Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 18.12.2024 nr 21
jõustumine 01.01.2025
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Kambja valla (edaspidi vald) korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.
(2) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.
(3) Sotsiaalosakond avaldab valla veebilehel toetuste ja teenuste kirjelduse, taotluste vormid ja nende täitmise juhendid.
(4) Toimetulekupiir käesoleva korra tähenduses on Riigikogu kehtestatud toimetulekupiir.
(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad ning samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi saajad
(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Kambja vald ja kelle tegelik elukoht on Kambja vald või vältimatut sotsiaalabi taotlev inimene, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.
(3) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise aluseks on hooldatava tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Kambja vallas.
(4) Lapsest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi saamise aluseks on lapse tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Kambja vallas.
(5) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kambja vald.
§ 3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste rahastamise alused
(1) Sotsiaaltoetuste suuruse ja teenuste maksumuse kinnitab Kambja Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus).
(2) Vallavalitsuse korraldatavate või osutatavate teenuste rahastamise tagab inimene ise või rahastatakse kas osaliselt või täielikult valla eelarvest või riigieelarvest tasandus- ja toetusfondi vahenditest.
(3) Isiku omaosaluse suurus oleneb teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast, teenuse mahust ning maksumusest. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
(4) Valitsusel või sotsiaalosakonna juhatajal on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, varanduslikku seisu, eluaseme kulusid ja muid püsikulusid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu.
2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI ANDMISE PÕHIMÕTTED JA OTSUSTUSPÄDEVUS
§ 4. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja taotluse menetlemine
(1) Abi saamiseks esitab abi vajav isik Kambja Vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) sellekohase taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.
(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber);
3) toetuse või teenuse taotlemise põhjus ning taotleja enda võimalused tasuda omaosalust;
4) toetuse maksmise viis;
5) vajadusel kulutusi tõendavad dokumendid;
6) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.
(3) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Ametnikul on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.
(4) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab ametnik vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.
(5) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(6) Abivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse abivajaduse hindamise instrumenti ja/või juhtumiplaani ja/või rehabilitatsiooniplaani, mille alusel selgub isiku abivajadus. Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.
(7) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.
§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine ja maksmine
(1) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul.
(2) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.
(3) Toetus makstakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
1) taotleja või taotleja volitatud isiku või taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole;
2) taotluse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole, või;
3) erandkorras sularahas vallavalitsuse kassast.
(4) Valitsusel on ametniku või sotisaalosakonna juhataja põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.
(5) Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib vallavalitsus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.
§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest keeldumine, abi andmise peatumine või lõpetamine
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest võib keelduda kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei esita taotlust menetleva ametniku küsitud toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisaandmeid, dokumente või ei kõrvalda muid puudusi taotluses;
3) taotleja või tema pereliikmete sissetulek ning kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad eelduslikult temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
4) töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;
5) taotleja on eelnevalt saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
6) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Kambja valla ees;
7) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
8) abivajaduse katavad riiklikud teenused.
(2) Abi andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
1) abi saaja taotleb sotsiaalhoolekandelise abi andmise peatamist või lõpetamist;
2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 1 või § 19 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud asjaolu, mille alusel isiku abi saamise õigus kas peatub või lõpeb.
(3) Abi saaja on kohustatud teavitama vallavalitsust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise õiguse peatumise või lõppemise.
§ 7. Valitsuse otsustuspädevus
Valitsus otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramise ja teenuste osutamise või toetuse määramisest ja teenuse osutamisest keeldumise:
1) tervisetoetus lapsele või täiskasvanule meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks;
2) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral alates valitsuse kehtestatud piirmäärast;
3) ühekordne toetus alates valitsuse kehtestatud piirmäärast;
4) hooldajatoetus äärmuslikult suure hooldusvajaduse korral;
5) tugiisikuteenus;
6) isikliku abistaja teenus;
7) eluruumi tagamise teenus;
8) erivajadusega isiku eluruumi kohandamine;
9) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele;
10) asendushooldusteenus;
11) järelhooldusteenus;
12) muud teenused, mis toetavad abivajava isiku toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist või aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.
