Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Tallinna põhimäärus

Tallinna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.03.2023, 27

Tallinna põhimäärus
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

Vastu võetud 10.10.1996 nr 27
jõustumine 07.11.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.03.2013RT IV, 29.03.2013, 201.04.2013
12.06.2014RT IV, 27.06.2014, 130.06.2014
28.01.2016RT IV, 09.02.2016, 2012.02.2016
20.04.2017RT IV, 28.04.2017, 716.10.2017
14.06.2018RT IV, 22.06.2018, 125.06.2018
11.06.2020RT IV, 30.06.2020, 103.07.2020
17.12.2020RT IV, 29.12.2020, 1001.01.2021
23.09.2021RT IV, 07.10.2021, 110.10.2021
16.06.2022RT IV, 28.06.2022, 10501.07.2022, osaliselt 18.07.2022 ja 01.09.2022
09.03.2023RT IV, 18.03.2023, 821.03.2023

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 22 lg 1 p 9 alusel. 
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

I ÜLDSÄTTED 

§ 1  Tallinn - Eesti Vabariigi pealinn

  Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn.

§ 2  Tallinna linna kohalik omavalitsus

  (1) Tallinna linna (edaspidi: Tallinn) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi.

  (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele, nende kaasamiseks linna küsimuste otsustamisse, piirkondlike huvide esindamiseks linna ülesannete täitmisel ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmiseks on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) jaotanud Tallinna linna linnaosadeks, mis on Tallinna linna maa-alal ja koosseisus linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsevad üksused.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 3  Tallinna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus Tallinnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
  1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
  3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
  4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
  5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
  6) tegevuse avalikkus;
  7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4  Tallinna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

  (1) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Tallinna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

  (2) Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

  (3) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Tallinna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Tallinna Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus) ja linnapea või nende poolt volitatud esindajad.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (4) Käesolevas põhimääruses reguleerimata küsimuste suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning teiste riigi ja linna õigusaktide sätteid.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 5  Tallinna omavalitsusorganid

  Tallinna omavalitsusorganid on:
  1) linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;
  2) linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 6  Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanded

  (1) Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada:
  1) sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi;
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]
  2) eakate hoolekannet;
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]
  21) noorsootööd;
(Tvk m 25.03.1999 nr 4 - jõust. 05.04.1999)
  3) elamu- ja kommunaalmajandust;
  4) veevarustust ja kanalisatsiooni;
  5) heakorda;
  6) ruumilist planeerimist;
(Tvk m 25.06.2009 nr 24 - jõust. 01.07.2009)
  61) jäätmehooldust;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  7) linnasisest ühistransporti;
  8) teede ehitamist ja korrashoidu.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (2) Tallinna ülesandeks on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Tallinn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (4) Tallinn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

  (5) Seaduste täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu käesoleva põhimääruse § 26 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 7  Tallinna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

  (1) Tallinna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

  (2) Tallinna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

  (3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse ning Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaadid asjaomase seaduse alusel. Linnavolikogu nimetab Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogusse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule, volikogusse ja juhatusse esindajad ja nende asendajad asjaomase liidu põhikirja alusel.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 8  Tallinna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

  Tallinna omavalitsusorganid võivad Tallinna õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite, ühisasutusi ja muid ühendusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud juriidilistes isikutes.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

§ 9  Tallinna sümbolid

  (1) Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp, logo, linnalipp ja heraldiline vapilipp.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (2) Tallinna suureks vapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Tallinna suure vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

  (3) Tallinna väikeseks vapiks on punasel kilbil hõbedane rist. Tallinna väikese vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

  (4) Tallinna täisvapiks on kuldsel kilbil kolm sinist kuldsete kroonidega sammuvat otsavaatavat lõvi. Kiiver on hõbedane, suletud varbsilmikuga ja punase voodriga. Kaelakaitsel on kuldne kett punase juveeliga. Kiivriehiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs rinnal ristatud kätega kuldse krooniga naisekuju. Naise nägu ja käed on ihuvärvi, juuksed on kuldsed. Hõlst on pealt sinine, seest kuldne. Tallinna täisvapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 3.

  (41) Tallinna logo (edaspidi logo või linna logo) on märk, mis kujutab vapikuju sisse asetatud dünaamilist linnalipu motiivi. Logo kasutatakse koos kirjaga „Tallinn“ või linna haldusorgani nimetusega. Logo põhivärv on sinine. Logo kasutatakse üldjuhul sinisena valgel taustal (positiiv), valgena sinisel taustal (negatiiv) või valgena fototaustal. Logo kujutis on esitatud määruse lisas 16.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (5) Tallinna linna lipp (edaspidi: linnalipp) koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600 x 800 mm. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

  (6) Tallinna heraldilise vapilipu (edaspidi vapilipu) kollasel kangal paikneb Tallinna suure vapi kolm sinist kroonitud sammuvat otsavaatavat lõvi. Vapilippu ääristavad narmad ja ehisnöörid on kollased. Vapilipu kanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:8, normaalsuurus 105x120 cm. Vapilipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.3.
(Tvk m 17.05.2007 nr 14 - jõust. 24.05.2007)

§ 10  Tallinna sümbolite kasutamise kord

  (1) Tallinna suurt vappi kasutatakse:
  1) linnavolikogu dokumentidel ja asjaajamises;
  2) linnavalitsuse määratud juhtudel linnavalitsuse, linnaosakogude, linna ametiasutuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste ja linna sihtasutuste pitsatitel ja dokumentidel ning äriühingute pitsatitel ja dokumentidel, kui äriühingu aktsiate või osade ainuomanik on Tallinn;
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]
  3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Tallinna Raekojal ja muudel hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (2) Tallinna väikest vappi kasutatakse hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 4. lõikes nimetamata juhtudel võib suurt ja väikest vappi ning täisvappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (4) Tallinna täisvappi kasutatakse linnavolikogu esimehe ja linnapea protokollilises suhtluses.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (5) Tallinna suure ja väikese vapi ning täisvapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.

  (51) Linna logo kasutatakse Tallinna visuaalses kommunikatsioonis linnavalitsuse määratud juhtudel.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (52) Linna asutus kasutab linna logo koos asutuse nimetusega oma teabehalduses, sh asjaajamises, linnavalitsuse määratud viisil.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (6) Linnalipp heisatakse:
  1) alaliselt Tallinna Raekoja, linnavolikogu, linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste hoonetel;
(Tvk m 17.05.2007 nr 14 - jõust. 24.05.2007)
  2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

  (7) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

  (71) Linnalipu heiskamisel leinalipuna juhindutakse Eesti lipu seaduses leinalipu heiskamise kohta sätestatust.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (8) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

  (91) Vapilipp on Tallinna Linnavolikogu esinduslipp. Vapilipu ainueksemplar asub Tallinna Linnavolikogu esimehe ametiruumides. Vapilippu kasutatakse koos Tallinna linnalipuga linna pidulikel üritustel, kus osaleb Tallinna Linnavolikogu esimees. Vapilippu ei kasutata leinalipuna. Vapilipu laualipuna (edaspidi – laualipp) valmistamine ja kasutamine toimub linnavolikogu esimehe otsusel. Laualipu normaalsuurus on 140x160 mm ja see seisab paekivist alusel. Laualipud nummerdatakse väljaandmise järjekorras ja number kantakse lipualusele. Laualipp number 1 asub linnavolikogu esimehe ametiruumides. Laualippu kasutatakse linnavolikogu istungitel. Linnavolikogu esimehe otsusel võib laualippu kinkida füüsilistele või juriidilistele isikutele linnavolikogu poolse austusavaldusena. Laualippude valmistamise, hoidmise ja saajate üle peab arvestust Tallinna Linnavolikogu Kantselei.
(Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

  (10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal.

  (101) Tallinna sümboleid on keelatud kasutada tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seoses. Tulu teenimise eesmärgil võib Tallinna sümboleid kasutada linnaga sõlmitud litsentsilepingu alusel. Tallinna sümboli kasutamisel Tallinna linna mainet kahjustaval viisil või vastuolus linna kehtestatud reeglitega on linnavalitsusel õigus nõuda Tallinna sümboli kasutajalt selle kasutamise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (11) Linnavalitsus kehtestab Tallinna kaubamärkide registreerimise ja kasutamise korra ning Tallinna ühtse visuaalse identiteedi kasutamise põhimõtted ning avaldab need Tallinna veebilehel. Tallinna ühtse visuaalse identiteedi juhist haldab Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus).
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

§ 101  Tallinna linna päev

  Iga aasta 15. mail tähistatakse Tallinna linna päeva.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 102  Tallinna vapipäev

  22. detsember on Tallinna vapipäev.
(Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

§ 11  Tallinna teenetemärk

  (1) Tallinna teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud pikaajaliste eriliste teenete eest. Igal aastal võib välja anda kuni kümme teenetemärki.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (2) Teenetemärk on oma kujult Kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha peale kinnitub Tallinna suur vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 4.

