Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Tõstamaa osavalla põhimäärus

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.12.2017, 29

Tõstamaa osavalla põhimäärus

Vastu võetud 21.12.2017 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11 ja § 57 lõike 2 ja Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017 määruse nr 6 „Pärnu linna põhimäärus“ § 2 alusel ning Tõstamaa Vallavolikogu 31.10.2017 otsuse nr 133 „Tõstamaa osavalla moodustamine haldusterritoriaalse korralduse muutmisel“ alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Tõstamaa osavalla põhimääruses sätestatakse:
 1) osavalla piiride kirjeldus;
 2) osavalla sümboolika ja nende kasutamise kord;
 3) osavallakogu kui osavalla elanike esinduskogu moodustamise ning osavallakogu esimehe valimise kord;
 4) osavallakogu ja osavallakogu esimehe volitused ning nende teostamiseks vajalikud eelarvelised vahendid;
 5) osavallakogu ja osavallakogu esimehe tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord.

§ 2.  Osavalla nimi ja piirid

 (1) Osavalla nimi on Tõstamaa osavald (edaspidi osavald).

 (2) Osavald on Pärnu linna (edaspidi linn) territooriumil ja koosseisus Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine.

 (3) Osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Tõstamaa valla Lõuka, Ermistu, Tõlli, Värati, Kastna, Ranniku, Rammuka, Tõhela, Männikuste, Alu, Kiraste, Pootsi, Lao, Peerni, Kõpu, Kavaru, Päraküla, Seliste ja Manija küla ning Tõstamaa aleviku territooriumiga.

§ 3.  Osavalla institutsioonid

 (1) Osavalla elanike esinduskoguks on Tõstamaa osavallakogu (edaspidi osavallakogu), mis moodustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras .

 (2) Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedaste avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatakse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) kui ametiasutuse struktuuriüksusena Tõstamaa osavallakeskus (edaspidi osavallakeskus), mida juhib osavallakeskuse juhataja.

§ 4.  Osavalla rahastamine

 (1) Osavallal on linna eelarve osana eelarve oma ülesannete täitmiseks.

 (2) Osavallale linna poolt delegeeritud ülesannete täitmist rahastatakse linna eelarvest.

2. peatükk Sümboolika ja tunnustusavaldused 

§ 5.  Osavalla sümboolika

 (1) Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana.

 (2) Osavalla vapil on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.

 (3) Osavalla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega.

 (4) Vapi ja lipu kasutamine käesolevas määruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel.

 (5) Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
(6) Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 6.  Vapi kasutamine

  Osavalla vappi kasutatakse:
 1) osavalla esindushoonetel ja -ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
 2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
 3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
 5) osavalla piiritähisel.

§ 7.  Lipu kasutamine

 (1) Osavalla lipp heisatakse:
 1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
 2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
 3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

 (2) Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.

 (5) Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

§ 8.  Osavalla tunnustusavaldused

 (1) Osavald avaldab tunnustust Tõstamaa vapimärgi ning osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.

 (2) Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.

 (3) Osavallakogul on osavalla nimel õigus avaldada tunnustust ka siin nimetamata autasu või aunimetuse andmise või muu tunnustusavalduse vormis.

§ 9.  Tõstamaa vapimärgi kirjeldus ja andmise kord

 (1) Vapimärgil on osavalla vapi kujutis mis on piiratud pärjaga.

 (2) Igal isikul on õigusteha ettepanek vapimärgi andmiseks. Ettepanek tuleb esitada kirjalikult osavallakeskusesse 15. jaanuariks märkides ära:
 1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
 2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse;
 3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri.

 (3) Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.

 (4) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (5) Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.

 (6) Vapimärk antakse isikule üks kord.

§ 10.  Tänukirja kirjeldus ja andmise kord

 (1) Ettepaneku tänukirja andmiseks võib teha osavallakogu liige, linna ametiasutuse teenistuja ja osavalla territooriumil asuva linna ametiasutuse hallatava asutuse juht, märkides ära põhjenduse, mille eest tänukiri antakse ning tänukirja üleandmise aeg ja koht.

 (2) Tänukirja andmine otsustatakse osavallakogu esimehe otsusega.

 (3) Tänukirjal on osavalla vapp, tekst autasustatu nimega ning selgitus, mille eest tänukiri antakse. Tänukirjale kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (4) Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda.

