SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Toila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.12.2023, 14

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 26.01.2022 nr 1
RT IV, 29.01.2022, 13
jõustumine 01.02.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.06.2023RT IV, 05.07.2023, 208.07.2023, rakendatakse 2023. aasta 1. juulist.
27.12.2023RT IV, 30.12.2023, 802.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, § 22 lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2, § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Toila valla eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekande abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaalhüvitiste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise ning Toila vallas osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise kord.

  (2) Käesoleva määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
  2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
  3) Toila vallas antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
  4) riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused;
  5) järelevalve sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise ning abi andmise üle.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine 

§ 2.   Toetusele ja teenusele õigust omavad isikud

  (1) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikule, kelle elukohaks rahvastikuregistri järgi on Toila vald. Turvakoduteenust, varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi andmist korraldatakse, väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta, Toila vallas viibivale isikule.

  (2) Käesoleva määruse mõistes loetakse vähekindlustatud isikuks perekonda või leibkonda,kelle sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui kolme kordne kehtiv toimetulekupiiri määr ja iga järgneva pereliikme sissetuleku piiriks on 80% pere esimese liikme sissetuleku piirist.”
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud ülesandeid täidab Toila Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

  (2) Käesolevas määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Toila Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Toila Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

  (4) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (5) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (6) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi-või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine) toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (7) Ametiasutus või sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks võib moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 4.   Toila valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Toila vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Toila valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Toila valla osutatav või korraldatav sotsiaalteenus (vt peatükk 4);
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Toila valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus, piirmäärad kehtestab vallavalitsus (vt peatükk 5).

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamine

  (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite arvelt.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (2) Toila valla korraldatava sotsiaalhoolekandelise abi rahastamine toimub Toila valla eelarvest ja vallale sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.

  (3) Toila valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Tasulised teenused sätestatakse käesoleva määrusega.

3. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja abi andmine 

§ 6.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada allkirjastatud taotlus, (v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda taotlust esitamata), paberkandjal või digitaalselt, elektrooniliselt (e-posti teel) või vabas vormis. Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võib hüvitist taotleda hüvitist vajava isiku huvides ka eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või muu õigustatud isik, kellel on andmed abivajava isiku kohta.

  (2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta, hüvitise taotlemise põhjus ja kuidas soovitakse otsust kätte saada (avalduses märgitud e-posti aadressil, hüvitise andja juures või posti teel lihtkirjana avalduses märgitud aadressil).

  (3) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse vastutava ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

  (4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (toetust) märgitakse taotlusele ka:
  1) toetuse maksmise viis;
  2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole arvelduskonto number ja vastava arvelduskonto omaniku nimi.

  (5) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist.

  (6) Kui infosüsteemide kasutusvõimalusest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

  (7) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada ametiasutusele suuliselt, kes isiku avalduse protokollib. Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

  (8) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 7.   Taotluse menetlemise põhimõtted

  (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib asutus selle nõuetele vastavust. Sealhulgas on ametiasutusel õigus ja kohustus:
  1) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb;
  2) vajadusel hankida lisainformatsiooni, sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ning kui puudused jäävad tähtajaks kõrvaldamata võib jätta taotluse läbi vaatamata;
  3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine vastutava ametniku poolt.

  (2) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

  (3) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

  (4) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda käesoleva määruse § 6 lõikest 7 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

  (5) Juhul, kui hüvitise määrab vastutav ametnik, teavitab ametiasutus hüvitise taotlejat hüvitise andmisest.

  (6) Vallavalitsuse korraldus või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

  (7) Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatut. Toetus kantakse toetuse saaja või tema poolt märgitud isiku arvelduskontole või teenust osutava asutuse arvelduskontole.

  (8) Hüvitise andmisest keeldumise või osaliselt andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (9) Vallavalitsus võib erandkorras määrata abi käesolevas määruses ettenägemata juhtudel ja suuruses.

4. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 8.   Toila valla korraldatavad sotsiaalteenused

  (1) Toila vallas osutatakse ja korraldatakse järgmisi sotsiaalhoolekande seadusest tulevaid sotsiaalteenuseid:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamise teenus;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) vältimatu sotsiaalabi;
  15) toidupangateenus;
  16) nõustamisteenused;
  17) lõimitud sotsiaalteenus.