§ 8. Sotsiaalosakonna juhataja otsustuspädevus
Sotsiaalosakonna juhataja otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramise ja teenuste osutamise või toetuse määramisest ja teenuse osutamisest keeldumise:
1) õppetoetus alates valitsuse kehtestatud piirmäärast;
2) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral kuni valitsuse kehtestatud piirmäärani;
3) ühekordne toetus kuni valitsuse kehtestatud piirmäärani;
4) hooldajatoetus kuni valitsuse kehtestatud piirmäärani;
5) täisealise isiku hooldus;
6) võlanõustamisteenus;
7) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
8) perelepitusteenus;
9) rehabilitatsiooniteenus;
10) sõltuvusravi;
11) viipekeele tõlketeenus;
12) varjupaigateenus;
13) turvakoduteenus;
14) suure hooldus- ja abivajadusega lapse laagris osalemine;
15) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.
§ 9. Sotsiaalosakonna ametniku otsustuspädevus
Taotlust menetlev ametnik otsustab haldusaktiga järgmiste toetuste määramise ja teenuste osutamise või toetuse määramisest ja teenuse osutamisest keeldumise:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) eakate sünnipäevatoetus;
4) matusetoetus;
5) teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus;
6) koolilõunatoetus;
7) õppetoetus kuni valitsuse kehtestatud piirmäärani;
8) laagritoetus;
9) küttetoetus;
10) tervisetoetus retseptiravimite kompenseerimiseks;
11) tervisetoetus pikaajalise koduse hapnikravi elektrienergia kulude katmiseks;
12) tervisetoetus kuni 18-aastase lapse prillide (või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite) hüvitamiseks;
13) toimetulekutoetus;
14) koduteenus;
15) sotsiaaltransporditeenus;
16) toiduabi.
3. peatükk SOTSIAALTOETUSED
§ 10. Sotsiaaltoetuste loetelu
Vallavalitsus maksab järgmisi toetusi, mille kirjeldus ja tingimused on toodud käesolevas korras:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) eakate sünnipäevatoetus;
4) matusetoetus;
5) teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus;
6) koolilõunatoetus;
7) õppetoetus;
8) laagritoetus;
9) küttetoetus;
10) tervisetoetus;
11) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral;
12) ühekordne toetus;
13) hooldajatoetus;
14) toimetulekutoetus.
§ 11. Sünnitoetus
Sünnitoetust makstakse kahes osas:
1) esimene osa makstakse lapsevanema taotluse alusel vanemale, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris enne lapse sündi on Kambja vald ning laps registreeritakse sünnijärgselt Kambja valla elanikuks;
2) teine osa makstakse lapse kaheaastaseks saamisel tingimusel, et on endiselt täidetud punktis 1 sätestatud tingimused ning lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud järjepidevalt Kambja vallas.
§ 12. Ranitsatoetus
(1) Ranitsatoetus on ühekordne toetus esimesse klassi minevale lapsele.
(2) Taotluse võib esitada lapse esmakordse koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 31. oktoobrini.
§ 13. Eakate sünnipäevatoetus
(1) Eakate sünnipäevatoetust makstakse alates 80. eluaastast igal aastal isiku sünnikuul.
(2) Esmakordse toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus.
(3) Järgnevatel aastatel teeb taotlust menetlev ametnik eakate sünnipäevatoetuse saajad kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel, määrab toetuse ning korraldab toetuse väljamaksmise.
(4) Sünnipäevatoetust ei maksta neile hoolekandeasutuses viibivatele eakatele, kelle hooldusteenuse eest maksab vallavalitsus.
§ 14. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on toetus, mida makstakse isiku surma korral, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Kambja vald.
(2) Matusetoetust makstakse taotluse alusel matuse korraldajale olenemata korraldaja elukohast ja sugulusastmest.
§ 15. Teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus
(1) Teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetust makstakse igakuiselt, va juulikuu eest lapsevanema ühekordse taotluse alusel Tartumaa teiste omavalitsuste munitsipaallasteaedades lasteaiakohta kasutava lapse vanemale juhul, kui teise omavalitsuse kohamaksumus on suurem kui Kambja valla kehtestatud kohamaksumus. Toetust makstakse kohamaksumuste vahe ulatuses.
(2) Toetust makstakse pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse vanemale, kui terve kalendrikuu jooksul on samaaegselt täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) lapse ja vähemalt ühe vanema tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kambja vald;
2) vanem on esitanud Kambja valla munitsipaallasteaia kohataotluse ja eelistatud munitsipaallasteaedades puudub vaba lasteaiakoht;
3) laps on teise omavalitsuse munitsipaallasteaia nimekirjas.
