadress.

  (7) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.

§ 20.   Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse, tõkestamata juurdepääsu künnise, trepiastmete või muude takistustega. Tagatud peab olema jäätmeveokile piisav manööverdamisruum.

  (2) Kui jäätmemaja, katusealune, aedik või jäätmemahuti lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada jäätmemahuti tühjendamise ajaks sissepääs või eraldi avamisvahend iga jäätmeliigi kogumismahuti tühjendamiseks.

  (3) Ranna või kalda piiranguvööndis tuleb olmejäätmete kogumismahuti, v.a süvamahuti, paigutada hoonesse või jäätmemajja, arvestades looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid. Jäätmemahuti peab olema ilmastikukindel ja suletav (näiteks kaanega), et vältida jäätmete laialikandumist tuulega ning välistada lindude ja loomade (sealhulgas näriliste) ligipääs. Ürituse ajaks tuleb kõik jäätmemahutid kinnitada nii, et need oleksid püsti ja kaanega suletud ka tugeva tuule korral, et vältida jäätmete kandumist veekogusse.

  (4) Väljas paiknev jäätmekott peab olema suletud, et vältida jäätmete niiskumist ja laialikandumist tuulega, ning kaitstud lindude ja loomade (sealhulgas näriliste) ligipääsu eest.

  (5) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt viie meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Naaberkinnistul asuvast kaevust peavad jäätmemahutid paiknema vähemalt 10 m kaugusel.

  (6) Jäätmemahuti peab hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast olema vähemalt kahe meetri kaugusel, kui tuleohutusnõuetele vastavus ei ole tagatud muul usaldusväärsel viisil.

  (7) Enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist jäätmemahutis või muul viisil loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks. Nende ladustamise koha valikul ehitise välisseinast või krundi välispiirist tuleb lähtuda tuleohutuse seaduse ja selle alamaktidest tulenevatest tuleohutusnõuetest.

  (8) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni kümne meetri kaugusele. Pikema vahemaa korral on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt jäätmemahuti käsitsi teisaldamise eest teenustasu. Käsitsi ei teisaldata üle 1100-liitrist jäätmemahutit.

  (9) Jäätmemahuti, mida käsitsi ei teisaldata, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvamahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt kolme meetri kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvamahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra või muid takistusi.

  (10) Juurdesõidutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Vajadusel peab olema tagatud liikluskorraldus. Juurdesõidutee peab olema soovituslikult vähemalt 3,5 meetrit lai. Vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst ning vaba transporti takistavatest esemetest. Teisaldustee kalle võib olla soovituslikult kuni 5% ja juurdesõidutee kalle kuni 10%.

  (11) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmemahuti paikneb vallavalitsuse loal munitsipaalmaal, lepitakse jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel.

  (12) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja. Kinnistu piirist väljapoole paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (13) Jäätmemahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Munitsipaalmaale võib jäätmemahuti paigutada vallavalitsuse loal ja tingimustel.

§ 21.   Jäätmeveokile esitatavad tehnilised nõuded

  (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja sellel peab olema jäätmemahuti tühjendamiseks vajalik tõstemehhanism. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett. Suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Juhul, kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

  (2) Mitmekambrilise jäätmeveoki puhul peavad kogutavad jäätmeliigid olema nähtavalt märgistatud.

  (3) Jäätmeveokile esitatavad muud nõuded täpsustatakse hankelepinguga.

§ 22.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Kalmistul korraldab jäätmehooldust kalmistu haldaja, arvestades eeskirja nõudeid. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.

  (2) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse eraldi koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

  (3) Kalmistu külastajal on lubatud paigutada kalmistul tekkivaid suurjäätmeid (näiteks istepingid) kalmistu avalikult kasutatavate jäätmemahutite kõrvale.

