Albu valla põhimäärus
Vastu võetud 23.02.2005 nr 3
KO 2005, 88, 875
jõustumine 01.04.2005, osaliselt 17. oktoobril 2005.a.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.02.2006 | KO 2006, 44, 521 | 01.03.2006 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel
1. osa Volikogu
§ 1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.
(5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.
(6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.
(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine.
(9) Volikogu aseesimehe valimine toimub eraldi valimisprotseduuri käigus käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.
§ 2. Volikogu töökord
(1) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele posti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad.
(2) Volikogu liige, kes ei saa istungist osa võtta, teatab sellest volikogu esimehele.
(3) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul või kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu juhatab volikogu istungit aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige.
(4) Volikogu esimees korraldab volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib volikogus arutusele tulevaid küsimusi anda ettevalmistamiseks valitsusele.
(5) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) valitsusel;
4) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
(6) Algatatud eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega, mis võivad olla ka digitaalsel andmekandjal, antakse üle volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Samuti edastatakse istungi juhatajale ka arupärimised.
(7) Eelnõu algataja võib eelnõu üle anda volikogule ka väljaspool volikogu istungit volikogu esimehe või tema asendaja nõusolekul. Selliselt üleantud eelnõust ja sellele määratud juhtivkomisjonist informeerib volikogu istungi juhataja järgmisel istungil volikogu liikmeid.
(8) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarve eelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja volikogu menetlusest. Umbusaldusavalduse eelnõu tagasi võtta ei saa.
(9) Eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjonile.
(10) Juhtivkomisjon, samuti muu alatine komisjon võib teha volikogule ettepaneku arvata eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja. Ettepanek menetlusest väljaarvamiseks esitatakse volikogu istungi alguses.
(11) Eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast juhtivkomisjoni määramist. Juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.
(12) Eelnõu esitatakse volikogu esimehele hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
5) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning isikute nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata otsus.
(13) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja valitsuse arvamusega.
(14) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(15) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(16) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
(17) Volikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, välja arvatud juulis, kui istungeid ei toimu. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(18) Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri.
(19) Volikogu kinnitab päevakorra istungi alguses. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse päevakord.
(20) Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem, vallasekretär, ja teised istungile kutsutud isikud. Volikogu istungist võivad osa võtta valitsuse liikmed. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem ja vallasekretär. Valitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul.
(21) Päevakorraküsimuses läbirääkimistel arvamuse avaldamise viisid on:
1) küsimuse esitamine ettekandjale;
2) sõnavõtt faktiliseks õienduseks;
3) sõnavõtt.
(22) Volikogu istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorrapunkti mittepuutuvad küsimused ja lõpetab kõned ning sõnavõtud.
(23) Määruste eelnõusid arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu liikmete nõusolekul võib määrusi arutada ühel lugemisel. Otsuse eelnõud arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel. Eelnõu lugemise katkestamisel jätkatakse sama lugemist volikogu järgmisel istungil.
(24) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(25) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised.
(26) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest volikogu liikmetest.
(27) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja.
(28) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallasekretär tagab istungi protokollide kättesaadavuse.
(29) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse protokolli päevakorrapunktid, mille arutamisel ta osales.
(30) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse, ühe komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ühe ööpäeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks koos põhjendustega esitatakse kirjalikult volikogu esimehele.
§ 3. Arupärimine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele.
(2) Arupärimine esitatakse volikogu istungil enne päevakorra arutelu kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest volikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale.
(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.
§ 4. Volikogu esimees
Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab ise või volitab teisi volikogu liikmeid esindama Albu valda ja volikogu vastavalt volikogu poolt antud pädevusele;
3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
6) määrab volikogu õigusakti eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
7) pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;
8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
§ 5. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja täitmise kontroll
(1) Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määrus loetakse avalikustatuks tema väljapanemisega vallakantseleis ja valla veebilehel. Volikogu määrused tehakse kättesaadavaks Albu ja Ahula raamatukogudes.
(2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Jõustunud volikogu otsused avalikustatakse väljapanemisega vallakantseleis.
(5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja.
(6) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks.
(8) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär.
(9) Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu esimees.
§ 6. Volikogu komisjon
(1) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone.
(2) Volikogu komisjon:
1) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavad;
3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
5) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta;
6) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.
(3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast.
(4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildusel volikogu. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab valitsus.
(5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.
(6) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartali jooksul. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära valitsuse vastava ala ametniku ja vallasekretäri seisukoha arutatava küsimuse kohta.
(7) Volikogu esimees määrab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas:
1) volikogu õigusakti eelnõu volikogu esimehele volikogu istungi päevakorda võtmiseks või
2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks ja teise komisjoni kaasamiseks või
3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.
(8) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse seitsme päeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõtte protokollist.
(9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst.
(10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha valitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt, valitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.
