ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Mõisaküla Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.01.2015, 31

Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 22.01.2015 nr 1

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja ülesanne

 (1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Mõisaküla linnas.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) heitvesi – kasutuses olnud ja suublasse juhitud vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase-ja pinnavesi;
 6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muuks olmevajaduseks kasutatav vesi;
 7) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
 8) reovesi – olmes või tootmises üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 9) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 10) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
 11) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
 12) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus;
 13) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk või -kanalisatsioon;
 14) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooniühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ning sademevee ärajuhtimiseteenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 15) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsioon ühendamiseks ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga;
 16) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
 17) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
 18) paisutustase – kõrgusmärk või tase, milleni võivad täituda reovee-, sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni kollektorid uputuse või ummistuse korral ühiskanalisatsioonis;
 19) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
 20) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 21) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 22) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo-või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini (viimane kaasa arvatud);
 23) suubla – veekogu või maapõue osa, millesse juhitakse heitvesi;
 24) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja reovee ärajuhtimisel;
 25) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-ning sademevee ärajuhtimist;
 26) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
 27) volitatud isik – isik, kes volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
 28) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 29) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
 30) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
 31) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitised reovee ning sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- ning pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks;
 32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee kanaliseerimine, on ohustatud inimesed. ehitised või keskkond;
 33) infiltratsioon – kaevude või torustiku ebatihedusest tingitud pinnasevee sattumine torustikku;
 34) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;
 35) kohtpuhasti – puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
 36) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus, mille veeettevõtja kehtestab kooskõlastatult kas Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Mõisaküla linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.

 (5) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna plaan peab asuma vee-ettevõtja klienditeenindusruumis nähtaval kohal ja vee-ettevõtja veebilehel.

 (6) Kui veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenust osutavad vee-ettevõtjad omavahel, toimub see lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse, linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 4.  Omandi piiritlemine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan tänava maa-alal, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Peakraani puudumisel on liitumispunktiks sadula ava peatorul.

 (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu väljaehitamiseks on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul.

 (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on liitumispunktiks peakraan või selle puudumisel sadulaava peatorul, kanalisatsiooni liitumispunktiks peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev või selle puudumisel ühenduskoht peatorul.

 (6) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, on liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

 (7) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.

 (8) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 5.  Veeteenuse hind ja selle tasumine

 (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

 (2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 6.  Veega varustamise nõuded ja tingimused

 (1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

 (2) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

 (3) Liitumispunktis tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumise tehnilistes tingimustes, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul. Rõhutõsteseadmete valik tuleb kooskõlastada vee-ettevõttega.

 (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.

 (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja allkirjaõigusliku isiku loal. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

 (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või vee-ettevõtja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel ja tehnilise järelvalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

 (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. Juurdepääsu rajamisel tekkinud kahjud sisendustoruni ning sisendustorul toru kontrollimiseks ja remontimiseks paranduste käigus ei kuulu hüvitamisele, kui kokku pole lepitud teisiti.

 (8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient kohe teatama vee-ettevõtjale.

 (9) Eeskirja § 6 lõigetes 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendtoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

§ 7.  Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
 1) põlemis-ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimestele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C, pH madalam kui 6 ning kõrgem kui 8,5.

 (4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid.

 (5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustatud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 8.  Reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

Saasteaine näitaja I grupp II grupp III grupp Maksimaalne piirkontsentratsioon
BHT7 mg/l kuni 290 291 - 750 751 - 1400 üle 1400
Hõljuvaine mg/l kuni 300 301 - 720 721 - 1300 üle 1300
Püld mg/l kuni 5 5- 15 16 -30 üle 30
Nüld mg/l kuni 25 26 - 75 76 - 90 üle 90
KHT mg/l kuni 500 501 - 1500 1501 - 2500 üle 2500
pH 6 kuni 9 6 kuni 9 6 kuni 9 alla 6 või üle 9
Naftasaadused mg/l kuni 0,3 0,3 - 1,0 1,1 - 5,0 üle 5,0
* Kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasu määramisel aluseks järgmine grupp.
** Kasvõi ühe saasteaine osas maksimaalse piirkontsentratsiooni ilmnemisel määratakse ülereostuse (reostus, mis ületab III grupi näitajat) eest hinnalisand keskkonnatasude seaduses toodud saastemäärade alusel.

