Kehtna valla raamatupidamise sise- eeskiri
Vastu võetud 18.12.2018 nr 10
Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4, raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1, rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõigete 4 ja 5 ning Kehtna Vallavolikogu 21. novembri 2018 otsuse nr 71 „Raamatupidamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Kehtna Vallavalitsuse raamatupidamise sise- eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse täiendavad nõuded Kehtna valla (edaspidi vald) kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisele ja finants- ning eelarve täitmise aruandlusele. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), rahandusministri kehtestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit (edaspidi ASFA juhend), Raamatupidamise toimkonna juhendeid (edaspidi RTJ) ning avaliku sektori rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid (edaspidi IPSAS).
(2) Eeskiri on koostatud eelmärgitud õigusaktide ja standarditega avaliku sektori finantsaruandlusele ja raamatupidamisele kehtestatud arvestusmeetoditest ja ‑põhimõtetest ning heast raamatupidamistavast tulenevalt.
(3) Vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Kehtna Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) kaudu.
(4) Valla tsentraliseeritud raamatupidamine hõlmab finantsarvestust ametiasutuses ja järgmistes ametiasutuse hallatavates asutustes:
Eidapere Kool
Eidapere Rahvaraamatukogu
Eidapere Rahvamaja
Ingliste Rahvaraamatukogu
Järvakandi Hooldekodu
Järvakandi Lasteaed
Järvakandi Klaasimuuseum
Järvakandi Kool
Järvakandi Kultuurihall71
Järvakandi Avatud Noortekeskus
Järvakandi Aleviraamatukogu
Kehtna Klubi
Kehtna Kunstide Kool
Kehtna Lasteaed Siller
Kehtna Avatud Noortekeskus
Kehtna Põhikool
Kehtna Rahvaraamatukogu
Lelle Rahvaraamatukogu
Lelle Rahvamaja
Valtu Lasteaed Pesapuu
Valtu Põhikool
Valtu Rahvaraamatukogu
Valtu Seltsimaja
(5) Konsolideeritavad üksused on:
Järvakandi Kommunaal OÜ
Järvakandi Soojus OÜ
Kehtna Elamu OÜ
Valtu Spordimaja OÜ
§ 2. Terminid
Eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse majandustarkavara pearaamatust eristatud moodulites (registrites).
2) toimemudel – Kehtna valla finantsarvestuse toimemudel, mis kirjeldab detailselt finantsarvestuse tegevused vastutajate ja tähtaegade lõikes (lisa 1).
3) jagatud failikaust – raamatupidamise töö korraldamiseks digitaalne kaust dokumentide elektroonseks säilitamiseks.
4) aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.
5) aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühem aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.
6) eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega valla eelarveklassifikaatorite liigenduses.
7) majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes finantsaruandluse standarditest kirjendab valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.
8) majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.
2. peatükk KONTOPLAAN JA MAJANDUSINFORMATSIOONI LIIGENDAMINE
§ 3. Kontoplaan ja koodid
(1) Vald kasutab ASFA juhendiga kehtestatud riigi kontoplaani ja koode.
(2) Vajadusel võib vald kasutada täiendavaid allkontosid.
(3) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
1) eelarveklassifikaatorid – tulu- ja kululiigid, mis vastavad riigi kontoplaanile;
2) osakonnad (lisa 2);
3) objekti-, projekti-, subjekti jne koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludes.
3. peatükk ARUANDED
§ 4. Saldoandmikud
(1) Saldoandmikuks nimetatakse ASFA juhendis kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu juhendi lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.
(2) Konsolideeritud saldoandmik on ASFA juhendi mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.
(3) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.
§ 5. Majandusaasta aruanne
Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.
Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel ASFA juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.
§ 6. Aruannete esitamine
(1) Kehtna Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Kehtna Vallavolikogule (edaspidi vallavolikogu) kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega. Rahandusministeeriumile esitatakse nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos kõikide osadega 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
(2) Käesoleva eeskirja paragrahvi 1 lõikes 5 nimetatud asutused esitavad majandusaasta aruande Kehtna Vallavalitsusele 31. märtsiks.
