Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 21.12.2017 nr 42
RT IV, 29.12.2017, 263
jõustumine 01.01.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Paide linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Paide linna osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.

  (2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.

  (3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või parendamiseks.

  (4) Toetuste suuruse kinnitab Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) oma otsusega ja teenuste hinnad kehtestab Paide Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldusega.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse eeskätt kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist toetust või teenust saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud õigusaktides sätestatu tähenduses.

  (4) Õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse termineid käesoleva määruse tähenduses §-s 8.

  (5) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud teiste õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Paide Linnavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Paide Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ametikohad. Lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, linnapea käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (3) Linnavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Ametiasutus peab selgitama välja parima asjakohase abi, toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (5) Linnavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni.

§ 5.   Toetuste liigid

  (1) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.

  (2) Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:
  1) koolieelse munitsipaallasteasutuse kohamaksu ja toiduraha toetus;
  2) huvitegevuses osalemise õppe- või ringitasu toetus;
  3) täiendav sotsiaaltoetus.

  (3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) esimest korda kooli mineva lapse toetus;
  3) statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus;
  4) matusetoetus;
  5) erakorraline toetus;
  6) [kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]
  7) puudega lapse hooldajatoetus;
  8) täisealise isiku hooldajatoetus.

§ 6.   Teenuste liigid

  (1) Paide linn osutab ja korraldab sotsiaalteenuseid ametiasutuse kaudu.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (2) Ametiasutuse osutatavad või korraldatavad teenused on:
  1) täisealise isiku hooldus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) eluruumi tagamise teenus;
  3¹) erivajadustega inimese eluruumi kohandamise teenus;
  4) võlanõustamisteenus;
  5) koduteenus;
  6) tugiisikuteenus;
  7) isikliku abistaja teenus;
  8) varjupaigateenus;
  9) turvakoduteenus;
  10) sotsiaaltransporditeenus;
  11) sotsiaalteenused, mille osutamise kohta on linn sõlminud lepingu ja mille kulud katab lepingupartner.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 7.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
  1) kes elab Paide linnas;
  2) kes viibib Paide linnas, kuid kelle elukoht ei asu Paide linnas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
  3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
  4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Paide linnas;
  5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Paide linna haldusterritooriumil.

  (3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.

  (4) Vältimatut sotsiaalabi osutavad isikule linnavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

  (5) Vältimatu sotsiaalabi andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

  (6) Ametiasutuse sotsiaalosakond peab arvestust vältimatu sotsiaalabi osutamise üle.

2. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu TOIMETULEKU SOODUSTAMISEKS MAKSTAVAD TOETUSE D 

§ 8.   Mõisted

  Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) madala sissetulekuga pere – pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri;
  2) madala sissetuleku piir – linnavolikogu kehtestatud sissetuleku piir ühe pereliikme kohta.

§ 9.   Koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus

  (1) Toetus määratakse lapsevanemale Paide linna koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha katmiseks.

  (2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.

  (3) Toetuse suurus on lapsevanema tasutavast määrast 60%.

  (3¹) Toetuse suurus on 100% lapsevanema tasutavast määrast juhul, kui peres olev laps on sõja eest Eestisse põgenenud. Reegli rakendamise tähtaja ja tingimused määrab linnavolikogu.
[RT IV, 25.03.2022, 9 - jõust. 28.03.2022, sätet rakendatakse Ukrainast Venemaa sõjalise agressiooni eest Eestisse põgenenud laste heaolu toetamiseks alates 24. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.]

  (4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus koos jooksval kuul tasumisele kuuluva kuludokumendiga.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (5) Vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.

§ 10.   Huvitegevuses osalemise õppe- või ringitasu toetus

  (1) Huvitegevuses osalemine on õppimine huvialakoolides või osavõtt tasulistest huviringidest.

  (2) Toetatakse lapse ühe huvialakooli õppetasu või ühe huvialaringi tasu maksmist.

  (3) Toetusele on õigus perekonnal, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.

  (4) Toetuse suurus on Paide linna haldusterritooriumil osutatavas huvitegevuses osalemisel lapsevanema poolt teenuse eest makstavast tasust 100% kuni 19-aastase (kaasa arvatud) lapse kohta.

  (5) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus koos jooksval kuul tasumisele kuuluva kuludokumendiga.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (6) Huvitegevuses osalemise eest maksmisel lapsevanemal tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.

§ 11.   Täiendav sotsiaaltoetus

  (1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.

  (2) Toetuse määramise aluseks on leibkonna netosissetulek, mis jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku toimetulekupiiri kahekordse määra.

  (3) Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on:
  1) abivahendi ostmisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui 150 eurot;
  2) retseptiravimite ostu hüvitamiseks kuni 150 eurot;
  3) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot;
  4) puudega isiku eluaseme kohandamiseks (et vähendada puudest tingitud takistusi) teostatud tööde maksumusest kuni 50%.