  (4) Kalmistul teenust osutaval ettevõttel on keelatud paigutada jäätmeid (sealhulgas suurjäätmeid) avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse või nende kõrvale. Teenust osutav ettevõte on kohustatud jäätmed ära vedama ja andma üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

  (5) Kalmistu territooriumile ja kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 23.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Eraldi mahutid peavad olema paigaldatud vähemalt pakendijäätmete ja segaolmejäätmete liigiti kogumise võimaldamiseks.

  (4) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

  (5) Avalikel üritustel on lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad). Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 24.   Korraldatud jäätmeveo ulatus

  Antsla valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveopiirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel.

§ 25.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 15 ja 20 all loetletud olmejäätmetele:
  1) segaolmejäätmed – 20 03 01;
  2) paber ja kartong – 20 01 01;
  3) biojäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse) – 20 01 08 ja 20 02 01;
  4) pakendijäätmed – 15 01 01 kuni 15 01 09.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes supluskohtades, parkides ja haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on sellekohane keskkonnakaitseluba, ja jäätmevaldajad, kes on sellest vabastatud jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel.

§ 26.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust valla ajalehe ning valla veebilehe kaudu.

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja piirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt kontsessioonilepingus kokku lepitud tasu. Jäätmevedajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

  (4) Jäätmekäitluskohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määratakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingus.

  (5) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada eraldi riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (6) Jäätmekäitluskoha valikul peab kontsessionäär silmas pidama keskkonnasäästlikkuse aspekte (optimaalsed veograafikud, võimalikult lühike veokaugus), mis tagaks jäätmevaldajatele soodsaima korraldatud jäätmeveo teenustasu.

  (7) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni riigihanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade riigihanke korraldab vallavalitsus ise või koostöös teiste kohalike omavalitsustega, juhindudes jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja riigihangete seadusest.

§ 27.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse tema elu- või tegevuskohajärgse jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust osutav jäätmevedaja.

  (2) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib vallavalitsus jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveoga liitumisest teavitada koos jäätmevedaja poolt jäätmevaldajatele saadetava jäätmeveolepinguga.

  (3) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist ei mõjuta asjaolu, kas teda on kirjalikult teavitatud korraldatud jäätmeveoga liitumise päevast ja kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu. Jäätmeveolepingu puudumine ei vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

§ 28.   Jäätmevaldajaga jäätmeveolepingu sõlmimine

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, arvestatakse jäätmemahuti suuruseks 0,14 m³ ja konteineri tühjendamine toimub üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ning üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega alal. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

  (2) Kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, tuleb avaldus esitada jäätmevedajale ning jäätmevedaja peab tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepingus täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, muuhulgas lisateenuste osutamine ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimusi.

§ 29.   Ühismahutite kasutamine

  (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad küla, ühise õuealaga korter- või ridaelamuid või erinevaid kinnistuid.

  (2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

  (3) Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmeveolepingu. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

  (4) Lepingu sõlmija peab teavitama vallavalitsust ühise kogumismahuti kasutamisest. Vormikohane taotlus korraldatud jäätmeveo kogumismahuti(te) ühiseks kasutuseks tuleb esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

  (5) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (6) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

  (7) Ühismahuti kasutamise leping ei kehti kauem kui jäätmevedajaga sõlmitud jäätmeveoleping.

§ 30.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist erandkorras aastaringselt või perioodiliselt juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab vormikohase taotluse Antsla Vallavalitsusele.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
  2) ajavahemik, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud;
  3) andmed jäätmevaldaja kohta.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) peab esitama üks kord aastas, 20. jaanuariks kinnituse selle kohta, et ta ei kavatse kinnituses nimetatud ajavahemikul kinnistut kasutada või kinnistul elada. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud kohe kirjalikult teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest.

§ 31.   Taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vallavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ja märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg alates nõuetekohase avalduse laekumisest vallavalitsusse on 30 kalendripäeva. Mõjuval põhjusel võib menetlustähtaega pikendada 20 kalendripäeva võrra.