  (3) Teenetemärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

  (4) Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (5) Linnavalitsus esitab teenetemärkide kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

  (6) Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

  (7) Teenetemärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

  (8) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos teenetemärgiga.

  (9) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

  (10) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.

  (11) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

  (12) Teenetemärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab Tallinna Linnakantselei (edaspidi linnakantselei).
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

§ 12  Tallinna vapimärk

  (1) Tallinna vapimärk (edaspidi vapimärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linna erilise austusavaldusena. Igal aastal võib välja anda ühe vapimärgi.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (2) Vapimärk koosneb kahest teineteise peale paigutatud käppristist. Alumine rist on sinine, pealmine, pikemate harudega kitsam rist on valge ja selle keskmes asub valge vääriskivi. Risti kohal on Tallinna täisvapp. Vapimärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.

  (3) Vapimärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele, kes on vähemalt 40-aastane. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (4) Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (5) Linnavalitsus esitab vapimärgi kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel vapimärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

  (6) Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu.

  (7) Vapimärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

  (8) Vapimärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos vapimärgiga.

  (9) Vapimärgiga autasustatute nimed kantakse Tallinna vapimärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

  (10) Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. Vapimärki kantakse ripatsina linnalipu värvides siidmuareest õlalindi küljes vasakul puusal. Meeste õlalindi laius on 105 mm ja naiste õlalindi laius 64 mm. Originaalsuuruses vapimärgi asemel võib rinnal vasakul küljel kanda vapimärgi miniatuuri, rosettmärki või lindilõiget.

  (11) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

  (12) Vapimärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

§ 121  Tallinna raemedal

  (1) Tallinna raemedal (edaspidi raemedal) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

  (2) Raemedali aluseks on keskaegse Tallinna raepitsatid. Medali hõbedasel sõõril on gooti kilbil kolm sammuvat otsevaatavat lõvi. Kilbi kohal on pikkade juustega kroonikandev pea. Medalit ääristab kahe kontuurjoone vahel lehtedest ornament. Kõik kujundid on reljeefsed. Medali tagumine külg on sile. Medali läbimõõt on 32 mm. Raemedali etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 15.

  (3) Raemedal võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

  (4) Raemedali andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muu hulgas isiku nime, sünniaega, kontaktaadressi ja raemedali andmise põhjendust, esitatakse linnavalitsusele.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

  (5) Raemedali andmise otsustab linnavalitsus.

  (6) Raemedali annab autasustatavale üle linnapea Tallinna linna päeval või mõnel muul pidulikul üritusel.

  (7) Raemedali kandmise õigsust tõestab tunnistus, millele kirjutab alla linnapea ja mis antakse kätte koos raemedaliga.

  (8) Raemedalit kantakse 30 mm laiuse linnavärvides lindi küljes vasakul pool rinnal.

  (9) Raemedali saajate kohta peab arvestust linnavalitsus ning medali saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

  (10) Raemedali kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

  (11) Raemedali andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

§ 122  Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk

  (1) Tallinna Linnavolikogu liikme ametimärk (edaspidi – ametimärk) näitab selle kandja kuulumist Tallinna linna esinduskogusse. Ametimärki kantakse linnavolikogu liikme volituste kehtivuse ajal.

  (2) Ametimärk on valmistatud hõbedast, see on ovaalse kujuga. Märgi kõrgus on 22 mm, laius 18 mm. Märgil on reljeefne Tallinna täisvapp ja kiri “Tallinna Linnavolikogu“. Linnavolikogu liikme ametimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.4. Ametimärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.

  (3) Ametimärk antakse isikule, kes osutub valituks Tallinna Linnavolikogu liikmeks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Ametimärkide kätteandmine toimub linnavolikogu esimehe poolt määratud ajal. Linnavolikogu liikme volituste peatumisel või lõppemisel ametimärki ei tagastata ja linnavolikogu liikme volituste taastumisel või isiku valimisel linnavolikogu järgmis(t)esse koosseisu(desse), uut ametimärki ei anta.

  (4) Linnavolikogu esimehe ametimärk on valmistatud hõbedast, see on ovaalse kujuga. Märgi kõrgus on 45 mm ja laius 37 mm ning märk ripub hõbeketi otsas. Linnavolikogu esimehe ametimärgil on reljeefne Tallinna täisvapp ja kiri “Tallinna Linnavolikogu“. Linnavolikogu esimehe ametimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.4.

  (5) Linnavolikogu esimehe ametimärk antakse isikule, kes on olnud valitud linnavolikogu esimeheks, kuid kelle volitused linnavolikogu esimehena on lõppenud. Linnavolikogu esimehe ametimärkide kätteandmine toimub linnavolikogu esimehe poolt määratud ajal.
(Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

§ 123  Tallinna linna autasude äravõtmine ja tagastamine

  (1) Tallinna linna autasu andmise otsustanud isik võib otsustada isikult autasu ära võtta, kui:
  1) on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, või
  2) saavad teatavaks enne autasu andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule autasu antud, või
  3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle autasu andmise.

  (2) Isik, kellelt on Tallinna linna autasu andmise otsustanud isik autasu ära võtnud, peab selle tagastama linnakantseleile.
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]

§ 13  Linnavolikogu esimehe ametikett

  (1) Tallinna Linnavolikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on linnavolikogu esimehe ametikett.

  (2) Linnavolikogu esimehe ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Vapp on valmistatud tombakust ja viimistletud kulla, hõbeda ja kuumemailiga. Vapi külge kinnitub kandekett, mis koosneb kümnest Tallinna vapilõvist ja kaheksast Tallinna väiksest vapist. Ametiketi elemendid on omavahel ühendatud peenikeste kuldsete kettidega. Ametikett on varustatud peenikese kraeketiga. Linnavolikogu esimehe ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.2.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (3) Linnavolikogu esimehe ametiketi kandmise ainuõigus on Tallinna Linnavolikogu esimehel valituks osutumise momendist kuni esimehe volituste lõppemiseni. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel annab lahkuv linnavolikogu esimees ametiketi üle uuele linnavolikogu esimehele.

  (4) Linnavolikogu esimehe ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna esindusfunktsioonide täitmisel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 131  Linnapea ametikett

  (1) Tallinna linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametikett.

  (2) Tallinna linnapea ametiketi põhitunnuseks on Tallinna täisvapp. Vapp on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapi külge on kinnitud kandekett, mis koosneb kahekümne seitsmest hallist lihvitud paekivist valmistatud ja hõbedaga raamitud sõõrist ning kaheksast Tallinna väikesest vapist. Kolmest paekivisõõrist grupid on paigutatud vaheldumisi vapikilpidega. Ametiketi elemendid on omavahel ühendatud peenikeste hõbekettidega. Vapikilbid on hõbedast, nende põhi on kaetud läbipaistva punase kuumemailiga. Ametikett on varustatud kraeketiga. Linnapea ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.1.

  (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on Tallinna linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele linnapeale.

  (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Tallinna esindusfunktsioonide täitmisel.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 14  Asjaajamiskeel

  Asjaajamiskeel Tallinna omavalitsusorganites, linnaosakogudes ja linna asutustes on eesti keel.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

II TALLINNA PIIR JA HALDUSJAOTUS 

§ 15  Tallinna piir

  (1) Tallinna piir määratakse seaduses sätestatud korras.

  (2) Tallinna piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse lisas 6 (LISA 6. Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem).

  (3) Tallinna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras.

  (4) Tallinna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (5) Tallinna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel.

§ 16  Tallinna haldusjaotus

  (1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks moodustatakse Tallinna koosseisus linnaosad.

  (2) Tallinna linnaosad moodustab ja nende piirid määrab linnavolikogu.

  (3) Tallinnas on moodustatud kaheksa linnaosa: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn. Linnaosakogu ja linnaosa valitsuse moodustamise kord ning nende pädevus ja linnaosa piiride kirjeldus on sätestatud linnaosa põhimääruses.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (4) Linnaosa piiride muutmise ettepaneku teeb linnavolikogule linnaosakogu või linnavalitsus, lähtudes linna, linnaosa ja piirkondade üldplaneeringutest, linnaosa infrastruktuuri võimest tagada linnaosa pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate linnaelanike ja nende ühenduste ettepanekuid ja arvamusi.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (41) Linnaosakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei esindajad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (5) Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras.

III LINNAELANIK 

§ 17  Linnaelaniku mõiste

  Tallinna linnaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri (edaspidi: rahvastikuregister) järgi püsiv elukoht Tallinnas.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 18  Linnaelaniku valimisõigus

  Tallinna linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadusele.