(3) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(4) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.
(5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(6) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud finantsjuhi ja raamatupidajate ametijuhendites.
4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
§ 7. Raamatupidamise struktuur
(1) Kehtna valla raamatupidamisüksuseks on Kehtna vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse. Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamisprogrammis PMen. Eristamaks asutuste tulusid, kulusid ja varasid, kasutatakse osakonna tunnust (lisa 2).
(3) Raamatupidamise programmist PMen tehakse varukoopiaid.
(4) Kehtna valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse finantsosakond. Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor ), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.
(5) Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendis.
(6) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.
(7) Finantsarvestuse tegevused finantsosakonna töötajate ja ametiasutuse ning allasutuste vahel on määratletud toimemudelis (lisa 1).
(8) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt.
§ 8. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine
(1) Algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
(2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed:
1) toimumisaeg;
2) majandusliku sisu kirjeldus;
3) arvnäitajad (kogus, hind, summa).
(3) Ametiasutus kasutab Kehtna valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks e- arvete operaatorit, mis ühendab endas e- arvete saatjad, saajad ning nende kasutatavad majandustarkvarad. Ostuarved soovib raamatupidamine eelistatavalt masinloetavate arvetena xml- faili kujul läbi operaatori.
(4) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.
(5) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning neid allkirjastavad kulusid tegema eelarve vastutav täitja ja raamatupidaja.
(6) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid tegema volitatud isikuks eelarve täitmise eest vastutaja ehk asutuse juht. Kui asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juhi määratud isik.
(7) Volitatud isik vastutab, et:
1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
3) tehing on õiguspärane;
4) tehing on kooskõlas Kehtna valla eelarvega;
5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollimise nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;
6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.
(8) Raamatupidamisega tegelevad töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamise infosüsteemi:
1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsuse;
3) maksetähtpäeva ja tehingu summad;
4) tekkepõhise perioodi;
5) tehingu vastaspoole andmed;
6) arvete korral nende vastavuse käibemaksuseadusele;
7) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud.
(9) Vastavalt ASFA juhendi § 15 lõikele 5 peavad dokumentide kontrollimise nõuded tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva teenistuja lahususe. Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisega tegeleva teenistuja poolt.
(10) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsjuht või pearaamatupidaja.
(11) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri;
2) digitaalallkiri;
3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
(12) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.
(13) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.
5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 9. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
(1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.
(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) majandustehingu kuupäev;
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4) majandustehingu lühikirjeldus;
5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
(4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
(5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
(6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust tegevusalade ja osakondade kaupa. Kasutusel on programmi järgmised osad ning pearaamatu memoriaalorderite numeratsioon:
1) 100 algjääk;
2) L01 kassa;
3) L02 pank;
4) L05 palk;
5) L07 hankijad;
6) L08 põhivahendid;
7) L09 materjalid;
8) L44 lõpetamata ehitus;
9) L50 pearaamatukanded;
10) L61 maamaksu ettemaksed;
11) L14 nõuded ostjate vastu;
12) L24 võlad kodumaistele tarnijatele;
13) L25 seadusandlusest tulenevad kohustused;
14) L26 kapitalirendi kohustused, lühiajalised;
15) L27 nõuded loodusressursside kasutaja saastetasu;
16) 106 saadud loodusressursside kasutamiselt ja saastetasu ettemaks;
17) L28 muud sihtlaekumised;
18) L29 maamaksukohustused;
19) L31 osakud;
20) koosseisud ja kontingent.
(7) Igas kuus, kuu sulgemise protseduurina, salvestatakse elektroonselt raamatupidamise jagatud failikausta järgnevad koondid:
1) pearaamatu koond;
2) kassa kassaraamat;
3) arvelduste koond;
4) palgalehtede koond.
