Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Vändra valla põhimäärus

Vändra valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vändra Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT IV, 29.01.2015, 21

Vändra valla põhimäärus

Vastu võetud 21.01.2015 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Vändra valla tegevuse õiguslikud alused

 (1) Vändra vald (edaspidi ka vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

 (2) Vändra vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Vändra Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Vändra Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

 (3) Vändra valla välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu ja vallavalitsus.

 (4) Volikogul on õigus korraldada Vändra valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi. Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 2.  Vändra valla elanik

  Vändra valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Vändra vallas.

§ 3.  Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengulised dokumendid, struktuuri, koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavalitsus.

 (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 4.  Osalemine ühingutes

 (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

 (2) Omavalitsusüksuste ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele vallale või kanda kokkuleppeliselt ise selliseid kohustusi ja kasutada õigusi ning moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

2. peatükk Vändra valla sümboolika 

§ 5.  Valla sümbolid

  Vändra valla sümbolid on Vändra valla vapp ja Vändra valla lipp.

§ 6.  Vapp

 (1) Vända valla vapil on kuldsel kilbil roheline kuusk- ja lainelõikes tõusev kaldtala, millel hõbedane lainelõikes tõusev latt.

 (2) Vändra valla vapi kujutis on lisatud põhimääruse juurde (lisa 1).

§ 7.  Vapi kasutamise kord

 (1) Vändra valla vappi kasutatakse:
 1) volikogu ja vallavalitsuse plankidel ja pitseril;
 2) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel, siltidel ja esindusruumides;
 3) Vändra valla autasudel, trükistel, meenetel, üritustel, meedias ja muudes taolistes kohtades.

 (2) Vändra valla vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 8.  Lipp

 (1) Vändra valla lipul on kollasel väljal roheline kuusk- ja lainelõikes tõusev tala, millel valge lainelõikes tõusev latt.

 (2) Vändra valla lipu kujutis on lisatud põhimääruse juurde (lisa 2).

§ 9.  Lipu kasutamise kord

 (1) Vändra valla lipp heisatakse:
 1) alaliselt hoonel või selle juures, kus töötab volikogu või vallavalitsus;
 2) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub volikogu või vallavalitsuse ametlik tseremoonia;
 3) ajutiselt valla pidupäevadel.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Vändra valla lippu, järgides Vändra valla põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Vändra valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Kui Vändra valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muu lipuga, asub Vändra valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muust lipust. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (5) Kui Vändra valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

 (6) Vändra valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel. Muudel juhtudel toimub kujutise kasutamine vallavalitsuse loal. Loa väljastamise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 10.  Vastutus

  Vändra valla sümbolite kasutamist Vändra valla põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena. Sümbolite kasutamise üle teostab järelvalvet vallavalitsus.

§ 11.  Vändra valla tunnustusavaldused

 (1) Vändra vald avaldab tunnustust „Aastate Tegu“ preemia, volikogu aukirja, vallavalitsuse aukirja, vallavanema tänukirja andmisega või vallavanema ja volikogu esimehe ühise tunnustusena.

 (2) Tunnustusavalduste andmise täpsema korra võib kinnitada vallavalitsus.

§ 12.  Tunnustus "Aastate Tegu"

 (1) Tunnustus "Aastate Tegu" on Vändra Vallavolikogu poolt omistatav valla kõrgeim tunnustus.

 (2) Tunnustus "Aastate Tegu" omistatakse üksikisikule ja/või kollektiivile, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega kaasa aidanud Vändra valla arengule ja valla positiivse maine kujunemisele, parandanud paikonna majanduslikku olukorda, parandanud ja väärtustanud valla elukeskkonda või toonud vallale tuntust majandus-, haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, tervishoiu-, spordi- või muus valdkonnas.

 (3) Tunnustusega "Aastate Tegu" kaasneb valla vapikujutisega meene tunnustuse saaja nime ja kirjega “Aastate Tegu” ning rahaline preemia:
 1) üksikisikule vähemalt kahekordne kehtiv Eesti Vabariigi miinimumpalk;
 2) kollektiivile vähemalt kolmekordne kehtiv Eesti Vabariigi miinimumpalk.

