SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Antsla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2022
Avaldamismärge:RT IV, 29.01.2021, 25

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 26.01.2021 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) osutamise ja korraldamise ning sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) maksmise kord (edaspidi määrus) Antsla vallas rahvastikuregistri andmetel elukohta omavale isikule ja vältimatu abina isikule, kes ajutiselt viibib Antsla valla haldusterritooriumil.

  (2) Määrusega sätestatakse Antsla vallas korraldatavate hüvitiste, hüvitiste tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus.

  (3) Määruses sätestatud teenuste ja toetuste menetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust. Vastuolu korral määruse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse vahel kohaldatakse seaduses sätestatut. Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (4) Määruses nimetatud toetuste määrad kehtestab Antsla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) määrusega.

  (5) Määruses nimetatud teenuste hinnad ja teenuse saajalt võetava tasu kehtestab Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määruses kasutatakse sotsiaalhoolekande seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses kasutatud mõisteid.

  (2) Isik määruse mõistes on füüsiline isik.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Antsla valla ülesandeid täidab Antsla Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaalvaldkonna ametikohad. Sotsiaalvaldkonna töötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, jms).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus kui täitevorgan.

  (3) Taotlus teenuse või toetuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele. Taotluse esitamine on isikule vormivaba. Vallavalitsusel on õigus isikute abistamiseks kehtestada taotluste näidisvorme.

  (4) Teenuse või toetuse määramise otsustab vallavalitsuse volitatud ametnik (edaspidi ametnik), alates avalduse esitamisest, kui teenuse või toetuse liigi juures ei ole märgitud teisiti.

  (5) Toetuse summas alla 600 eurot määrab ametnik otsusega.

  (6) Toetuse summas alates 600 eurost määrab ametniku ettepanekul vallavalitsus korraldusega.

  (7) Vallavalitsusel on õigus määrata abivajavale isikule erandkorras teenus, mida määrus ette ei näe, kui selle tingib ettenägemata olukord ning seda teenust ei ole võimalik või põhjendatud viia teenuste loetellu. Nimetatud juhul juhindub vallavalitsus määruse eesmärgist ja Antsla valla eelarves sotsiaalteenusteks ette nähtud rahalistest vahenditest.

  (8) Vallavalitsusel on õigus määrata abivajavale isikule erandkorras toetus, mida määrus ette ei näe, kui selle tingib ettenägemata olukord ning seda toetust ei ole võimalik või põhjendatud viia toetuste
loetellu. Nimetatud juhul juhindub vallavalitsus korra eesmärgist ja Antsla valla eelarves sotsiaaltoetusteks ette nähtud rahalistest vahenditest.

§ 4.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise põhimõtted

  (1) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vallavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul, kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

  (2) Vallavalitsus peab isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel hindama isiku sotsiaalhoolekandelise abi vajadust ja selle ulatust ning tagama vastava abi.

  (3) Vallavalitsus teeb otsuse teenuse või toetuse määramisest 10 tööpäeva jooksul, alates taotluse laekumisest ametiasutusse.

  (4) Vallavalitsusel on õigus sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks teha päringuid taotleja andmete saamiseks asjaomastesse infosüsteemidesse ja andmekogudesse. Toetuse andmise või teenuse osutamise vajaduse hindamisel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente, sh sissetulekut tõendavaid dokumente.

  (5) Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja valla eelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused.

  (6) Teenuse osutamise ja toetuse määramise andmed kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR).

  (7) Teenuse ja toetuse määramine otsustakse:
  1) vallavalitsuse korralduse alusel;
  2) vallavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel;
  3) toiminguga, millega isik saab soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks;
  4) ametniku otsuse alusel.

  (8) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma (sissetulekust mittesõltuv).

  (9) Määruse alusel määratakse perioodilised toetused üldjuhul kuni eelarveaasta lõpuni, puude raskusastmega seotud toetuse puhul mitte kauemaks kui puude määramise otsuses nimetatud tähtajani, kui toetuse liigi juures ei ole märgitud teisiti.