(8) Aasta lõpu seisuga salvestatakse elektroonselt raamatupidamise jagatud failikausta järgnevad koondid:
1) põhivarade nimekiri ja inventuur;
2) bilansiväliste varade nimekiri ja inventuur;
3) pearaamatu koond;
4) isikukonto kaardid;
5) puhkusereservi arvestused;
6) arvelduste saldod.
(9) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt.
§ 10. Varade ja kohustuste kajastamine
(1) Valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamine (vara valitsemine) toimub vallavolikogu kehtestatud korras.
(2) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab ASF juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse raamatupidamisarvestuses soetusmaksumusega, seda korrigeerides ja vajadusel alla hinnates.
(4) Kohustused kajastatakse järgides tekkepõhisuse printsiipi ja lähtudes RTJ-dest (RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9).
(5) Omavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Samuti ei kajastata kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes.
(6) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses.
§ 11. Tulude ja kulude kajastamine
(1) Saadud maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.
(2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.
(3) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.
(4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.
§ 12. Müügiarved
(1) (19 Müügiarved koostatakse müügiarvete esildise blanketil (lisa 3) või lepingutes kajastatu põhjal ja tingimustel. Müügiarvete koostamise tingimused on kirjeldatud toimemudelis.
(29 Arvete vormistamisel järgitakse sealhulgas RPS ja käibemaksu seaduse nõudeid. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.
(2) Arved väljastatakse kliendile üldjuhul kas pdf- vormingus e- kirjaga või elektroonilise e- arvena.
(3) Arvete maksetähtaeg on soovitatavalt 14 kalendripäeva.
(4) Arve koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendite õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õiguse eest vastutab lepingu kinnitaja või müügiarvete esildise esitaja.
(5) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarvete koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.
§ 13. Algdokumentide käive
(1) Raamatupidamise algdokumendid raha väljamaksete tegemiseks esitatakse ametiasutuse raamatupidamisele vastavalt toimemudelis (lisa 1) kirjeldatule.
(2) Ametiasutuse hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus vastava asutuse juhil.
6. peatükk RAHA ARVESTUS
§ 14. Raha arvestus arvelduskontodel
(1) Raha hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.
(2) Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses finantsjuht või pearaamatupidaja.
(3) Volitatud isiku ja ametiasutuses ka vallavanema või tema asendaja kinnitatud kuludokumentide alusel koostab maksekorraldused internetipangas finantsosakonna töötaja. Maksekorralduse ülekande kinnitab internetipangas kas vallavanem või tema poolt volitatud isik.
§ 15. Sularahaoperatsioonide arvestus
(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja.
(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
1) kassa sissetuleku order;
2) kassa väljamineku order;
3) kassaraamat.
(3) Kassa väljamineku orderi kinnitab finantsjuht või pearaamatupidaja.
(4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.
(5) Hallatavates asutustes ja teeninduspunktides omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul vallavalitsuse kassadesse, koostades kassa laekumise aruande (lisa 9).
(6) Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu.
(7) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
§ 16. Tehingud asutuse pangakaardiga
(1) Deebet- ja kreeditkaartide kasutamise õiguse annab vallavanem oma käskkirjaga. Sellega kinnitatakse ka krediidi maksimumlimiit. Kaardiga sularaha väljavõttu tuleb üldjuhul vältida.
(2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.
(3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.
(4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN- koodi kolmanda isiku valdusesse.
(5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele kuu jooksul tehtud tehingute algdokumendid järgneva kuu 5. kuupäevaks. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.
7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS
§ 17. Nõuete ja kohustuste arvestus
(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni 1 aasta või kauem.
(2) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt iga kvartali lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.
(3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
1) 90- 180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.
(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht.
(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulukonto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.
(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.
(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.
(8) Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub vastavalt Kehtna vallavara valitsemise korrale.
(9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse vallavalitsuse valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.
§ 18. Ettemaksude arvestus
(1) ASF juhendi § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).
(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.
(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 1 000 eurot.