  (3) Taotluse vaatab läbi vallavalitsuse poolt määratud ametnik, kes kontrollib, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist ning teeb vallavalitsusele ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta.

  (4) Jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (5) Vallavalitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsuse teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (6) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

  (7) Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

§ 32.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise lõppemine

  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine lõppeb, kui:
  1) vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastuse andmisele järgneval igal aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 30 lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust;

§ 33.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise lõpetamine enne tähtaja lõppu

  Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

§ 34.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

  (2) Eeskirja § 25 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse eeskirja nõuete kohaselt. Nimetatud jäätmed tuleb veoks jäätmekäitluskohta üle anda korraldatud jäätmeveo teenust osutavale jäätmevedajale vastavalt eeskirjale.

  (3) Riigihanke alusdokumentides sätestatakse miinimum- või erinõuded jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku parima tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu oma kinnistul või krundil paiknevale jäätmemahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tühisõidu tasu vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on jäätmekäitluslepingu olemasolu korral võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Asjaolu, et jäätmemahutile puudus juurdepääs, on kohustatud tõendama jäätmevedaja.

  (5) Kui biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete, paberi ja kartongi või pakendi mahuti sisaldab sobimatuid jäätmeid, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu rikutud paberi ja kartongi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete või pakendi eest ja tasu tühisõidu eest. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama (foto või videojäädvustus) jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele. Tasu rikutud paberi ja kartongi või biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tühjenduse eest on sama suur kui 2 kordne tasu sama suure segaolmejäätmete konteineri graafikuvälise tühjendamise eest.

  (6) Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga, kuid mitte vähemaga kui üks (1) euro.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisest on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama temaga kokkulepitud viisil esimesel võimalusel 24 tunni jooksul. Kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama takistavatest asjaoludest algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tühisõidu tasu. Kui jäätmemahuti tühjendamist või jäätmete vedu takistavad asjaolud on korduvad või kui jäätmemahuti või takistavad asjaolud paiknevad munitsipaalmaal, teavitatakse olukorrast ka vallavalitsust. Kokkuleppel jäätmevaldajaga peab jäätmevedaja tagama tühjendamata jäänud jäätmemahuti tühjendamise või vedamata jäätmete veo viie kalendripäeva jooksul takistuse esinemisest.

  (8) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama temast olenematutel põhjustel (näiteks ilmastikuolud, parkimine, teetööd või tänava sulgemine), peab ta sellest muu hulgas teavitama ka vallavalitsust. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tühisõidu tasu või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.

§ 35.   Jäätmemahuti tühjendamine

  (1) Jäätmemahuti minimaalne tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja § 17-s.

  (2) Kui jäätmemahuti on nõuetekohasest tühjendamissagedusest olenemata ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite leviku või ümbruskonna reostamise oht, tuleb jäätmevaldajal suurendada jäätmemahuti tühjendamise sagedust või tellida jäätmemahuti tühjendamine kohe, et vältida ümbruskonna reostamise ohtu.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ei ole lubatud vedada eeskirja § 16 lõikes 3 sätestatud ajal. Jäätmevedaja peab võimaldama kinnistult, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu tööpäevadel. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib jäätmeid vedada nädalavahetusel. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahuti ümbruse puhta. Kui jäätmemahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (näiteks ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama jäätmemahuti ümbruse maha kukkunud jäätmetest.

  (5) Jäätmevedaja on kohustatud jäätmemahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama jäätmemahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

  (6) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama selle endisesse asukohta.

  (7) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmekonteinerit, siis asendab jäätmevedaja selle uue nõuetele vastava konteineriga oma kulul.

  (8) Kogumismahutite paiknemine jäätmeveopäeval on sätestatud eeskirja § 20-s.

§ 36.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujunemine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ning jäätmeveolepingus. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

  (3) Segaolmejäätmete kogumistasu on tasu 1 m³ olmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb olmejäätmete kogumiskuludest, veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest.

  (4) Teenustasule lisandub käibemaks.