§ 5.   Abi andmisest keeldumise alused

  Teenuse või toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud teadvalt ebaõigeid andmeid;
  2) mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;
  3) abivajadus on kaetud riiklike toetuste või teenustega;
  4) abivajadus on kaetud Antsla valla määratud toetuste või osutatavate teenustega.

§ 6.   Vaidluste lahendamine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga mittenõustumisel lahendab esitatud vaide vallavalitsus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet teenuste osutamise ja toetuste määramise üle teostab vallavalitsus.

2. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
  1) riigi korraldatav abi;
  2) ametiasutuse korraldatav abi.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk teenus;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk toetus.

§ 8.   Antsla valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

  (1) Antsla vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

  (2) Antsla vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ning riigi eelarvest makstavat sotsiaaltoetust.

  (3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab vallavolikogu oma määrusega.

§ 9.   Antsla valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Antsla vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Antsla valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Antsla valla osutatavad või korraldatavad teenused;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Antsla valla eelarvest või riigi korraldatava abina isikule rahasummana makstav toetus.

  (3) Antsla valla osutatavad ja korraldatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamise teenus;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus.

  (4) Rahalise hüvitisena maksab Antsla vald määruse 3. peatükis sätestatud tingimustel ja korras eri liiki sotsiaaltoetusi.

§ 10.   Abivajaduse hindamine

  (1) Taotluse läbivaatamisel hindab ametnik abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvat. Ametnik teeb kindlaks, missuguseid teenuseid ja millises mahus isik vajab. Vajadusel teostatakse kodukülastus.

  (2) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse STAR-is.

  (3) Eluruumi vajadust hindab vallavalitsus isiku avalduse alusel ja määrab selle oma korraldusega.

  (4) Erandkorras teenuse või toetuse määramise vajadust käesoleva määruse § 3 lõigete 7 ja 8 alusel otsustab vallavalitsus korraldusega.

§ 11.   Teenuse korraldamine

  (1) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest kirjalikult või muul isikule sobival viisil.

  (2) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel lepingu teenuse osutajaga.

  (3) Põhjendatud otsusega on õigus vabastada teenuse saaja täielikult või osaliselt teenuse tasu maksmisest, arvestades isiku sissetulekut.

§ 12.   Teenuse lõpetamine

  (1) Teenuse osutamine lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse lõppemisel;
  2) teenuse saaja taotluse alusel;
  3) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile.

  (2) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema esindajale ja teenuse määrajale teenuse lõpetamisest kirjalikult viivitamatult, et teenuse määraja saaks teenuse vajajale määrata vajadusel konsultatsiooniaja uue sobiva teenuse või teenuse osutaja leidmiseks ning vajadusel nõustab sobivama teenuse leidmisel või hindab ümber inimese abivajaduse.

2. jagu Teenused 

§ 13.   Koduteenus

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Selleks abistatakse isikut toimingutes, mida isik oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (2) Ametnik hindab pärast taotluse saamist või abivajajast teada saamist isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.

  (3) Koduteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses.

  (4) Koduteenus on tasuline ning hind märgitakse halduslepingus.

  (5) Koduteenuse hinnad kehtestab vallavalitsus.

  (6) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.

§ 14.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (2) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust korraldatakse isikule, kelle hooldust ei ole võimalik korraldada teiste teenustega.

  (3) Ametiasutus võib abistada teenust vajavat isikut teenuseosutaja leidmisel.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Antsla valla eelarvest. Antsla valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajale jääb pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks 5% igakuisest sissetulekust.

  (5) Üldhooldusteenuse rahastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

§ 15.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi (kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises). Sealjuures:
  1) last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine;
  2) lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

  (2) Tugiisikuteenuse vajaduse hindamise viib läbi ametnik ja teeb vastava otsuse.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse määramise puhul sõlmitakse kirjalik leping teenuse osutajaga. Lepingusse märgitakse vajalikud tegevused ning nende sagedus.

  (4) Ametiasutus võib abistada teenust vajavat isikut tugiisiku leidmisel.

  (5) Juhul kui isik taotleb ametiasutuse poolt osutatavat tugiisikuteenust, määratakse tugiisikuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende sagedus kindlaks teenuse määramise otsuses.

