SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Võhma linnas

Väljaandja:Võhma Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT IV, 29.03.2016, 174

Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Võhma linnas

Vastu võetud 23.03.2016 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev kord reguleerib Võhma Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) eelarvelistest vahenditest sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda.

 (2) Toetusi makstakse isikutele, kelle Eesti Rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud alaline elukoht on Võhma linn. Vältimatu abina makstakse toetust isikutele, kes viibivad Võhma linnas ning on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda.

 (3) Toetuste maksmise eesmärgiks on abi osutamine vähekindlustatud või toimetulekuraskustes isikutele ja peredele sotsiaalsete probleemide ennetamiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks, toetades isikute igapäevast iseseisvat toimetulekut.

 (4) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite üle peavad arvestust sotsiaalnõunik ja pearaamatupidaja.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas korras käsitletavad mõisted:
 1) sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav rahaline hüvitis;
 2) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;
 3) sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus – makstakse käesoleva korra alusel sihtgrupile nimekirja alusel, arvestamata saaja sissetulekut;
 4) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus – makstakse arvestades taotleja majanduslikku hetkeolukorda, sissetulekuid, toimetulekut ja võimalusi;
 5) perekond – üksi elav isik, isikud, kes on abielus või abieluga sarnanevas suhtes ja nende ülalpidamisel olevad lapsed või vanemad ning teised isikud, kes elavad samas eluruumis ja neil on ühine majapidamine;
 6) vähekindlustatud isik või pere – pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla kahekordse riikliku toimetulekupiiri;
 7) ajutine majandusraskus – töötuse, õnnetusjuhtumi, raske haigestumise või muul sarnasel põhjusel majanduslikult raske olukord;
 8) vältimatu sotsiaalabi – abi, mida osutatakse sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule, tagades vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse;
 9) sotsiaaltöötaja – linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist (sotsiaalnõunik, hoolekandespetsialist).

§ 3.  Sotsiaaltoetuse taotlemine

 (1) Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestatakse taotleja konkreetset abivajadust (v.a sissetulekust mittesõltuv toetus), toetuse maksmise tingimusi, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite kogumahtu ja linnavalitsuse poolt kehtestatud toetuste määra.

 (2) Sotsiaaltoetuste taotlemise aluseks on taotleja poolt linnavalitsusele esitatud nõuetekohaselt täidetud taotlus (Lisa 1) paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektooniliselt. Taotluses on esitatud kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, lisades taotlusele dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

 (3) Sissetulekust sõltuvate toetuste taotlemisel on hüvitise saamiseks vaja lisada avaldusele andmed perekonna sissetulekute kohta (palgatõend, pangaväljavõte vms) ning kulutusi tõendavad dokumendid hüvitise saamiseks.

 (4) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest oma allkirjaga ning annab nõusoleku töödelda taotlusel märgitud isikute andmeid avalduse lahendamise eesmärgil.

 (5) Taotlus esitatakse üldjuhul linnavalitsusse 20. kuupäevaks.

§ 4.  Sotsiaaltoetuse määramine ja maksmine

 (1) Sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste puhul on määramise ja maksmise aluseks käesolev kord ja sotsiaaltöötaja poolt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) koostatud rahaleht. Abivajaduse hindamist sotsiaaltöötaja poolt ei toimu.

 (2) Sissetulekust sõltuvate toetuste arvestamise aluseks on perekonna kõikide liikmete kolme eelneva kalendrikuu keskmine sissetulek.

 (3) Leibkonna sissetulekute arvutamisel võidakse arvesse võtta ka taotlejast eraldi elava lähisugulase sissetulekuid, kui ta perekonnaseadusest tulenevalt on kohustatud taotlejat või tema perekonda ülal pidama.

 (4) Sissetulekute hulka ei loeta:
 1) käesoleva määruse järgi saadud sotsiaaltoetusi;
 2) vajaduspõhist peretoetust;
 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetust ning kui toetust taotletakse kulude kompenseerimiseks, mis on kaetud puudega inimese toetuse saamisega;
 4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
 5) riigi tagatisel antavat õppelaenu;
 6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust.

 (5) Sissetulekust sõltuvat toetust määratakse üldjuhul isikule või perekonnale, kus perekonna tulu ühe pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riiklik toimetulekupiir. Samuti üksi elavale pensionärile, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud ja kelle pension on väiksem kui riiklik kahekordne toimetulekupiir.