  (5) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
  2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teated ning arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine;
  3) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini vastavalt kuni 10 m;
  4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
  5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi alguses ja lõppemisel;
  6) muud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud toimingud.

§ 37.   Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedajaga riigihanke tulemusena sõlmitud kontsessioonilepingus. Jäätmeveo teenustasu suurust on lubatud muuta üksnes riigihangete seaduses ja kontsessioonilepingus nimetatud tingimustel.

  (2) Muudetud teenustasu rakendub kõige varem 30 kalendripäeva pärast seda, kui jäätmevedaja on teavitanud jäätmevaldajaid teenustasu muutumisest ja vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu Antsla valla veebilehel.

§ 38.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab jäätmevaldajale kaasnema lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

  (4) Samuti ei tohi lisatasusid arvestada vedaja eksimusega või teenuse mitteosutamisega seotud konteineri kordustühjendamise eest.

  (5) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

6. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 39.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, ehituskivide, metalli, klaasi, plasti, kipsi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sealhulgas remontimisel ja lammutamisel (edaspidi koos ehitamine).

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud esitama järelevalveametniku nõudmisel talle jäätmete käitlemist puudutava dokumentatsiooni.

  (3) Enne ehitamise, sealhulgas lammutamise alustamist peab koostama ehitusobjekti jäätmekava juhul, kui allnimetatud teave puudub ehitusprojektis või soovitakse muuta ehitusprojektis esitatud, jäätmekäitlusega seotud andmeid. Jäätmekavale peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi ja lammutusjäätmete hinnanguline kogus;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) ülevaade jäätmete liigiti kogumise korralduse kohta ehitusplatsil;
  4) ehitusplatsil jäätmete liigiti kogumiseks kasutatavate tähistatud jäätmemahutite tüübid ja asukohad (skeem);
  5) jäätmekäitlustoimingud ja -kohad.

  (4) Ehitusjäätmete käitlemist puudutav koonddokumentatsioon peab olema vormistatud kooskõlas ehituspäevikuga kohe pärast ehitise ehitamist, sealhulgas lammutamist. Koonddokumentatsioon peab sisaldama jäätmekäitleja väljastatud akte, mis tõendavad jäätmete üleandmist, ning koondlehte tekkinud jäätmeliikide ja koguste kohta.

  (5) Oma majandus- või kutsetegevusena ehitusjäätmeid vedaval isikul peab olema sellekohane keskkonnakaitseluba.

  (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase keskkonnakaitseloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnakaitseluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on sellekohase keskkonnakaitseloaga lubatud käidelda vastavaid ohtlikke jäätmed.

§ 40.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

  (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kelle valduses on ehitusjäätmed.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused lepitakse kokku jäätmekäitluslepingus.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) koguma ehitusjäätmed tekkekohal liigiti;
  2) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete korduskasutuseks, ringlussevõtuks või taaskasutamiseks;
  3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal hoidmisel ja taaskasutamisel;
  4) ehitusobjektil rakendama meetmeid, et välistada kergesti lenduvate materjalide (vahtpolüstüreen, plastid jm) ja nendest tekkivate jäätmete laiali kandumine;
  5) valmistama ette tasase kõva kattega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  6) kooskõlastama transpordiametiga või vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
  7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid liigiti kogutud olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  8) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  9) teavitama ehitusplatsil viibijaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehooldusnõuetest.

§ 41.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised mitteohtlikud ehitusjäätmed:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, krohv jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kips;
  8) klaas, sealhulgas lehtklaas;
  9) tellised;
  10) plastid, sealhulgas kile;
  11) keraamika ja plaadid;
  12) pakendid;
  13) segaolmejäätmed.

  (2) Liigiti kogutud ehitusjäätmed tuleb korduskasutada, võtta ringlusse või taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena korduskasutada, ringlusse võtta või taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohtades.

  (3) Mahukad ehitusjäätmed, mida pole võimalik paigutada jäätmemahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (näiteks vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jms).