3. peatükk Osavallakogu 

1. jagu Osavallakogu moodustamine ja pädevus 

§ 11.  Osavallakogu moodustamine

 (1) Osavallakogusse kuulub 7 liiget, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust.

 (2) Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht on volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil.

 (3) Osavallakogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) osavallakogusse kuuluvad osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikud;
 2) ülejäänud kohad osavallakogus jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel vastavalt rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumi elanikelt saadud häälte arvule olenemata sellest, kas isik kandideeris volikogusse erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina;
 3) kui võrdse häälte arvuga isikute suhtes tuleb otsustada, kes saab osavallakogu liikmeks, otsustatakse see liisu heitmise teel.

 (4) Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmete järjekorra nimekirjas kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu valimiskomisjon, lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust nõusolekust osaleda osavallakogu töös.

 (5) Osavallakogu valimiskomisjoni otsused jõustuvad allkirjastamisega.

 (6) Juhul, kui volikogu valimiste vahelisel ajal jääb osavallakogu liikmete arv alla 7, loetakse kuni uute volikogu valimisteni osavallakogu koosseisu suuruseks allesjäänud liikmete arv.

 (7) Osavallakogu volitused lõppevad samal ajal volikogu volituste lõppemisega.

 (8) Osavallakogu liikmele makstakse tasu osavallakogu tööst osavõtu eest ja hüvitust osavallakogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (9) Osavallakogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras.

§ 12.  Osavallakogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

  Osavallakogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
 1) volikogu liikmeks oleku volituste lõppemisega;
 2) osavallakogu liikmeks mitteoleva isiku saamisega volikogu liikmeks, mille tagajärjel langeb osavallakogust välja viimane häältearvu poolest sees olev isik, kes ei ole volikogu liige;
 3) tagasiastumisega;
 4) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel osavalla territooriumil;
 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 6) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
 7) surmaga.

 (2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 13.  Osavallakogu liikme volituste peatumine

 (1) Osavallakogu liikme volitused peatatakse:
 1) volikogu liikmeks oleku volituste peatumisega;
 2) kui osavallakogu liige on valitud Pärnu linnapeaks või kinnitatud linnavalitsuse liikmeks;
 3) kui isik on nimetatud linnavalitsuse ametnikuks või asunud töötama samas linna ametiasutuses töölepingu alusel;
 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
 5) osavallakogu valimiskomisjoni otsuse alusel, kui ta on puudunud osavallakogu koosolekutelt vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal osavallakogu koosolekuid ei toimunud.

 (2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 14.  Osavallakogu asendusliige

 (1) Osavallakogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub osavallakogu liikme asemele asendusliige, kes määratakse osavallakogu valimiskomisjoni otsusega.

 (2) Osavallakogu valimiskomisjon teeb §-des 12, 13 ja 15 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Kui osavallakogu valimiskomisjon on valitud osavallakogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva määruse § 12 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 sätestatud asjaolude tõttu osavallakogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab osavallakogu valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

 (3) Osavallakogu valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada osavallakogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult osavallakogu valimiskomisjoni, kas ta soovib osavallakogu töös osaleda.

 (4) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa osavallakogu töös osaleda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

 (5) Kui asendusliige ei saa osavallakogu töös osaleda määruse § 13 lõikes 1 märgitud aluste ilmnemise tõttu, jääb ta asendusliikmete nimekirja ning koha vabanemisel on võimalik nimetada ta osavallakogu liikmeks.

§ 15.  Osavallakogu liikme volituste taastumine

 (1) Osavallakogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse osavallakogu valimiskomisjoni esimehele. Avaldust ei pea esitama, kui osavallakogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

 (2) Osavallakogu liikme volituste taastumisel lõppevad selle asendusliikme volitused, kes määrati asendusliikmena osavallakogusse viimasena.

§ 16.  Osavallakogu esimees

 (1) Osavallakogu esimees:
 1) korraldab osavallakogu tööd, kutsub kokku ja juhatab osavallakogu koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab osavalda ja osavallakogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ja osavalla põhimäärusega antud pädevusele;
3) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide ja linnavalitsuse istungil;
 4) kirjutab alla osavallakogu otsusele ja teistele osavallakogu dokumentidele;
 5) korraldab osavallakogu nimel peetavat kirjavahetust;
 6) täidab muid talle seaduse alusel ja linna või osavalla põhimäärusega või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Osavallakogu aseesimees asendab osavallakogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes.