 (4) Ettepanekud tunnustuse "Aastate Tegu" nimetuse omistamiseks võivad esitada valla elanikud, ettevõtted, organisatsioonid ja muud ühendused.

 (5) Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult vallavalitsusele 1. detsembrist 31. detsembrini. Vallavalitsus esitab volikogule otsustamiseks kõik esitatud kandidaadid, lisades oma kirjaliku arvamuse.

 (6) Valituks osutuvad volikogu poolt enim hääli saanud kandidaadid. Põhjendatud juhul võib volikogu välja anda mitu tunnustust "Aastate Tegu" või jätta see välja andmata.

 (7) Tunnustuse "Aastate Tegu" annavad üle volikogu esimees ja vallavanem. Üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Vändra valla pidulikul üritusel.

 (8) Tunnustuse "Aastate Tegu" saamiseks esitatud kandidaatide ja tunnustuse pälvinud isikute nimed avaldatakse kohalikus ajalehes.

3. peatükk Valla esindamine 

§ 13.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

  Vändra valda võivad esindada volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

§ 14.  Lepingte sõlmimine

  Lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema asendaja.

§ 15.  Valla esindamine kohtus

 (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või selle hallatava asutuse kaudu.

 (2) Valda esindab kohtus volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär või vallasekretäri poolt volitatud isik.

 (3) Valda võib kohtus esindada ka lepinguline esindaja.

§ 16.  Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

 (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

 (2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud isik või vallavanema käskkirjaga nimetatud vallavalitsuse liige või teenistuja.

 (3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab vallavanem, asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

4. peatükk Volikogu  

1. jagu Üldsätted 

§ 17.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liige juhindub seadustest, Vändra valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.

 (4) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;
 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
 4) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;
 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
 6) esitada käesoleva määruse § 42 kohaseid arupärimisi;
 7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel;
 8) saada Vändra Vallavalitsuse kantselei kaudu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 9) kasutada volikogu istungite saali valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
 10) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes vallavalitsuse kantselei teenuseid.

 (5) Lõike 4 punktis 8 nimetatud teabe väljastamine toimub elektrooniliselt.

 (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

 (7) Lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.

§ 18.  Volikogu esindajate määramine

  Volikogu liikmete hulgast volikogu esindajate määramine toimub Vändra valla põhimääruse § 36 sätestatud korras. Isikuvalimisi ei toimu huvikoolide ja üldhariduskoolide hoolekogudesse esindajate määramisel.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees 

§ 19.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on sellele ametikohale asumiseks nõusoleku andnud.

 (2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Vändra valla valimiskomisjon. Muudel juhtudel korraldab valimise häältelugemiskomisjon.

 (3) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel tehakse valimistulemus kindlaks volikogu otsusega.

 (4) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Ühe kandidaadi puhul korraldatakse kordushääletus.

 (5) Kui teises hääletusvoorus ei osutu aseesimees valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

 (6) Volikogu liikmetel on õigus esitada kandidaatidele küsimusi ning kandidaatidel on õigus saada enda ja oma tegevuskava tutvustamiseks sõna.

 (7) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

§ 20.  Volikogu esimehe õigused ja kohustused

 (1) Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Vändra valda ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
 4) omab õigust nõuda vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
 5) määrab eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;
 6) kinnitab volikogu komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa;
 7) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
 8) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
 10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 11) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil;
 12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu esimees võtab jutulesoovijaid vastu eelnevalt kokkulepitud ajal. Volikogu esimehe kontaktandmed on avalikud Vändra valla veebilehel www.vandravald.ee.

§ 21.  Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

  Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

§ 22.  Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe ja volikogu komisjoni liikme volituste lõppemine

  Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe ja volikogu komisjoni liikme ning muud volikogu poolt antud volitused lõpevad samaaegselt tema poolt volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

3. jagu Volikogu komisjon 

§ 23.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogul võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja töörühmi.

 (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

§ 24.  Volikogu komisjoni koosseis

 (1) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on selleks nõusoleku andnud, poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad põhimääruse §-s 39 sätestatud korras.

 (2) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (3) Vähemalt kaks alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed. Erandina valitakse revisjonikomisjoni liikmed ainult volikogu liikmete hulgast.