  (2) Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

  (3) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamise üle teostab vallavalitsus.

2. jagu Koduteenus 

§ 9.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Teenus hõlmab koduabi ja isikuabi:
  1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, väljaarvatud füüsilist kontakti vajav abistamine;
  2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, ravimi varustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes;
  3) koduteenuste loetelu kehtestab vallavalitsus oma korraldusega.

  (3) Koduteenuseid osutatakse vastavalt vajadusele, kui riikliku õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 10.   Õigus hüvitisele

  Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 11.   Hüvitise taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine

  (1) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud taotlus.

  (2) Kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed. Seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul esitatakse teenuse taotlemisel ametiasutusele avaldus, milles esitatakse vajadusel ülalpidaja kohta järgmised andmed:
  1) sissetulekuid tõendavad dokumendid;
  2) eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

  (3) Taotluse laekumisest 10 tööpäeva jooksul viib vastutav ametnik koduteenuse osutamise vajaduse selgitamiseks läbi kodukülastuse fikseerides hindamisinstrumendi alusel teenuse taotleja toimetulekuvõime, koduteenuse vajaduse ja mahu ning koostab hoolduskava.

  (4) Koduteenused määratakse vastutava ametniku ja teenuse saaja vahelise halduslepingu alusel, kus märgitakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused:
  1) leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks;
  2) lepingu juurde kuuluvad teenuse saaja taotlus ja hoolduskava, mis koos annavad täieliku informatsiooni teenuse saajale osutatavate teenuste loetelu, osutamise koha, osutamise aja ning koduteenuste mahu kohta ja teenuse hind;
  3) lepingut võib muuta, täiendada, pikendada või lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse poolte allkirjadega;
  4) lepingu pooled teatavad soovist leping lõpetada teisele poole kirjalikult 5 (viis) tööpäeva ette.

§ 12.   Koduteenuse eest tasumine

  (1) Ametiasutusel on olenevalt teenusemahust ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast õigus võtta teenuse eest tasu. Iga teenust vajava isiku puhul hinnatakse individuaalselt tema (vajadusel ka seadusjärgsete ülalpidajate) võimekust teenuse eest tasuda.

  (2) Koduteenuse tasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isik või perekond.

  (3) Koduteenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

3. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 13.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu ning õigus hüvitisele

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisundist tulenevalt täies osas tasuma.

  (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20.

§ 14.   Hüvitise taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus, lisades taotleja võimalused üldhooldusteenuse eest tasumiseks.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.
[RT IV, 05.07.2023, 2 - jõust. 08.07.2023, rakendatakse 2023. aasta 1. juulist.]

§ 15.   Hüvitise andmine
[Kehtetu - RT IV, 05.07.2023, 2 - jõust. 08.07.2023, rakendatakse 2023. aasta 1. juulist.]

§ 16.   Üldhooldusteenuse rahastamine
[RT IV, 05.07.2023, 2 - jõust. 08.07.2023, rakendatakse 2023. aasta 1. juulist.]

  (1) Üldhooldusteenus määratakse ja teenuse eest tasumise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (2) Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 221 sätestatule.

  (3) Üldhooldusteenuse kulude tasumise piirmäära kinnitab vallavalitsus korraldusega.
[RT IV, 05.07.2023, 2 - jõust. 08.07.2023, rakendatakse 2023. aasta 1. juulist.]

4. jagu Tugiisikuteenus 

§ 17.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on isiku toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule (või isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

  (4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.

  (5) Tugiisiku tegevused on:
  1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, seahulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
  3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
  4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
  5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
  6) ametniku informeerimine peres toimuvatest muutustest;
  7) teenusesaaja motiveerimine erinevate spetsialistide teenustele jõudmiseks;
  8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

  (6) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud kohtades.

  (7) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikut, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (8) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 18.   Õigus hüvitisele

  (1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
  1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, hoolduspere teenuse või eestkoste lõppemisel;
  4) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

  (2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.

§ 19.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
  1) kõrvalabi vajadus;
  2) võimalusel isiku, kes vahetult osutaks tugiisiku teenust, andmed.

  (2) Hüvitise taotlemist võib algatada abivajavast isikust teada saamisel ka ametiasutus.