§ 19. Arveldused aruandvate isikutega
(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse avansina makstud kulude osas kontol Majanduskulude ettemaksed töötajatele ja hüvitatavate tehtud kulude osas kontol Võlad töötajatele majanduskulude eest.
(2) Analüütilist arvestust peetakse kululiikide lõikes.
(3) Majanduskulude avanssi ei anta.
(5) Avanssi saanud isik peab esitama avansiaruande 5 tööpäeva jooksul pärast kulude tegemist, lähetuse korral 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist koos kinnitatud lähetuskulude aruandega (lisa 7).
(6) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.
(7) Kui majanduskulude aruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande.
(8) Töövõtja poolt asutuse tarbeks tehtud majanduskulud hüvitatakse aruande alusel, mis tuleb esitada raamatupidamisele elektroonselt koos kulutusi tõendavate dokumentidega ning asutuse juhi kinnitusega, hiljemalt jooksva kuu lõpuks vastavalt toimemudelile.
§ 20. Sihtfinantseerimise arvestus
(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud, teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel, sihtfinantseerimisega seotud nõuete- kohustuste või tulude- kulude arvele võtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel. Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse tuludes.
(3) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena.
(4) Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ning puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
(5) Vastavalt ASFA juhendi § 26 lõikele 3 võib tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 5000 eurot.
(6) Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt ASFA juhendi § 25 lõikele 3.
(7) Mitterahaliseks sihtfinantseerimiseks loetakse sihtfinantseerimist kolme osapoole tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab ja sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
(8) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt ASFA juhendi § 44 lõigetele 3 või 4.
8. peatükk PALKADE, TASUDE JA HÜVITISTE ARVESTUS
§ 21. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus
(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel.
(2) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.
(3) Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse, kus märgib ära oma IBAN-i ning panga, kuhu igakuiselt töötasu kantakse.
(4) Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse, kus avaldab soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta.
(5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti.
(6) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitab raamatupidamisele personaliarvestusega tegelev teenistuja hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.
(7) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.
(8) Palgalehed koostatakse asutuste lõikes. Töötajale esitatakse palgalipik kas trükitult või e-kirjaga.
(9) Aruandeaasta kohta salvestatakse elektroonselt raamatupidamise failikausta iga töötaja kohta isikukonto.
9. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS
§ 22. Materiaalne põhivara
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.
(2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 500 eurost. Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 500 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse ja transpordivahendid mille jääkväärtus omandamisel on alla 500 euro.
(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.
§ 23. Materiaalse põhivara arvestus
(1) ASF juhendi § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(2) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
(3) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
(4) Uute põhivarade amortisatsiooninormid aastas on järgmised:
1) hooned 2%;
2) eluhooned 2%;
3) teed 5%;
4) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2,5%;
5) tänavavalgustusliinid 5%;
6) pumbamajad 5%;
7) puurkaevud 6,5%;
8) masinad ja seadmed 20%;
9) transpordivahendid 20%;
10) arvutustehnika 33%;
11) kontoritehnika 20%;
12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%;
13) reoveepumplad 6,5%.
(5) Kasutatud varadele ja oluliselt erisugustele uutele põhivahenditele kehtestatakse asutuse juhi käskkirjaga konkreetne individuaalne amortisatsiooninorm.
(6) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
(7) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab asutuse juht.
(8) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(9) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel (lisa 5).Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses asutuse juhi koostatud Põhivara arvele võtmise akti alusel (lisa 4). Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik) kooskõlastatult finantsosakonnaga.
(10) Raamatupidamisele esitatakse põhivara arvele võtmise kuupäeva seisuga akt, millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, inventari number, info vara kohta (hoone aadress, maakatastritunnus, transpordivahendi registreerimisnumber ja muu info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, vastutava isiku nimi ja allkiri, raamatupidamise konteering ja raamatupidaja allkiri. Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale antakse inventarinumber.
(11) Põhivara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Kehtna valla vara valitsemise korra alusel.
§ 24. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes
(1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Kehtna vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
(2) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Kehtna vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20- 50% hääleõigusest.