 (4) Kui komisjoni liige ei ole mõjuval põhjusel osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, on komisjoni esimehel õigus esitada esildis komisjoni koosseisu muutmiseks käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel.

 (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.

 (6) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni.

 (7) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja. Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru. Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1.veebruariks volikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 1. septembriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel;
 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

 (8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

§ 25.  Volikogu komisjoni õigused ja kohustused

 (1) Volikogu alatine komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;
 4) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;
 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

 (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

 (3) Komisjonil on õigus:
 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.

 (4) Komisjoni otsustused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.

§ 26.  Volikogu komisjoni koosolek

 (1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kahe kuu jooksul. Erandina toimuvad revisjonikomisjoni koosolekud vajaduspõhiselt, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (2) Juhtivkomisjon otsustab, kas kiita heaks eelnõu arutamine volikogu istungil, vastupidisel juhul esitab komisjon põhjendused eelnõu sobimatuse kohta. Juhtivkomisjoni heakskiit ei saa olla tingimuslik. Päevakorrapunktides, kus komisjon ei ole juhtivkomisjon, toimub hääletamine juhul, kui mõni komisjoni liige seda nõuab.

 (3) Komisjonis vastuseta jäänud küsimustele tuleb eelnõu esitajal kirjalik vastus edastada vallavalitsuse kantselei kaudu volikogule hiljemalt volikogu istungile eelneval tööpäeval.

 (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse, allkirjastatakse ning edastatakse 7 päeva jooksul eelnõu algatajale ja komisjoni liikmetele. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis ja Vändra valla dokumendiregistris.

§ 27.  Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste või Vändra valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust;
 2) kontrollida ja hinnata vallavara kasutamise sihipärasust;
 3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

 (2) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid enda kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

§ 28.  Revisjonikomisjoni kontrolliülesande täitmise kord

 (1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile vähemalt 3 tööpäeva enne kontrolli teostamist.

 (3) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (4) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

 (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

 (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

 (7) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (8) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (9) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (10) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

5. peatükk Volikogu töökord 

§ 29.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töö vorm on istung.

 (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

 (3) Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu kolmandal teisipäeval (edaspidi korraline istung). Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Volikogu korraline istung algab kell 13:00, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (5) Volikogu istungitest võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungile kolmandate isikute kutsumise ja neile sõna andmise õiguse otsustab istungi juhataja.

 (6) Volikogu istungi ajal viibivad istungisaalis volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed, volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud ja volikogu teenindav personal. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikud võivad jälgida volikogu istungit istungisaalis selleks määratud kohas.

 (7) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

 (8) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks istungi alguses sellekohasel registreerimislehel. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel märgib volikogu liige istungile saabumise või istungilt lahkumise kellaaja registreerimislehel.

§ 30.  Volikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Vändra valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

 (2) Kutse volikogu erakorralise istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit, korralise istungi puhul 7 päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses peab ära näidatud olema istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega.

 (3) Volikogu istungi päevakorra kavandisse esitatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirja ja eelnõu juurde lisatud lisamaterjalidega on alates volikogu istungi kutse teatavakstegemisest kättesaadavad Vändra valla kodulehel www.vandravald.ee.

 (4) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungi toimumist Vändra valla kodulehel.

§ 31.  Õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
 5) Vändra valla elanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

 (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse vallakantselei kaudu volikogule.

 (4) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.

 (5) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud va Vändra valla elanike algatusel menetluses olevad eelnõud.

 (6) Volikogu korralisele istungile esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt 7 päeva enne istungi toimumise päeva.

§ 32.  Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

 (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (3) Volikogu võib kehtestada täpsema korra volikogu õigusaktidele normitehniliste nõuete rakendamiseks.

 (4) Eelnõu seletuskirja osad on:
 1) sissejuhatus;
 2) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
 3) eelnõu mõjud;
 4) eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud;
 5) eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade ja avalikkuse kaasamine;
 6) eelnõu koostaja nimi, ametikoht ja kontaktandmed.

 (5) Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

§ 33.  Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine

 (1) Volikogu esimees määrab igale volikogu õigusakti eelnõule (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) juhtivkomisjoni, kes peab andma hinnangu eelnõule ja korraldama eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon näidatakse volikogu istungi kutses. Vajadusel võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta teha ettepanekuid ka teised volikogu komisjonid.