  (4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus koos kulu tõendavate dokumentidega. Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu kuludokumendid.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel määratava toetuse määramisel arvestatakse maha esitatud kuludokumentide summast puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel makstavad toetused.

  (6) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude võlgnevus, pangalaen jms).

2. jagu SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD TOETUSED 

§ 12.   Sünnitoetus

  (1) Toetus määratakse tingimusel, et taotleja elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Paide linn enne lapse sündi ning lapse, kelle eest toetust taotletakse, elukoht on taotluse esitamise hetkel Eesti rahvastikuregistri andmetel taotlejaga samal aadressil.
[RT IV, 29.12.2018, 134 - jõust. 01.01.2019]

  (1¹) Sünnitoetuse suurus määratakse vastavalt sellele mitmenda alaealise ja elus lapse eest on taotleja taotluse esitanud. Esimese ja teise lapse sünnitoetuse suuruseks on ühekordne volikogu kehtestatud määr. Kolmanda ja enam lapse sünnitoetuse suuruseks on kahekordne volikogu kehtestatud määr.
[RT IV, 29.12.2018, 134 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Toetus antakse kahes võrdses osas järgmiselt:
[RT IV, 28.12.2019, 5 - jõust. 01.01.2020]
  1) esimese osa saamiseks tuleb taotlus esitada kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;
  2) teine osa makstakse välja kümne tööpäeva jooksul lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest arvates. Teise osa saamiseks ei ole vaja taotlust esitada.

  (2¹) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number ning lapse, kelle eest toetust taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (3) Toetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks vanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Paide linnas alates lapse sünnist kuni lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamiseni. Toetuse teise osa saamise õigus on vanemal, kelle lapse eest on määratud sünnitoetuse esimene osa. Ametiasutus kontrollib toetuse teise osa saamise eeldusi rahvastikuregistrist ning määrusele vastavuse korral kantakse toetuse teine osa esimese osa taotluses märgitud arvelduskontole.
[RT IV, 28.12.2019, 5 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.

  (5) Toetust makstakse üks kord lapse kohta. Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.
[RT IV, 29.12.2018, 134 - jõust. 01.01.2019]

§ 13.   Esimest korda kooli mineva lapse toetus

  (1) Toetus määratakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikud, laps on asunud õppima Paide linna üldhariduskooli või väljaspool Paide linna asuvasse rahvastikuregistrijärgsele elukohale lähimasse üldhariduskooli või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli esimesse klassi.
[RT IV, 29.05.2019, 15 - jõust. 01.06.2019]

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus lapse õppima asumisest arvates jooksva kalendriaasta 10. novembriks, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number ja esimest korda kooli mineva lapse ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (3) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirja kinnitamist üldhariduskooli direktori poolt.

§ 14.   Statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus

  (1) Toetust on õigus saada isikul, kes enne statsionaarse õendusabiteenuse kasutamisele asumist on rahvastikuregistri andmetel elanud Paide linnas vähemalt kuus kuud.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja pangakonto number, mitte hiljem, kui kolme kuu möödumisel teenuse lõppemisele järgnevast päevast arvates.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (3) Taotlusele lisatakse arve statsionaarse õendusabiteenuse eest tasumise kohta.

  (4) Toetuse suurus on 50% isiku poolt tasutud statsionaarse õendusabiteenuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 150 eurot kalendriaastas.

  (5) Juhul, kui statsionaarset õendusabiteenust kasutav isik teenusel olles sureb, on toetust õigustaotleda isikul, kes on tasunud surnud isiku eest statsionaarse õendusabiteenuse kulud.

§ 15.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks makstav ühekordne sotsiaaltoetus.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus võib matusetoetust kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud matuse kulude katmiseks.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (2) Matusetoetust ei maksta:
  1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
  2) kui matusekorraldajaks on riigiasutus.
  3) kui isikule on makstud toetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 01.03.2019, 6 - jõust. 04.03.2019, rakendatakse alates 01.03.2019]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (4) Matusetoetust makstakse isiku surma kuupäeval kehtivas määras.

  (5) Matusetoetuse saamiseks esitab avaldaja ametiasutusele taotluse, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja pangakonto number ning lahkunu, kelle eest toetust taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (6) Matusetoetust on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

  (7) Matusetoetust makstakse üks kord lahkunu kohta.

  (8) Matusetoetust on õigus saada isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris oli surma hetkel Paide linn.