§ 20.   Hüvitise andmine ja kulude katmine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvaabi vajaduse määra.

  (2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotlenud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab ametnik abivajajat hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel.

  (3) Tugiisikuteenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (4) Tugiisikuteenuse osutamise aluseks on koostöös teenust saava isiku, teenuseosutaja ja vallavalitsuse vahel sõlmistud haldusleping.

  (5) Tugiisikuteenus on selle saajale tasuta. Tugiisikuteenuse osutamise kulud kaetakse tugiisikuteenuse osutajale valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt tugiisikuteenuse osutamise lepingus sätestatud tingimustele ja mahus.

5. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 21.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 22.   Õigus hüvitisele

  (1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes vajab teiste inimestega võrdseid võimalusi igapäevaseks toimetulekuks ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimsete või kehaliste erivajaduste tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalaabi.

  (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sügava puudega isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või kes moodustavad ühise leibkonna.

§ 23.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
  1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  2) hooldaja andmed.

  (2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, siis annab antud isik taotlusele kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta.

§ 24.   Hüvitise andmine

  (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust. Hooldusvajaduse kordushindamine viiakse läbi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (2) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastava sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

  (3) Hooldus seatakse, hooldaja ja hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse korraldusega.

6. jagu Isikliku abistaja teenused 

§ 25.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingitud erivajaduse tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik erivajaduse tõttu füüsilist kõrvalaabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- majapidamistoimingutes, muude toimingutes). Isiklik abistaja aitab erivajadusega inimesel endal tegutseda st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav erivajadusega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isikliku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isikliku abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 26.   Õigus hüvitisele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellel on tuvastatud erivajadus ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 27.   Hüvitise taotlemine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isikliku abistajat soovitakse ning puude raskusaste;
  2) tegevused, milleks isikliku abistajat vajatakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

  (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isiku kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 28.   Hüvitise andmine

  (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus erivajadusega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (2) Erivajadusega isiku kõrvalabi vajadustest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline erivajadusega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus erivajadusega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning erivajadusega isiku, kelle vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

  (3) Isiklik abistaja määratakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 29.   Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

  (1) Isikliku abistaja teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

  (2) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel sõlmitud haldusleping.

7. jagu Varjupaigateenus 

§ 30.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 31.   Õigus hüvitisele

  (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 32.   Hüvitise taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Avaldust esitamata juhtudel selgitab ametiasutus välja isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 33.   Hüvitise andmine

  (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud välja selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Toila valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

  (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava teenuse osutajaga haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 34.   Varjupaigateenuse eest tasumine

  (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

  (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisundist lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Toila valla eelarvest, kuludokumentide alusel.

8. jagu Turvakoduteenus 

§ 35.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadustest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 36.   Õigus hüvitisele

  (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavalt isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutustele teada antud.

§ 37.   Hüvitise taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kui ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 38.   Hüvitise andmine

  Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

§ 39.   Turvakoduteenuse eest tasumine

  (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasutakse Toila valla eelarvest kuludokumentide alusel.

  (2) Turvakoduteenus lapsele on tasuta.

9. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 40.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus erivajadusest tulenevalt takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 41.   Hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine

  (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

  (2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust vajav isik või tema hooldust tagav isik ametiasutusele avalduse, milles märgitakse teenuse vajaduse aeg, marsruut ning põhjus.

  (3) Teenuse vajadusest tuleb vastutavat ametniku teavitada üldjuhul vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne teenuse kasutamist kirjaliku taotlusena või suuliselt.

  (4) Teenust taotlev isik teavitab vastutavat ametnikku teenust vajava isiku erivajadusest, millega tuleb transportimisel arvestada.

  (5) Sotsiaaltransporditeenuse määramiseks hindab vastav ametnik isiku abivajadust taotletava sotsiaaltransporditeenuse järele. Sotsiaaltransporditeenus määratakse vastava ametniku haldusaktiga.

  (6) Sotsiaaltransporditeenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) teenuse taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 40 lõige 1 sätestatud tingimustele;
  2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
  3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga.

§ 42.   Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse saaja omaosalustasu.

  (2) Sotsiaaltransporditeenuse omaosalustasu kehtestab vallavalitsus.

  (3) Omaosalustasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isikud.

10. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 43.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumitagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka erivajadusega isikule ametiasutuse korraldatavat abi erivajadusega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (erivajadusega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et erivajadusega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaleluruumi tagamise teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus eluasemeteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 44.   Hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva määruse § 6 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab ja seda tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, asenduskodust tagasipöördumist tõendava dokumendi koopia, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokumendi koopia vm);
  2) asjaolu erivajaduse või terviseseisundi kohta, samuti erivajadusest või terviseseisundist tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
  3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
  4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
  5) eluruumi kasutamise aeg, kui pikaks ajaks isik vajab eluruumi;
  6) vajadusel taotlus lubada eraldatud eluruumi majutada teisi täisealisi isikuid.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva määruse § 44 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused eluruumi, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne eluruumi kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema eluruumiga tutvunud ning nõus pakutud eluruumi kasutusele võtma.

  (4) Eluruum antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele vallavalitsuse korraldusega.

  (5) Eluruumi üürileping sõlmitakse tähtajaliselt kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel võib isiku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel sõlmida uue üürilepingu.

§ 45.   Eluruumi kasutamise nõuded

  (1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
  2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama eluruumi kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruum üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama eluruum, eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti ja üürilepingu alusel õigus ning kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

  (3) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
  2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või -linde;
  3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 46.   Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna eluruumide kaupa või igale eluruumile eraldi kehtestab vallavalitsus.

  (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina.

  (4) Eluruumi teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

§ 47.   Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  Ametiasutusel on õigus konkreetse eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
  1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse §-s 45 sätestatud nõudeid;
  2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumiteenuse eest tasumata.

11. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 48.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

§ 49.   Õigus hüvitisele ja hüvitise andmine ning kulude katmine

  (1) Õigus teenusele on isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Toila vald, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (2) Ametiasutusel on õigus halduslepinguga teenuse osutamine üle anda teenust pakkuvale isikule või asutusele.

  (3) Teenuse eest tasutakse Toila valla eelarvest, esitatud kuludokumentide alusel.

12. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 50.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  Lapsehoiuteenus on last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist toetav või lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust vähendav teenus, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.

§ 51.   Õigus hüvitisele ja hüvitise andmine ning kulude katmine

  (1) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada erivajadusega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (va lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias).

  (2) Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (3) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping.

13. jagu Asendushooldusteenus 

§ 52.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

  (4) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

  (5) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

§ 53.   Õigus teenusele ja hüvitise andmine ning kulude katmine

  (1) Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduses §-i 459 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud lastele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Toila vald.

  (2) Asendushooldusteenusele suunamist korraldab vastutav ametnik lapse heaolust lähtuvalt.

  (3) Teenus määratakse ametniku (STAR) haldusaktiga.

  (4) Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping, mille lahutamatu lisa on teenusele suunatud lapse juhtumiplaan.

  (5) Asendushooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 4511 ja/või asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest ja/või lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

14. jagu Järelhooldusteenus 

§ 54.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 55.   Õigus teenusele ja hüvitise andmine ning kulude katmine

  (1) Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.

  (2) Järelhooldusteenusele suunamisel hindab vastutav ametnik isiku teenuse sisulist vajadust.

  (3) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping.

  (4) Järelhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4517.

15. jagu Vältimatu sotsiaalabi 

§ 56.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

16. jagu Toidupangateenus 

§ 57.   Toidupangateenus

  Toidupangateenuse eesmärk on tagada isiku ja/või pere toiduainetega varustatus.

§ 58.   Toidupangateenust saama õigustatud isik

  Toidupangateenust on õigus saada isikul ja/või perel, kellele on määratud jooksval kuul riiklik toimetulekutoetus või erandkorras isikule ja/või perele, kes on toimetulekuraskustes.

§ 59.   Toidupangateenusele määramine

  Toidupangateenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

17. jagu Nõustamisteenus 

§ 60.   Nõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Nõustamisteenuse eesmärk on isikute vaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.

§ 61.   Nõustamisteenust saama õigustatud isik

  Lapsevanemad, kes vajavad abi oma lapse elukorralduslikes küsimustes kokkuleppe saavutamiseks.