  (4) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada Keskkonnaameti loa alusel. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(5 Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Liigiti kogutud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada või anda purustamiseks ja materjali taaskasutamiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle sellekohase loaga ettevõttele. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda sellekohase keskkonnakaitseloaga isikule.

  (5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt.

§ 42.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, sealhulgas pinnas, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada tervise- ja keskkonnakahju ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktides kehtestatud piirnormide.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad muu hulgas:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – asbesttsement-katuseplaadid (eterniit), asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isoleermaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isoleermaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud õigusaktides kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

  (4) Ohtlike ehitusjäätmete liigiti kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ ja tööandjal peab olema vastava piirkonna Tööinspektsiooni luba.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid, tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

  (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas saastunud pinnas, tuleb üle anda sellekohase keskkonnakaitseloaga ettevõttele.

  (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (9) Saastunud pinnase või keskkonnaohtliku objekti (näiteks vana kütusehoidla, kemikaalilao või peremeheta ohtlike jäätmete) tuvastamisel tuleb kohe teavitada Keskkonnaametit.

7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSTE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 43.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmekäitlus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid on kohustatud järgima kõik Antsla valla haldusterritooriumil tegutsevad tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutused, nende laborid ja uurimisasutused ning muud asutused (edaspidi koos tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoius või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed koguda liigiti ja käidelda neid, juhindudes Terviseameti tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjalist. Kõik tekkivad jäätmed tuleb pakkida nõuetekohaselt ning tagada tuleb nende ohutu käitlus jäätmete tekkimisest kuni kõrvaldamiseni.

§ 44.   Tervishoiuasutuse jäätmehoidlale esitatavad tehnilised nõuded

  (1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse maapealsele korrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidla peab olema päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidlas tuleb säilitada jahedat temperatuuri;
  4) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  5) jäätmehoidla põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
  6) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
  7) jäätmehoidla peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
  9) jäätmehoidla peab olema piiratud ligipääsuga (lukustatud).

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

§ 45.   Patoloogiliste jäätmete käitlemine

  (1) Patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad, elundid ja platsenta), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

  (2) Patoloogilised jäätmed tuleb panna tekkekohas jäätmekotti, millel on tähistus „Patoloogilised jäätmed“. Jäätmekott tohib kaaluda kuni 15 kilo, kott suletakse, kui see on ¾ ulatuses täitunud. Jäätmekotile tuleb märkida jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Pakitud patoloogilised jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmutis, võimaluse korral omaette ruumis. Jäätmekotti ei tohi paigutada hoiuruumi põrandale. Patoloogilised jäätmed antakse üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 46.   Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on kanüülid, kasutatud nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekorrasüstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada torkekindlasse kanistrisse. Kanistril peab olema spetsiaalne nõelaeraldaja ja tähistus „Teravad ja torkivad jäätmed“ ning kanister peab olema korgiga suletav. Pakend tohib kaaluda kuni 15 kilo, kanister suletakse, kui see on ¾ ulatuses täitunud. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Teravaid ja torkivaid jäätmeid sisaldavad kanistrid pakitakse jäätmekotti, millel on tähistus „Teravad ja torkivad jäätmed“.

  (4) Pakitud teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse, kus neid tuleb hoida lukustatavas ruumis. Teravaid ja torkivaid jäätmeid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja patoloogiliste jäätmetega.

  (5) Teravad ja torkivad jäätmed antakse üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 47.   Nakkusohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb koguda ja pakkida tekkekohal läbipaistmatusse ja lekkekindlasse jäätmekotti, millel on tähistus „Nakkusohtlikud jäätmed“. Jäätmekott tohib kaaluda kuni 15 kilo, kott tuleb hoolikalt sulgeda plastklambriga, kui see on ¾ ulatuses täitunud. Jäätmekotile märgitakse jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada teise jäätmekotti, millel on tähistus „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega patoloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. Jäätmekotti ei tohi paigutada hoiuruumi põrandale.