§ 15¹.   Matusetoetuse maksmine erandkorras

  Matusetoetust makstakse matuse korraldajale, kelle Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on Paide linn ja kes taotleb toetust selle isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud õigus saada toetust lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 01.03.2019, 6 - jõust. 04.03.2019, rakendatakse alates 01.03.2019]

§ 16.   Erakorraline toetus

  (1) Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, mille vaatab läbi sotsiaalkomisjon, mis teeb ettepaneku linnavalitsusele toetuse määramise või mitte määramise kohta.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 17.   Alaealise lapse perekonnas hooldamise toetus
[Kehtetu - RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 18.   Puudega lapse hooldajatoetus

  (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest.

  (2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Paide linn ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.

  (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (4) [Kehtetu - RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (5) Ametiasutusel on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

  (6) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.

  (7) Ametiasutus selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

  (8) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
  1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.

  (9) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele 3-18-aastase puudega lapse hooldamise eest järgmiselt:
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]
  1) osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% hooldajatoetuse määrast;
  2) pideva hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 100% hooldajatoetuse määrast.

  (10) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes töötab;
  2) taotlejale, kellel on sügav puue;
  3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (11) [Kehtetu - RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (12) Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse ka isikule, kellel ei ole alust toetust saada käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 3 alusel, juhul, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.

  (13) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse välja lastekaitsetöötaja ettepanekul osakonna juhataja haldusakti alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani iga kuu 10. kuupäevaks.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (14) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
  1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
  2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
  3) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel.

§ 19.   Täisealise isiku hooldaja toetus

  (1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest.

  (2) Käesoleva määruse § 28 lõike 2 alusel on hooldajatoetust õigus saada isikul, kes on määratud ametiasutuse poolt raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
  2) [kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]
  3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.

  (3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number ning hooldatava ees- ja perekonnanimi ning isikukood.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (4) Hooldajatoetus määratakse kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni vastavalt hooldaja määramise haldusaktis sätestatud hooldusvajadusele järgmiselt:.
  1) osalise hooldusvajaduse korral on toetus 75% hooldajatoetuse määrast;
  2) pideva hooldusvajaduse korral on toetus 100% hooldajatoetuse määrast.

  (4¹) Hooldajatoetus makstakse välja sotsiaaltöötaja haldusakti alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani iga kuu 10. kuupäevaks.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (5) Hooldajatoetust ei määrata, kui taotlus ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

3. jagu TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE, MAKSMINE JA VAIDLUSTAMINE  

§ 20.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele taotluse koos nõutavate lisadokumentidega. Taotluste näidisvormid kinnitab linnavalitsus korraldusega.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

  (2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

  (3) Toimetuleku soodustamiseks makstava toetuse ja erakorralise toetuse taotlemiseks peab taotluses olema märgitud:
  1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number;
  2) toetuse taotlejaga koos elavad perekonnaliikmed;
  3) toetuse taotleja kõikide perekonnaliikmete eelneva kuu sissetulek;
  4) toetuse taotlemise põhjus;
  5) kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse;
  6) erakorralise toetuse taotlemisel ka andmed varalise seisu kohta (kinnis- ja vallasvara, rahaliste vahendite jääk);
[RT IV, 29.12.2018, 134 - jõust. 01.01.2019]
  7) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.

  (4) Ametiasutuse sotsiaaltöötajal on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu.

  (5) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Linnavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

§ 21.   Taotluse läbivaatamine

  (1) Esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaalosakond.

  (2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks taotluses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks puudusteta taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 22.   Toetuse määramine

  (1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

  (2) Käesoleva määruse paragrahvides 9-15, 17 ja 19 nimetatud toetuste määramise otsustab ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.

  (3) Käesoleva määruse paragrahvis 18 nimetatud toetuse määramise otsustab linnavalitsus lastekaitsetöötaja ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.

  (4) Käesoleva määruse paragrahvis 16 nimetatud toetuse määramise otsustab linnavalitsus.

  (5) Otsus toetuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.

§ 23.   Toetuse määramisest keeldumine

  (1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
  1) taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele;
  2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
  3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
  4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
  5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
  7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus ja statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus).

  (2) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates taotluses märgitud viisil.

§ 24.   Toetuse maksmine

  Käesoleva määruse paragrahvides 9-17 nimetatud toetused kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates toetuse taotleja taotluses märgitud arveldusarvele, isikule teenust osutanud asutuse arveldusarvele või makstakse erandkorras välja ametiasutuse kassast.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu AMETIASUTUSE OSUTATAVAD JA KORRALDATAVAD TEENUSED 

1. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 25.   Teenuse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 26.   Õigustäisealise isiku hooldusele

  (1) Hooldaja määramist on õigus taotleda raske või sügava puudega sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata. Ühtlasi võib erandjuhul määrata hooldajaks ülalpidamist andma kohustatud isiku või eestkostja juhul, kui hoolduse pakkumine mõne teise isiku poolt kahjustaks oluliselt hooldatava ja tema lähedaste elukorraldust või hooldatava tervislikku seisundit.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 27.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja hooldaja määramine

  (1) Täisealise isiku hoolduse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed;
  4) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hüvitise taotlejale kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.
  5) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.
  6) Hooldajaks ei määrata isikut kellele on määratud raske või sügav puue.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (2) Täisealise isiku hoolduse määramiseks viib ametiasutuse sotsiaaltöötaja koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.

