Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Muhu valla eelarve menetlemise ja täitmise kord

Väljaandja:Muhu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2025
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.12.2024, 57

Muhu valla eelarve menetlemise ja täitmise kord

Vastu võetud 18.12.2024 nr 49

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Muhu valla eelarve (edaspidi eelarve) menetlemise kord (edaspidi kord) sätestab Muhu valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja reservfondi kasutamise korra.

  (2) Määrust rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

  (3) Kord on täitmiseks kohustuslik Muhu Vallavalitsusele (edaspidi ametiasutus), ametiasutuse hallatavatele asutustele ja vallavalitsusele kui täitevvõimu organile (edaspidi vallavalitsus).

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas korras kasutatavad mõisted:
  1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  2) eelarvestrateegia – arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta;
  3) sissetulekud – põhitegevuse tulud, materiaalse põhivara müügitulu, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, finantstulud, laenude võtmine;
  4) väljaminekud – põhitegevuse kulud, põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, finantskulud, võetud laenude tagasimaksed;
  5) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;
  6) reservfond- ettenägematute kulude tegemiseks eelarve kulude koosseisus volikogu poolt konkreetseks eelarveaastaks kinnitatud summa;
  7) finantskontroll- eelarve vahendite kasutamise kontroll.

§ 3.   Eelarve ülesehitus ja liigendus

  (1) Eelarve sisuks on vallale laekuvate sissetulekute ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud väljaminekute määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele.

  (2) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (3) Eelarve on tekkepõhine ja koosneb alljärgnevatest osadest:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
20.06.2025 10:15
Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud puudu olev tekst "põhitegevuse kulud" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Muhu Vallavalitsuse taotlust.
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (4) Põhitegevuse tulud on:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (5) Põhitegevuse kulud on:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud.

  (6) Investeerimistegevus on:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara müük;
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  5) osaluste soetus;
  6) osaluste müük;
  7) muude aktsiate ja osade soetus;
  8) muude aktsiate ja osade müük;
  9) finantstulud ja finantskulud.

  (7) Finantseerimistegevus on:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (8) Likviidsete varade muutus on:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus;
  4) nõuete ja kohustuste saldo muutus.

  (9) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

  (10) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:
  1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;
  2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;
  3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist;
  4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

  (11) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus ning punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

  (13) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma ning nõuete ja kohustuste saldo muutuse vahega.

  (14) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

  (15) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

  (16) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 4.   Valla eelarvestrateegia

  (1) Valla eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.

  (2) Valla eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

  (3) Valla eelarvestrateegias esitatakse:
  1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
  2) valla eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
  3) ülevaade valla majandusolukorrast;
  4) valla põhitegevuse tulem ja tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
  5) muu vallavalitsuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

  (4) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule hiljemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tähtajaks.

§ 5.   Eelarveprojekti koostamise põhimõtted

  (1) Eelarve koostamist korraldab vallavalitsus vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõttetele. Eelarveprojekt sisestatakse ja esitatakse läbi eelarvestamise programmi.

  (2) Ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused esitavad vallavalitsusele oma tulude laekumise projekti koos finantseerimisvajadustega majandusliku sisu lõikes koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

  (3) Kui eelarveprojektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või programmidele, lisatakse eelarve projektile arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul lisatakse ka arvestused valmiva ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta.

  (4) Riigilt ja teistelt juriidilistelt isikutelt kavandatavad sihtotstarbelised eraldised suunatakse eraldaja poolt määratud kuludeks.

  (5) Eelarveprojektile lisatakse täiendavalt seaduses ettenähtule ka ülevaade laenude võtmise piirmäära ja laenude võtmise võimalustest lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest.

  (6) Esitatud eelarveprojektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust seadustele, hindab alaeelarvete projektidesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist.

§ 6.   Eelarveprojekti menetlus ja vastuvõtmine volikogus

  (1) Vallavalitsuse koostatud eelarveprojekt esitatakse volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. Eelarveprojektile lisatakse seletuskiri tulude prognoosi ja kulude põhjenduse kohta. Eelarve projekt avalikustatakse elektrooniliselt valla koduleheküljel.

  (2) Pärast eelarve esimest lugemist esitatakse volikogu poolt määratud tähtajaks parandusettepanekud koos selgitustega kirjalikult vallavalitsusele. Parandusettepanekuid saavad esitada volikogu liikmed, volikogu komisjonid ja vallavalitsus.

  (3) Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused ja kulude katteks vajalikud tuluallikad.