§ 19  Muude isikute õiguslik seisund Tallinnas

(Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

IV LINNAVOLIKOGU 

§ 20  Omavalitsusüksuse esinduskogu

  (1) Linnavolikogu on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

  (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud linnavolikogu aseesimeestest.

§ 21  Linnavolikogu moodustamine

  (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga, oma otsusega, mille volikogu avalikustab kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Linnavolikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva vastavalt seadusele. Linnavolikogu liikmete arv peab olema paaritu arv ja linnavolikogus peab olema vähemalt 79 liiget.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse 8 valimisringkonda linnaosade kaupa. Pooled mandaatidest jaotatakse linnaosade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse valimisringkondade vahel lihtkvoodi ja suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes linnaosas elavate valijate arvust.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras.

§ 22  Linnavolikogu liige

  (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Tallinna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (4) Linnavolikogu liikmel on õigus:
  1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  2) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]
  3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  5) saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  51) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  6) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  7) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]
  8) kuuluda linnaosakogu koosseisu linnaosa põhimääruses sätestatud korras;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
  9) kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  10) tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  11) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega linnavalitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (62) Linnavolikogu liige, kes on valitud linnapeaks või kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse linnavalitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumisest, liikmeks kinnitamisest või ametisse nimetamisest osaleda sellise linnavolikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (7) Linnavolikogu liige saadab linnasekretärile avalduse informatsiooniga temale teadaolevast volituste ennetähtaegse lõppemise või peatumise asjaolust hiljemalt kolme tööpäeva jooksul asjaolu teatavaks saamisest. Linnasekretär kontrollib linnavolikogu liikmete elukoha andmeid rahvastikuregistris iga kvartali esimesel tööpäeval.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (8) Linnavolikogu liikme volitused algavad, peatatakse, lõpevad enne tähtaega ja taastuvad seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 23  Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 24  Linnavolikogu liikme volituste peatumine
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 25  Linnavolikogu asendusliige
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 251  Linnavolikogu liikme volituste taastumine
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 26  Linnavolikogu pädevus

  (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
  1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  11) linna majandusaasta aruande kinnitamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  12) audiitori määramine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  4) koormiste määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  7) Tallinna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  9) Tallinna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
  101) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
  11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233 lõikes 1 nimetatud juhul;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
  14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  15) linnapea valimine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  23) linna esindamise korra kehtestamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  251) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)
  26) Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaatide valimine;
(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)
  27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)
  28) (kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  29) [kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]
  30) [kehtetu - RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]
  31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
(Tvk m 25.06.2009 nr 24 - jõust. 01.07.2009)
  32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)
  33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]
  34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  35) ametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  361) heakorra tagamiseks heakorra - ja kaevetööde eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)
  362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
(Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012)
  363) [kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;
(Tvk m 24.03.2011 nr 8 - jõust. 01.07.2011)
  37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel linnavolikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada linnavalitsusele või linnavolikogu poolt määratud linnaosakogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus linnavolikogu kehtestatud palgafondi piires.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 27  Tallinna elanike küsitluse läbiviimine

  (1) Linnavolikogul on õigus korraldada Tallinna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes.

  (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

  (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 28  Linnavolikogu töökorraldus

  (Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

§ 281  Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus

  (1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist linnavolikogu esimehe, aseesimehe (aseesimeeste) ja linnapea valimisel. Käesolevas paragrahvis sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid täidab linnavolikogu uue koosseisu esimehe valimisel valimiskomisjon. Käesolevat korda rakendatakse ka linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel ning muudel juhtudel, kui linnavolikogu otsustab isikuvalimised läbi viia käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (11) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (2) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbritega pannakse välja hääletamiskabiinides ja istungite saalis.

  (3) Pärast nimekirja sulgemist kinnitatakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab linnavolikogu kantselei vastav teenistuja linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud linnavolikogu liikmete nimekirja alusel.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (6) Hääletav linnavolikogu liige täidab hääletamiskabiinis hääletamissedeli, murrab selle kokku ja annab hääletamiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele linnavolikogu pitsati jäljendi. Hääletav linnavolikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

  (8) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:
  1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
  2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav;
  3) hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või linnavolikogu pitsati jäljend.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (9) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui:
  1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;
  2) hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri või linnavolikogu pitsati jäljend.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (10) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

  (11) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:
  1) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
  2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;
  3) kehtetute hääletamissedelite arvu;
  4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.

  (12) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (13) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

  (14) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

  (15) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (16) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (17) Kaugosalusel toimuval linnavolikogu istungil kasutatakse käesolevas paragrahvis nimetatud isikuvalimisteks elektroonilist hääletussüsteemi ja hääletamiskomisjoni ei moodustata. Kui ühele kohale on üles seatud mitu kandidaati, kuvatakse nende nimed ekraanil ning linnavolikogu liige teeb valiku, vajutades kandidaadi nime ees olevale lahtrile. Kui üles on seatud üks kandidaat, kuvatakse ekraanil tema nimi ning poolt- ja vastuhääletamise lahter. Linnavolikogu liige teeb oma valiku, vajutades sobivale lahtrile.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

§ 282  Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajate valimine

  (1) Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja Vabariigi Valimiskomisjoni teatise alusel valib linnavolikogu Vabariigi Presidendi valimiskogusse kuni kümme esindajat. Esindajate arv sõltub Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust Tallinna linnas Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril.

  (2) Linnavolikogu valib oma esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse hiljemalt seitsmendal päeval enne Vabariigi Presidendi valimiskogus valimise päeva.

  (3) Esindaja peab olema Eesti kodanik ja Tallinna Linnavolikogu liige.

  (4) Esindaja kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

  (5) Valimised on salajased. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (6) Valimised viiakse läbi ühes hääletusvoorus. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.

  (7) Hääletamise läbiviimine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 28¹ lõigetes 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 15 sätestatud korras.

  (8) Kui kandidaatidele antud häälte arvu võrdsuse tõttu ei osutu kõik linnavolikogu esindajad valituks, heidetakse võrdselt hääli kogunud kandidaatide vahel liisku.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

§ 29  Linnavolikogu esimees

  (1) Linnavolikogu esimees:
  1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
  2) esindab või volitab esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;
  3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palgatingimused;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;
  6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  7) annab linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  8) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
  9) (kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  10) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus;
  11) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;
  12) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg;
  13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Asendajal on kõik linnavolikogu esimehe seadusest ja Tallinna õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (3) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 30  Linnavolikogu esimehe valimise kord

  (1) Linnavolikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (2) Linnavolikogu valib linnavolikogu esimehe oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (4) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist linnavolikogu kinnitatud hääletamiskomisjon. Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 281 sätestatud korras.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 301  Linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord

  (1) Pärast linnavolikogu esimehe valimist valib linnavolikogu linnavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

  (2) Linnavolikogu otsustab linnavolikogu aseesimeeste arvu.

  (3) Kui valitakse mitu linnavolikogu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi.

  (4) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

  (5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 281 sätestatud korras.

  (6) Linnavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 302  Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volituste lõppemine

  Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe, komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) samal ajal tema linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega;
  2) tema tagasiastumisega avalduses märgitud kuupäeval;
  3) tema umbusaldamisega.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 31  Linnavolikogu komisjon

  (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida linnavolikogu liikmete hulgast põhimääruse § 313 kohaselt.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (2) Linnavolikogu alatine ja ajutine komisjon moodustatakse ja lõpetatakse linnavolikogu otsuse alusel. Linnavolikogu otsuses, millega moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning määratakse komisjoni volituste ulatus ja kestus. Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu linnavolikogus.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (3) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi alatisi komisjone.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (4) Alatise komisjoni (edaspidi komisjon) tegevusvaldkonnad tulenevad riigi ja Tallinna õigusaktidest. Oma ülesannete paremaks täitmiseks võib komisjon koostada tööplaani poolaasta või aasta kaupa.

  (5) Oma tegevusvaldkondades komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  3) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
  4) täidab muid Tallinna õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

  (6) Komisjon annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Tallinna õigusaktide eelnõude kohta.

  (7) Komisjon võib teha ettepanekuid linnaeelarve eelnõu kohta.

  (8) Komisjoni liikmete arv ei või olla suurem kui 1/4 linnavolikogu liikmete arvust. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. Igal linnavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
[RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 01.09.2022]

  (9) Komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. Teised komisjoni liikmed kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valmisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. Komisjoni liikme volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 311  Linnavolikogu komisjoni töökorraldus

  (1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Kaalukatel põhjustel võib komisjoni esimees kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega koosoleku tingimusel, et koosolekul tagatakse võimalus reaalajas toimuva kahesuunalise side abil kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (2) Komisjoni korraline koosolek toimub üldjuhul kord kahe nädala jooksul linnavolikogu esimehe poolt määratud nädalapäeval ja kellaajal. Komisjon võib teha ettepaneku linnavolikogu esimehele korralise koosoleku toimumise aja muutmiseks.

