SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas

Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas - sisukord
Väljaandja:Rae Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.03.2018, 16

Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas

Vastu võetud 20.03.2018 nr 7

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja § 16 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse Rae vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine.

 (2) Määrust kohaldatakse eeskätt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (3) Sotsiaalteenuste osutamise kord sätestab Rae valla eelarvest vallaelanikele sotsiaalteenuste võimaldamise üldised tingimused ja korra, esitab võimaldatavate teenuste loetelu ning sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamise tingimused ja korra.

 (4) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) toimetulekuvõime on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevaelus toime tulla;
 2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;
 3) rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;
 4) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks;
 5) sotsiaalteenuse toetus on toetus sotsiaalteenuse omaosaluse hüvitamiseks.

 (5) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Rae vallas, v.a vältimatu sotsiaalabi andmine, mida korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abivajamise ajal viibib.

 (6) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel välja selgitama sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

 (7) Sotsiaalteenuste võimaldamise eesmärgiks on aidata kaasa inimeste toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi säilimisele.

 (8) Käesoleva korraga vallavalitsusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente võib vallavalitsus delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutatavatele isikutele või asutustele. Muudele sotsiaalteenust osutatavatele isikutele või asutustele delegeerimine toimub halduskoostöö seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tsiviilõigusliku lepingu alusel.

§ 2.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on vallavalitsuse poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel vallavalitsus abistab isikut järgnevates toimingutes:
 1) toiduainete, ravimite ja muude esmatarbekaupade koju toomine vastavalt vajadusele;
 2) terviseabi korraldamine (ühenduse pidamine pere- või eriarstidega, transpordi korraldamine arsti visiidile või haiglaravile/rehabilitatsiooniteenusele suunamise korral);
 3) küttematerjali ja veega varustamine, vajadusel tuha ja heitvee väljaviimine;
 4) olmejäätmete väljaviimine;
 5) vajadusel abistamine enesehooldusel (kliendi pesemisvõimaluste ja riiete pesemise korraldamine);
 6) abistamine asjaajamisel;
 7) kliendi nõustamine tema igapäevaelu puudutavates küsimustes;
 8) muud kõrvalabi vajadused, mis võivad isikul tekkida terviseseisundist või keskkonnast.

 (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 3.  Koduteenuse taotlemine

 (1) Koduteenust on õigus taotleda isikul, kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

 (2) Koduteenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule andmed perekonnaliikmete ja seadusjärgsete ülalpidajate kohta.

§ 4.  Koduteenuse osutamise korraldamine

 (1) Koduteenust osutab koduhooldustöötaja, kellele makstakse töötasu valla eelarvest vastavalt töölepingule.

 (2) Koduhooldustöötaja esitab haridus- ja sotsiaalametile iga kuu viimaseks kuupäevaks koduteenuse aruande teenuse osutamise kohta.

 (3) Koduteenuse korraldamise ja teenuse üle arvestuse pidamise eest vastutab haridus- ja sotsiaalameti töötaja vastavalt oma pädevusele.

§ 5.  Koduteenuse eest tasumine

 (1) Koduteenuse eest võib võtta kõrvalabi vajava isiku käest tasu.

 (2) Tasuta koduteenuseid osutatakse üldjuhul madala sissetulekuga kõrvalabi vajavale isikule, kelle sissetulek on väiksem riigi poolt kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Samuti osutatakse tasuta koduteenuseid isikule, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole majanduslikult võimelised täitma perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

 (3) Tasulise koduteenuse arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja tasub teenuse eest arve alusel, mille vallavalitsus esitab hiljemalt teenuste osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teenuste eest tasutakse teenuste osutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

§ 6.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses § 20.

§ 7.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlemine

 (1) Üldhooldusteenust on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Rae valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel.

 (2) Üldhooldusteenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule andmed teenuse taotleja seadusjärgsete ülalpidajate kohta ning kirjalik omakäeline kinnitus, et isik on nõus teenusele asuma.

 (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) isikut tõendava dokumendi koopia;
 2) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
 3) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise tervisliku seisundi kohta ja raviskeem;
 4) tõend ülalpidajate sissetulekute kohta;
 5) kinnisvara tõendav dokument selle olemasolul;
 6) vajadusel täiendavaid dokumente.

 (4) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.