 1) hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse järgi;
 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtuseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
 3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
 4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

§ 9.  Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

 (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saastainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Proov võetakse punktproovina, jälgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

 (7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

 (8) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga, määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osa), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

§ 10.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.

 (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks omal kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 11.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

 (1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis.

 (2) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.

 (3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.

 (4) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m3/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.

 (5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).

 (6) Arvesti ette peab olema paigaldatud filter (mudakogur) mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.

 (7) Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.

 (8) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

 (9) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

 (10) Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse hoone torustiku renoveerimisel või ehitamisel (rajamine, torustiku survestamine, hooldus, remont, kontroll) jms liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

 (11) Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

 (12) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.

 (13) Kinnistu krundisisese kanalisatsiooni ehitusel liitumispunktist hoonesisese ühenduseni peab torustike 90 kraadiste ristumiste korral rajama torustiku ristumiskohta vaatluskaevu.

 (14) Kinnistu kanalisatsioonil kahjustuste vältimiseks peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (15) Kinnistule uute hoonete püstitamisel või olemasoleva hoone kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel on kohustus paigaldada kahjustuste vältimiseks allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (16) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

 (17) Klient on kohustatud:
 1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
 2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
 3) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama;
 4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
 5) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.
 6) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevud ja peakraani luugid vabad ning tagama vaba juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele;
 7) kooskõlastama vee-ettevõtjaga kinnistu veevärgi (kuni mõõdusõlmeni) ja kanalisatsiooni (liitumispunkti) projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd.

 (18) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
 5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

 (19) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

 (20) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendtorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

 (21) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

§ 12.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 13.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

 (2) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes reovee teenuse hinnast.

 (3) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 14.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee-, ning sademevee proovide võtmist;
 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
 4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo-ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
 5) klient ei ole täitnud eeskirja § 4 lõike 8 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
 3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega, klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

 (4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (7) Erakorraliste asjaolude korral on linnavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 15.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes linnavalitsuse antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama linnavalitsuse koduleheküljel olevasse informatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustustest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

 (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 16.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 12 lõikes 4 sätestatud juhul;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 12 lõikes 4 sätestatud juhul;
 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
 8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata;
 9) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan.

 (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 17.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/s. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvutuskorrale reoveearvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m³ kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Omavolilise veekasutuse ning reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kalendrikuu tagasi.

 (4) Kui omavoliline veekasutamine ja reo- ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja reo- ning sademevee kanaliseerimine vastavalt eeskirjale.

 (5) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele
hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvutuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

 (7) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mil mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 18.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama käesoleva eeskirja §-s 11 nimetatud vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

 (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel arvesti demonteerib vee-ettevõtja. Veearvesti on vee-ettevõtja omand.

 (7) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 19.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
 5) veearvesti nähtavuse;
 6) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe teatama.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisel eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui eeskirja § 19 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

 (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 12 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

 (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesu, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (3) Päästeteenistuse sh vabatahtlikud päästeteenistusülesannetega seonduvate ühingute poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus või vabatahtlik ühing ning esitab vee-ettevõtjale igakuiselt sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

§ 22.  Reo- ja sademevee mõõtmine

 (1) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

 (3) Klient peab täitma eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo- ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

 (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist.Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 23.  Reo-ja sademevee arvestus

 (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 20 lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

 (5) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (6) Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi:

§ 24.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Arvestusperioodi alguskuupäev ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

 (3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

 (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

 (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

6. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE 

§ 25.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

 (3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 26.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 10 lõige 1 kohase teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormis avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 27.  Teenuslepingu ülesütlemine

 (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
 4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.  Uue teenuslepingu sõlmimine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

 (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 29.  Vaidluste lahendamine

 (1) Enne eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega.

 (2) Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 30.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Jorma Õigus
Volikogu esimees