(3) Toetuse maksmine otsustatakse ja väljamaksed toimuvad kalendrikuu jooksul eelmise kuu eest. Juunis ja juulis esitatud taotluste kohta teeb taotlust menetlev ametnik otsused septembris.
(4) Toetuse maksmine lõpetatakse, kui pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele on pakutud vanema poolt munitsipaallasteaia kohataotluses eelistatud lasteaedades kohta ning vanem on kirjalikult teatanud kohast loobumisest või vanem ei ole pakkumisest alates kahe kalendrikuu jooksul sõlminud munitsipaallasteaia kohakasutuse lepingut.
§ 16. Koolilõunatoetus
(1) Koolilõunatoetust makstakse peredele laste koolilõuna kulude katmiseks.
(2) Toetus määratakse kas osaliselt või kogu ulatuses koolilõuna maksumusest.
(3) Koolilõunatoetusele on õigus peredel, kui perekonna sissetulek pereliikme kohta jääb alla kahekordset toimetulekupiiri.
(4) Taotlust menetlev ametnik teavitab koolides toitlustamist korraldavat asutust toetuse määramisest. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel.
§ 17. Õppetoetus
(1) Õppetoetus on üks kord aastas makstav toetus, mida makstakse perekondadele laste õppevahendite, töövihikute ning muude kooliskäimisega või kooli lõpetamisega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks tasumiseks.
(2) Õppetoetusele on õigus peredel, kui perekonna sissetulek pereliikme kohta jääb alla kahekordset toimetulekupiiri.
§ 18. Laagritoetus
(1) Laagritoetus on üks kord aastas makstav toetus laagris osaleva 7–19-aastase lapse, kes õpib üldhariduskooli päevases õppevormis, osalemistasu osaliseks katmiseks.
(2) Laagritoetusele on õigus peredel, kui perekonna sissetulek pereliikme kohta jääb alla kahekordset toimetulekupiiri.
(3) Taotlusele tuleb lisada laagris osalemise tasu maksmise aluseks olev dokument või maksmist tõendav dokument.
§ 19. Küttetoetus
(1) Küttetoetus on üks kord aastas makstav toetus, mida makstakse küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi jm) ostmiseks autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale eluruumi küttekulude kompenseerimiseks.
(2) Küttetoetusele on õigus üksi elaval töövõimetoetust või riiklikku pensioni (v.a toitjakaotuspension) saaval isikul, kes ei tööta ja kelle sissetulek on madalam eelmise aasta teise kvartali keskmisest vanaduspensionist.
§ 20. Tervisetoetus
(1) Tervisetoetust makstakse alljärgnevate kulude katmiseks:
1) töövõimetoetust või riiklikku pensioni (v.a toitjakaotuspension) saavale isikule üks kord aastas retseptiravimite kompenseerimiseks tingimusel, et isik ei teeni sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;
2) lapsele või täiskasvanule meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks kui abivahendi kulu on kalendriaastas suurem kui 200 eurot;
3) kuni 18-aastase (k.a) lapse prillide (või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite) hüvitamiseks;
4) pikaajalise koduse hapnikravi saaja elektrienergia kulude katteks üks kord kuus meditsiiniasutuse tõendi alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid.
§ 21. Toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral
(1) Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda varguse, tulekahju, loodusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel.
(2) Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist ning isiku olukorrast.
(3) Toetuse taotleja esitab vajadusel vallavalitsusele koos taotlusega päästeameti või politsei kirjaliku tõendi.
§ 22. Ühekordne toetus
(1) Ühekordset toetust makstakse vahendite olemasolu korral perekonnale või üksikisikule oluliste kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks põhjendatud taotluse alusel.
(2) Ühekordset toetust makstakse perekonnale või üksikisikule esmavajalike kulutuste eest tasumiseks, kui toetus on vajalik iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja hoidmaks ära abituse süvenemist.
§ 23. Hooldajatoetus
(1) Hoolduse seadmist ja hooldajatoetust saab taotleda isik, kes hooldab suure abivajadusega isikut.
(2) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise eelduseks on hooldatava abivajaduse hindamine, millest nähtub hooldusvajadus.
(3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt alates hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.