§ 8.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise korraldamine

 (1) Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalamet selgitab välja omaosalustasu suuruse või tasust vabastamise iga ülalpidamiskohustusega omava isiku suhtes eraldi, juhul kui tal on hooldekodusse suunatava inimese suhtes ülalpidamiskohustus. Eelnõu selle kohta teeb vallavalitsuse poolt taotluste menetlemiseks moodustatud komisjon ning esitab vallavalitsusele kinnitamiseks.

 (2) Üldhooldusteenuse osutamiseks koostab üldhooldusteenuse osutaja koostöös teenust saava isiku, vajadusel tema lähedastega sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.

 (3) Hooldusplaanist lähtuvalt osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, vallavalitsuse ja üldhooldusteenuse osutajaga sõlmitud haldusakti või halduslepingu alusel. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

 (4) Haldusaktis või halduslepingus määratakse ka poolte rahalised kohustused väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumisel.

§ 9.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumine

 (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

 (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

 (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.

§ 10.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema.

 (4) Teenuse sisuks lapse puhul on:
 1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
 3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;
 4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;
 5) lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
 6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
 7) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
 8) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;
 9) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;
 10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
 11) haridus- ja sotsiaalameti ametnike teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest;
 12) või muud tegevused, mis toetavad last.

 (5) Teenuse sisuks täiskasvanud isiku puhul on:
 1) isiku juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;
 2) isiku toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
 3) isiku toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;
 4) isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
 5) isiku toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
 6) vajadusel isiku saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
 7) isiku abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
 8) isikule emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
 9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
 10) haridus- ja sotsiaalameti ametnike teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;
 11) või muud toetavad tegevused isiku toimetuleku parandamisel.

 (6) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 11.  Tugiisikuteenuse taotlemine

 (1) Tugiisikuteenust on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab kõrvalabi:
 1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
 3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
 4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
 5) abi psüühika- ja käitumishäire tõttu.

 (2) Teenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse § 44 lg 2-3 välja toodud andmed.

 (3) Taotlusele lisatakse koopia töövõimetuse ja/või puude raskusastme tuvastamise otsusest nende olemasolul.

§ 12.  Tugiisikuteenuse osutamise korraldamine

 (1) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

 (2) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

 (3) Tugiisiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping.

§ 13.  Tugiisikuteenuse eest tasumine

 (1) Tugiisikuteenust finantseeritakse valla eelarvest, samuti riigi poolt läbi toetusfondi raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks ettenähtud vahenditest.

 (2) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisikuteenuse osutajaga sõlmitud lepingule või teenuseosutaja hinnakirjale esitatud arve alusel.

 (3) Tugiisik on kohustatud esitama haridus- ja sotsiaalameti töötajale töötundide arvestuse ja sisulise aruande iga kuu viimasel tööpäeval ning teenuse eest tasutakse 7 tööpäeva jooksul arve ja aruande vallavalitsusele esitamisest arvates.

§ 14.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (3) Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul ning hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.

 (4) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.

§ 15.  Täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine

 (1) Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toimingutes kõrvalabi.

 (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata.

 (3) Hooldatav, kes taotleb hoolduse seadmist ja hooldaja määramist, esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule avaldab andmed hooldaja isiku kohta, kui hooldatav ise on leidnud hooldajaks sobiva isiku.

 (4) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) koopiad hooldatava ja hooldaja isikut tõendavatest dokumentidest;
 2) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul;
 3) hooldaja nõusoleku hooldajaks asumise kohta, kui hooldatav ise on leidnud hooldajaks sobiva isiku.

§ 16.  Täisealise isiku hoolduse seadmine ja hooldaja määramine

 (1) Haridus- ja sotsiaalameti töötaja kooskõlastab hooldusvajaduse hindamise käigus hooldatavaga hooldaja ülesanded.

 (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

 (3) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a. juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.

 (4) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata, kui:
 1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga või tugiteenusega kompenseerida;
 2) isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;
 3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abivajavat isikut hooldama;
 4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;
 5) esineb mõni muu põhjus.

§ 17.  Hooldajatoetuse taotlemine, maksmine ja maksmise lõpetamine

 (1) Hooldajatoetust on õigus taotleda raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul või eestkostjal.