  (3) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöötaja hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek

  (4) Hooldaja määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul hooldusvajaduse hindamisest.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (5) [Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (6) Hooldust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele. Otsus hoolduse mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 28.   Täisealise isiku hoolduse tasu ja tasumine

  (1) Täisealise isiku hooldus on hooldust taotlevale isikule tasuta.

  (2) Täisealise isiku hooldajal on õigustaotleda täisealise isiku hooldaja toetust käesoleva määruse § 19 alusel.

2. jaotis Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 29.   Teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Ööpäevaringsel teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lisaks ka majutuse ja toitlustamise.
[RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

§ 30.   Õigus üldhooldusteenusele
[Kehtetu - RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

§ 31.   Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) asutuse nimi, kus soovitakse üldhooldusteenust saada;
  3) teenuse taotlemise põhjus;
  4) vajadusel lisatakse taotlusele andmed isiku igakuise sissetuleku, andmed teenuse taotleja suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikute kohta ning tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid.

  (2) Üldhooldusteenusele määramiseks viib ametiasutuse sotsiaaltöötaja koostöös teenusele määratava isikuga või tema seadusliku esindajaga läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.

  (3) Üldhooldusteenuse määramise otsustab ametiasutuse sotsiaaltöötaja haldusaktiga.

  (4) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

  (5) Teenuse määramine või mitte määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
[RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

§ 32.   Üldhooldusteenuse rahastamine
[RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

  (1) Üldhooldusteenuse rahastamine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 22¹ sätestatule.

  (2) Paide linna poolt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, kehtestab linnavalitsus korraldusega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse maksumus ületab sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22¹ alusel tasutavad kulud, tasutakse puuduv osa teenust saava isiku vara arvelt või selle puudumisel, tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikute vara arvelt.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised käesoleva paragrahvi lõikes 3 välja toodud kulude eest tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Paide linna eelarvest.

  (5) Üldhooldusteenuse rahastamisel tuleb arvestada ka, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda vastavalt vajadusele kuni 10% igakuisest sissetulekust.

  (6) Paide linna eelarvest ei tasuta üldjuhul riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.
[RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

§ 33.   Üldhooldusteenuse osutamise haldusakti ja halduslepingu koostamine

  (1) Esmasest hindamisest või hooldusplaanist lähtuvalt koostatakse hooldust saava isiku, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakt või haldusakti alusel haldusleping.
[RT IV, 26.05.2023, 6 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

  (3) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.

3. jaotis Eluruumi tagamise teenus 

§ 34.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Paide linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

§ 35.   Õigus eluruumi tagamise teenusele

  (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama. Eluruumi tagamise teenusele on õigus üksi elaval isiku või isikul ja tema perekonnal või kahel isikul, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna. Perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi.

  (2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
  1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
  4) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet vajav või vähekindlustatud pere;
  5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
  6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Paide linnas;
  7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

  (3) Kõrvalabi tagamisega eluruumi teenust on eelkõige õigus saada:
  1) eakal isikul, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.

§ 36.   Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) põhjus, miks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
  3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
  4) informatsioon puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
  5) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
  6) andmed varalise seisu kohta;
  7) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab eluruumi kindlaks ajaperioodiks;
  8) taotlus lubada eraldatud eluruumi majutada teisi täisealisi isikuid.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

  (4) Eluruumi tagamise teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele.

  (5) Eluruum määratakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele osakonna juhataja haldusaktiga, milles määratakse ka eluruumi üürile andmise tähtaeg.

  (6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.

  (7) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 37.   Eluruumi tagamise teenusel viibimise nõuded

  (1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
  2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda ning pidama kinni elamus kehtestatud sisekorra eeskirjadest;
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]
  5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal ja eluruumi haldajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruumi üle eluruumi haldajale mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama eluruumi eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on kehtiva eluruumi üürilepingu alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 39¹ alusel kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

  (3) Eluruumi tagamise teenusel viibival isikul on keelatud:
  1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
  2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või –linde ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta;
  3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta.

§ 38.   Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

  (2) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse eluruumi haldaja väljastatud arve alusel.

§ 39.   Lepingu sõlmimine ja lõpetamine

  (1) Isik, kellele ametiasutus haldusaktiga eluruumi tagamise teenuse määras, sõlmib eluruumi haldajaga nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjaliku üürilepingu.