  (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees.

  (4) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

  (5) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorraprojekt koos arutusele tulevate materjalidega, saadetakse kõigile asjaosalistele üldjuhul kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (6) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse hiljemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega.

  (7) [Kehtetu - RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (8) Komisjonile suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.

  (9) Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Erandjuhtudel võib koosoleku juhataja ettepanekul võtta täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

  (10) Päevakorraküsimuse kannab komisjoni koosolekul ette eelnõu esitaja või tema poolt nimetatud isik. Ettekandja puudumisel päevakorraküsimust ei arutata. Juhul kui komisjoni liikmel on komisjoni koosoleku päevakorras oleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid, esitatakse need komisjoni koosolekul kirjalikult.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (11) Koosolekule kutsutud linna teenistuja osaleb koosolekul sõnaõigusega.
[RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 01.07.2022]

  (12) Komisjonile suunatud õigusakti eelnõu peab komisjon üldjuhul arutama ja esitama oma seisukoha juhtivkomisjonile hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelnõu komisjoni menetlusse saabumist.

  (13) Õigusakti eelnõu läbivaatamisel võib komisjon:
  1) teha ettepanekuid eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks;
  2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;
  3) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks.

  (14) Linnavolikogu esimees võib määrata komisjoni linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoniks, kes peab korraldama eelnõu menetlemist linnavolikogus.

  (15) Juhtivkomisjonina peab komisjon kolme nädala jooksul pärast määramist esitama:
  1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või
  2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või
  3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

  (16) Juhtivkomisjon vaatab läbi linnavolikogu komisjonide poolt esitatud ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks ja esitab eelnõu koos muudatuste ja täiendustega linnavolikogu istungile.

  (17) [Kehtetu - RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (18) Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema korralisest koosolekust võtab osa vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (19) Komisjoni erakorraline koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisus olevatest linnavolikogu liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (20) Komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega. Hääletamine on nimeline.
[RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 01.07.2022]

  (21) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduse vastuvõtmisel.

  (22) Komisjoni otsus vormistatakse üldjuhul hiljemalt komisjoni koosolekule järgneval tööpäeval ja edastatakse kõigile asjaosalistele.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (23) Komisjoni koosolek protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (24) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta hääletustulemused ning otsustajate ning küsimuste algatajate eriarvamused.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (25) Protokollidega on võimalik tutvuda Tallinna veebilehel.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 312  Linnavolikogu komisjoni asjaajamine

  (1) Komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees.

  (2) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
  6) juhatab komisjoni koosolekut ja lahendab komisjoni töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;
  7) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli;
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]
  8) peab komisjoni nimel kirjavahetust.

  (3) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel.

  (4) Õigusaktide eelnõude menetlemisel ja komisjoni muude funktsioonide täitmisel nõustab komisjoni ja tema liikmeid komisjoni tööd korraldav teenistuja.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (5) [Kehtetu - RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (6) [Kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (7) Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

  (8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantselei juhatajaga.

  (9) Komisjoni kirjad vormistatakse linnavolikogu kirjaplangil, millele on lisatud komisjoni nimi.

  (10) Komisjoni koosolekute materjale hoitakse asjaajamisaasta jooksul komisjoni tööd korraldava teenistuja juures ja seejärel kuni Linnaarhiivi üleandmiseni linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 313  Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Linnavolikogu valib komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel üheaegselt, kasutades elektroonilist hääletussüsteemi. Igal linnavolikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, korraldatakse valimine käesoleva põhimääruse §-s 281 sätestatud korras.

  (2) Linnavolikogu otsustab komisjoni aseesimeeste arvu.

  (3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri, mis kuvatakse istungisaali suurel ekraanil. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

  (4) Kandidaatide nimed kuvatakse hääletuspuldi ekraanil ning linnavolikogu liige teeb otsustuse kandidaatide vahel, vajutades klahvi „Poolt“. Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui linnavolikogu liikmel ei ole hääletuspuldi rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise ja viib läbi uue hääletamise. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. Pärast hääletustulemuste kinnitamist ei ole võimalik neid vaidlustada.

  (5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu enim hääli kogunud kandidaadile häälte arvult järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

  (6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

  (7) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (8) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõppevad tema umbusaldamise, tagasiastumise või linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise tõttu, valitakse nii komisjoni esimees kui ka aseesimees käesolevas paragrahvis sätestatud korras uuesti.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 32  Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine

  (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees (aseesimehed) ja komisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Komisjoni esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse käesoleva põhimääruse §-s 313 sätestatud korras.

  (3) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel, mitu liiget komisjoni valitakse.

  (4) Kõik revisjonikomisjoni liikmed võib valida korraga. Igal linnavolikogu liikmel on iga valitava komisjoniliikme kohta üks hääl. Mitme liikme üheaegsel valimisel on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt komisjoni valitavate liikmete arvule.

  (5) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

  (6) Hääletamissedelile kantakse kõigi kandidaatide nimed. Linnavolikogu liige teeb enda valitavate kandidaatide nime järel olevasse ruutu risti.

  (7) Hääletamine ja hääletustulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikmete valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 281 lõigetes 3-7, 9-13 ja 15-16 sätestatud korras. Hääletussedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on tehtud rohkem riste, kui oli valijal hääli.

  (8) Valituks osutuvad kandidaadid, kes said enim poolthääli. Kui viimasele komisjoniliikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, korraldatakse nende kandidaatide vahel uus hääletusvoor.

  (9) Kui revisjonikomisjoni liikme volitused lõppevad käesoleva põhimääruse §-s 302 nimetatud alustel, valitakse komisjoni uus liige § 313 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 321  Linnavolikogu revisjonikomisjon

  (1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-des 31, 311 ja 312 sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis ja §-s 33 toodud erisusi.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse, linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (21) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (3) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Tallinna veebilehel.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (5) Revisjonikomisjoni teenindab linnavolikogu kantselei.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 33  Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

  (1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid käesolevas põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või linnavolikogu ülesandel.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu kantselei teenistujaid, eksperte ja asjatundjaid.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Kontrollimised toimuvad linnavolikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (4) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (5) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Linnavolikogu kantseleid puudutav revisjonikomisjoni akt edastatakse seisukohavõtuks linnavolikogu esimehele. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (7) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu vastava määrusega.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

§ 34  Linnavolikogu eestseisus

  (1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosakogude esimehed.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu nõunikud. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid.

  (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja.

  (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva 2 tööpäeva jooksul.

§ 35  Linnavolikogu fraktsioon

  (1) Fraktsiooni võivad moodustada viis või enam linnavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(Tvk m 18.12.2008 nr 52 - jõust. 01.01.2009)

  (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (21) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (22) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse linnavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (4) Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid;
  2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna;
  5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
  6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]
  7) (kehtetu - Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (41) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
  1) linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega;
  2) kui samast nimekirjast linnavolikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesolevas põhimääruses sätestatud miinimumarvu;
  3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (42) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse linnavolikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

§ 36  Linnavolikogu kokkukutsumine

  (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige, linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linnavolikogu esimese istungi ning põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (21) Käesoleva põhimääruse § 41 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava linnavolikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikme määramist.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (4) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid. Istungi materjalid on linnavolikogu liikmetele kättesaadavad linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
(Tvk m 14.12.2006 nr 68 - jõust. 21.12.2006)

  (5) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.

§ 361  Linnavolikogu kaugosalusega istung

  (1) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib linnavolikogu esimees otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise.

  (2) Kaugosalusega istung on linnavolikogu istung, millel saab osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

  (3) Kaugosalusega istungi läbiviimisele rakendatavad nõuded sätestatakse linnavolikogu töökorras.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 37  Küsimuste arutelu linnavolikogus

  (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (11) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe valimine, aseesimeeste arvu määramine ning aseesimehe või aseesimeeste valimine ja linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 41 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.

  (3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses.