  (6) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

§ 16.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Täisealise isiku hooldus on sotsiaalteenus, mille puhul seatakse isiku taotluse alusel hooldus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hoolduse vajaduse hindamise viib läbi ametnik.

  (3) Täisealise isiku hoolduse osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus ning tähtaeg määratakse kindlaks ametniku otsusega.

§ 17.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isikuseadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Sealjuures abistatakse teenuse osutamisel teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi.

  (2) Isikliku abistaja teenust on õigus saada täisealisel puudega isikul.

  (3) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab ametnik puudega isiku kõrvalabi vajaduse ulatust ning määrab koostöös teenuse saajaga kõrvalabi ajalise mahu.

  (4) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametnik välja, kas taotluses märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama. Vajadusel abistab ametnik sobiva isikliku abistaja leidmisel.

  (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

  (6) Isiklik abistaja osutamiseks vajalikud tegevused ja nende osutamise sagedus määratakse kindlaks teenuse määramise otsuses. Teenuseosutajaga sõlmitakse haldusleping, milles sätestatakse kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ja hind ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

  (7) Isikliku abistaja teenus on teenuse saajale tasuta.

§ 18.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Antsla valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalteenuse või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

  (3) Lähimat varjupaigateenust osutab Võru linna haldusterritooriumil Nöörimaa Tugikodu.

  (4) Varjupaigateenus on teenust vajavale isikule tasuline vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

  (5) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.

§ 19.   Turvakoduteenus

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Selleks tagatakse perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavus:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (3) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

§ 20.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul või erivajadusega eakal, kellel puue või kõrgest vanusest tulenev erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Teenuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) taotleja andmed, vajadusel taotleja esindaja andmed;
  2) teenuse vajaduse põhjendus ning asjaolud, millest tulenevalt teenuse taotlejal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või alternatiivset transpordivahendit;
  3) info abivahendi või muu kõrvalise abi (saatja) kasutamise kohta;
  4) sõidu lähte- ja sihtkoht ning aeg.

  (3) Sotsiaaltransporditeenuse määrab ametnik toiminguga.

  (4) Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale tasuline. Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

  (5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

  (6) Vallavalitsus võib teenuse hinda vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja ei ole võimeline omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul. Teenuse määramise soodustingimustel otsustab ametnik oma otsusega.

§ 21.   Eluruumi tagamise teenus

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Eluruumi taotlemiseks esitab eluruumi vajav isik vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse:
  1) taotleja ja temaga ühist eluruumi soovivate perekonnaliikmete andmed;
  2) eluruumi vajaduse põhjendus;
  3) andmed seni kasutatava eluruumi kohta.

  (4) Eluruumi kasutusse andmise, andmisest keeldumise või lõpetamise otsustab vallavalitsus korraldusega pärast kõigi menetluseks vajalike dokumentide esitamisest või esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

  (5) Eluruumi kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

  (6) Üürileping sõlmitakse kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates taotlejale otsuse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on valitsusel seadusest tuleneval juhul õigus vastav otsus kehtetuks tunnistada.

  (7) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt.

  (8) Üürilepingu pikendamise taotluse menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise
sätteid.

§ 22.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et läbi toimetulekuvõime parandamise vältida uute võlgnevuste tekkimist ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Võlanõustamisteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust ja teeb otsuse teenuse
määramiseks.

  (3) Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt.

§ 23.   Lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenuse määramiseks hindab ametnik teenuse vajadust tulenevalt lapse eripärast.

  (3) Teenuse osutaja, teenuse osutamise koht, aeg, maht ja tingimused kooskõlastatakse enne ametniku poolt otsuse tegemist teenust vajava lapse esindaja ja teenuse osutajaga.

  (4) Lapsehoiuteenus on teenust saavale isikule tasuta.

§ 24.   Asendushooldusteenus

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja võib olla hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenuse rahastamise määrab vallavalitsus korraldusega.

§ 25.   Järelhooldusteenus

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt ametniku koostatud juhtumiplaanist.