(11) Volikogu komisjoni liikmete, v.a valitsuse ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. Kui valitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu või volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine volikogu poolt sätestatud korras.
(12) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest.
(13) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.
§ 7. Volikogu komisjonide tegevusvaldkonnad
(1) Majanduskomisjoni tegevusvaldkonnad on osalemine vallaeelarve ettevalmistamises, valla perspektiivne areng, elamu- ja kommunaalmajandus, ühis- ja õpilastranspordi korraldamine, vallateede korrashoid, ehitustegevus, ettevõtlus, turism, infotöötlus, tänavavalgustus, külaelu, korrakaitse ja reklaam ning muud majandusküsimused.
(2) Keskkonnakomisjoni tegevusvaldkonnad on keskkonnakaitse, jäätmehooldus, loodusressursside kasutamine, säästva arengu kavandamine, kaitstavate loodusobjektide seisukorra jälgimine, heakord, veevarustus- ja kanalisatsioon, munitsipaalmaa kasutamise korraldamine, maa sihtotstarbelise kasutamise jälgimine, maareformi läbiviimisega seotud küsimuste lahendamine ning muud keskkonnaküsimused.
(3) Sotsiaalkomisjoni tegevusvaldkonnad on sotsiaalabi ja -teenused, vanurite hoolekanne, tervishoid, tarbijakaitse ja muud sotsiaalküsimused.
(4) Haridus- ja kultuurikomisjoni tegevusvaldkonnad on haridus (sh huviharidus), kultuur, noorsootöö, sport, kultuurimälestiste seisukorra jälgimine ning muud haridus- ja kultuuriküsimused.
§ 8. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord
(1) Revisjonikomisjon kontrollib oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel valitsuse ja valitsuse hallatavate asutuste tööd.
(2) Kontrollimise viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult valitsusega valitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid.
(3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja mille kohta võtab vastu otsuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada volikogu esimehele vaheakti.
(4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
2. osa Valitsus
§ 9. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 3-4 sätestatud tähtaegadel.
(3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi.
(5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(8) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
§ 10. Vallavanem
(1) Vallavanem:
1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Albu valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel välja arvatud juhul, kui vastav õigus on volikogu õigusakti alusel antud kellelegi teisele;
[KO 2006, 44, 521 - jõust. 01.03.2006]
3) annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks valla teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse liikme kinnitamiseks või valitsuse liikme kohustusest vabastamiseks;
7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;
8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse liige vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele, mille kinnitab valitsus.
(3) Vallavanema vabastamisel ametist või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni.
(4) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
§ 11. Valitsuse koosseis ja moodustamine
(1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.
(2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu kohta.
(3) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed.
(4) Pärast valitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid.
(5) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka valitsuse ametniku. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.
(6) Palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildusel volikogu vallavanema volituste ajaks.
§ 12. Valitsuse pädevus
(1) Valitsus:
1) kinnitab valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse.
(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
§ 13. Valitsuse töökord
(1) Valitsuse istungid toimuvad reeglina 2 korda kuus kolmapäeviti.
(2) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär nõuetekohaselt ettevalmistatud materjalide põhjal.
(3) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on valitsuse liige kohustatud ette valmistama volikogu või valitsuse määruse, valitsuse korralduse, valitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu või informatsiooni elektroonilisel kujul või erandjuhul paberkandjal ning vajadusel eelnõu seletuskirja.
(4) Volikogule esitatava õigusakti või valitsuse määruse eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõule lisatav seletuskiri peab sisaldama:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendust;
2) loetelu õigusaktidest, millega on küsimus reguleeritud;
3) loetelu õigusaktidest, mida on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada, muuta või täiendada eelnõu õigusaktina vastuvõtmise korral;
4) ülevaadet õigusakti vastuvõtmisest tingitud kulutustest ja nende põhjendust;
5) istungile kutsutavate isikute nimekirja.
(5) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid tuleb esitada vallasekretärile. Õigusakti eelnõuga arvutifail tuleb projekti koostaja poolt salvestada võrgukettale vastavasse kataloogi.
(6) Vallasekretäril on õigus valitsusele esitatud õigusakti eelnõu koos põhjendustega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigustloovate aktidega või sisaldab ebatäpseid andmeid.
(7) Valitsuse liikmed esitavad nende poolt koostatud materjalid vallasekretärile hiljemalt istungi nädala esmaspäeval kell 15.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud materjalide lülitamine valitsuse istungi päevakorda on võimalik vallasekretäri nõusolekul. Erakorralise istungi puhul esitatakse materjalid vallasekretärile hiljemalt neli tundi enne istungi algust.
(8) Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos juurdekuuluvate materjalidega valitsuse liikmetele istungipäeval hiljemalt kaks tundi enne istungi algust.
(9) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.
(10) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool volikogu poolt kinnitatud valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja.