 (6) Taotlus registreeritakse linnavalitsuses ja suunatakse edasi sotsiaaltöötajale, kes menetleb avaldust ning hindab isiku/perekonna abivajadust ning suunab materjalid linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi s otsiaalkomisjon).

 (7) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja küsida täiendavaid andmeid või dokumente, mis on vajalikud abivajaduse väljaselgitamiseks.

 (8) Toetuse taotlemisel ja andmisel on hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.

 (9) Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Ta peab osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi ning kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

 (10) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise või mittemääramise, suuruse ja maksmise viisi (arveldusarvele või sularahas) kohta teeb otsuse linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul, kinnitades otsuse korraldusega. Keelduva otsuse puhul märgitakse haldusaktis ära ka hüvitise andmisest keeldumise põhjendus.

 (11) Andmed sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse riigi infosüsteemi kuuluvasse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR).

 (12) Väljamaksmine toimub linnavalitsuse korralduse ja STAR rahalehtede või muude toetust puudutavate dokumentide alusel.

 (13) Vältimatu abi kohesel vajadusel on sotsiaaltöötajal õigus anda vajaminevat abi, s.h toetust koheselt taotluse esitamisel ühe päeva jooksul, informeerides sellest linnavalitsust abi andmisele järgneval linnavalitsuse istungil.

 (14) Toetuse menetlemisest ja määramisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid või teadlikult andmeid varjanud;
 2) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
 3) kui taotleja või tema perekonnaliikme kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või leibkonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
 4) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
 5) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
 6) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või toetustega;
 7) linnavalitsusele teadaolevalt taotluse esitanud isik või tema pereliikmed töötavad tööle vormistamata Eestis või välismaal;
 8) taotleja või tema perekonna liikmete suhtes esineb muid asjaolusid, mis sotsiaalkomisjoni liikmete arvamusel ei anna alust toetuse määramiseks;
 9) toetuste maksmiseks puuduvad eelarves vahendid.

 (15) Kui toetus maksti isikule käesoleva paragrahvi 4 lõikes 14 p 1 sätestatud asjaoludel, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib toetuse määraja teha isikule ettekirjutuse toetuse tagastamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral nõutakse toetus tagasi seaduses sätestatud korras.

2. peatükk SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD SOTSIAALTOETUSED 

§ 5.  Toetuste määrad ja liigid

 (1) Võhma linna eelarvest makstavate sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste (v.a laste jõulupakid) määrad kinnitab Võhma linnavolikogu oma õigusaktiga.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on sihtgrupipõhised toetused ja hüvitis makstakse välja isiku taotluse alusel ilma abivajaduse hindamiseta. Toetus on linnapoolne hüvitis leevendamaks sihtgrupi majanduslikku olukorda suuremaid kulutusi nõudvate sündmuste puhul.

 (3) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) ranitsatoetus;
 4) laste jõulupakid;
 5) paljulapselise pere koolitoetus.

 (4) Toetuste taotluste vormid kehtestab linnavalitsus (v.a laste jõulupakid).

§ 6.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetust on õigustaotleda ühel lapsevanemal iga sündinud lapse kohta, kui lapsevanema ning tema sündinud lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on Võhma linn.

 (2) Vanemal on õigus saada sünnitoetust, kui sünd on registreeritud ühe kuu jooksul lapse sünnist ja üks vanematest on oma elukoha registreerinud Võhma linnas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi.

 (3) Sünnitoetust makstakse kahes võrdses osas järgmiselt: esimene osa (pool toetuse määrast) pärast lapse sündi ja teine osa lapse aastaseks saamisel.

 (4) Sünnitoetuse teine osa makstakse välja ainult juhul, kui toetuse taotleja ja lapse elukohana on lapse sünnist kuni aastaseks saamiseni rahvastikuregistris katkematult registreeritud Võhma linn.

 (5) Sünnitoetuse taotlus (nii esimese kui teise osa kohta esitatakse eraldi taotlus) registreeritakse linnavalitsuses, sotsiaaltöötaja menetleb avaldust, sisestades toetuse määramise andmed STARi ning STARi otsuse ja rahalehe alusel makstakse toetus välja isiku poolt taotlusele märgitud arveldusarvele või sularahas.

§ 7.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust on õigus saada isiku, kelle elukohana surmahetkel rahvastikuregistris oli Võhma linn, matuse korraldajal. Matuse korraldaja on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud.