  (3) Järelhooldusteenusele osutamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

3. peatükk ANTSLA VALLA EELARVEST MAKSTAVAD SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 26.   Antsla valla poolt makstavad ja korraldatavad toetused

  (1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
  1) sünnitoetus;
  2) esimesse klassi astumise toetus;
  3) jõulutoetus;
  4) toetus asendushooldusteenusel olevale noorele;
  5) elluastumistoetus;
  6) õnnetusjuhtumi toetus;
  7) matusetoetus;
  8) hooldajatoetus;
  9) puudega lapse pere toetus.

  (2) Abivajadusest sõltuvad toetused:
  1) toetus ravikulude, raviteenuste või abivahendi soetamise hüvitamiseks;
  2) toetus koolitarvete, riiete ja jalanõude soetamiseks;
  3) haridusasutuses lapse toitlustamise kulude vabastamine või hüvitamine;
  4) küttematerjali hüvitamise toetus;
  5) toimetulekutoetus;
  6) vältimatu sotsiaalabi toetus.

§ 27.   Abivajadusest sõltuv toetus

  (1) Abivajadusest sõltuva toetuse määramise aluseks on taotleja abivajadus tema perekonnaliikmete sissetulekud ning perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamiskohustuslased.

  (2) Perekonna sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta moodustab koos taotlejaga ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetava leibkonna.

  (3) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

  (4) Määruse mõistes loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui tema perekonnale jääb pärast perekonna kõiki netotulusid, sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist ning muude erandkorras suurenenud kulutuste (raviteenuse maksumus, transpordikulu raviteenusele) maha arvamist kuus kasutada summa, mis on alla kahekordset riiklikku kehtivat toimetulekupiiri.

  (5) Vähekindlustatud üksikule pensionärile või puudega isikule kehtib kahe ja poolekordne toimetulekutoetuse määr.

§ 28.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotleja esitab kirjaliku taotluse, võimaluse puudumisel aitab taotlust vormistada ametnik, milles märgib oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja, elukoha, arvelduskonto numbri, taotluse esitamise kuupäeva ja võimalusel allkirja.

  (2) Abivajadusest sõltuva toetuse taotlemisel põhjendab taotleja toetuse saamise vajadust ning esitab lisaks:
  1) toetuse taotlemisele eelneva kuu eluruumi alalisi kulusid tõendavad dokumendid;
  2) muud abivajadust tõendavad dokumendid;
  3) määruses sätestatud juhtudel muud dokumendid.

  (3) Toetuse määramisest võib keelduda, kui toetuse taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevad kinnis- ja vallasasjad peaksid tagama temale või perekonnale toimetulekuks piisavad vahendid.

§ 29.   Toetuse maksmine

  Määratud toetus makstakse välja taotleja taotluses näidatud arvelduskontole, teenust osutava isiku või asutuse arvelduskontole või makstakse välja erandjuhul sularahas kassast.

2. jagu Toetused 

§ 30.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul:
  1) lapse vanemal, kes on olnud rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik lapse sünni hetkel ja laps on rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik alates sünnist;
  2) hooldusperel või eestkostjal kui laps on rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik alates sünnist.

  (2) Toetust makstakse kahes osas:
  1) esimene osa pärast lapse sünni registreerimist;
  2) teine osa lapse 1,5-aastaseks saamisel;

  (3) Toetuse teine osa määratakse sünnitoetuse taotluses esitatud andmete alusel:
  1) vanemale, kui laps ja vanem on lapse 1,5-aastaseks saamisel rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik;
  2) hooldusperele või eestkostjale, kui laps on 1,5-aastaseks saamisel rahvastikuregistri andmetel Antsla valla elanik.

  (4) Toetust ei määrata lapse vanemale, kui:
  1) laps on asendushooldusteenusel;
  2) laps on teises perekonnas eestkostel;
  3) vanemalt on ära võetud hooldusõigus lapse suhtes.

  (5) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

§ 31.   Esimesse klassi astumise toetus

  (1) Esimesse klassi astumise toetust makstakse lapse põhihariduse omandamise alustamisel lapse ühele vanemale, kui lapse ja lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Antsla vald.