(3) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses.
(4) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida- realt ja grupisisesed nõuded, kohustused tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Alla 50% osalusi mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuludes.
§ 25. Bilansiväline vara ja selle arvestus
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 500 kuni 4999,99 (ilma käibemaksuta).
(2) Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel.
(3) Raamatupidamises peetakse arvestust hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.
(4) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.
(5) Vara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine (lisa 6) toimub Kehtna valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.
10. peatükk INVENTEERIMINE
§ 26. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.
(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.
(3) Kord kuus tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e- maksuameti kontokaartidega. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.
(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.
(5) Vähemalt üks kord aastas tehakse asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste inventuur (aastainventuur).
(6) Inventeerimise käigusteostatakse:
1) põhivara inventuur;
2) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
3) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste väljastamine;
4) sularaha inventuur kassas;
5) pangakontode saldode võrdlus;
6) avaliku sektori saldoandmike võrdlus.
(7) Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul inventeeritakse aastainventuuride käigus bilansivälist väheväärtuslikku vara, mille osas ei ole viimase kahe aasta jooksul erakorralist inventuuri tehtud.
(8) Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.
(9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.
(10) Vallavanem määrab käskkirjaga varade aastainventuuri tegijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
(11) Sularahakassa ootamatut kontrolli tehakse vähemalt kord aastas.
(12) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel tehakse erakorralised inventuurid.
§ 27. Inventeerimise ja hindamise protseduurid
(1) Kassa inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.
(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
1) inventuuri tegemise kuupäev;
2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
4) komisjoni liikmete allkirjad.
(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.
(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse
1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.
Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 500 eurot.
(5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
5) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.
(6) Varade inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2) varade liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks;
5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt või aktid;
6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
8) allkirjastatud aktide põhjal korrigeerib finantsosakond vajadusel raamatupidamise andmeid, avastatud puudu- või ülejäägid võetakse arvele.
(7) Inventuuriga seoses tehakse lisaks järgmised toimingud:
1) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimis-maksumust;
2) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
3) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse vara maha kandmise ja allahindluse aktid ning esitatakse need vallavalitsusele. Vallavalitsuse otsuse põhjal koostatakse raamatupidamises materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.
(8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara maha kandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.
(9) Avastatud üle- ja puudujäägid fikseeritakse raamatupidamises inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.
(10) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha
1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
2) süüdlase mittetuvastamisel Kehtna valla vara valitsemise korra alusel.
11. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE
§ 28. Raamatupidamisdokumentide säilitamine
(1) Raamatupidamisdokumente säilitatakse raamatupidamises 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati, misjärel kuuluvad dokumendid hävitamisele. Arveid, isikliku sõiduauto kasutamise kulude aruandeid, majanduskulude aruandeid ja kulut9Aekke säilitatakse e- arvete keskkonnas, elektroonselt või paberkandjal.
(2) Raamatupidamisregistreid säilitatakse raamatupidamisprogrammis.
(3) E- arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e- arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e- arvekeskuse operaator. E- arvekeskuses säilitatakse
1) tarnijatelt saabunud ostuarved;
2) ostjatele esitatud müügiarved.
(4) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.
(5) Välisprojektidega seotud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlas vastava perioodi struktuuritoetuse seadusega või konkreetse projekti finantsmehhanismi tingimuste ja korraga.
12. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.
Indrek Kullam
Vallavanem
Maire Pettai
Vallasekretär
Lisa 1 Toimemudel
Lisa 2 Osakonnad
Lisa 3 Müügiarve koostamise esildis
Lisa 4 Põhivara kasutusele võtmise akt
Lisa 5 Vara üleandmise- vastuvõtmise akt
Lisa 6 Vara mahakandmise akt
Lisa 7 Majanduskulude/ lähetuskulude aruanne
Lisa 8 Isikliku sõiduauto kasutamise leht
Lisa 9 Kassa laekumise aruanne
Facebook
Twitter