Isikliku abistaja teenuse osutamise kord
Vastu võetud 16.10.2014 nr 48
RT IV, 22.10.2014, 20
jõustumine 01.01.2015
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 03.12.2015 | RT IV, 11.12.2015, 1 | 01.01.2016 |
| 17.03.2016 | RT IV, 29.03.2016, 8 | 01.04.2016 |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 27 lg 1 alusel.
[RT IV, 29.03.2016, 8 - jõust. 01.04.2016]
§ 1. Üldsätted
(1) Isikliku abistaja teenuse osutamise kord (edaspidi kord) sätestab sügava liikumis- või nägemispuudega inimesele isikliku abistaja teenuse (edaspidi teenus) taotlemise, taotluse menetlemise ja teenuse määramise ja osutamise tingimused ning korra.
(2) Teenuse eesmärk on:
1) suurendada sügava liikumis- või nägemispuude tõttu füüsilist kõrvalabi vajavate inimeste iseseisvat toimetulekut ja osalemist erinevates eluvaldkondades;
2) vähendada sügava liikumis- või nägemispuudega inimese pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust ning toetada nende sõltumatust ja sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist.
(3) Isiku omaosalus teenuse eest tasumisel on 3 protsenti teenustunni maksumusest.
(4) Teenuse osutamist korraldab Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).
[RT IV, 11.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 2. Teenuse osutaja
(1) Isikliku abistaja teenust osutab Tartu linnaga sõlmitud lepingu alusel juriidiline isik, kellel on vajalikud oskused ja kogemused isikliku abistaja teenuse või sarnaste avahooldusteenuste osutamisel ning puuetega inimestega töötamisel (edaspidi teenuse osutaja).
(2) Teenuse osutaja korraldab teenuse osutamist ja teenuse saajate teenindamist ruumis, mis on liikumis- ja nägemispuudega inimestele ligipääsetav.
§ 3. Isiklik abistaja
(1) Isiklik abistaja on vahetu teenuse osutaja, kes abistab teenusele määratud isikut lähtuvalt tema puudest tingitud erivajadustest ja tööjuhistest liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel ja igapäevaste majapidamistoimingute teostamisel (edaspidi isiklik abistaja).
(2) Isiklik abistaja ei ole teenust vajava isiku perekonnaliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus, või isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(3) Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud tegevused, mida tavapäraselt osutab eriväljaõppe ja -ettevalmistusega isik.
§ 4. Teenuse määramise põhimõtted
(1) Teenus määratakse täisealisele isikule:
1) kes ei tule sügava liikumis- või nägemispuude tõttu iseseisvalt toime igapäevaste tegevustega ja vajab kõrvalabi;
2) kes oskab lähtuvalt oma vajadustest isiklikku abistajat selgelt ja arusaadavalt juhenada ning koordineerida tema tööd;
3) kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris (edaspidi rahvastikuregister) registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linnas või kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn, kuid kes viibib ajutiselt teises linnas õpingute või töötamise tõttu.
(2) Teenus määratakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
§ 5. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse määramiseks esitatakse osakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale (edaspidi sotsiaaltöötaja) taotlus.
(2) Taotluses märgitakse taotleja isikuandmed, puude liik ja raskusaste ning kirjeldus teenusevajaduse kohta.
(3) Taotlusega koos esitatakse puude määramise otsus ja soovi korral taotleja puude liiki esindava organisatsiooni esindaja arvamus taotleja teenusevajaduse kohta.
(4) Taotluse vormi kinnitab osakonna juhataja.
§ 6. Taotluse läbivaatamine
(1) Sotsiaaltöötaja vaatab taotluse läbi ja hindab esitatud andmete, kodukülastuse, vestluse ja hindamismetoodika põhjal taotleja teenusevajadust.
(2) Teenuse taotleja võib vestlusele kaasata puude liiki esindava organisatsiooni esindaja.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, annab sotsiaaltöötaja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Andmete esitamisest keeldumisel, ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Sotsiaaltöötajal on taotleja teenusevajaduse selgitamiseks õigus nõuda lisadokumente. Andmete esitamisest keeldumisel, ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel või valeandmete esitamisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(5) Teenusevajaduse hindamismetoodika kinnitab osakonna juhataja.
§ 7. Teenuse määramine
(1) Sotsiaaltöötaja teeb hindamise tulemusel osakonna sotsiaalhoolekandekomisjonile (edaspidi komisjon) ettepaneku teenuse, sealhulgas teenuse mahu määramiseks või teenuse määramisest keeldumiseks.
(2) Teenuse määramise või sellest keeldumise otsustab komisjon 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Teenuse mahu, sealhulgas isikut abistavad tegevused kinnitab komisjon otsuse lisaga.
[RT IV, 29.03.2016, 8 - jõust. 01.04.2016]
(3) Komisjon keeldub teenuse määramisest, kui:
1) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastatud isikliku abistaja teenuse vajadust;
2) isik viibib haiglas ja vajab ravi;
3) isik põeb nakkushaigusi nakkavas faasis.
§ 8. Teenuse osutamine
(1) Komisjoni otsuse alusel suunab sotsiaaltöötaja teenusele määratud isiku teenuse osutaja juurde.
(2) Teenusele määratud isikul on õigus valida endale teenuse osutaja töötajate hulgast sobiv isiklik abistaja. Kui teenusele määratud isik ei leia 2 nädala jooksul teenuse määramise otsuse jõustumisest endale sobivat isiklikku abistajat, määrab sobiva isikliku abistaja lähtuvalt komisjoni otsusest teenuse osutaja.
(3) Teenuse osutaja osutab teenusele määratud isikule teenust vastavalt komisjoni otsusega tuvastatud teenusevajadusele, määratud teenuse mahule ja teenuse saaja tööjuhistele.
(4) Kui isik ei asu 4 nädala jooksul teenust kasutama, loetakse teenusele määratud isik teenusest loobunuks.
§ 9. Teenuse vajaduse muutumine
Teenuse saaja on kohustatud viivitamatult teavitama osakonda kõrvalabi vajaduse muutumisest tervisliku seisundi, elukeskkonna muutumise või muu põhjuse tõttu ja esitama osakonnale uue taotluse. Taotluse läbivaatamisele ja teenuse määramisele kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvides 6 ja 7 sätestatut.
§ 10. Teenuse osutamise ennetähtaegne lõpetamine
(1) Teenuse osutamine lõpetatakse:
1) teenuse saaja soovil;
2) kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksusesse;
3) kui teenuse saaja hakkab kasutama ööpäevaringset hoolekandeteenust;
4) käesoleva määruse paragrahvis 9 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel;
5) kui teenuse saaja esitab valeandmeid;
6) kui isik ei täida omale lepinguga võetud kohustusi;
7) kui teenuse saaja käitumine teeb võimatuks teenuse osutamise;
8) teenuse saaja surma korral.
(2) Teenuse osutamise lõpetamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ja 5 sätestatud juhul otsustab komisjon.
§ 11. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.
(2) Enne korra jõustumist vastu võetud ja kehtivad teenuse määramise otsused vaadatakse üle ja vormistatakse käesoleva korra kohasteks otsusteks 1 aasta jooksul käesoleva korra jõustumisest.
Facebook
Twitter