SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.03.2016, 135

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Vastu võetud 10.06.2010 nr 13
RT IV, 05.02.2013, 83
jõustumine 01.07.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.2015RT IV, 11.12.2015, 101.01.2016
17.03.2016RT IV, 29.03.2016, 801.04.2016

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 alusel.
[RT IV, 29.03.2016, 8 - jõust. 01.04.2016]

§ 1.  Üldsätted

 (1) Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord (edaspidi kord) sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldusvajadusega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hoolduse lõpetamise menetluse, hooldajale või eestkostjale hooldajatoetuse maksmise ja maksmise lõpetamise korra Tartu linnas.

 (2) Hooldus seatakse raske või sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (edaspidi hooldatav), kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik.

 (3) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (4) Hooldatava ja hooldaja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema Tartu linnas. Erandina võib hoolduse seada isikule, kelle tegelik elukoht on Tartu linnas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastades hoolduse seadmise eelnevalt vastava omavalitsusega.

 (5) Hooldajaks võib olla isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel ei ole sügavat või rasket puuet. Hooldajaks võib olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neis osaleda või neid teostada.

§ 2.  Hooldajatoetuse, toetuse määr ja suurus

 (1) Hooldajatoetus on hooldajale või eestkostjale makstav igakuine sotsiaaltoetus.

 (2) Hooldajatoetuse määra kehtestab linnavolikogu.

 (3) Paragrahvi 4 lõige 2 punktis 1 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 60 protsenti hooldajatoetuse määrast.

 (4) Paragrahvi 4 lõige 2 punktis 2 ja punktis 4 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 100 protsenti hooldajatoetuse määrast.

 (5) Paragrahvi 4 lõige 2 punktis 3 nimetatud hooldusvajadusega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 170 protsenti hooldajatoetuse määrast.

§ 3.  Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse määramise taotlemine

 (1) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks tuleb esitada hooldusvajadusega isiku elukohajärgse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (edaspidi osakonna) piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale isikute ühine avaldus, isikut tõendavad dokumendid ja hooldusvajadusega isikule puude määramise otsus.
[RT IV, 11.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Hooldajatoetuse määramiseks või hooldajatoetuse suuruse muutmiseks tuleb esitada hooldusvajadusega isiku elukohajärgse osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale avaldus, isikut tõendav dokument ja hooldusvajadusega isikule puude määramise otsus või eestkoste seadmise kohtumäärus.

 (3) Avalduse vormid kinnitab osakond.

§ 4.  Hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse hindamine

 (1) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse ja järelevalve vajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimse võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas.

 (2) Hindamismetoodika alusel jaotatakse hooldusvajadus:
 1) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes;
 2) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses;
 3) suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada;
 4) eestkostetava järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses.

 (3) Hindamismetoodikaga teeb sotsiaaltöötaja kindlaks hooldajaks määratava isiku sobivuse ja võime tagada hooldatavale abi ja toetus harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks ning järelevalve.

 (4) Hindamismetoodika kinnitab osakond.

 (5) Sotsiaaltöötaja teeb osakonna juhatajale ettepaneku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks või sellest keeldumiseks, hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks või hooldajatoetuse määra muutmiseks või sellest keeldumiseks.

§ 5.  Hooldaja ja hooldajatoetuse määramine

 (1) Hooldaja määramine või sellest keeldumine ja hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse osakonna korraldusega.

 (2) Korralduses määratakse hooldusvajadus, hooldaja, tema kohustused ja ülesanded ning hooldajatoetuse suurus või keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused.

 (3) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale, kui:
 1) eraldi elavate hooldatavate toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes on raskelt häiritud;
 2) hooldatavad, kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või nad ei suuda neis osaleda või neid teostada, elavad samas eluruumis või lähestikku paiknevates eluruumides.

 (4) Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult.

 (5) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
 1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani;
 2) hooldatava või hooldaja tähtajalise elamisloa lõpptähtajani;
 3) seatud eestkoste lõpptähtajani;
 4) kuni kolmeks kuuks isiku puhul, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses. Kümne päeva jooksul enne tähtaja möödumist viiakse läbi kordushindamine ja tehakse uus otsus toetuse suuruse määramiseks.

 (6) Korraldus võetakse vastu 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest ja tehakse teatavaks 10 päeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.
[RT IV, 29.03.2016, 8 - jõust. 01.04.2016]

§ 6.  Hooldajatoetuse maksmine ja maksmise lõpetamine

 (1) Hooldajatoetust makstakse alates korralduse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest.

 (2) Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks hooldaja või eestkostja arvelduskontole.

 (3) Juhul kui hooldajatoetus on määratud tähtajaliselt, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist tagasiulatuvalt:
 1) puude määramise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest.
 2) elamisloa andmise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.

 (4) Juhul kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks ei esitata avaldust 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist avalduse esitamisele järgnevast kuust.

 (5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse korralduse kehtetuks tunnistamisele või eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

§ 7.  Hoolduse lõpetamine

  Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on:
 1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
 2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;
 3) hooldatavale keskmise puude määramine;
 4) hooldusvajaduse vähenemine;
 5) hooldajale sügava või raske puude määramine;
 6) eestkoste seadmine;
 7) hooldatava või hooldaja surm;
 8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
 9) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest.

§ 8.  Teavitamiskohustus

 (1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama osakonda kirjalikult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
 1) hoolduse lõpetamise;
 2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
 3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

 (2) Lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

§ 9.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

 (2) Määrus jõustub 1. juulil 2010. a.

/otsingu_soovitused.json