Väljaandja: Pärnu Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 31.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 28.12.2015, 6

 Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 17.12.2015 nr 34


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõike1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev määrus reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ning sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse kasutajate vahel Pärnu linna territooriumil.

(2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõigile Pärnu linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2. Mõisted

() Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest, sõltumata kasutamisest;
2) arvestusperiood – veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee(reovee)arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuselepingus;
3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
4) kanaliseerimine – reovee ja sademevee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
5) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
6) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
7) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
8) kinnistu omanik – kinnisasja(maatüki) omanik, hoonestusõiguse omanik, kuni maatüki kinnistamiseni maatüki õiguspärane valdaja, ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa osas ehitise omanik või valdaja;
9) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
10) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
11) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
12) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
13) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
14) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ning sademevee kanaliseerimine;
15) purgimiskoht – tekkekohast ära veetud reovee ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
16) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
17) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
18) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
19) sademevesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi vesi, mis ei ole reovesi;
20) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
21) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
22) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
23) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ja sademevee ärajuhtimist;
24) vee- või reovee mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
25) vee- või reovee mõõdukaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõdusõlm;
26) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett ja sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
27) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kliendi reovee ja sademevee kanaliseerimiseks;
28) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kliendi veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
29) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende reovee ja sademevee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
30) teenuseleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja reovee ning sademevee ärajuhtimisel.

§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt käesolevale määrusele ning Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule.

(2) Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse, linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

(4) Kliendil on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenuseleping). Teenuseleping sõlmitakse üldjuhul vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja üldjuhul lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse üldjuhul teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuselepingud ehitiste omanike või valdajatega. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuselepingu alusel.

(5) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuselepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

(6) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademevee üle on volikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuselepingu tingimustele.

(7) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas määruses, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee ning sademevee koguse ning reostuse kohta.

(8) Kõigil juhtudel, kus määrus annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja/või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

(9) Kliendile vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt vastavalt käesolevas määruses sätestatule. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas määruses toodule on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

(10) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee ning sademevee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

(11) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ära juhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele.

(12) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja/või reovee ning sademevee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente pärast tööde alustamist kohe ning plaaniliste tööde puhul vähemalt kolm kalendripäeva ette teabevahendite kaudu. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

(13) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks, samuti tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ning lasteasutuste joogi- ja olmevee vajaduse rahuldamise.

(14) Reovee ja fekaalide väljaveol ja purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda volikogu kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast.

(15) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 4. Omandi piiritlemine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maaga, asub liitumispunkt üks meeter esimesest avalikult kasutatava maaga piirnevast kinnistust. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimusel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku kokkuleppel.

(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan tänava maa-alal, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt tänava maa-alal üks meeter väljaspool kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.

(5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

(6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

(7) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

(8) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus käesoleva määruse § 3 lõike 9 kohaselt vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda.

(9) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis, mis on teenuselepingu lahutamatu osa.

§ 5. Teenuste hinnad

(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

(2) Veevarustuse ja reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud tingimustel.

(3) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vee-ettevõtja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud korras kinnitatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuselepingule.

(4) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks ning hüdrantide katsetusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

§ 6. Veega varustamise nõuded ja tingimused

(1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

(2) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

(3) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja oma kulul.

(4) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuselepinguga.

(5) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt käesoleva määruse § 3 lõikele 9.

(6) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

(7) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

(8) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

(9) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule käesoleva paragrahvi lõikes 7 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 nõuete eiramisel vastavalt käesoleva määruse § 3 lõikele 9.

§ 7. Reovee ning sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademevee kanaliseerimiseks teenuselepingus määratud tingimustel.

(2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reovee ning sademevee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuselepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee ning sademevee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ning sademevee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

(3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud määruse § 3 lõigetes 8 ja 10 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee ja sademevee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

(4) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõtjaga vastavat lepingut omavad ettevõtjad ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

(5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett ning sademevett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

(6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett ning sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid, raskemetalle;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(7) Kanaliseeritava reovee ning sademevee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

(8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

(9) Reovee ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

(10) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja sademevett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees ning sademevees või mille kohta ei ole teenuselepingus toodud vastuvõtutingimusi.

(11) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 8. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

(1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud piirväärtusi, ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole määrusega kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks.