  (2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse esimesse klassi astumise toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (3) Esimesse klassi astumise toetust on õigus taotleda lapse kooli minemise aastal alates 1. septembrist 3 kuu jooksul.

  (4) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

§ 32.   Jõulutoetus

  (1) Jõulutoetus on esemeline toetus.

  (2) Jõulutoetus on ette nähtud Antsla valla registris olevatele:
  1) eelkooliealistele lastele;
  2) põhikoolis ja gümnaasiumi statsionaarses õppes õppivatele lastele;
  3) vanaduspensioniealistele isikutele.

  (3) Jõulutoetust eraldatakse kord aastas perioodil 1. detsember kuni järgneva aasta 15. jaanuarini.

  (4) Jõulutoetus antakse üks kord aastas nimekirjade alusel.

  (5) Jõulutoetuse rahaline väärtus sätestatakse valla eelarvega.

§ 33.   Asendushooldusteenusel oleva noore kooli lõpetamise toetus

  (1) Asendushooldusteenusel oleva noore toetus määratakse asendus- või järelhooldusel olevale isikule peale esmakordset põhi- ja kesk- või kutseõppeasutuse lõpetamist.

  (2) Asendushooldusel oleva noore toetuse taotlusele tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatule esitada õppeasutuse lõpetamist tõendav tunnistus ning toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul peale õppeasutuse lõpetamist.

  (3) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

§ 34.   Elluastumistoetus

  (1) Elluastumistoetus määratakse isikule, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Antsla vald ning kes lahkub asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu.

  (2) Toetust ei määrata isikule, kes on suunatud järelhooldusteenusele.

  (3) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

§ 35.   Õnnetusjuhtumi toetus

  (1) Õnnetusjuhtumitoetus määratakse isikule või perekonnale, kelle vara on hävinud või ulatuslikult kannatada saanud tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel.

  (2) Õnnetusjuhtumi toetuse taotlusele tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatule esitada ka kulutusi tõendavad dokumendid.

  (3) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

§ 36.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on ühekordne toetus, mida määratakse Antsla valla registris olnud isiku matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks.

  (2) Matusetoetust määratakse kolme kuu jooksul peale surmakande koostamist ühele matuse korraldamisega seotud füüsilisele isikule.

  (3) Matusetoetuse taotlemisel tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatud andmetele märkida ka isiku andmed, kelle matmiskulusid hüvitatakse.

  (4) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses esitatud arveldusarvele või väljamaksmiseks sularahas.

  (5) Matusetoetust ei maksta juhul, kui isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel.

§ 37.   Hooldajatoetus

  (1) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest määratakse tähtajaliselt raske või sügava puudega lapse vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada või kui töötamine on oluliselt piiratud ning kui laps vajab eakohasest suuremat hooldust ja järelevalvet mitmeid kordi päevas, mida ei ole võimalik katta teiste teenustega. Lapse abivajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi alusel.

  (2) Hooldajatoetus täiskasvanud puudega isiku hooldamise eest määratakse isikule, kes teostab igapäevaselt raske või sügava puudega täiskasvanud isiku hooldust.

  (3) Hooldajatoetust lapse hooldajale ei määrata, kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (4) Hooldajatoetust täiskasvanud isiku hooldamise eest ei määrata, kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik kompenseerida abivahendiga või tugiteenusega.

  (5) Hooldajatoetuse määramise aluseks on kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme määramise kohta.

  (6) Hooldajatoetus määratakse taotluse esitamisele järgnevast kuust ning kantakse hooldust teostava isiku pangakontole hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

  (7) Hooldust teostava isiku tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab üldjuhul olema Antsla vald.

  (8) Põhjendatud juhtudel võib hooldust teostavaks isikuks olla ülalpidamiskohustusega isik, kellel ei esine hooldusvajadust.

  (9) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

§ 38.   Toetus puudega lapse perele

  (1) Toetus puudega lapse perele määratakse raske või sügava puudega lapse pere toetamiseks lapse puudest ja erivajadusest tulenevate kulutuste katmiseks.