§ 62.   Nõustamisteenuse määramine

  (1) Nõustamisteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Nõustamisteenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

18. jagu Lõimitud sotsiaalteenus 

§ 63.   Lõimitud sotsiaalteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lõimitud sotsiaalteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise toimetulekuraskustes isiku, tema perekonna või kooselus elavate isikute n.ö leibkonna iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades isiku või perekonna elukvaliteeti.

  (2) Lõimitud sotsiaalteenuse osutamisel nõustatakse isikut või perekonda või leibkonda turvalisuse tagamise ja hoolduskoormuse vähendamise meetmetest, korraldatakse tehniliste vahenditega abivajaduse täiendav jälgimine, abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, korraldatakse või tagatakse transport isikule vajalikeks asjaajamisteks.

  (3) Lõimitud sotsiaalteenus võib sisaldada teiste määruses kirjeldatud teenuste komponente või muid käesolevas määruses kirjeldamata teenuseid, mis tulenevad konkreetse isiku abivajadusest. Lõimitud sotsiaalteenuse komponendid ja maht selgitatakse välja menetluse käigus, lähtudes isiku, perekonna või leibkonna abivajadusest.

§ 64.   Hüvitist saama õigustatud isik ja hüvitise määramine ning kulude katmine

  (1) Lõimitud sotsiaalteenust on õigus saada toimetulekuraskustes isikul, tema perekonnal või leibkonnal.

  (2) Toimetulekuraskustes olev isik on 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna või leibkonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane.

  (3) Lõimitud sotsiaalteenuse osutamise eest võetakse üldjuhul tasu.

  (4) Lõimitud sotsiaalteenused määratakse ametniku haldusaktiga. Haldusaktis määratakse lõimitud sotsiaalteenusega osutatavad abimeetmed ning tehtavad toimingud ning abi andmise aeg ja maht, samuti teenuse hind, selle eest tasumise kord või teenuse eest tasu nõudmisest loobumise asjaolud.

  (5) Lõimitud sotsiaalteenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise aluseks on põhimõte, et teenuse saajal peab pärast eluaseme-, ravi, sotsiaalhoolekandelise abi ning hädavajalike sotsiaal-majanduslike kulude tasumist jääma kuus kasutada rahasumma, mis on võrdne vähemalt kahekordse kehtiva toimetulekupiiriga.

  (6) Lõimitud sotsiaalteenuse eest tasutakse põhimõttel, et osutatud teenuste tunnihind on võrdne töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga. Teenuse hind arvutatakse eelmärgitud põhimõtte alusel lähtuvalt teenuse osutamiseks kulunud ajaga. Transpordi hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind.

19. jagu Muud täiendavad sotsiaalteenused 

§ 65.   Muud täiendavad sotsiaalteenused

  (1) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
  1) erispetsialisti nõustamisteenus lapsele;
  2) perenõustamisteenus;
  3) teraapiateenus;
  4) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine.

  (2) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul.

5. peatükk Sotsiaalhüvitised 

1. jagu Üldsätted 

§ 66.   Hüvitiste liigid

  (1) Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks ja mittesõltuvateks toetusteks.

  (2) Valla eelarvest makstavad sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) matusetoetus;
  3) lasteaia kohatasu hüvitamine;
  4) hooldajatoetus;
  5) kooli alustamise toetus;
  6) koolisõidutoetus.

  (3) Erandina võib vallavalitsus eelarveliste vahendite piisavuse korral ja põhjendatud otsusega määrata muid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata toetusi (toetus võib olla rahaline või mitte rahaline).

  (4) Valla eelarvest makstavad sissetulekust sõltuvad hüvitised on:
  1) toetus toimetuleku tagamiseks;

  (5) vältimatu sotsiaalabi.

1. jaotis Sissetulekust mittesõltuvad hüvitised 

§ 67.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetus on Toila valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus, mis makstakse välja kahes osas järgmiselt:
  1) esimene osa makstakse välja kahe kuu jooksul arvates lapse sünnist;
  2) teine osa makstakse välja kahe kuu jooksul arvates lapse kaheaastaseks saamisest.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (2) Sünnitoetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist, lapse sünni hetkel kehtinud suuruses.

  (3) Sünnitoetuse määra kehtestab vallavalitsus.