§ 17.  Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

 (2) Osavallakogu esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Osavallakogu liikmel on üks hääl.

 (3) Osavallakogu esimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on igal osavallakogu liikmel, kandidaadi ülesseadmise ja tema nõusoleku kohta tehakse märge koosoleku protokolli.

 (4) Osavallakogu esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Osavallakogu aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

 (5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor.

 (6) Kui lisavoorus ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab koosoleku juhataja välja 15-minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Kui ka uuel valimisel ei õnnestu osavallakogu esimeest valida, siis kutsutakse osavallakogu esimehe valimiseks kokku uus osavallakogu koosolek.

 (7) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab osavallakogu valimiskomisjon võttes arvesse, et:
 1) salajase hääletuse läbiviimiseks valmistatakse ette hääletamissedelid, millele kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras;
 2) kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on osavallakogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel;
 3) hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada, kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks;
 4) hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist;
 5) protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse koosolekul kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne hääletustulemuste väljakuulutamist.

§ 18.  Osavallakogu pädevus

 (1) Osavallakogu pädevuses on arvamuse andmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil linna toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

 (2) Osavallakogu otsustab osavalla territooriumi puudutavaid küsimusi, mis on talle pandud seadusega, ühinemislepinguga, linna põhimäärusega, käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega.

 (3) Osavallakogu esitab arvamuse:
 1) osavalda puudutavas osas linna üldplaneeringu, arengukava, valdkondlike arengukavade, eelarvestrateegia ning osavalla põhimääruse eelnõudele;
 2) osavallakeskuse juhataja ametisse nimetamisele;
 3) osavalla kohaliku elu edendamiseks eraldatavate toetuste kordade eelnõudele;
 4) osavallas tegutsevate linna ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise osas ning vastavate asutuste põhimääruste eelnõudele;
 5) teistes osavalla territooriumit puudutavates küsimustes, mis on talle pandud seadusega, ühinemislepinguga, linna põhimäärusega, käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega.

 (4) Osavallakogu menetlusse antud küsimuses peab osavallakogu arvamuse andma eelnõu esitaja antud tähtajaks, kuid mitte kiiremini kui kahe päeva jooksul eelnõu või küsimuse esitamisest osavallakogule. Kui arvamust tähtaegselt ei anta, siis loetakse osavallakogu nõustunuks.

 (5) Osavallakogul on õigus:
 1) üksikaktina võtta vastu oma pädevuse piires otsuseid;
 2) nõuda ühinemislepingu rikkumise korral volikogu revisjonikomisjonilt järelevalve teostamist.
 3) teha kohaliku elu küsimustes volikogule või linnavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Algatus esitatakse linnavalitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mis tuleb võtta arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Osavallakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või linnavalitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega.

 (6) Osavallakogu esitab volikogule üks kord aastas, samaaegselt volikogu komisjonidega, aruande oma tegevusest.

2. jagu Osavallakogu töökorraldus 

§ 19.  Osavallakogu töökorraldus

 (1) Osavallakogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku osavallakogu esimees. Osavallakogu esimese koosoleku kutsub kokku osavallakogu valimiskomisjoni esimees. Reeglina toimuvad osavallakogu koosolekud volikogu eestseisuse poolt määratud istungite kavas ettenähtud ajal.

 (2) Osavallakogu esimees kutsub osavallakogu kokku linnavalitsuse, osavallakeskuse juhataja või vähemalt neljandiku osavallakogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

 (3) Kutse osavallakogu koosoleku kokkukutsumise kohta tehakse osavallakogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 2 päeva enne osavallakogu koosolekut. Kutses tuleb ära näidata koosoleku toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. Koos kutsega tehakse osavallakogu liikmetele kättesaadavaks koosoleku materjalid.

 (4) Osavallakogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu esimees, linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti osavallakogu poolt koosolekule kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.

 (5) Osavallakogu pädevusse antud küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (6) Osavallakogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poolte osavallakogu liikmetest.

 (8) Osavallakogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla osavallakogu esimees ja protokollija. Protokoll avalikustatakse linna dokumendiregistris

 (9) Osavallakogu võib kehtestada vajadusel täpsema töökorra.