  (2) Üürileping tuleb sõlmida viie tööpäeva jooksul arvates eluruumi tagamise teenusel viibimise õiguse tekkimisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on linnavalitsusel õigustunnistada vastav haldusakt kehtetuks.

  (3) Eluruumi, mille Paide linn on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud isikule üürile, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

  (4) Linnavalitsusel on õigus eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
  1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse §-s 37 sätestatud nõudeid;
  2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumi tagamise teenuse eest tasumata;
  3) on ära langenud eluruumi tagamise teenusele määramise alused;
  4) eluruumi kasutaja soovib vabatahtlikult teenuselt lahkuda.

3¹. jaotis Erivajadusega inimese eluruumi kohandamise teenus 
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

§ 39¹.   Erivajadusega inimese eluruumi kohandamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi kohandamise teenus sisaldab puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (2) Eluruumi kohandamise teenuse eesmärgiks on liikuvusega seotud toimingute parandamine, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamine ning hügieeni- ja köögitoimingute parandamine.

  (3) Eluruumi kohandamise teenuse osutamist rahastatakse Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel riigi eelarvelistest vahenditest ning Paide linna eelarvest.

  (4) Eluruumi kohandamise teenuse alla kuuluvad järgmised kulud:
  1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud;
  2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud;
  3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
  4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
  5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
  6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
  7) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
  8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud.
  9) Käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.
  10) Kui kohandusele on Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määruse nr 4 lisas 1 määratud ühikuhind, siis käesoleva lõike punktides 3-8 nimetatud kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

§ 39².   Õigus eluruumi kohandamise teenusele

  Eluruumi kohandamise teenust on eelkõige õigus saada puudega isikul, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja sellekohane kehtiv otsus.
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

§ 39³.   Eluruumi kohandamise teenuse taotlemine ja määramine

  (1) Eluruumi kohandamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number ja e-posti aadress;
  2) kui taotlejal on, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number ja e-posti aadress;
  3) andmed eluruumi omandi vormi kohta;
  4) olemasolul lisada eluruumi omaniku/kaasomaniku/kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta;
  5) selgitus, milleks ja millist kohandust soovitakse.

  (2) Eluruumi kohandamise teenuse saajate nimekirja koostab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon, kes lähtub nimekirja koostamisel:
  1) isiku puudest tulenevatest vajadustest;
  2) asjaolust, kas eluaseme kohandamise tulemusena isiku iseseisev toimetulek paraneb;
  3) hoolduskoormuse vähenemisest.
[RT IV, 28.09.2019, 1 - jõust. 01.10.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26.08.2019]

  (2¹) Kui ühte taotlusvooru esitatakse rohkem taotlusi, kui on Rahandusministeeriumi poolt kindlaks määratud kohanduste arv, mis kompenseeritakse Paide linnale, ei lükku taotlusvoorust välja jäänud taotlused edasi järgmisesse taotlusvooru.
[RT IV, 28.09.2019, 1 - jõust. 01.10.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26.08.2019]

  (3) Kui Rahandusministeerium on kuulutanud välja sotsiaalkaitseministri määruse kohase puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kohalike omavalitsuste taotlusvooru, otsustab linnavalitsus projektis osalemise korraldusega. Pärast osalemise otsustamist avaldatakse teave projektis osalemise kohta Paide linna kodulehel ja kohalikus lehes. Taotluse esitamise tähtajaks on 30 kalendripäeva alates avaliku teavituse edastamist linna veebilehel ja linna ajalehes. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus esitati enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva või taotlus esitati pärast taotluste esitamise tähtaega ning tähtaega ei ennistatud.
[RT IV, 29.05.2019, 15 - jõust. 01.06.2019]

  (4) Eluruumi kohandamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

  (5) Peale puudusteta taotluse esitamist, juhul kui tellija on kohanduse saaja, tuleb avaldajal võtta vähemalt kahelt ettevõttelt hinnapakkumine, kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 5 000 eurot. Hinnapakkumises peavad olema välja toodud kohandamiseks vajalike materjalide maksumus, tööde maksumus ning muud kulud kululiikide kaupa. Statsionaarsete abivahendite (nt platvorm- või laetõstuk) hinnapakkumised ei pea olema koostatud ühele ja samale mudelile, kuid peavad olema koostatud sarnase funktsionaalsusega ning vastama kohanduse saaja erivajadusele. Juhul kui tellija on ametiasutus, tuleb järgida kohanduse tööde tellimiseks või asjade ostmiseks riigihangete seadust.
[RT IV, 29.05.2019, 15 - jõust. 01.06.2019]

  (6) Vajadusel tuleb avaldajal esitada ka muud eluruumi kohandamise tööde teostamiseks vajalikud dokumendid.