 (2) Toetus makstakse matuse korraldajale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast linnavalitsusele toetuse taotluse esitamist.

 (3) Juhul, kui matuse korraldajaks on linnavalitsus, arvestatakse matusetoetuseks tegelik mõistlik kulu.

 (4) Matusetoetuse taotlus registreeritakse linnavalitsuses ning sotsiaaltöötaja menetleb avaldust, sisestades toetuse määramise andmed STARi ning STARi otsuse ja rahalehe alusel makstakse toetus välja isiku poolt taotlusele märgitud arveldusarvele või sularahas.

§ 8.  Ranitsatoetus

 (1) Ranitsatoetust on õigus saada esmakordselt Võhma Kooli 1. klassi astuvallapsel, kelle rahvastikuregistrisse kantud alaline elukoht on Võhma linn.

 (2) Toetus määratakse lapsevanema või eestkostja avalduse ja kooliga võrreldud nimekirja alusel ning sotsiaaltöötajal on õigus kontrollida kooli vastuvõtu nimekirju.

 (3) Toetus makstakse üldjuhul augusti- või septembrikuu jooksul ühele lapsevanemale või eestkostjale, erandjuhul teeb linnavalitsuse sotsiaalkomisjon toetuse maksmise viisi kohta ettepaneku linnavalitsusele.

 (4) Ranitsatoetuse maksmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

§ 9.  Paljulapselise pere koolitoetus

 (1) Toetust võivad taotleda kolme ja enama lapsega pered, esitades vormikohase taotluse linnavalitsusele.

 (2) Toetust makstakse perele üks kord aastas üldjuhul augusti- või septembrikuus ja toetuse suurus on seotud kutse- ja üldhariduskoolis õppivate laste arvuga.

 (3) Paljulapselise pere koolitoetuse maksmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

§ 10.  Laste jõulupakid

 (1) Jõulupakid on esemeline toetus, mille saamise õigus on rahvastikuregistri järgi registreeritud ja tegelikult Võhma linnas elavatel eelkooliealistel lastel ja Võhma Kooli 1.–4. klassi õpilastel üks kord aastas enne jõule.

 (2) Jõulupakid ostetakse linnavalitsuse poolt ning toimetatakse kätte lasteasutuste kaudu. Kodustele eelkooliealistele lastele toimetab jõulupakid kätte linnavalitsus.

3. peatükk SISSETULEKUST SÕLTUVAD SOTSIAALTOETUSED 

§ 11.  Toetuste liigid ja määrad

 (1) Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud, toimetulekuraskustes või ajutistes majandusraskustes isikutele ja peredele.

 (2) Võhma linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste – küttetoetuse määra ning ühekordse toetuse piirmäära kinnitab Võhma linnavolikogu oma õigusaktiga.

 (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) hoolekandeasutuses viibivate isikute toetus;
 2) toidurahatoetus;
 3) muu ühekordne sotsiaaltoetus;
 4) küttetoetus;
 5) laagritoetus;
 6) vältimatu toetus;

§ 12.  Hoolekandeasutustes viibivate isikute toetus

 (1) Hoolekandeasutustes viibivate isikute igakuulised ülalpidamiskulud katab linnavalitsus nendel isikutel, kellel puudub perekonnaseadusest tulenev(ad) ülalpidamiskohustusega isik(ud) või ta(nad) pole võimeline ise ülalpidamiskulusid katma.

 (2) Isik tasub ülalpidamiskuludeks vähemalt 90% oma pensionist ja 100% riiklikest (s.o puudega isiku toetus) või muudest toetustest. Kulude katmiseks koostatakse kahe- või kolmepoolne leping linnavalitsuse, hooldatava ja hooldusasutuse vahel, kus näidatakse hooldatava omaosalus ja tema kasutada jääv summa ühes kalendrikuus.

 (3) Seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isiku(te) olemasolu korral määratakse ülalpidamiskohustusega isiku(te) osaluse suurus hoolduskulude katmisel, arvestades isiku(te) majanduslikku toimetulekut ja varanduslikku seisu.

 (4) Juhul, kui hooldatav suunatakse osaliselt linna poolt finantseeritavale hooldusele hoolekandeasutuses ning hooldataval ei ole ülalpidamiskohustusega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava ülalpidamiskulude katmisel ja hooldataval on kinnisvara, võib sõlmida isikuga lepingu olemasoleva vara arvelt ülalpidamiskulude katmiseks. Linn võtab sellisel juhul endale kohustuse kanda ülalpidamiskulud kuni hooldatava elu lõpuni.