  (4) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (5) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (6) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnakantsler, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

  (7) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (8) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised. Avalikul hääletusel, paragrahvis 313 ning § 32 lg 121 sätestatud isikuvalimistel ja muul juhul (v.a. § 28¹ sätestatud juhul), kui linnavolikogu nii otsustab, kasutatakse elektroonilist hääletamissüsteemi. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda koheselt istungil avaliku hääletamise tulemuste lisamist istungi protokollile.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (81) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, viiakse põhimääruse § 313 ja § 32 lõikes 121 sätestatud isikuvalimised läbi § 281 sätestatud korras ning muudes küsimustes hääletatakse käetõstmisega. Käetõstmisega hääletamisel võib linnavolikogu liige taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab veel vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. Käetõstmisega või nimeliseks hääletamiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.
(Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (9) Isikuvalimistel toimub hääletamine hääletamissedeliga linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (10) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (11) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6-101, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik linnavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel istungil kohe pärast hääletamise tulemuste selgumist. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (111) Käesoleva põhimääruse § 26 1. lõike punktis 27 ettenähtud küsimuse otsustamisel kohaldatakse Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 22 lõiget 41.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (12) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja–linnavolikogu istungi juhataja ning istungi protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (13) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. Linnavolikogu töökorra kehtestab linnavolikogu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 371  Arupärimine
[Kehtetu - RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 01.07.2022]

§ 372  Linnavolikogu liikme enesetaandamine
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 38  Umbusaldusmenetlus linnavolikogus

  (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (11) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus, ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu määratud üks linnavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või linnavalitsuse liikme linnapea või linnavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (5) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses sätestatud korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (6) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 45 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 46 lõikes 5 sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (8) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (9) Umbusalduse avaldamine on linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise alus.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (10) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

§ 381  Tagasiastumine

  (1) Linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, linnavolikogu komisjoni esimees, linnavolikogu komisjoni aseesimees, revisjonikomisjoni liige, linnapea või linnavalitsuse liige esitab tagasiastumise korral avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev. Linnasekretär teavitab avalduse saamisest kohe linnavolikogu esimeest või tema asendajat. Kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii linnavolikogu esimees kui ka linnavolikogu aseesimees, teavitab linnasekretär sellest kohe linnavolikogu vanimat liiget, kelle kohustus on seitsme päeva jooksul kokku kutsuda linnavolikogu istung linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

  (2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 39  Linnavolikogu õigusaktide algatamine

  (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) linnavolikogu liikmel;
  2) linnavolikogu komisjonil;
  3) linnavolikogu fraktsioonil;
  4) linnavalitsusel;
  5) linnapeal;
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]
  51) linnasekretäril;
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]
  6) linnaosakogul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning linnaosa põhimääruses sätestatud alustel ja korras;
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]
  7) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

  (3) Linnavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

§ 40  Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 41  Linnavolikogu tegutsemisvõimetus
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

V LINNAVALITSUS 

§ 42  Linnavalitsus - omavalitsuse täitevorgan

  (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid.
(Tvk m 14.12.2000 nr 59 - jõust. 01.01.2001)

  (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

  (3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a. linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (4) [Kehtetu - RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 43  Linnapea valimise kord

  (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 482 sätestatud nõuetele.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 44 lõigetes 31, 32, 4 ja 5 sätestatud tähtaegadel.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (41) Enne hääletamise algust tutvustab linnapea kandidaat linnavolikogule oma seisukohti linnapeana tegutsemisel. Igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapea kandidaadile kuni kaks suulist küsimust.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 281 sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 44  Linnapea

  (1) Linnapea:
  1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  2) esindab Tallinna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 29 lg 1 p 2 toodud juhud. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  61) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)
  7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  8) [kehtetu - RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, või asendaja on määramata, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

  (3) Linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või Tallinna linna ametikohal. Linnapea peab viivitamata teavitama linnavolikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (31) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema valimise või nimetamisega riigi või Tallinna linna ametikohale, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

  (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)

§ 45  Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine

  (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus.

  (2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta.

  (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile.

  (4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.

  (5) Linnavalitsuse liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 482 esitatud nõuetele. Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka mõne linna ametiasutuse teenistuja.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnavolikogu linnapea esildisel linnapea volituste ajaks.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 46  Linnavalitsuse volituste tähtaeg

  (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

  (3) (Kehtetu - Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (4) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvust, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 47  Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

  (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) isikliku avalduse alusel;
  2) linnapea esildisel;
  21) tema valimisega Riigikogu liikmeks;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  3) umbusalduse avaldamise korral;
  4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  6) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)
  7) tema surma korral.

  (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu.

  (3) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. Käesoleva põhimääruse § 54 sätestatud juhtudel ja korras makstakse hüvitust ametist vabastatud palgalisele linnavalitsuse liikmele.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 48  Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine

  Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt §-s 45 sätestatud korras.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

§ 49  Linnavalitsuse pädevus

  (1) Linnavalitsus:
  1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;
  3) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse;
(Tvk m 07.02.2002 nr 10 - jõust. 15.02.2002)
  5) [Kehtetu - RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

  (3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 50  Linnavalitsuse töökord

  (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.

  (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtavad sõnaõigusega osa linnasekretär ja linnakantsler.
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

  (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga. Linnavalitsuse reglemendi kinnitab linnavalitsus määrusega.
(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

  (6) Linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituse piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse kehtestab linnapea käskkirjaga, mis avalikustatakse Tallinna veebilehel.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 501  Linnavalitsuse komisjonid

  (1) Linnavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi: komisjon).
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Komisjoni moodustamise otsustab ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus määrusega ning koosseisu korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. Linnavolikogu kantselei teenistujaid saab komisjoni liikmeks nimetada linnavolikogu esimehe nõusolekul.
(Tvk m 19.02.2009 nr 3 - jõust. 01.07.2009)

  (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (51) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab linnavalitsus.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

§ 51  Linnasekretär
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

§ 511  Linnakantsler

  (1) Linnakantsler juhib Tallinna Strateegiakeskust, korraldab linna arengu strateegilist planeerimist, linna seatud eesmärkide ja poliitikate elluviimist, koordineerib nende täitmist ja strateegilist juhtimist linna asutustes, kujundab linna avalike teenuste ja tugiteenuste arendamist ning täidab teisi talle pandud ülesandeid linna õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Linnakantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus.

  (3) Linnakantslerile annab ülesandeid linnapea ja linnakantsler on aruandekohustuslik linnapea ees.
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS. 
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 52  Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded.

  (1) Linna asutused on:
  1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
  2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnakantselei, strateegiakeskus, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused. Linna ametiasutuste ülesanded, õigused, kohustused ning töökorraldus sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses ja teistes Tallinna õigusaktides.
[RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (4) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (5) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (6) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

  (7) Linna asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab asutuse juht kooskõlastatult ametiasutusega (v.a munitsipaalharidusasutused).
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (8) Linna ametiasutuse juhi (v.a. linnavolikogu kantselei juhataja) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea. Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse linnavolikogu esimees.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (9) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (10) Linna asutusel on oma alaeelarve, Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning õigusaktide dokumendiplangid ja linna logoga kirjaplangid. Asutusel võivad olla linna logoga oma sümbolid, mis põhinevad Tallinna ühtsel visuaalsel identiteedil.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (11) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2020, 10 - jõust. 01.01.2021]

§ 53  Linna teenistus

  (1) Linna teenistus ehk omavalitsusteenistus on töötamine linna ametiasutuses ametnikuna avaliku teenistuse seaduse või töötajana töölepingu seaduse alusel.

  (2) Teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 54  Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning linna ametiasutuste teenistujate sotsiaalsed garantiid

  (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub:
  1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
  2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
  3) seoses umbusalduse avaldamisega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
  1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul;
  2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

  (3) Palgalisel ametikohal töötavale linnapeale makstakse ametist vabastamisel linnavolikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ta vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (31) Linnavolikogu esimehele, kellele linnavolikogu on määranud töötasu või hüvitise kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel linnavolikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvitise kuuekordses ulatuses, kui linnavolikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning ta on linnavolikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu valib linnapea või linnavolikogu esimehe ametisse uueks tähtajaks.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (5) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmele laienevad ka käesoleva paragrahvi lõigetes 12-17 sätestatud linna ametiasutuste teenistujatele ette nähtud sotsiaalsed garantiid.

  (6) Linnaosa vanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud oma ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kusjuures nimetatud töötamise aja hulka arvatakse ka pidev töötamine käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teenistuskohtadel, ning vabastamine toimub:
  1) teenistustähtaja möödumise tõttu;
  2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnaosa vanemaks nimetatud isik:
  1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 toodud juhul;
  2) nimetatakse linnaosa vanemaks uueks tähtajaks või nimetatakse linna muu ametiasutuse juhiks.

  (8) Linnaosa vanema teenistusest vabastamisel linnapea põhjendatud ettepanekul võib talle maksta hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses.