  (7) Eluruumi kohandamise teenuse määramise otsustab linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

  (8) Otsus teenuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (9) Otsus teenuse mittemääramise kohta tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (10) Eluruumi tagamise teenuse määramise korral taotleb ametiasutus teenuse korraldamiseks toetust rahandusministeeriumilt vastavalt Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrusele nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine.
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

§ 39⁴.   Eluruumi kohandamise teenuse lepingu sõlmimine ja tööde eest tasumine

  (1) Pärast rahandusministeeriumilt toetuse taotlusele positiivse vastuse saamist, sõlmitakse ametiasutuse, kohanduse saaja või tema seadusliku esindaja ja kohanduse tööde teostaja vahel haldusleping eluruumi kohandamise teenuse teostamiseks.

  (2) Eluruumi kohandamise tööd võib alustada peale lepingu sõlmimist. Enne lepingu allkirjastamist alustatud või lõpetatud eluruumi kohandamise tööde kulusid ametiasutus ei kata.

  (3) Kui eluruumi kohandamise tööde käigus ilmneb, et eluruumi ei ole võimlik kohandada soovitud viisil või kohanduse saaja soovib loobuda mõnest kohandamise töö osast, tuleb sellest koheselt teavitada ametiasutust ning kooskõlastada uus lahendus enne tööde jätkamist. Sellest lähtuvalt võib muutuda eluruumi kohandamise tööde maksumus ja ameti poolt kaetav osa.

  (4) Kui eluruumi kohandamisega seotud ehitustööd sisaldavad kaetud töid, siis tuleb kohandamise tööde teostajal koostada nende kohta kaetud tööde akt. Akt tuleb koostada kõigi kaetud tööde kohta eraldi, lisades lõppu ka tööde tegemist kinnitavad fotod.

  (5) Eluruumi kohanduse valmides teostab kohapealse ülevaatuse ametiasutus ning puuduste puudumisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Puuduste ilmnemisel tuleb kohanduse teostajal puudused kõrvaldada ning alles seejärel sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt.

  (6) Eluruumi kohandamise tööde eest tasumine toimub tööde teostaja poolt esitatud arve ja käesoleva määruse § 34 lõike 2¹ punktide 9 ja 10 alusel.
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

§ 39⁵.   Eluruumi kohandamise teenuse dokumentide säilitamine ja ehitustegevuse järelevalve teostamine

  (1) Eluruumi kohandamise teenuse taotlemise ja meetmes „Puuetega inimeste eluruumi füüsiline kohandamine“ osalemise dokumendid säilitatakse vastavalt ametiasutuses kehtestatud korrale.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse raames teostatudkohandustööde üle teostab järelevalvet ametiasutus.“
[RT IV, 06.06.2018, 9 - jõust. 09.06.2018]

  (3) Sotsiaalkomisjon annab eluruumi kohandamise kohta kogutud ja analüüsitud teabe põhjal hinnangu meetme tegevuse tulemuslikkusele ja elluviimisele. Sotsiaaltöö spetsialistil on õigus aruande koostamise eesmärgil saada informatsiooni kohanduse saajalt ja teistelt asjasse puutuvatelt isikutelt ning teha kohandatud eluruumis vaatlust.
[RT IV, 29.05.2019, 15 - jõust. 01.06.2019]

4. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 40.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

§ 41.   Õigus teenusele

  Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 42.   Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Võlanõustamisteenust osutatakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (2) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) ja võlgnevuste kohta;
  3) isiku varaline seisukord ning võime ise võlanõustamisteenuse eest tasuda;
  4) põhjus, miks talle on teenust vaja.

  (3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.

  (4) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud tingimustele.

  (5) Võlanõustamisteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

  (6) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 43.   Võlanõustamisteenuse tasu ja tasumine

  Võlanõustamisteenus on tasuta isikule, kelle suunab teenusele ametiasutus.

5. jaotis Koduteenus 

§ 44.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

  (3) Koduteenust osutatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn.

  (4) Koduteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
  1) nõustamine;
  2) igakuiste eluasemekulude maksmisel abistamine;
  3) abistamine toiduainete ja majapidamistarvete varustamisel;
  4) pesu pesemise korraldamine;
  5) isiku abistamine pesemisel ja korrastamisel;
  6) abistamine eluaseme kütmisel;
  7) abistamine eluruumi korrastamisel;
  8) abistamine dokumentide koostamisel, toetuste ja teenuste taotlemisel;
  9) abistamine arstiabi korraldamisel.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtutakse koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 45.   Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (1) Koduteenuse taotlemiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) taotleja valikul andmed tema lähedaste kohta;
  3) teenuse taotlemise põhjus.

  (2) Koduteenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kes teostab teenust vajava isiku suhtes ka abivajaduse hindamise.