(2) Vee- ettevõtja võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu, millega tagatakse reoveepuhasti töörežiimi taastamine ja ühiskanalisatsiooni süsteemi korrastamine. Ülenormatiivse reostuse tasu rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reostusnäitaja/saasteaine sisalduse piirväärtuse ületamisel.

(3) Reoainete kontsentratsioonide piirväärtused on järgmised:

Reostusnäitaja/saasteaine sisaldus	Tähis	Mõõtühik	Piirväärtus	
Vesinikeksponendi minimaalne suurus	pHmin	pH-ühik	6,00	
Vesinikeksponendi maksimaalne suurus	pHmax	pH-ühik	9,00	
Heljum		mg/l	1300,00	
Orgaanilised ained ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul	BHT7	mg/l	1600,00	
Keemiline hapnikutarve	KHT	mg/l	2500,00	
Fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks	Püld	mg/l	30,00	
Naftasaadused		mg/l	5,00	
Lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks	Nüld	mg/l	90,00	
Polaarsed süsivesinikud(rasvad)		mg/l	50,00	

(4) Juhul kui reostusnäitajad ületavad lubatud piirväärtusi, tuleb reoveed eelnevalt puhastada lokaalsetes puhastites vähemalt lubatud väärtuseni.

§ 9. Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

(1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuselepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav liitumiskaev või viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuselepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

(2) Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kuid ühine veevarustussüsteem, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Kogu kinnistult kanaliseeritavale reoveele rakendatakse kõrgeima BHT7 sisaldusega väljalaske reovee hinnagrupi hinda.

(3) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

(4) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

(5) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

(6) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

(7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast. Uue reostusgrupi hinda rakendatakse alates proovivõtu kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni järgmise proovivõtukuu esimese kuupäevani.

(8) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

(9) Kliendil on õigus valida keskkonnaministeeriumi poolt atesteeritud proovivõtja ja tellida temalt omal kulul täiendav proov, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt. Reostusnäitajate määrangul võetakse aluseks kliendi poolt valitud ja tema kulul tellitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused.

§ 10. BHT7 sisaldusest tulenevad reostusgrupid

() Reovesi jagatakse BHT7 sisaldusest tulenevalt järgmistesse reostusgruppidesse, mille hinnad kinnitatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt seadusele:
1) I reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 0-549
2) II reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 550-649
3) III reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 650-749
4) IV reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 750-999
5) V reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 1000-1299
6) VI reostusgrupp reoaine BHT7 sisaldus (mg/l) 1300- 1600

§ 11. Omavolilised ühendused

(1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuselepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

(2) Omavolilise ühenduse tuvastamisel:
1) koostab vee-ettevõtja või volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
2) tuleb kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt käesoleva määruse § 12 lõigetes 3, 4 ja 8 toodud arvutuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

(3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.

(4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 12. Omavoliline veekasutus ja reovee ning sademevee kanaliseerimine

(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, kui:
1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuselepingut;
2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reovee ning sademevee mõõdusõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud määruse § 15 lõikes 9 toodud juhud;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või reovee ning sademeveearvesti taatlusplomm;
4) vee- või reovee ning sademevee arvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee ning sademevee purgimine ühiskanalisatsiooni.

(2) Omavolilise veekasutamise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

(3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20mm – 0,5m/s, torudes 25 kuni 40mm – 1,0m/s ning torudes 50mm ja suuremad – 1,5m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvituse arvutamisel lähtutakse vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ning sademevee ärajuhtimise eest.

(4) Omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvutuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvutuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee kanaliseerimisel sademevee kanalisatsiooni vastavalt määruse § 13 lõike 5 punktis 2 toodud arvutuskorrale;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimise korral vastavalt määruse § 9 lõikele 4.

(5) Omavolilise veekasutuse ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise kestust arvestatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

(7) Kui omavoliline veekasutamine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuselepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja/või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt määruse § 3 lõikele 9, kui teenuselepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(8) Omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvutuste alusel.

(9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta määruse § 6 lõikes 6 ja § 15 lõikes 9 toodud juhtusid, tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud määruse § 15 lõikes 9 toodud juhtudel kannab klient.

§ 13. Keelatud ühendused

(1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud sinna kõrgetemperatuurilise vee või auru sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

(3) Keelatud ühenduse ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt määruse § 3 lõikele 9.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 toodud juhul vastavalt määruse § 12 lõike 4 punktis 1 toodud arvutuskorrale;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud juhul iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75m^3  reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes kliendi poolt ära juhitava reovee reostusgrupi teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse määruse § 11 lõike 3 kohaselt.

