KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Käina Vallavalitsuse palgajuhend

Vastu võetud 19.12.2013 nr 5
RT IV, 10.01.2014, 20
jõustumine 13.01.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Palgajuhend reguleerib Käina Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.

  (2) Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb, milline on komponentide osakaal palgas või töötasus ning kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ametijuhend – ameti- või töökohajuhend;
  2) ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
  3) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu;
  4) teenistuja – ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
  5) töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
  6) töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale;
  7) põhipalga vahemik – teenistuskoha põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik.

§ 3.   Üldpõhimõtted

  (1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning palgajuhendist.

  (2) Ametiasutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

  (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

  (4) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu kaheksandal kuupäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui eeltoodud päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada raamatupidajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (5) Ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on töötasust kinni pidamiseks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.

  (6) Ametiasutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub vallavanema poolt reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (7) Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus või selle lisas.

  (8) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib maksta kuni 10% väiksemat põhipalka või töötasu.

  (9) Raamatupidaja väljastab teenistujale tema soovil teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi palga või töötasu arvestamise kohta raamatupidajalt.

§ 4.   Palk ja töötasu

  Palga ja töötasu komponendid on:
  1) põhipalk;
  2) lisatasu eritingimustes töötamise eest;
  3) muutuvpalk;
  4) asendustasu.

§ 5.   Põhipalk

  (1) Igale teenistuskohale vastab põhipalk. Põhipalk on teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal vallavanema käskkirjaga. Teenistuskohale vastav põhipalga suuruse piirid on kehtestatud määruse lisas.

  (2) Palga ja töötasu kehtestamisel võetakse arvesse:
  1) ametiasutuse eelarvelisi võimalusi;
  2) teenistuskohtade hindamise tulemusi;
  3) palga või töötasu konkurentsivõimet;
  4) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid.

  (3) Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust ametiasutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest.

  (4) Palga ja töötasu konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku teenistuse palgauuringu andmetest.

  (5) Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest vastavalt § 6 kehtestatud korrale.

§ 6.   Põhipalga maksmise tingimused ja kord

  (1) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuaris. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui ametiasutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

  (2) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist.

  (3) Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
  1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal;
  2) teenistuskoha strateegilisest mõjust.

  (4) Individuaalsed põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning ettepanekud vaatab üle vallavanem ning esitab ettepaneku volikogule kinnitamiseks.

§ 7.   Lisatasu eritingimustes töötamise eest

  (1) Eritingimustes töötamise eest saadav lisatasu on:
  1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;
  2) lisatasu riigipühadel töötamise eest;
  3) lisatasu ületunnitöö eest.

  (2) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.

  (3) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel. Vahetu juht esitab kinnitatud tööajaarvestuse tabeli arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäeval raamatupidajale teenistujatele palga ja töötasu arvutamiseks.

  (4) Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel. Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on vahetu juhi või vallavanema kinnitatud tööajaarvestuse tabel. Vahetu juht või vallavanem esitab kinnitatud tööaja arvestuse tabeli arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäeval raamatupidajale teenistujatele palga ja töötasu arvutamiseks.

§ 8.   Muutuvpalk

  (1) Muutuvpalk on teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

  (2) Muutuvpalka makstakse selleks ettenähtud vahendite olemasolul.

  (3) Ametiasutuse teenistujatele kalendriaasta jooksul väljamakstud muutuvpalga kulud ei tohi olla suuremad kui 5% kogu ametiasutuse vastava kalendriaasta jooksul tehtud töötasu kuludest.

  (4) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

§ 9.   Tulemuspalk

  (1) Tulemuspalk on arengu- ja hindamisvestluse alusel seatud eesmärkide silmapaistva saavutamise korral või ametiasutusele olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest makstav ühekordne lisatasu.

  (2) Tulemuspalka võib teenistujale teenistuskohustuste tulemuslikuma täitmise tunnustamiseks maksta püstitatud eemärkide saavutamisel ühekordse tasuna kord aastas.

  (3) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse kollektiivne tulemus, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

  (4) Tulemuspalka võib maksta detsembrikuus lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal.

  (5) Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud ametiasutuse arengu- ja hindamisvestluste pidamise korras.

  (6) Nende eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on järgmisel aastal võimalik maksta tulemuspalka, ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vallavanem kokku arenguvestlusel ning see fikseeritakse teenistuja arenguvestluse kokkuvõttes.

  (7) Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb vallavanem.

  (8) Vahetu juht või vallavanem peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama.

§ 10.   Preemia

  (1) Teenistujale võib maksta preemiat teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest. Samuti ametiasutuse heade tulemuste korral.
[RT IV, 03.12.2014, 9 - jõust. 06.12.2014]

  (2) Preemiat makstakse vastavalt ametiasutuse eelarvelistele võimalustele. Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat võrdsetel alustel kõikidele teenistujatele ja vallavanemale.
[RT IV, 03.12.2014, 9 - jõust. 06.12.2014]

  (3) Preemia suuruse otsustab vallavanem igal korral eraldi andes selle kohta käskkirja.

§ 11.   Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest

  (1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest on ametijuhendis sätestamata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu.

  (2) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, võib muuta teenistuja ametijuhendit, töölepingut ning vaadata üle tema põhipalk.
[RT IV, 29.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (3) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete maksmise kohta teeb vallavanem käskkirja, milles peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse ning lisatasu suurus.

  (4) Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.

§ 12.   Asendustasu

  (1) Ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

  (2) Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem käskkirjaga lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse § 57.

§ 13.   Hüvitis

  (1) Teenistujale ja vallavanemale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.
[RT IV, 29.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

  (2) Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks, istuva tööviisiga seotud sundasendist tulenevate terviseprobleemide ennetamiseks ning tervisliku seisundi parandamiseks hüvitada (edaspidi tervisehüvitis) regulaarse sportliku tegevuse korral kuni 50% tehtud kulutustest, kuid mitte rohkem kui 15 eurot kuus väljamaksmisega kord kvartalis.
[RT IV, 03.12.2014, 9 - jõust. 06.12.2014]

  (3) Vallavalitsusel kehtestada tervisehüvitise maksmise kord.
[RT IV, 03.12.2014, 9 - jõust. 06.12.2014]

§ 14.   Puhkusetasu

  (1) Puhkusetasu arvestamise algdokument on vallavanema kinnitatud puhkuse ajakava ja/või vallavanema käskkiri.

  (2) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvestatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse ametnikule määratud palga või töötajaga kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on teenistuja jaoks soodsam.

  (3) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.

§ 15.   Tasustamine tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal

  (1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest teenistujale palka või töötasu ei maksta.

  (2) Lisaks eelmises lõikes toodule antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära.

  (3) Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt puhkusetasule kehtestatud korrale.

§ 16.   Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

  (1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida selles punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

  (2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt ametiasutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või ülesannete mahtu või muutes nende sisu.

  (3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning eelmises lõikes nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:
  1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 11 või;
  2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 7;
  3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

§ 17.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) Määruse lisa rakendatakse 1. jaanuarist 2014. a.

  (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast riigi teatajas avalikustamist.

Lisa  Põhipalga vahemikud
[RT IV, 23.12.2016, 8 - jõust. 01.01.2017]