  (4) Vallavalitsus viib eelarveprojekti sisse tehtud ja põhjendatud parandused ning esitab eelarve projekti volikogule teiseks lugemiseks.

  (5) Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Pärast teist lugemist ei saa parandusettepanekuid esitada.

  (6) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

  (7) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse elektroonilises Riigi Teataja väljaandes ja valla veebilehel.

§ 7.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

  (2) Asutuse juhil ja teistel alaeelarvete eest vastutavatel isikutel on õigus võtta rahalisi väljaminekuid nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.

  (3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (4) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekuid kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega, võib vallavalitsus teha neid väljaminekud ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (5) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
  4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
  5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  6) kohtuotsusest.

  (6) Eelarves vallavolikogu määratud ja vallavalitsuse jaotatud vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust ja sihtotstarvet võib muuta vaid eelarve muutmisega.

  (7) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvele võtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (8) Valla asutuste eelarved majandusliku sisu järgi kinnitatakse vallavalitsuse poolt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.

§ 8.   Eelarve muutmine ja lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve projekti ja esitab selle volikogule.

  (2) Lisaeelarve projektile lisatakse:
  1) põhjendused täiendavate kulude vajaduste kohta;
  2) andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse.

  (3) Riigieelarvest ja teistest allikatest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus neid kasutada vastavalt sihtotstarbelistele kuludele. Lisaeelarve koostamisel või eelarve muutmisel tuleb laekunud sihtotstarbelised tulud ja vastavad kulud lisada eelarvesse.

  (4) Valla asutustele kinnitatud eelarve muudatuste taotlused esitab asutuse juht koos põhjendustega vallavalitsusele vajaduse ilmnemisel, kuid mitte hiljem kuid 31. oktoober. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi ning otsustab vajaduse korral eelarvesse vastava muudatuse tegemise.

  (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga valla asutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (6) Lisaeelarvet menetletakse vallavolikogus vähemalt kahel lugemisel.

  (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarve avalikustamine toimub vastavalt eelarve avalikustamisele sätestatud korrale.

§ 9.   Reservfond

  (1) Reservfondi suuruse kinnitab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisega.

  (2) Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta eelarve muutmise teel.

  (3) Reservfondist võib vahendeid eraldada järgmiste ettenägematute kulude katmiseks:
  1) tulekahjud, loodusõnnetused, avariiolukorrad;
  2) objektiivsetel põhjustel suurenenud majanduskulud ja investeeringud;
  3) kulude katmiseks, mis tulenevad valla poolt esitatud projektitaotluste omafinantseerimise kohustusest, kui vajaminev summa on eelarvesse planeeritust suurem või otsus on tehtud pärast eelarve vastuvõtmist;
  4) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud.

  (4) Vallavalitsus ei või reservfondi kasutada eelarves ettenähtud koosseisuliste töötajate palgafondi suurendamiseks, välja arvatud koondamishüvitise maksmiseks juhul, kui valla eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse lõpetamist ja/või koondatute arvu ning asutuse eelarves ei ole selleks piisavalt vahendeid.

  (5) Reservfondist vahendite saamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus.

  (6) Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavaid põhjendusi, jätta taotlus rahuldamata või taotlus rahuldada täielikult või osaliselt.

  (7) Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (8) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega, samuti vallavolikogu igakordsel nõudmisel.

§ 10.   Finantskontroll

  (1) Finantskontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.

  (2) Finantskontrolli teostab revisjonikomisjon.

  (3) Finantskontrolli eesmärgiks on tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamine;
  2) valla vara sihipärane kasutamine;
  3) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.

§ 11.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve liigendusele.

  (2) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

  (3) Vallavalitsus esitab vastavale riigiasutusele andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta nende poolt määratud tähtajaks.

  (4) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.

  (5) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus.

  (6) Majandusaasta aruande osad on:
  1) tegevusaruanne;
  2) raamatupidamise aastaaruanne.

  (7) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

  (8) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

  (9) Kui revisjonikomisjon ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kirjalikku aruannet 10. juuniks esitanud, kinnitab volikogu majandusaasta aruande revisjonikomisjoni aruandeta.

  (10) Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

  (11) Majandusaasta aruanne avalikustatakse seaduses sätestatud korras.

§ 12.   Rakendussätted

  (1) Tunnistatakse kehtetuks Muhu Vallavolikogu 17.04.2012. a määrus nr 74 „Muhu valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord“.

  (2) Tunnistatakse kehtetuks Muhu Vallavolikogu 17.04.2012. a määrus nr 75 „Muhu valla reservfondi kasutamise kord“.

  (3) Määrus jõustub 1.01.2025. aastal.

Ain Saaremäel
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.