  (2) Toetust makstakse raske ja sügava puudega lapse perele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Antsla vald:
  1) ravitoidu kulu hüvitamiseks;
  2) retseptiravimite kulu hüvitamiseks;
  3) abi- ja hooldusvahendite kulu hüvitamiseks;
  4) eriarsti või -spetsialisti vastuvõtul ja rehabilitatsiooniteenustel käimise kulude katteks.

  (3) Toetuse taotlemisel tuleb lisaks § 28 lõikes 1 sätestatud andmetele lisada ka kulusid ning eriarsti või -spetsialisti vastuvõtul ja rehabilitatsiooniteenustel käimist tõendavad dokumendid.

  (4) Puudega lapse pere on õigustatud toetust saama kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks.

  (5) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

§ 39.   Toetus ravikulude, raviteenuste või abivahendi soetamise hüvitamiseks

  (1) Toetus ravikulu, raviteenuse või abivahendi soetamise hüvitamiseks määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule.

  (2) Toetust makstakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Antsla vald:
  1) prillide soetamise kulu hüvitamiseks;
  2) proteeside, tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;
  3) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
  4) tervishoiuasutuse väljastatud omaosalusarve ja visiiditasu tasumisega seotud kulu hüvitamiseks;
  5) eriarsti juures käimise kulude katteks;
  6) psühholoogilise nõustamisteenuse kulude hüvitamiseks;
  7) muude vajaduspõhiste teenuste eest tasumiseks.

  (3) Erakorralise või suurenenud abivajaduse korral võib vallavalitsuse korraldusega määrata toetuse isiku või pere vajadusest lähtuvalt.

  (4) Toetuse taotlusele tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada kulusid tõendavad dokumendid.

  (5) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

§ 40.   Toetus koolitarvete, riiete ja jalanõude soetamiseks

  (1) Koolitarvete, jalanõude ja riiete ostmiseks antav toetus määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald.

  (2) Toetus määratakse ühe kalendriaasta jooksul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, kui ta õpib põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes.

  (3) Toetuse taotlemisel tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada ka kulutusi tõendavad dokumendid.

  (4) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

§ 41.   Haridusasutuses lapse toitlustamise kuludest vabastamine või hüvitamine

  (1) Haridusasutuses lapse toitlustamise kulude vabastamine või hüvitamine määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele ja kes kasvatab lasteaias või üldhariduskoolis käivat last.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

  (3) Toetusest vabastatakse või või toetus hüvitatakse korraga mitte rohkem kui kaheks kalendrikuuks.

  (4) Toetuse taotlemisel tuleb lisaks määruse §-s 28 lg 1 sätestatule lisada ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

  (5) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi.

§ 42.   Küttematerjali hüvitamine

  (1) Küttematerjali hüvitamine on rahaline või asjaline toetus, mis määratakse toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald.

  (2) Küttematerjali hüvitamise toetuse taotlusele tuleb lisaks määruse § 28 lg 1 sätestatule lisada ka küttematerjali ostu tõendavad dokumendid, kui taotluses soovitakse rahalist hüvitist.

  (3) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

§ 43.   Toimetulekutoetus

  (1) Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.

  (2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks.

  (3) Vallavalitsus ei arvesta toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
  1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
  2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
  3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.

  (4) Üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võib võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.

  (5) Toimetulekutoetus määratakse 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

  (6) Toimetulekutoetuse maksmise otsustab sotsiaalametnik.

  (7) Toimetulekutoetus makstakse välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (8) Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel kehtestab vallavolikogu.

§ 44.   Vältimatu sotsiaalabi toetus

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus määratakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule, kelle registrijärgne elukoht on Antsla vald, toidu, riietuse ja hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks.

  (2) Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse taotlusse.

  (3) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.

  (4) Sotsiaalametnik kontrollib toetuse saamise õigust ning vormistab selle kohta dokumendi toetuse määramiseks või ülekandmiseks taotluses märgitud arvelduskontole või väljamaksmiseks sularahas.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 45.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Antsla Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 33 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 46.   Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist antud haldusaktid sotsiaaltoetuste määramise kohta kehtivad nendes märgitud tähtajani.

§ 47.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Merike Prätz
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json