  (9) Linnasekretäri, linnakantsleri, linnakantselei ja strateegiakeskuse koosseisus oleva linnadirektori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea nõuniku, abilinnapea nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti teenistuse direktori, linnakantselei ja strateegiakeskuse osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavolikogu nõuniku, linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel ning linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, linnapea nõuniku ja abilinnapea nõuniku teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tähtaja möödumise tõttu võib maksta eelnimetatud teenistujale hüvitist, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud teenistuskohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:
[RT IV, 18.03.2023, 8 - jõust. 21.03.2023]
  1) 3 kuni 6 aastat - kuni kolme kuu põhipalga ulatuses;
  2) 6 kuni 10 aastat - kuni nelja kuu põhipalga ulatuses;
  3) üle 10 aasta - kuni kuue kuu põhipalga ulatuses.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 8 ja 9 ettenähtud hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab linnavalitsus linnavalitsuse teenistujate osas, v.a linnavolikogu kantselei teenistujad, kelle suhtes teeb vastava otsuse linnavolikogu esimees.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 3¹, 6, 8 ja 9 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse raha linna reservfondist ning lõigetes 12 ja 13 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse raha linna reservfondist ulatuses, mis on vajalik teenistuskoha täitmisel töötasukulude tagamiseks või mis jääb teenistuskohale planeeritud töötasukuludest hüvitise maksmiseks puudu.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (12) Teenistuja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud linna ametiasutustes pidevalt:
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]
  1) 3 kuni 6 aastat - kahe kuu põhipalga ulatuses;
  2) 6 kuni 10 aastat - kolme kuu põhipalga ulatuses;
  3) üle 10 aasta - nelja kuu põhipalga ulatuses.

  (13) Teenistuja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel seoses töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitistele.

  (14) Teenistuse või töölepingu lõppemisel seoses teenistuja surmaga makstakse teenistuja lähedasele toetust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäära kahekordses ulatuses. Toetust ei maksta juhul, kui tekib õigus hüvitisele teenistuja hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

  (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 ettenähtud hüvitist makstakse tingimusel, et teenistuja töötas linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistus- või töösuhte lõppemist.

  (16) Teenistujale makstakse lapse sünni toetust 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse kohta.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (17) Teenistujale makstakse matusetoetust vanema, abikaasa, elukaaslase ja/või lapse surma korral 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

  (18) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses linna ametiasutuste palgajuhendi alusel.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

  (19) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14, 16 ja 17 ettenähtud toetus makstakse välja ametiasutusele erakorralisteks sündmusteks ettenähtud vahendite arvel.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (20) Linnaosa vanemal, kelle teenistussuhe lõppes teenistustähtaja möödumise tõttu, jätkatakse antud ametikohal pideva töötamise aja arvestamist käesoleva paragrahvi lõike 6 mõttes juhul, kui linnaosa vanem asub uuesti tööle käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teenistuskohale kahe kuu jooksul tema ametist vabastamisest arvates.

  (21) Töötajatel, kes teevad tööd tähtajalise töölepingu alusel ja kelle töösuhe lõppes kas linnavolikogu fraktsiooni tegevuse või linnavolikogu esimehe või aseesimehe või linnapea või linnavalitsuse liikme volituste lõppemisel, jätkatakse antud ametiasutuses ja antud töökohal pideva töötamise aja arvestamist käesoleva paragrahvi lõike 9 mõttes juhul, kui ta asub teenistusse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teenistuskohale samas ametiasutuses kahe kuu jooksul tema töösuhte lõppemisest arvates.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 541  Teenistuslik järelevalve
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

VI1 SISEKONTROLLISÜSTEEM JA SISEAUDIT(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004) 

§ 542  Sisekontrolli süsteem

  (1) Sisekontrolli süsteem on linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamise;
  2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
  3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
  4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

  (2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

  (3) Linnavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise Tallinnas. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

§ 543  Siseaudit

  (1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Tallinna linnas kui omavalitsusüksuses sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

  (2) Linna siseaudit on tsentraliseeritud ja kahetasandiline. Siseauditit linna ametiasutustes korraldab linna siseauditi üksus, milleks on linna sisekontrolöri teenistus. Siseauditit linna ametiasutuste hallatavates asutustes korraldab vastav ametiasutus, milleks ametiasutuse juht nimetab vastava isiku või moodustab vajadusel struktuuriüksuse.

  (3) Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutustes vastutab linna sisekontrolör. Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutuste hallatavates asutustes vastutab vastava ametiasutuse juht.

  (4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.
(Tvk m 29.04.2004 nr 11 - jõust. 06.05.2004)

VI2 LINNA OMBUDSMAN 
[Kehtetu - RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 18.07.2022]

§ 544  Linna ombudsman
[Kehtetu - RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 18.07.2022]

§ 545  Ombudsmani töökorraldus
[Kehtetu - RT IV, 28.06.2022, 105 - jõust. 18.07.2022]

VII LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 

§ 55  Linna eelarve sisu
[Kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 551  Eelarve avalikustamine

(Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 56  Tallinna eelarve tulud ja kulud

(Kehtetu - Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 561  Eelarve eelnõu koostamine
[Kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 57  Eelarve ning lisaeelarve vastuvõtmine

  (1) Eelarve ning lisaeelarve eelnõu menetletakse linnavolikogu töökorra alusel.

  (2) Linnavolikogu võtab eelarve ja lisaeelarve vastu määrusega.

  (3) Eelarve jõustub eelarveaasta alguses.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 58  Eelarve muutmine. Lisaeelarve
[Kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 59  Finantsjuhtimise üldised põhimõtted
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

  Eelarve koostamist ja täitmist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab linnavalitsus, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 591  Majandusaasta aruanne
[Kehtetu - RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 592  Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruande avalikustamine
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

  Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruanne avalikustatakse linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse ka eelarve ja eelarvestrateegia menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid.
[RT IV, 27.06.2014, 1 - jõust. 30.06.2014]

§ 60  Kohalikud maksud

  (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

  (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu.
(Tvk m 06.03.1997 nr 6 - jõust. 16.03.1997)

  (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

  (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 61  Koormised
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

VIII LINNAVARA 

§ 62  Linnavara mõiste

  (1) Linnavara on Tallinnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

  (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

  (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras.

§ 63  Linnavara registrid

  (1) Linnavara üle arvestuse pidamiseks asutatakse linnavolikogu poolt vajalikud registrid.

  (2) Registrite pidamine, registritesse andmete esitamine, andmete muutmine või kustutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(Tvk m 29.05.2003 nr 32 - jõust. 05.06.2003)

§ 64  Linnavara omandamine

  (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

  (2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Tallinna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus.

§ 65  Linnavara valitsemine

  (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Tallinna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

  (2) Linnavara valitsejad on linna ametiasutused.

  (3) Linnavara valitsema volitatud ametiasutuste hallatavad asutused on linna asutused, kellele Tallinna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)

  (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada.

  (5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 66  Linnavara kasutamine

  (1) Linnavara kasutatakse:
  1) avalikuks otstarbeks;
  2) linna valitsemiseks;
  3) tulu saamiseks.

  (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja.

  (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele.

  (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 67  Linnavara võõrandamine

  (1) Linnavara võib võõrandada, kui:
  1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks;
  2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks;
  3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks;
  5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega.

  (2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul.

§ 68  Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

  Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 69  Linnavara kasutamine majandustegevuses

  (1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:
  1) teenuste osutamine linna ametiasutuste hallatavate asutuste kaudu;
(Tvk m 18.05.2000 nr 15 - jõust. 19.06.2000)
  2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
  3) tehingud linnavaraga;
  4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
  5) muu Tallinna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

  (2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab linnavolikogu.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

  (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

  (4) Tallinna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega.

  (5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
(Tvk m 19.09.2002 nr 53 - jõust. 21.10.2002)

§ 70  Munitsipaalvaru

(Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

IX TALLINNA ARENGU KAVANDAMINE 

§ 71  Tallinna arengudokumentide liigid ja nende menetlemine

  (1) Tallinna arengudokumendid on:
  1) linna arengustrateegia;
  2) linna eelarvestrateegia;
  3) linna ja selle territooriumi osa üldplaneering;
  4) valdkonna arengukava ja valdkonna rakenduskava;
  5) linna territooriumi osa arengukava;
  6) linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukava.

  (2) Linnavolikogu või linnavalitsus võib algatada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata arengudokumendi (edaspidi muu arengudokument) koostamise, kui selline nõue tuleneb õigusaktist või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest. Linnavalitsus või linna ametiasutus võib koostada muid arengudokumente, mis täpsustavad linna arengustrateegias nimetatud valdkonna ühe või mitme alaeesmärgi saavutamist või käsitlevad valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist või mille koostamise nõue tuleneb õigusaktidest või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid peavad olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ja lähtuma linna arengustrateegias, linna eelarvestrateegias ja üldplaneeringutes kavandatust. Kui muudetakse linna arengustrateegiat, linna eelarvestrateegiat või üldplaneeringuid, tuleb kuue kuu jooksul viia sellega kooskõlla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid.