(11) Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja avalikustatakse vallakantseleis.
(12) Valitsuse määruste ja korralduste ärakirjad väljastatakse 7 päeva jooksul pärast vastuvõtmist menetlusosalistele.
§ 14. Valitsuse komisjonid
(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada komisjone.
(2) Komisjoni koosseisu ja pädevuse kinnitab valitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse seitsme päeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.
(4) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.
§ 15. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ning täitmise kontroll
(1) Valitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis.
(2) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad valitsuse määrused ka ajalehes, milles Albu vald avaldab oma ametlikke teateid.
(4) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
(5) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud.
(6) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks.
(8) Valitsuse õigusaktide täitmist kontrollib vallavanem.
3. osa Majandus ja eelarve
§ 16. Eelarve
(1) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valitsuse liikmed ja valitsuse hallatavad asutused ning volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks valitsusele oma ettepanekud. Eelarvest kultuuri-, spordi-, külaelu- ja noorsootööalaseks tegevuseks toetuste taotlemiseks esitavad mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja füüsilised isikud taotlused hiljemalt 1. oktoobriks.
(2) Albu valla arengukava, volikogu õigusakte ja valitsuse seisukohti ning esitatud ettepanekuid arvestades, koostab eelarve esialgse tasakaalustatud eelnõu valitsus ning esitab hiljemalt 1. detsembriks volikogule. Eelarve eelnõule lisatakse lisaks valla- ja linnaeelarve seaduses ettenähtule ka volikogu komisjonide ettepanekud, mille valitsus jättis arvestamata koos mittearvestamise põhjendustega.
(3) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Pärast esimest lugemist võivad valla elanikud, asutuste juhid, külavanemad, valitsuse ja volikogu liikmed vähemalt kahe nädala jooksul teha eelarve eelnõusse muudatusettepanekuid koos põhjenduste ja katteallikate äranäitamisega. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu majanduskomisjonile, kes vaatab need läbi ja esitab omapoolse seisukohaga volikogule.
(4) Eelarve reservfondi kasutatakse ettenägemata kulude katmiseks. Taotlused reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsus peab taotluse läbi vaatama kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist. Reservfondist raha eraldamise otsustab valitsus oma korraldusega. Reservfondi käsutamisest ja rahuldamata taotlustest annab vallavanem ülevaate igal volikogu istungil.
(5) Eelarve muutmine, lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras.
(6) Valitsus esitab majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega volikogule hiljemalt 1. juuniks.
(7) Vallavanem esitab volikogu majanduskomisjonile vähemalt kord kvartalis ülevaate eelarve täitmisest.
(8) Albu valla eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 sätestatud korras.
4. osa Sümbolid ja maskott
§ 17. Albu valla sümbolid
(1) Albu valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Albu valla vapiks on kaldjaotusega vasakult poolitatud roheline-kuldne kilp, mille ülemisel, rohelisel väljal kuldne rõngasrist ja alumisel, kuldsel väljal kaks rohelist tammelehte. Albu valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.
(3) Albu valla lipp on vardapoolsest alanurgast diagonaalselt poolitatud, mille ülemisel, rohelisel väljal kuldne rõngasrist ja alumisel, kollasel väljal kaks rohelist tammelehte. Vallalipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3 ja normaalsuurus 100×150 cm. Albu valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.
§ 18. Albu valla sümbolite kasutamise kord
(1) Albu valla vappi kasutatakse:
1) volikogu, valitsuse, vallakantselei, valitsuse hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Albu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
2) Albu valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja trükistel;
3) Albu vallamajal ja valla piiritähistel.
(2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Albu valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.
(3) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele valitsuse poolt.
(4) Valla lipp heisatakse:
1) alaliselt Albu vallamajal;
2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.
(5) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
(6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, Euroopa Liidu lipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna või omavalitsusüksuse lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.
(7) Vallalipu valmistamine toimub üksnes valitsuse loal.
§ 19. Albu valla maskott
(1) Albu valla maskotiks on «SUMMI».
(2) « SUMMIS» on kõrvutatud mesilase tarkus, töökus, visadus ja vastupidavus vallarahva iseloomuomadustega.
(3) Maskoti kujund on õmmeldud inimfiguurile ning kasutatud kollase ja musta värvitooniga materjali.
(4) Maskotti kasutatakse vallas toimuvatel kultuuri- ja spordiüritustel.
(5) Väljaspool valda toimuvatel kultuuri- ja spordiüritustel võib maskotti kasutada valitsuse loal.
5. osa Rakendussätted
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. aprillil 2005.a., välja arvatud paragrahvi 6 lõige 1 ja paragrahv 7, mis jõustuvad 17. oktoobril 2005.a.
§ 21. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Lisa 1 Albu valla vapp
Lisa 2 Albu valla lipp
Facebook
Twitter