(4) Hooldajatoetust äärmuslikult suure hooldusvajaduse korral võib maksta valitsuse kaalutlusotsuse alusel kõrgemas määras, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:
1) abivajaduse hindamisel on hooldataval tuvastatud ööpäevaringne ja pidev kõrvalabi, hoolduse ja järelevalve vajadus;
2) lähedastel on võimekus tagada hooldus kodus;
3) kui hooldust ei ole võimalik või otstarbekas korraldada teiste teenuste, sh koduteenuse või muu abiga;
4) hooldatav ja hooldaja elavad samas eluruumis või lähinaabruses.
(5) Sotsiaalosakonna ametnikul on õigus kontrollida hoolduse toimimist.
(6) Hooldajatoetuse maksmine peatub kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil.
(7) Ametnik otsustab hoolduse ja hooldajatoetuse maksmise lõpetamise:
1) hooldatava või hooldaja surma korral;
2) hooldatava hoolduse korraldamisel ööpäevaringses hoolekandeasutuses;
3) hooldatava elukoha vahetusel teise omavalitsusse;
4) hooldatava või hooldaja taotluse alusel.
(8) Valitsus või ametnik otsustab hoolduse ja hooldajatoetuse maksmise lõpetamise:
1) hooldusvajaduse vähenemisel;
2) hooldaja suutmatusel hooldust korraldada;
(9) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama viivitamatult vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa:
1) hoolduse peatumise või lõpetamise;
2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;
3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
§ 24. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(2) Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab valitsus määrusega.
4. peatükk SOTSIAALTEENUSED
§ 25. Sotsiaalteenuste loetelu
(1) Vallavalitsus korraldab järgmisi sotsiaalteenuseid, mille kirjeldus ja tingimused on toodud sotsiaalhoolekande seaduses:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus.
(2) Vallavalitsus korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid:
1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
2) perelepitusteenus;
3) rehabilitatsiooniteenus;
4) sõltuvusravi;
5) toiduabi;
6) viipekeele tõlketeenus;
7) erivajadusega isiku eluruumi kohandamine;
8) suure hooldus- ja abivajadusega lapse laagris osalemine;
9) muud teenused, mis toetavad abivajava isiku toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist või aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.
§ 26. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ajutine või püsiv ööpäevaringse hooldamise vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik. Abivajaduse, selle ulatuse ning õigustatuse teenuse saamiseks selgitab välja taotlust menetlev ametnik.
(2) Üldhooldusteenust ja teenuse rahastamist on võimalik taotleda ka lühiajaliselt, alates ühest kuust eesmärgiga ajutiselt vähendada lähedaste hoolduskoormust.
(3) Üldhooldusteenus ja teenuse rahastus otsustatakse sotsiaalosakonna juhataja haldusaktiga. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.
(4) Üldhooldusteenuse eest tasub teenuse saaja, vallavalitsus ja vajadusel ülalpidamiskohustusega isikud.
(5) Kambja valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
1) hoolduspersonali tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(6) Lõikes 5 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab valitsus.
(7) Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(8) Teenuse saajale jääb pärast lõikes 7 nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks kuni 15 % igakuisest sissetulekust.
(9) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelneva aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(10) Kui valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja lõikes 9 teises lauses nimetatud igakuised sissetulekud ja valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe ei kata teenuse maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.
(11) Kui teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse teenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.
(12) Vallavalitsus ei rahasta isiku üldhooldusteenust juhul, kui isik on suundunud teenusele enne, kui tema elukohaks on rahvastikuregistris registreeritud Kambja vald.
5. peatükk JÄRELEVALVE JA RAKENDUSSÄTTED
§ 27. Järelevalve ja kaebuste lahendamine
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalhoolekandelist abi saavate isikute kaebusi lahendab valitsus.
(2) Kui sotsiaalhoolekandelise abi määramisel on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada vaide vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama.
§ 28. Toimetulekutoetuse piirmäärade arvestamine
Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määrusega nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ kehtestatud toimetulekutoetuse piirmäärasid arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel kuni valitsuse poolt vastavate piirmäärade kehtestamiseni.
§ 29. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistatakse kehtetuks Kambja Vallavolikogu 24.05.2023 määrus nr 32 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.
(2) Tunnistatakse kehtetuks Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määrus nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“.
(3) Tunnistatakse kehtetuks Kambja Vallavolikogu 19.12.2017 määrus nr 9 “Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise tingimused ja kord”.
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.
Aivar Aleksejev
volikogu esimees
Facebook
X.com