  (4) Linna arengustrateegia on linna arengukava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Linna arengustrateegia koosneb järgmistest osadest:
  1) eesmärkide käsitlus, milles määratakse linna pikaajaline visioon ja seatakse linna eesmärgid vähemalt kümneks aastaks;
  2) rakenduskava, milles kavandatakse pikaajaliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks ja mis üldjuhul kinnitatakse koos eelarvestrateegiaga.

  (5) Linna eelarvestrateegias kavandatakse linna arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste finantseerimine vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Eelarvestrateegia koostatakse ja kinnitatakse koos linna arengustrateegia rakenduskavaga või arengustrateegiaga seotud iseseisva dokumendina. Kui linna eelarvestrateegia on kinnitatud rohkem kui neljaks eelarveaastaks, muudetakse seda üldjuhul koos linna arengustrateegia rakenduskavalise osaga vähemalt üle ühe aasta.

  (6) Valdkonna arengukava koostatakse selleks, et täpsustada linna arengustrateegias nimetatud ühe või mitme tegevusvaldkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi. Muu hulgas võib valdkonna arengukavas täpsustada, milliseid soovituslikke riiklikke juhendeid ja standardeid tuleb järgida ja millises ulatuses. Valdkonna rakenduskavas täpsustatakse linna arengustrateegias ja valdkonna arengukavas (olemasolu korral) valdkonna eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi. Valdkonna rakenduskava kinnitab linnavalitsus või tema volitusel linna ametiasutus igal aastal eelarvestrateegia kehtivuse ajaks pärast seda, kui linnavolikogu on eelarve vastu võtnud.

  (7) Linna territooriumi osa arengukava võib koostada juhul, kui on vaja märkimisväärselt täpsustada linna arengustrateegias või valdkonna arengukavas määratletud eesmärke ja tegevusi, mis on seotud selle territooriumiosaga. Linna territooriumi osa arengukava koostamisel on aluseks linna arengustrateegia, linna eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavad. Linna territooriumi osa arengukavas ei kavandata uusi linna arengustrateegias sätestamata eesmärke ega tegevusi, vaid täpsustatakse nende elluviimist konkreetsel territooriumi osal.

  (8) Linna ametiasutus tagab hallatava asutuse arengukava koostamise juhul, kui see kohustus tuleneb riigi või linna õigusaktist. Linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukavas kavandatakse asutuse strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

  (9) Linna arengustrateegia ja selle lähteülesande, linna eelarvestrateegia, linna ja selle territooriumi osa üldplaneeringu, valdkonna arengukava ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu. Muu arengudokumendi ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu, kui selline kohustus on linnavolikogule pandud õigusaktis, rahvusvahelises või riigisiseses koostöökokkuleppes. Muudel juhtudel kinnitab arengudokumendi ja selle lähteülesande linnavalitsus või tema volituse alusel linna ametiasutus.

  (10) Arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korra kehtestab linnavalitsus.

  (11) Linnavolikogu kinnitatud arengudokumendis sätestatud eesmärkide täitmise ja nende muutmise vajaduse kohta esitab linnavalitsus linnavolikogule aruande arengudokumendis sätestatud tähtajaks (kui tähtaeg on määratud) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele järgneval aastal hiljemalt linna majandusaasta aruande esitamise ajal.

  (12) Linnavalitsus esitab igal aastal linna majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus linnavolikogule ülevaate linna arengustrateegias sätestatud eesmärkide ja rakenduskavas kavandatud tegevuste elluviimise kohta.

  (13) Linnavalitsus võib määrata linna asutustele ja linna valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele nõude koostada vähemalt viieaastane finantseerimis- ja tegevuskava koos mõõdikutega. Finantseerimis- ja tegevuskava peab olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ning see võetakse aluseks strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kavandamisel ja eelarvestrateegia koostamisel.
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

§ 72  Linnaplaneerimine

  (1) Linnaplaneerimine on linna ruumilise arengu kavandamine eesmärgiga tagada Tallinnas eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise ja tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (2) Tallinna üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta ning selle eesmärk on linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering on linna eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise alus ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste andmise alus. Tallinnas koostatakse üldplaneeringud linnaosade ning muude linna territooriumi osade kohta. Asjaomaste kohalike omavalitsuste kokkuleppel võib Tallinna ja sellega piirneva valla territooriumi või selle osa kohta koostada ühise üldplaneeringu. Kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks võib koostada teemaplaneeringu.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

  (3) Tallinnas koostatakse linna territooriumi osa kohta detailplaneeringuid, mis on lähiaastate ehitustegevuse alus.
[RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 73  Üldplaneeringud

(Kehtetu - Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012)

§ 74  Detailplaneering

(Kehtetu - Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012)

§ 75  Linna ehitustegevus

(Kehtetu - Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 76  Kultuurimälestiste kaitse

  (1) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

  (2) Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

  (3) Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded vanalinna muinsuskaitsel määratakse Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega ning kooskõlas UNESCO maailmapärandi objektidele kehtestatud nõuetega.
(Tvk m 06.09.2012 nr 20 - jõust. 14.09.2012)

§ 77  Keskkonnakaitse

  (1) Tallinna kui kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada linlastele tervislik ja meeldiv elukeskkond ning majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

  (2) Tallinna keskkonnahoiu strateegilised eesmärgid ja vajalikud tegevussuunad seatakse Tallinna keskkonnastrateegias, mis koostatakse samaks perioodiks Tallinna arengustrateegiaga.

  (3) Tallinna linnavolikogu, linnavalitsus ja linna asutused järgivad oma tegevuses säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid, milleks on:
  1) jäätmetekke vältimine ja vähendamine;
  2) jäätmete sortimine;
  3) energia, vee ja paberi kokkuhoid;
  4) keskkonnasäästlike lahenduste eelistamine hangetes;
  5) keskkonnasõbralikud liikumisharjumused;
  6) muud keskkonda säästvad lahendused.

  (4) Keskkonnahoidliku käitumise juurutamine Tallinna linna asutustes toimub läbi ökotugitegevuste, mille põhimõtted sätestatakse Tallinna keskkonnastrateegias.
(Tvk m 16.06.2011 nr 21 - jõust. 27.06.2011)

X VÄLISSUHTED 

§ 78  Tallinna välissuhete korraldamise alused

  (1) Tallinnal on õigus astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Tallinna linnavolikogu või viimase poolt määratud esindaja, kui vastava organisatsiooni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (3) Tallinna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees, linnapea ja abilinnapead, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

  (4) Linna esindamist rahvusvahelises suhtluses korraldab strateegiakeskus, kellel on õigus anda linna asutustele juhiseid rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks. Koostöös strateegiakeskusega on linna asutustel õigus osaleda rahvusvahelises suhtluses ja teha koostööd teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit.
[RT IV, 07.10.2021, 1 - jõust. 10.10.2021]

  (5) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused Tallinna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 79  Tallinna suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega

  (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide pealinnade ja teiste omavalitsusüksustega.

  (2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides.

  (3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Tallinnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks.

XI TALLINNA ÕIGUSAKTID 

§ 80  Tallinna omavalitsusorganite õigusaktide liigid

  (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

  (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Tallinna haldusterritooriumil seadusega ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Tallinnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Tallinna haldusterritooriumi.

§ 801  Õigusaktide normitehnika

  (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

  (2) Linnavolikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

§ 81  Linna õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

  (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Tallinna veebilehel 10 päeva jooksul arvates vastuvõtmisest ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

  (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ning jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omav õigusakt ka ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär vastava abilinnapea ettepanekul.

  (5) Linnavolikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei sätestata hilisemat jõustumise tähtaega.

  (6) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja.

  (7) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

  (8) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse õigusakte avalikustada ka teistes keeltes.

  (9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnasekretär koostöös linnavolikogu kantseleiga. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei.
[RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 82  Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine
[Kehtetu - RT IV, 29.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 83  Tallinna õigusaktide täitmise kontroll

  (1) Tallinna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras.
(Tvk m 12.06.1997 nr 28 - jõust. 01.07.1997)

  (2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei.

§ 831  Järelevalve linnaosa õigusaktide üle

  (1) Linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli linnapea.