 (2) Hooldajatoetuse taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles:
 1) märgib enda ja hooldatava isiku- ja kontaktandmed;
 2) märgib arvelduskonto numbri toetuse saamiseks;
 3) annab loa isikuandmete (sh delikaatsete) töötlemiseks;
 4) kinnitab esitatud andmete õigsust.

 (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) hooldatava puude raskusastme tuvastamise otsus;
 2) enda ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid;
 3) vallavalitsuse korraldus hooldajaks määramise kohta või eestkostjaks olemist tõendav dokument.

 (4) Hooldajatoetuse taotleja ei pea esitama andmeid ja dokumente, mis on esitatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemisel.

 (5) Hooldajatoetuse saaja võtab kohustuse teatada haridus- ja sotsiaalametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse suuruse muutumise või maksmise lõpetamise, kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (6) Hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse otsusega tähtajaliselt kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid maksimaalselt tähtajalise hoolduse või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.

 (7) Hooldajatoetus määratakse vallavalitsuse otsusega tähtajatult, kui hooldus on seatud ja hooldaja määratud tähtajatult.

 (8) Hooldajatoetuse suurused eelarveaastaks kehtestatakse vallavalitsuse määrusega.

 (9) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (10) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja arvelduskontole jooksva kuu 25.kuupäevaks. Erandina võib hooldajatoetust välja maksta ka vallavalitsuse kassast.

 (11) Tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemisel jätkub õigus saada hooldajatoetust ja hooldajatoetuse maksmine ei katke, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamise taotluse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul. Kui taotlus esitatakse hiljem, jätkatakse maksmist hooldajatoetuse taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

 (12) Hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks esitab hooldajatoetuse saaja ametile taotluse, millele lisab hooldajatoetuse tähtajalist määramist tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.

 (13) Haridus- ja sotsiaalamet teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldajatoetuse maksmise jätkamise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse laekumisest ja uue hindamise teostamisest

 (14) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui
 1) langevad ära hooldajatoetuse maksmise alused;
 2) hooldajatoetuse saaja on esitanud valeandmeid;
 3) määratud toetuse saamiseks puudus seaduslik alus, taotleja teadvalt valeandmete esitamise või vajalike andmete mitteesitamise tõttu.

 (15) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimise või ilmnemise kalendrikuule järgnevast kuust.

 (16) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul teavitama haridus- ja sotsiaalametit kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
 1) hoolduse lõpetamise;
 2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
 3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

§ 18.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

 (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

 (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 19.  Isikliku abistaja teenuse taotlemine

 (1) Isikliku abistaja teenust on eelkõige õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegemistes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

 (2) Isikliku abistaja teenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule võimalusel andmed isiku kohta, keda soovitakse isiklikuks abistajaks.

 (3) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

 (4) Taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul.

§ 20.  Isikliku abistaja teenuse osutamise korraldamine

 (1) Iga isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab haridus- ja sotsiaalameti töötaja välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Vallavalitsuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku, kellele vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

 (2) Isiklik abistaja määratakse üldjuhul perioodiks, mil isikule on määratud puue.

 (3) Isikliku abistaja ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping.

§ 21.  Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

 (1) Üldjuhul tasub teenuse saaja 10% teenuse maksumusest, kuid see ei tohi jääda teenuse saamisel takistuseks.

 (2) Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

§ 22.  Isikliku abistaja teenuse osutamise lõpetamine

 (1) Teenuse osutamine lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse lõppemisel;
 2) teenuse saaja avalduse alusel;
 3) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
 4) teenuse saaja elama asumisel hoolekandeasutusse.

 (2) Haridus- ja sotsiaalamet teatab teenuse saajale või tema esindajale teenuse lõpetamisest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul.

§ 23.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 24.  Varjupaigateenuse taotlemine

 (1) Varjupaigateenust on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Rae valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise abiga ajutist ööbimiskohta tagada.

 (2) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse § 44 lg 2-3 välja toodud andmed, kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

§ 25.  Varjupaigateenuse osutamise korraldamine

 (1) Varjupaigateenus tagatakse ajutiseks perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku edasise elu korraldamiseks. Vallavalitsusel on kohustus pakkuda isikule nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks.

 (2) Juhul, kui teenust vajav isik tuleb suunata teenusele viivitamatult, korraldab haridus- ja sotsiaalameti töötaja abivajaja teenusele paigutamise koheselt.