 (2) Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes tagastab selle eelnõu algatajale koos juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekute ja põhjendustega, ning eelnõu langeb istungi päevakorrast välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, jääb eelnõu volikogu istungi päevakorda. Juhul kui teistkordsel komisjoni koosolekul kvoorumi puudumise tõttu ei ole juhtivkomisjon eelnõud heakskiitnud ega volikokku suunanud, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees.

 (3) Kõigis komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.

 (4) Volikogu istungil teeb eelnõu kohta kaasettekande juhtivkomisjon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandas lauses nimetatud juhul.

 (5) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha seitsme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil.

 (6) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.

 (7) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale.

 (8) Juhul kui eelnõu algataja esitab volikogule vastuvõtmiseks uues redaktsioonis parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit, siis edastatakse eelnõu volikogu liikmetele elektrooniliselt. Eelnõu hilisemal esitamisel esitatakse eelnõu volikogu liikmetele paberkandjal ja elektrooniliselt.

§ 34.  Eelnõu tagasivõtmine

 (1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

 (2) Umbusalduse avaldamise eelnõud menetlusest tagasi võtta ei saa.

§ 35.  Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

 (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
 1) valla eelarve;
 2) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;
 3) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

 (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

 (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.

 (4) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

 (5) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

§ 36.  Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul volikogu aseesimees.

 (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Vallakantselei koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad.

 (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse nende olemasolul läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

 (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi käesoleva põhimääruse § 42 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele, anda üle volikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldusega, informatsiooniga. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud.

§ 37.  Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

 (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja, volikogu poolt algatatud eelnõu korral vallavalitsuse poolne arvamuse andja või teiste istungile kutsutute kaasettekanded.

 (2) Kui kõneleja kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale, volikogu poolt algatatud eelnõu korral vallavalitsuse poolsele arvamuse andjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused.

 (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

§ 38.  Hääletamine volikogu istungil

 (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liige märgib kohaloleku kontrolllehele saabumisaja ning kinnitab seda oma allkirjaga.

 (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (3) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamust.

 (4) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Nimelisel hääletamisel fikseeritakse volikogu liikme otsustus tema allkirjaga.

 (5) Volikogu liige hääletab isiklikult.

 (6) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 39 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

 (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 (8) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

 (9) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

 (10) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida.

 (11) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

 (12) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.

§ 39.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Volikogu liikmetel on õigus isikuvalimistel seada üles kandidaate.

 (2) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

 (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

 (5) Kandidaadile antakse võimalus enda tutvustamiseks. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liikmed võivad esitada kandidaatidele küsimusi.

 (6) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Vändra valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Vändra valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

 (7) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

 (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

 (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu valla pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

 (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

 (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
 1) märgistatud on rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli;
 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime;
 3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“.

 (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuste kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (18) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.

§ 40.  Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu arutamise ühe päevakorrapunktina

 (1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 37 ja 38 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded.

 (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

§ 41.  Umbusalduse avaldamine

 (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

 (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

 (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (4) Umbusalduse avaldamise küsimus lahendatakse umbusaldusavalduse esitamisele järgneval istungil. Küsimuse lahendamise edasilükkamine iga järgneva istungi päevakorda otsustatakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (5) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.

 (6) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega.

 (7) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

 (8) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 42.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi:
 1) vallavanemale;
 2) vallavalitsuse liikmetele;
 3) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;
 4) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;
 5) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald (edaspidi valla äriühing), nõukogu esimehele;
 6) sihtasutuse, mille asutajaks on vald (edaspidi valla sihtasutus), nõukogu esimehele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud arupärimised esitatakse vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral vastavale komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.

§ 43.  Arupärimisele vastamine

 (1) Arupärimisele, välja arvatud valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
 1) suuline vastus volikogu istungil või
 2) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.

 (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

 (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda.

§ 44.  Valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastamine

 (1) Valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:
 1) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul;
 2) kirjalik vastus ning soovi korral ka suuline vastus istungil.

 (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale.