  (3) Koduteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

  (4) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.

  (5) Teenuse osutamisel täidetakse teenuse saaja kohta hoolduspäevikut, mille vormi kinnitab linnavalitsus.

  (6) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates 10 tööpäeva jooksul.

  (7) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 46.   Koduteenuse tasu ja tasumine

  (1) Koduteenus on üldjuhul tasuline.

  (2) Teenus on tasuta isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest täisealiste toimetulekupiirist.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 47.   Lepingu lõpetamine
[Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

6. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 48.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (1¹) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (2) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus teenust taotleva isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra. Kõrvalabi vajaduse määrast lähtuvalt määratakse tugiisikuteenuse raames tehtavad tegevused ja teenuse maht.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (5) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut vajadusel tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtutakse tugiisikuteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 49.   Õigustugiisiku teenusele

  Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
  1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
  4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
  5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

§ 50.   Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) taotleja valikul andmed tema lähedaste kohta;
  3) teenuse taotlemise põhjus;
  4) vajadusel ka isiku või asutuse, kes osutab tugiisikuteenust, andmed.

  (2) Tugiisikuteenuse määramise täisealisele isikule otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kes teostab teenust vajava isiku suhtes ka abivajaduse hindamise.

  (3) Tugiisikuteenuse määramise alaealisele isikule otsustab osakonna juhataja lastekaitsetöötaja ettepanekul, kes teostab teenust vajava isiku suhtes ka abivajaduse hindamise.

  (4) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitatakse välja, kas potentsiaalne tugiisik on võimeline tugiisikuteenust taotletud määras isikule tagama ning kas ta vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele.

  (5) Tugiisikuteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

  (6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht.

  (7) Kui Paide linn korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isikuga või riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusega, sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

  (8) Teenuse osutamisel täidetakse teenuse saaja kohta hoolduspäevikut, mille vormi kinnitab linnavalitsus.

  (9) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates 10 tööpäeva jooksul.

  (10) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega ning vajadusel ka teenuse osutamise lepingus.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 51.   Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine alaealisele
[Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 52.   Tugiisikuteenuse tasu ja tasumine

  Tugiisikuteenuse osutamise eest tasu ei võeta.

§ 53.   Lepingu lõpetamine
[Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

7. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 54.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhenditest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

  (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

  (7) [Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 55.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) taotleja valikul andmed tema lähedaste kohta;
  3) teenuse taotlemise põhjus;
  4) võimalusel ka isiku, kes osutab isikliku abistaja teenust, andmed.

  (2) Isikliku abistaja teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöötaja ettepanekul, kes teostab teenust vajava isiku suhtes ka abivajaduse hindamise.

  (3) Kõrvalabi vajaduse määrast lähtuvalt selgitatakse välja, kas potentsiaalne isiklik abistaja on võimeline teenust vajamineva kõrvalabi määras isikule tagama ning kas ta vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele.

  (4) Isikliku abistaja teenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.

  (5) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht.

  (6) Kui Paide linn korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalituse asutusega, sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

  (7) Teenuse osutamisel täidetakse teenuse saaja kohta hoolduspäevikut, mille vormi kinnitab linnavalitsus.

  (8) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates 10 tööpäeva jooksul.

  (9) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega ning vajadusel ka teenuse osutamise lepingus.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 56.   Isikliku abistaja teenuse tasu ja tasumine

  (1) Isikliku abistaja teenus on tasuline.

  (2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku majanduslikule olukorrale. Erandi tegemiseks peab teenust taotlev isik esitama ametiasutusele taotleja kasutuses olevate pangakontode väljavõtted, viimase kolme kuu ulatuses.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 57.   Lepingu sõlmimine ja lõpetamine teenuse osutamisel
[Kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

2. jagu  
[Pealkiri kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

1. jaotis Varjupaigateenus 

§ 58.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Paide linna haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega ööbimiskohta tagada.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 59.   Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (3) Teenus määratakse isikule sotsiaaltöötaja haldusaktiga. Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab teenusele määramise teenuse osutaja, kes korraldab ka isikule teenuse osutamise. Sellisel juhul vormistatakse haldusakt pärast isikule teenuse osutamise alustamist. Teenuse määramise haldusakt kuulub ülevaatamisele teenuse määramise asjaolude muutumisel, kuid mitte harvemini kui üks kord kalendrikuu jooksul.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 60.   Varjupaigateenuse eest tasumine

  (1) Varjupaigateenus on üldjuhul tasuline, hinna kehtestab ametiasutus.

  (2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikule olukorrale.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

2. jaotis Turvakoduteenus 

§ 61.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada vältimatu abi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (3) Turvakoduteenus tagatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (4) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (5) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (6) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 62.   Turvakoduteenuse tasu ja tasumine

  (1) Turvakoduteenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Paide linn.