§ 68.   Õigus hüvitisele, hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine

  (1) Sünnitoetuse esimene osa makstakse välja 100 % ulatuses, kui mõlema lapsevanema (sh üksikvanem) ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkelToila vald.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (11) Sünnitoetuse esimene osa makstakse välja 50 % ulatuses, kui ühe lapsevanema ning sündinud lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on lapse sünni hetkel Toila vald.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (2) Sünnitoetuse teine osa makstakse välja 100 % ulatuses kui mõlema lapsevanema (s.h.üksikvanem) ja lapse rahvastikujärgseks elukohaks on olnud lapse sünni hetkest katkematult kaks aastat Toila vallas.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024.aasta 1.jaanuarist]

  (21) Sünnitoetuse teine osa makstakse välja 50 % ulatuses kui ühe lapsevanema ja lapse rahvastikujärgseks elukohaks on olnud lapse sünni hetkest katkematult kaks aastat Toila vallas.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (3) Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 korda järgides.

  (4) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (5) Sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (6) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

  (7) Hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

§ 69.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on Toila valla eelarvest matuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav ühekordne toetus.
[RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

  (2) Matusetoetust makstakse ühe isiku matuse kohta ühele matusekorraldajale.

  (3) Matusetoetust ei maksta:
  1) isiku surnuks tunnistamise korral;
  2) kui matuse korraldamise kõik kulud on hüvitatud seaduse või muu õigusakti alusel täies ulatuses riigieelarvest;
  3) kui matuse korraldamise kõik kulud on kandnud ametiasutus.

  (4) Matusetoetust makstakse lahkunu surmapäeval kehtinud suuruses.

  (5) Matusetoetuse määra kehtestab vallavalitsus.

§ 70.   Õigus hüvitisele, hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine

  (1) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale isiku surma korral, kelle viimane elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Toila vald.

  (2) Matusetoetuse saamise õigus on matuse korraldajal, vajadusel peab toetuse saaja isiklikult kokku leppima saadud matusetoetuse jaotamise teiste isikutega, kes tuhastamise ja/või matmise korraldamise kulutuste katmisel on osalenud.

  (3) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada käesoleva määruse §-s 6 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kelle matuse korraldamisega seotud kulu katmiseks toetust taotletakse, andmed.

  (4) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.

  (5) Hüvitise maksmiseks kontrollib vastutav ametnik toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

§ 71.   Hooldajatoetus

  Hooldajatoetus on Toila valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

§ 72.   Õigus hüvitisele, hüvitise taotlemine ja hüvitise andmine

  (1) Hooldajatoetust määratakse puudega lapse hooldajale, mis on igakuine sotsiaaltoetus kuni 18-aastase suure hooldusvajadusega lapse hooldamise eest.

  (2) Hooldajatoetust määratakse raske ja sügava puudega isiku hooldajale, kes on määratud hooldajaks käesoleva määruse § 22 alusel.

  (3) Hooldus seatakse, hooldaja ja hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse korraldusega.

  (4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
  1) määratud puude lõpptähtajani;
  2) seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

  (5) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest.

  (6) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue või kes saab riiklikku pensioni;
  3) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;
  4) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (7) Hooldajatoetuse määra kehtestab vallavalitsus.

§ 73.   Lasteaia kohatasu hüvitise taotlemine

  (1) Lasteaia kohtasu hüvitis on väljaspool Toila valla munitsipaallasteaeda käivate laste osalustasu hüvitamine lapsevanemale.

  (2) Hüvitise taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmed.

  (3) Lasteaia kohatasu hüvitatakse teise või enama lapse eest 100% ulatuses lapsevanemale kui peres on kaks ja enam last, kes käivad lasteaias ja nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Toila vald lapsevanema poolt esitatud avalduse alusel.

  (4) Lasteaia kohatasu hüvitamiseks on õigus esitada taotlus korraga kuni kahe viimase kuu tasutud kohatasu eest.

  (5) Hüvitise maksmiseks kontrollib vastutav ametnik toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

§ 74.   Esmakordselt koolimineva lapse toetus

  (1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus makstakse taotluse alusel ühele vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale (kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping) tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Toila valla elanikud.

  (2) Toetus määratakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) kooli õpilaste kinnitatud nimekirjade alusel.

  (3) Toetus on ühekordne ning taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada 2 kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

  (4) Esmakordselt koolimineva lapse toetuse määra kehtestab vallavalitsus.