 (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust vastava volikogu komisjoni koosolekul, võtab komisjoni esimees arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal hiljemalt 2 kuu jooksul arupärimise esitamisest. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse arupärimise esitajat.

 (4) Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.

§ 45.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

 (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

 (3) Volikogu istungi protokolli allkirjastab istungi juhataja.

 (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Vändra valla veebilehel www.vandravald.ee

6. peatükk Vallavalitsus 

§ 46.  Vallavanema valimine

 (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

 (2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 39 sätestatud korras.

§ 47.  Vallavanem

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus - esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.

 (2) Vallavanem:
 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;
 2) esindab Vändra valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;
 3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse ametnikud;
 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse töötajatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti;
 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

 (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

 (4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.

 (5) Vallavanema volituste ennetähtaegsel lõppemisel astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 48.  Vallavanema asendamise kord

 (1) Vallavanema äraolekul asendab teda arengunõunik.

 (2) Erandkorras määrab vallavanem oma asendaja käskkirjaga.

 (3) Äraolekuks nimetatakse puhkusel, haiguslehel, välislähetusel või muus olukorras viibimist, mil vallavanem ei saa täita oma ametiülesandeid.

§ 49.  Vallavalitsuse ülesanded ja struktuur

 (1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Vändra vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

 (2) Vallavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud vallavalitsusele;
 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 5) korraldab muinsuskaitse eritingimuste koostamist;
 6) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras.
 7) korraldab vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.

 (3) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

 (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

§ 50.  Vallavalitsuse liikmete kinnitamise kord

 (1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

 (2) Eelnõu arutamine algab vallavanema ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale küsimusi.

 (3) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

 (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

 (5) Volikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

 (6) Kui mõne vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 51.  Vallavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.

 (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.

 (4) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

 (5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.

 (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.

§ 52.  Vallavalitsuse töökord

  Vallavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

7. peatükk Valla teenistus 

§ 53.  Valla teenistus

  Valla teenistus on töötamine valla ametiasutuses ja seda reguleerib avaliku teenistuse seadus, mis laieneb volikogu liikmetele osaliselt.

§ 54.  Teenistuslähetus

 (1) Volikogu esimehe teenistuslähetused vormistatakse volikogu liikmete lähetustega analoogses korras volikogu esimehe poolt.

 (2) Vallavanema teenistuslähetused vormistatakse teiste vallaametnike lähetustega analoogses korras vallavanema poolt.

§ 55.  Rahalised väljamaksed

 (1) Volikogu esimehele tasu, hüvituse, toetuse ja preemia määramine on volikogu pädevuses.

 (2) Volikogu esimehele tasu või hüvituse maksmise otsustab volikogu eelmine koosseis. Juhul, kui eelmine koosseis ei ole otsustanud, kehtivad volikogu eelmise koosseisu suhtes kehtinud tingimused.

 (3) Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele töötasu, hüvituse ja toetuse määramine on volikogu pädevuses.

 (4) Kõigile vallaametnikele üldistel alustel makstavaid lisatasusid, preemiaid ja toetusi makstakse vallavanemale ja palgalisele valitsuse liikmele samadel alustel.

8. peatükk Valla õigusaktid 

§ 56.  Volikogu õigusaktid

 (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

 (2) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.

 (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.

§ 57.  Vallavalitsuse õigusaktid

 (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

 (2) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.

 (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.

§ 58.  Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine

 (1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.

 (2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Vändra valla kodulehel. Volikogu kui ka vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.

§ 59.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus.

 (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 60.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vändra Vallavolikogu 21. veebruari 2012 määrus nr 4 „Vändra valla põhimäärus“.

 (2) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vändra Vallavolikogu 16. veebruari 2010 määrus nr 4 „Vändra valla esindamise korra kehtestamine“.

 (3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vändra Vallavolikogu 17. jaanuari 2012 määrus nr 2 „Volikogu töökord“.

 (4) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vändra Vallavolikogu 16. oktoobri 2007 määrus nr 22 "Tunnustuse "Aastate Tegu" omistamise kord".

§ 61.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.

Tarmo Lehiste
volikogu esimees

Lisa 1 Vändra valla vapp

Lisa 2 Vändra valla lipp