§ 13.  Toidurahatoetus

 (1) Toetus on mõeldud Võhma lasteaias käiva lapse toidukulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks. Toetuse määr võib olla 50–100% tegelikust kulust. Toetust ei maksta suvekuude eest (juuni, juuli, august).

 (2) Lapsevanem või eestkostja esitab linnavalitsusele taotluse lapse lasteaia toidukulude katmiseks üldjuhul hiljemalt 20. augustiks. Taotluses kajastuvad andmed perekonna suuruse ja sissetulekute kohta.

 (3) Hilisemalt esitatud toetuse taotlusi rahuldatakse esitamise kalendrikuust.

 (4) Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon arutab laekunud taotlusi ja teeb ettepaneku linnavalitsusele toetuse suuruse kohta. Linnavalitsus kinnitab toetuse maksmise või mittemaksmise korraldusega.

 (5) Toetuse määramine ja suurus sisestatakse igakuiselt sotsiaaltöötaja poolt STARi. Toetus kantakse otse lasteaia arvelduskontole vastavalt raamatupidamises kajastuvatele andmetele ja STARi rahalehele.

§ 14.  Muu ühekordne toetus

 (1) Ühekordset toetust määratakse üldjuhul vähekindlustatud isikule või perele, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu, üks kord aastas, soodustamaks isiku(te) igapäevast toimetulekut. Kulud hüvitatakse üldjuhul osaliselt.

 (2) Taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse, milles kajastuvad perekonnaliikmete andmed, sissetulekud, lisatakse kuludokumendid või muud dokumendid, mis on vajalikud toetuse määramiseks.

 (3) Muu ühekordse toetuse taotlemise põhjuseks võib olla õnnetusjuhtumi (pereliikme haigus või invaliidistumine, loodusõnnetus, tulekahju vm ettenägematu asjaolu) tagajärgede likvideerimisega seotud kulude osaline hüvitamine.

 (4) Sotsiaalkomisjon võib otsustada ühekordse toetuse maksmise:
 1) perekondadele, kelle sissetulekud ületavad käesolevas määruses kehtestatud sissetulekupiiri, kuid toetus on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks;
 2) määrata toetust sotsiaaltöötaja põhjendatud ettepanekul juhtumipõhiselt.

 (5) Linnavalitsus otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul toetuse maksmise või mitte maksmise ning toetuse suuruse ja väljamaksmise viisi, kinnitades otsuse korraldusega.

 (6) Toetus makstakse taotlejale, eestkostjale/hooldajale või teenuse osutajale.

§ 15.  Küttetoetus

 (1) Küttetoetus on ühekordne toetus eluruumi (kaugkütteta eluruumid) küttekulude kompenseerimiseks. Taotlusele lisatakse kuludokument (küttepuude ostu tšekk vms).

 (2) Küttetoetust määratakse taotlejale üks kord aastas.

 (3) Iga küttetoetuse taotlust menetletakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni koosolekul juhtumipõhiselt, arvestades taotleja võimalusi ja vahendeid ise kütet muretseda.

§ 16.  Laagritoetus

 (1) Laagritoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapse riigieelarvest osaliselt finantseeritud soodustuusiku maksumuse täielikuks või osaliseks hüvitamiseks.

 (2) Laagritoetust saab taotleda vähekindlustatud pere, paljulapseline pere, üksikvanemaga pere (kui puudub teise vanema toetus), esitades linnavalitsusele vormikohase avalduse.

 (3) Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon arutab laekunud taotlusi ja teeb ettepaneku linnavalitsusele toetuse suuruse kohta. Linnavalitsus kinnitab toetuse maksmise või mittemaksmise korraldusega.

 (4) Laagritoetus kantakse laagrikorraldaja arvele.

§ 17.  Vältimatu toetus

 (1) Erandolukorras abitusse olukorda sattunud isikule/perele võib määrata tekkinud kohese vajaduse korral toetuse sotsiaalnõunik.

 (2) Toetus makstakse sotsiaalnõuniku poolt kinnitatud STAR otsuse ja rahalehe alusel taotlejale või rahalehel märgitud isikule. Toetuse võib välja maksta esemelisena (toiduained vms).

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 18.  Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a määrus nr 16 “Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Võhma linnas”.

§ 19.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2016. a.

Leida Kuld
Linnavolikogu esimees

Lisa Toetuse taotlus