  (2) Kui linnapea leiab, et linnaosakogu otsus või linnaosa vanema korraldus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi või Tallinna õigusaktidega, teeb ta linnaosakogule või linnaosa vanemale ettepaneku viia otsus või korraldus õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui linnaosakogu või linnaosa vanem ei ole 15 päeva jooksul pärast linnapea kirjaliku ettepaneku saamist otsust või korraldust või selle sätet õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, tunnistab linnavalitsus linnapea ettepanekul linnaosakogu otsuse motiveeritult kehtetuks, linnaosa vanema suhtes teeb linnapea linnavalitsusele teenistusliku järelevalve algatamise ettepaneku.
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

XII LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL 
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 84  Õigusaktide algatamise õigus
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

§ 85  Muudatuste taotlemine Tallinna õigusaktides
[Kehtetu - RT IV, 09.02.2016, 20 - jõust. 12.02.2016]

XIII LINNAOSA 
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 86  Linnaosa õigusseisund
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 87  Linnaosa sümboolika
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 88  Linnaosa pädevus
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 89  Linnaosa halduskogu
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 90  Linnaosa halduskogu moodustamine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 91  Halduskogu liige
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 92  Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 93  Halduskogu liikme volituste peatumine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 94  Halduskogu asendusliige
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 95  Halduskogu töökorralduse põhimõtted
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 96  Halduskogu koosoleku ettevalmistamine ning läbiviimine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 97  Halduskogu otsus ja koosoleku protokoll
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 98  Halduskogu esimees ja asetäitja(d)
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 99  Halduskogu komisjon
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 100  Halduskogu revisjonikomisjon
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 101  Linnaosa halduskogu esimehe, tema asetäitja(te) ja komisjonide esimeeste valimine ning komisjoni liikmete kinnitamine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 102  Valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 103  Halduskogu liikme enesetaandamine
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

§ 104  Linnaosa valitsus
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

XIII1 AEGNA SAARE ÜLDKOGU REGLEMENT JA SAAREVANEMA VALIMISE KORD 
[RT IV, 22.06.2018, 1 - jõust. 25.06.2018]

§ 1041  Aegna saare üldkogu

  (1) Linna territooriumil asuva Aegna saare üldkogu (edaspidi üldkogu) on Aegna saare püsielanike kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduses nimetatud ülesanded ja kooskõlastuse andmine teistele kohaliku omavalitsuse kavatsustele ja kavadele, mis mõjutavad otseselt ja oluliselt elutingimusi Aegna saarel.

  (2) Aegna saare püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab Aegna saarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Aegna saarel asuva asustusüksuse täpsusega.

  (3) Üldkogu töövormiks on püsielanike koosolek, mille kutsub kokku ja saadab päevakava ning kutse saarevanem. Kui saarevanem ei kutsu koosolekut kokku, võivad kokkukutsumist nõuda vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanikest. Kui saarevanem ei kutsu 30 päeva jooksul vähemalt 1/3 Aegna saare püsielanike soovil kokku koosolekut, siis kutsub koosoleku kokku Tallinna Kesklinna Valitsus.

  (4) Üldkogu koosolekule kutsutakse kõik vähemalt 15-aastased Aegna saare püsielanikud ja neil on hääleõigus.

  (5) Üldkogu koosoleku kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutlusele tulevad küsimused. Kutse peab olema hääleõiguslikele püsielanikele edastatud vähemalt seitse päeva enne üldkogu koosolekut kas e-posti või posti teel. Kutse avaldatakse ka üleriigilises ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teateid.

  (6) Üldkogu koosolek toimub Aegna saarel. Kui üldkogu koosoleku kokkukutsumise kutse edastatakse hääleõiguslikele püsielanikele vähemalt 15 päeva enne koosolekut, võib koosoleku pidada ka väljaspool Aegna saart.

  (7) Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab kuni saarevanema valimiseni linnavolikogu esimees või tema asendaja. Esimese üldkogu koosoleku päevakorras on saarevanema valimine.

  (8) Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

  (9) Hääletamine üldkogu koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Iga koosolekul osalev hääleõiguslik püsielanik hääletab ise ja tal on hääletamisel üks hääl. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole kohalolevatest hääleõiguslikest püsielanikest.

  (10) Üldkogu koosolek protokollitakse. Protokollija valitakse koosolekul osalejate hulgast avalikul hääletusel. Protokollis kajastatakse üldkogu koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

  (11) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll säilitatakse saarevanema juures ja koopia edastatakse Tallinna Kesklinna Valitsusele.
[RT IV, 22.06.2018, 1 - jõust. 25.06.2018]

§ 1042  Hääleõigusliku püsielaniku õigused ja kohustused

  Hääleõigusliku püsielaniku õigused koosolekul on:
  1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;
  2) esineda sõnavõttudega;
  3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist;
  4) seada üles kandidaate;
  5) osaleda hääletamisel.
[RT IV, 22.06.2018, 1 - jõust. 25.06.2018]

§ 1043  Saarevanema valimise kord

  (1) Saarevanem valitakse salajasel hääletamisel täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamusega kolmeks aastaks.

  (2) Kandidaadi ülesseadmise õigus on igal üldkogul osaleval hääleõiguslikul püsielanikul.

  (3) Saarevanema valimised viib läbi kolmeliikmeline komisjon, mille koosseis kinnitatakse üldkogu poolt avalikul hääletusel. Komisjoni liikmeks ei saa olla saarevanema kandidaat.

  (4) Igal hääleõiguslikul püsielanikul on hääletamisel üks hääl.

  (5) Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osavõtnud hääleõiguslike püsielanike poolthäälte enamuse.

  (6) Kui esimeses voorus ei osutu ükski kandidaat valituks, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletusvoor.

  (7) Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimise otsuse vastuvõtmisest. Saarevanema volitused lõpevad tähtaja möödumise, tagasiastumise, tagasikutsumise või surma korral.

  (8) Saarevanema tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike või Tallinna Kesklinna Valitsuse algatusel. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosseisu poolthäälteenamusega. Kui samal koosolekul ei valita uut saarevanemat, määrab üldkogu saarevanema kohusetäitja kuni uue saarevanema valimiseni.
[RT IV, 22.06.2018, 1 - jõust. 25.06.2018]

§ 1044  Saarevanema õigused ja kohustused

  (1) Saarevanemal on õigus:
  1) esindada saare püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
  2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada Aegna saare elanike algatatud küsimusi;
  3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse linnavolikogule või linnavalitsusele;
  4) taotleda Tallinna Kesklinna Valitsuselt Aegna saarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
  5) saada linna asutustelt oma tegevuseks vajalikku teavet;
  6) juhtida püsielanike tähelepanu Aegna saare probleemidele, mh heakorra ja avaliku korra probleemidele;
  7) astuda saarevanema kohalt tagasi, kutsudes enne kokku üldkogu uue saarevanema valimiseks;
  8) osaleda sõnaõigusega Tallinna Linnavolikogu istungitel.

  (2) Saarevanemal on kohustus:
  1) edastada püsielanikele asjakohast teavet, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
  2) teha Tallinna Kesklinna Valitsusele ettepanek Aegna saare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
  3) korraldada püsielanike koostööd;
  4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade puhul erialase abi saabumiseni;
  5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ning esitada püsielanikele ja Tallinna Kesklinna Valitsusele aruanne oma tegevuse kohta.
[RT IV, 22.06.2018, 1 - jõust. 25.06.2018]

XIV PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 

§ 105  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

  (Tvk m 01.10.2009 nr 32 - jõust. 29.10.2009)

  (1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks linnavolikogu määrusega.
(Tvk m 23.03.2006 nr 14 - jõust. 01.05.2006)

  (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v. a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 4 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päevast.
 

Lisa 1 Tallinna suur vapp, Tallinna suure vapi värvilahutus, Tallinna suure vapi värvilahutus ja Tallinna ühevärviline suur vapp kasutamiseks vähenduses

Lisa 2 Tallinna väike vapp ja Tallinna lipp

Lisa 3 Tallinna täisvapp

Lisa 4 Tallinna teenetemärk

Lisa 5 Tallinna vapimärk

Lisa 5.1 Linnapea ametikett

Lisa 5.2 Linnavolikogu esimehe ametiketi etalonkujutis

Lisa 5.3 Tallinna heraldiline vapilipp

Lisa 5.4 Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk - (Tvk m 13.12.2007 nr 43 - jõust. 20.12.2007)

Lisa 6 Tallinna linna piiri kirjeldus ja skeem
[RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 7 Haabersti linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 8 Kesklinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 9 Kristiine linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 10 Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 11 Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 12 Nõmme linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 13 Pirita linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 14 Põhja-Tallinna linnaosa piiri kirjeldus ja skeem
[Kehtetu - RT IV, 28.04.2017, 7 - jõust. 16.10.2017]

Lisa 15 Tallinna raemedali etalonkujutis

Lisa 16 Tallinna logo kujutis
[RT IV, 30.06.2020, 1 - jõust. 03.07.2020]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json