  (5) Eriolukorras, näiteks epideemiapiirkonnas, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 48.   Mikrobioloogia ja viroloogia laborite jäätmete käitlemine

  Mikrobioloogia ja viroloogia laborites tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse torkekindlas nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena, lähtudes eeskirja nõuetest.

§ 49.   Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

  (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

  (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakkida kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on tähistus „Radioaktiivsed jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoidajäätmehoidlas. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

  (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohutusnõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohutusnõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

  (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 50.   Ravimijäätmete käitlemine

  (1) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, sealhulgas manustamisel üle jäänud ravimijäägid.

  (2) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (3) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse läbipaistmatusse ja lekkekindlasse jäätmekotti või kuni viieliitrisesse kanistrisse. Jäätmekott või kanister suletakse ¾ mahu täitumisel või 15-kilose kandevõime täitumisel. Jäätmekott või kanister pannakse lukustatavasse kasti, millel peab olema tähistus „Ravimijäätmed“. Kastile märgitakse jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev.

  (4) Pakitud ja lukustatavasse kasti kogutud ravimijäätmed antakse üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 51.   Tsütostaatiliste ravimite jäätmete käitlemine

  (1) Tsütostaatilised ravimid on ravimid, mis pärsivad rakkude kasvu ja paljunemist organismis (kasutatakse üldjuhul pahaloomuliste kasvajate raviks). Tsütostaatiliste ravimite jäätmete hulka kuuluvad ka ravimitega kokku puutunud meditsiinitarvikud.

  (2) Tsütostaatiliste ravimite jäätmed pakitakse läbipaistmatusse ja lekkekindlasse jäätmekotti. Jäätmekott tuleb panna õhukindlasse Seal Safe'i prügikonteinerisse ning see omakorda punasesse jäätmekotti, millel on tähistus „Tsütostaatiliste ravimite jäätmed“. Tsütostaatilisete ravimite jäätmed viiakse kohe jäätmehoidlasse.

§ 52.   Elavhõbedajäätmete käitlemine

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ja mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pannakse purunemiskindlasse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakendil peab olema tähistus „Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmetekitaja (tervishoiuasutus) ja jäätme kirjeldus.

  (5) Pakitud elavhõbedajäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need antakse üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 53.   Kemikaalijäätmete käitlemine

  (1) Kemikaalijäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

  (2) Kemikaalijäätmed tuleb koguda suletud, purunemiskindlasse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastav tähistus.

  (3) Pakendile tuleb lisada tähistus „Kemikaalijäätmed“ ja jäätmetekitaja (tervishoiuasutus).

  (4) Kemikaalijäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (5) Kemikaalijäätmed tuleb anda käitlemiseks üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

8. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 54.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ja taastada jäätmekäitluseelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Vallavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnakaitseloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse kohta esitatakse konkreetsed nõuded vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas keskkonnakaitseloas.

9. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 55.   Järelevalve tegijad

  (1) Eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teeb järelevalvet vallavalitsus oma struktuuriüksuste ja ametnike kaudu ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele ning eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 56.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

10. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 57.   Avalikel üritustel ühekorranõude kasutamise keelustamise rakendumine

  Eeskirja § 23 lõike 5 nõuded rakenduvad avalikul üritusel alates 1. jaanuarist 2024.

§ 58.   Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse rakendumine

  Eeskirja § 8 nõuded rakenduvad alates 1. jaanuarist 2024.

§ 59.   Dokumendivormide kinnitamine

  Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.

§ 60.   Kontsessioonilepingute kehtivus

  (1) Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping kehtib kuni kehtivusaja lõpuni.

  (2) Korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted kehtivad alates uue kontsessioonilepingu jõustumisest.

§ 61.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Antsla Vallavolikogu 29.01.2019 määrus nr 1 „Antsla valla jäätmehoolduseeskiri”.

§ 62.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.