(7) Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik.

§ 14. Ajutised torustikud

(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuselepingu alusel.

(2) Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehniliste tingimustega.

(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuselepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad määruses kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

(6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb tähtajalise teenuselepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm.

§ 15. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

(2) Kinnistu omanik ja klient on kohustatud:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid;
2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale määrusele, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuselepingujärgsete nõuete täitmine;
4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuselepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

(3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt määruse § 3 lõikele 9:
1) kui rikutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-3 sätestatud nõudeid;
2) kui klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 4 kohast juurdepääsu.

(4) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Pärnu linna heakorraeeskirjaga, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.

(5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

(7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

(8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

(9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

(10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui sademevee juurdevool leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes reovee hinnast.

(11) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuselepingu tingimustele.

§ 16. Vee mõõtmine

(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Klient võib taotleda kahte või enamat liitumispunkti ja veemõõdusõlme, kui ta kannab täiendavad liitumispunktiga seotud kulud.

(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30m;
4) sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.

(6) Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuselepingut mitte sõlmida või olemasolev teenuseleping lõpetada.

(7) Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti määruse § 3 lõike 4 ja § 20 lõike 1 kohast tähtajalist teenuselepingut omava kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuselepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuselepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

(8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

(9) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

(10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee‑ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee‑ettevõtja arvesti tasuta.

(11) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 3 - 5 sätestatud nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt määruse § 3 lõikele 9.

(12) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemise või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada määruse § 12 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

(13) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(14) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 17. Veearvestus

(1) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.

(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada määruse § 12 lõikes 3 sätestatut määruse § 12 lõike 5 kohase kestusega.

(4) Kui määruse § 15 lõike 13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva ühe kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta, kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

(6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb määruse § 15 lõikest 9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 18. Reovee ja sademevee mõõtmine

(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud määruse § 18 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

(2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele.

(3) Üldjuhul ehitab reovee mõõdusõlme klient oma kulul.

(4) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

(5) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada määruse § 3 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt määruse § 3 lõikele 9.

(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada määruse § 12 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

(7) Kui vee-ettevõtja kasutab määruse § 18 kohast õigust reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

(8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 19. Reovee ja sademevee arvestus

(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub määruse kohaselt.

(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuselepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus määruse § 16 lõikes 4 sätestatud korras.

(4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada määruse § 12 lõikes 4 sätestatud sanktsioone määruse § 12 lõike 5 kohase kestusega.

(5) Ühekordsele reovee ning sademevee ärajuhtimisele ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee kogust vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(6) Sademevee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.

(7) Reovee ning sademevee koguse arvestus purgimisel purgimissõlme toimub purgijate identifitseerimise ja koguste mõõtmise süsteemi kaudu.

§ 20. Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest

(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee(reovee)arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuselepingu alusel kooskõlas määrusega. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Klient on kohustatud saadud arve tasuma vee-ettevõtjale teenuselepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja pangakontole. Nimetatud tähtaja ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuselepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,05% tasumata summalt päevas. Viivist ei arvestata, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

(4) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuselepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

(5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

(6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja/või reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva määruse § 3 lõike 9 kohaselt.

§ 21. Teenuselepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

(1) Teenuseleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva määruse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuselepingu.

(2) Määrusega ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuselepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning määrusest ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

(3) Määruse § 12 kohase tähtajalise teenuselepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenuseleping.

(4) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, toimub tähtajalise teenuselepingu sõlmimine käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(5) Ühekordse veekasutuse ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

(6) Teenuseleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuselepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise omavoliliseks.

(7) Kui klient lõpetab teenuselepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest.

(8) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

(9) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenuseleping:
1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimine määruse alusel suletud;
2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste lammutamisel;
4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
6) muudel teenuselepingust tulenevatel põhjustel.

(10) Teenuselepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuselepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

(11) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõppemist või lõpetamist pole teenuselepingut käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

(12) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuselepingu lõpetamist õigus teenuselepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Teenuselepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise taastamise kulud.

§ 22. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

() Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavolikogu 19.04.2001 määrus nr 16 „Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“.

§ 23. Jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andrei Korobeinik
Volikogu esimees