 (3) Isiku varjupaigateenusele jäämise otsustab vallavalitsus korraldusega järgmisel istungil.

 (4) Vallavalitsus korraldab varjupaigateenust määruses sätestatud ulatuses ja korras seni, kuni vallavolikogu ei ole varjupaigateenuse osutamise otsustamist halduslepinguga volitanud eraõiguslikule või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 26.  Varjupaigateenuse eest tasumine

 (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

 (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse valla eelarvest.

 (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse vallale esitatud arvete alusel.

§ 27.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenus tagatakse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse üldjuhul perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 28.  Turvakoduteenuse taotlemine

 (1) Turvakoduteenust on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

 (2) Turvakoduteenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse § 44 lg 2-3 välja toodud andmed.

§ 29.  Turvakoduteenuse osutamise korraldamine

 (1) Üldjuhul osutatakse turvakoduteenust selleks valla poolt kohandatud turvatoas. Kui tuba on hõivatud on valla haridus- ja sotsiaalamet kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

 (2) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (3) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ja turvakoduteenuse osutaja vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 30.  Turvakoduteenuse eest tasumine

  Turvakoduteenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping ning teenuse eest tasub vallavalitsus vallale esitatud arvete alusel.

§ 31.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

 (1) Sotsiaaltransporditeenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada üldjuhul puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega ja liikumisraskustega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse:
 1) liiniveona kindlal liikumisteel ja määratud ajagraafiku alusel regulaarselt sõitva sõidukiga (HEV lapsed);
 2) juhuveona tellija määratud ajal ja liikumisteel.

 (3) Teenust osutab vallavalitsuse poolt korraldatud hanke võitja.

 (4) Sotsiaaltransporditeenus on ette nähtud:
 1) arsti vastuvõtule sõitmiseks;
 2) rehabilitatsiooniteenustele, haiglasse või haiglast koju sõitmiseks;
 3) hädavajalike asjaajamistoimingute teostamiseks;
 4) erakorralised juhtumid;
 5) tööle või õppeasutusse sõitmiseks.

 (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 32.  Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule järgmised andmed:
 1) saatja vajadus;
 2) lähte- ja sihtkoht.

 (2) Taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest selle olemasolul (esmakordsel pöördumisel).

§ 33.  Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine

 (1) Liiniveona tagatud sotsiaaltransporditeenuse eest tasu ei maksta ning liiniveona korraldatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasutakse valla eelarvest vastavalt vedajaga sõlmitud lepingule.

 (2) Juhuveona osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

§ 34.  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise teenus on vallavalitsuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitud raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

 (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

 (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on eluruumi tagamise teenusele riikliku määrusega kehtestatud täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub vallavalitsus eluruumi tagamise teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 35.  Eluruumi kohandamise teenuse taotlemine

 (1) Puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamise teenust on õigus taotleda üldjuhul sügava liikumispuudega või progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikule ehituslike kohanduste tegemiseks eluruumi sisenemise või eluruumis toimetuleku hõlbustamiseks.

 (2) Eluruumi kohandamise teenuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule järgmised andmed:
 1) eluruumi kirjeldus;
 2) taotletav summa.

 (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest;
 2) kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt;
 3) eluruumi omandiõigust tõendav dokument;
 4) teenuse taotleja ja pereliikmete sissetulekut tõendavad dokumendid.

 (4) Haridus- ja sotsiaalameti töötajal on õigus nõuda lisadokumente, sealhulgas täiendavate hinnapakkumiste esitamist, külastada kohandamist vajavat eluruumi koos ehitusspetsialistiga ning teha ettepanekuid säästlikumate lahenduste kasutamiseks.

§ 36.  Eluruumi kohandamise teenuse toetuse määramine

 (1) Haridus- ja sotsiaalameti töötaja teeb ettepaneku toetuste menetlemise komisjonile toetuse määramise kohta.

 (2) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul, arvestades eelarves eraldatud vahendite suurust ja komisjoni esitatud ettepanekut.

 (3) Vallavalitsusel on õigus keelduda toetuse määramisest kui taotleja või temaga koos elava perekonna sissetulekud on piisavad eluruumi kohandamiseks.

 (4) Eluruumi kohandamise teenust on üldjuhul õigus taotleda ühekordselt.