  (5) Hüvitise taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus käesoleva määruse §-s 6 märgitud andmed.

§ 75.   Koolisõidutoetuse hüvitis

  Hüvitis koolisõiduga seotud kulutuste hüvitamiseks:
  1) koolisõiduga seotud kulutused hüvitatakse Ida-Virumaal üldhariduskoolides alg-, põhi- või keskharidust omandavatele õpilastele õppetöö perioodil täies ulatuses. Taotluses märgitakse taotleja nimi, kontaktandmed, õppeasutus, õpilase nimi, klass ning süstematiseeritud sõidupiletid;
  2) hüvitatakse kahel viimasel kuul kooli ja sealt tagasi alalisse elukohta sõitmiseks kasutatud sõidupiletid, arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas;
  3) hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

2. jaotis Sissetulekust sõltuvad hüvitised 

§ 76.   Sissetulekust sõltuv hüvitis, hüvitise taotlemine, taotluse menetlemine ja kulude katmine

  (1) Toetust makstakse isiku toimetuleku tagamiseks.

  (2) Toetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse.

  (3) Toetuse taotlemisel on vaja esitada kuludokumendid, milleks toetust taotletakse.

  (4) Toetuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (5) Hüvitis vältimatuks sotsiaalabiks:
  1) toetus erakorraliste kahjude ja kulude osaliseks hüvitamiseks (vargus politsei või tulekahju päästeteenistuse tõendi esitamisel või muu ettenägematu juhtum).
  2) muu ühekordne sotsiaaltoetus hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks (isikut tõendavate dokumentide vormistamine jm).

  (6) Vältimatu sotsiaalabi hüvitise määramise otsustab vallavalitsus korraldusega. Erandkorras võib vältimatu sotsiaalabi hüvitise määrata vastutav ametnik. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse korraldus esimesel võimalusel pärast isikule hüvitise määramist.

  (7) Vallavalitsusel on erandkorras põhjendatud otsusega õigus määrata ka suurema sissetulekuga peredele hüvitist.

§ 77.   Hüvitise määramisest keeldumine

  (1) Sotsiaalhüvitise määramise keeldumise aluseks on:
  1) hüvitise taotleja on hüvitise saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid;
  2) hüvitise taotleja jätab esitamata hüvitise määramiseks vajalikke andmeid või dokumente;
  3) hüvitise taotlemine ja määramine ei ole kooskõlas kehtiva korraga;
  4) hüvitist on eelarveaastal eraldatud piirmäära ulatuses;
  5) hüvitise taotleja ei võimalda hüvitise määramise vajadust kontrollida;
  6) hüvitise vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused.

  (2) Hüvitise andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul, arvates hüvitise taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.

  (3) Hüvitise mittemääramise korral teatatakse sellest hüvitise taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, tuues välja keeldumise põhjuse.

6. peatükk Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud toetused 

1. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine 

§ 78.   Toimetulekutoetus

  (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.

  (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.

2. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 79.   Erivajadusega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Toila vallale määratud erivajadusega (k.a. raske ja sügava puudega) lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus erivajadusega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetavad teenused on:
  1) lapsehoiuteenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) muud teenused, mis aitavad parandada erivajadusega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud erivajadusega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Toila vallale määratud erivajadustega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 80.   Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Toila vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 81.   Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine
[kehtetu - RT IV, 30.12.2023, 8 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist]

§ 82.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise arvestus

  (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Toila valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

7. peatükk Lõppsätted 

§ 83.   Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine

  Ametiasutusel on õigus nõuda isikult talle rahalise või mitterahalise toetusena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise teenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.

§ 84.   Vaidluste lahendamine

  (1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide vallavalitsusele. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 10 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

§ 85.   Järelevalve

  Järelevalvet sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamise üle teostab vallavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.

§ 86.   Rakendussätted

  (1) Isikutega, kellega on sõlmitud lepingud enne käesoleva korra jõustumist, sõlmitakse uued lepingud määruses sätestatud korras ja alustel kehtivate lepingute lõppemisel.

  (2) Määratud toetusi makstakse kuni uue abivajaduse hindamiseni kuid mitte kauem kui määratud tähtajani.

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  (4) Määrust rakendatakse alates 1. veebruarist 2022. a.

  (5) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json