  (2) Turvakoduteenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Paide linn.

3. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 63.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Paide linna haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada:
  1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.
  2) [kehtetu - RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (4) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona Paide linnale kuuluvate sõidukitega või korraldatakse teenuse osutamine erinevate teenusepakkujate kaudu, tellija määratud ajal ja liikumisteel.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 64.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab määruse paragrahvi 63 lõikes 2 nimetatud isik esitama ametiasutusele taotluse vähemalt üks tööpäev enne teenuse vajadust.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

  (2) Taotluse võib esitada suuliselt, kirjaga või e-postiga.

  (3) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

  (4) Teenuse osutamise otsustab sotsiaaltöötaja. Teenuse osutamine loetakse kokkulepituks, kui teenuse taotleja ja sotsiaaltöötaja on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Tellimused sisestatakse dokumendiregistrisse ning peetakse nimetatud registri alusel teenuse osutamise arvestust.
[RT IV, 28.09.2018, 52 - jõust. 01.10.2018]

§ 65.   Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on üldiselt tasuline. Tasu ei võeta koduteenuse raames osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest, kui transporditeenus jääb Paide linna haldusterritooriumi piiridesse.

  (2) Ametiasutusel on õigus teha erandeid teenuse eest tasu võtmisel vastavalt teenust saava isiku majanduslikule olukorrale. Erandi tegemiseks peab teenust taotlev isik esitama ametiasutusele taotleja kasutuses olevate pangakontode väljavõtted, viimase kolme kuu ulatuses.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

4. jaotis Lapsehoiuteenus 
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 65¹.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenus on Paide linna korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Õigus lapsehoiuteenuse taotlemiseks on:
  1) isikul, kes kasvatab 1,5- kuni 3-aastast last ning kellele ei ole võimalik tagada lapsehoiuteenust koolieelses lasteasutuses;
  2) sügava või raske puudega last kasvataval isikul täiendava hoolduskoormuse vähendamiseks.

  (3) Raske ja sügava puudega lapsele võib tagada lapshoiuteenuse kalendriaasta lõpuni ka juhul, kui ta kalendriaasta sees saab 18-aastaseks.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 65².   Lapsehoiuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine

  (1) Lapsehoiuteenuse taotlemiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
  2) teenust vajava lapse andmed;
  3) teenuse taotlemise põhjus;
  4) vajadusel andmed soovitud teenuse osutaja kohta.

  (2) Lapsehoiuteenuse tagamiseks selgitab ametiasutus välja isiku või asutuse, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

  (3) Lapsehoiuteenuse määramise 1,5- kuni 3 aastasele lapsele, kellele ei ole võimalik tagada kohta koolieelses lasteasutuses, otsustab lapsehoiuteenuse määramise hariduse peaspetsialisti ettepanekul linnavalitsus.

  (4) Lapsehoiuteenuse määramise raske või sügava puudega lapsele, otsustab osakonna juhataja lastekaitsetöötaja ettepanekul, kes teostab teenust vajava isiku suhtes abivajaduse hindamise. Lapsehoiuteenus määratakse haldusaktiga, kus sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

§ 65³.   Lapsehoiuteenuse tasu ja tasumine

  (1) Raske ja sügava puudega last kasvatavale isikule hoolduskoormuse vähendamiseks osutatav lapsehoiuteenus on teenust saavale isikule tasuta. Lapsehoiuteenuse kulu tasutakse teenuse osutaja esitatud arve alusel Paide linna eelarvest, arvestades ka sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 31-33 sätestatut.

  (2) 1,5- kuni 3-aastasele lapsele (sh ka raske ja sügava puudega lapsele) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud alustel kehtestatud tasu. Ülejäänud lapsehoiuteenusega seotud kulu tasutakse lapsehoiuteenuse osutajale Paide linna eelarvest esitatud arve alusel.
[RT IV, 26.01.2024, 23 - jõust. 01.02.2024]

4. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 66.   Vaidlustamine

  Paide linna eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie linnavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT IV, 29.12.2018, 134 - jõust. 01.01.2019]

4¹. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 66¹.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet ametiasutuse ja tema ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

§ 66².   Riiklik ja haldusjärelevalve

  Riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi andmise üle teostab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele Sotsiaalkindlustusamet.
[RT IV, 24.03.2023, 17 - jõust. 01.04.2023]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 67. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 67¹.   Määruse rakendamine

  Paragrahvi 9 lõiget 3¹ rakendatakse Ukrainast Venemaa sõjalise agressiooni eest Eestisse põgenenud laste heaolu toetamiseks alates 24. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.
[RT IV, 25.03.2022, 9 - jõust. 28.03.2022]

§ 68.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.