§ 20.  Osavallakogu koosolekute läbiviimine elektrooniliselt

 (1) Kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks võib osavallakogu esimehe otsusel koosoleku viia läbi elektrooniliselt.

 (2) Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadab osavallakogu esimees osavallakogu liikmetele elektronposti teel osavallakogu menetlusse antud õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalidega ning määrab vastamise tähtpäeva.

 (3) Osavallakogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) osavallakogu esimehele elektronposti teel. Osavallakogu liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse osavallakogu protokollile. Osavallakogu liige, kes tähtajaks seisukohta ei saada, loetakse koosolekul mitteosalenuks.

 (4) Osavallakogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse elektroonilise koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.

§ 21.  Osavallakogu ja osavallakogu esimehe üksikaktid

 (1) Osavallakogul ja osavallakogu esimehel on õigus oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks võtta üksikaktina vastu otsuseid.

 (2) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (3) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsusele kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (4) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsuste teatavakstegemist korraldab osavallakeskus.

 (5) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsused, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse linna dokumendiregistris.

4. peatükk Püsiasustusega väikesaare üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord 

§ 22.  Püsiasustusega väikesaare üldkogu

 (1) Linna territooriumil asuva püsiasustusega väikesaare Manija (edaspidi väikesaar) üldkogu (edaspidi üldkogu) on väikesaare püsielanike (edaspidi püsielanik) kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded, saarevanema valimine ja tagasikutsumine.

 (2) Püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.

 (3) Üldkogu koosolek on püsielanike koosolek, mis võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 püsielanike või linnavalitsuse poolt. Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku volikogu.

 (4) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.

 (5) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

 (6) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

 (7) Hääletamine üldkogus võib olla kas avalik või salajane.

 (8) Üldkogu koosolekud protokollitakse.

 (9) Üldkogu tööd juhib saarevanem.

§ 23.  Üldkogu liikme õigused ja kohustused

  Üldkogu liikme õigused on:
 1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;
 2) esineda sõnavõttudega;
 3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist;
 4) seada üles kandidaate;
 5) osaleda hääletamisel, igal liikmel on üks hääl;

§ 24.  Üldkogu koosolek

 (1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem.

 (2) Üldkogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema üldkogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt 7 päeva enne üldkogu koosolekut kas e-posti või posti teel.

 (3) Üldkogu koosolekut juhib saarevanem. Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.

 (4) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

 (5) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll edastatakse linnavalitsusele. Protokoll avalikustatakse linna dokumendiregistris.

§ 25.  Saarevanema valimise kord

 (1) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosseisu poolthäälteenamusega.

 (2) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt.

 (3) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel.

 (4) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad tagasiastumisel, ennetähtaegsel tagasikutsumisel, surma korral.

 (5) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.

§ 26.  Saarevanema õigused ja kohustused

 (1) Saarevanemal on õigus:
 1) esindada püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
 2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada väikesaare elanike poolt algatatud küsimusi;
 3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse volikogule või linnavalitsusele;
 4) taotleda väikesaarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
 5) saada linnavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;
 6) juhtida püsielanike tähelepanu väikesaare probleemidele, mh heakord ja avalik kord;
 7) astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokkukutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks.

 (2) Saarevanemal on kohustus:
 1) edastada püsielanikele asjakohast informatsiooni, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
 2) teha ettepanek väikesaare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
 3) ärgitada püsielanikke koostööle;
 4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul erialase abi saabumiseni;
 5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada püsielanikele aruanne oma tegevuse kohta.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 27.  Järelevalve

  Osavallakogu otsuste üle teostab kontrolli linnapea linna põhimääruses sätestatud korras.

§ 28.  Osavalla lõpetamine

 (1) Osavalla lõpetamise võivad algatada:
 1) kolm neljandikku volikogu liikmetest;
 2) kolm neljandikku osavallakogu liikmetest;
 3) linnavalitsus;
 4) taotluse korras vähemalt üks protsent osavalla territooriumil elavatest hääleõiguslikest elanikest.

 (2) Osavalla tegevuse lõpetamise otsustab volikogu koosseisu kolme neljandikulise häälteenamusega.

 (3) Kuni 2021. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni on osavalla lõpetamine võimalik ainult osavallakogu ettepaneku alusel.

§ 29.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andres Metsoja
volikogu esimees