§ 37.  Eluruumi tagamise teenuse taotlemine

 (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus taotleda täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

 (2) Eluruumi tagamise teenust on õigustatud taotlema:
 1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
 2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
 3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
 4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
 5) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Rae vald;
 6) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
 7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning munitsipaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

 (3) Eluruumi tagamise teenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, kus lisaks § 44 lg 2-3 välja toodule märgitakse:
 1) asjaolu puude ning selle raskusastme tuvastamise kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile või kõrvalabile;
 2) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
 3) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
 4) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab seda kindlaks ajaperioodiks.

 (4) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele kumbagi taotleja kohta põhjuse, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab ning andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta.

§ 38.  Eluruumi tagamise teenuse osutamise korraldamine

 (1) Vallavalitsus annab üldjuhul kasutusse vallale kuuluvaid eluruume.

 (2) Eluruum antakse taotleja ja tema perekonna kasutusse ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

 (3) Eluruumi kasutusse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum;
 2) taotleja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslikku olukorda on võimalik parandada muul viisil.

§ 39.  Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja teenuse eest tasumine

 (1) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmitakse taotlejaga kirjalik üürileping. Üürileping sõlmitakse vähemalt 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluaseme tagamise teenuse osutamiseks.

 (3) Eluruumi kasutamise korral tasub üürnik üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud.

 (4) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud taotluse ja vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

 (5) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

 (6) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping ning teenuse eest tasutakse valla esitatud arvete alusel.

§ 40.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel ning edasiste võlgnevuste tekkimise ennetamisel.

§ 41.  Võlanõustamisteenuse taotlemine

 (1) Võlanõustamisteenust on õigus taotleda täisealisel isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma või kellel on võlgnevuse tekkimise oht.

 (2) Võlanõustamisteenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada taotlus, milles märgitakse § 44 lg 2-3 välja toodud andmed.

§ 42.  Võlanõustamisteenuse osutamise korraldamine

 (1) Kui vallavalitsuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust see teenistuja. Muul juhul osutatakse teenust haridus- ja sotsiaalameti kaudu leitud pädeva võlanõustamisteenuse osutaja kaudu.

 (2) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

 (3) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega juhul, kui teenuse osutaja ei ole haridus- ja sotsiaalameti teenistuja.

 (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on võlanõustamise teenusele riikliku määrusega kehtestatud täpsustatud nõuded ja sisu, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks, lähtub vallavalitsus teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 43.  Vältimatu sotsiaalabiteenuse osutamine

 (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 44.  Muud täiendavad sotsiaalteenused

 (1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavad sotsiaalteenuseid ja maksab täiendavaid sotsiaaltoetusi, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. Teenuse pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.

 (2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
 1) psühholoogi nõustamisteenus;
 2) eripedagoogi nõustamisteenus;
 3) logopeedi teenus;
 4) perelepitusteenus;
 5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
 6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
 7) rehabilitatsiooniteenusel osalemine;
 8) sõltuvusravi;
 9) erihoolekandeteenus;
 10) toiduabi;
 11) viipekeele tõlketeenus;
 12) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
 13) muud toetavad teenused.

 (3) Täiendavate sotsiaalteenuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine toimub rahaliste vahendite olemasolul.

 (4) Teenusele suunatakse haridus- ja sotsiaalameti töötaja ettepanekul või isiku taotluse alusel.

 (5) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjelduse, üldised juhised ja finantseerimise.

 (6) Täiendava sotsiaalteenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.

 (7) Täiendava sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse kasutajale määrata toetust vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 45.  Sotsiaalteenuste võimaldamise üldised tingimused

 (1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooni- või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse üldjuhul teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.

 (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse isiku nõusolekul vajadusel perearsti, teisi spetsialiste või muid isikuid (sh perekonnaliikmeid ja seadusjärgseid ülalpidajaid). Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

 (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (4) Sotsiaalteenuseid osutatakse üldjuhul abivajavale isikule järjestatud teenuse süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa enam isiku vajadusi rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama. Vajadusel osutatakse paralleelselt ka mitut teenust.

 (5) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

§ 46.  Sotsiaalteenuste taotlemise üldised tingimused

 (1) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Sotsiaalteenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik, kes teavitab valda abivajavast inimesest.

 (2) Sotsiaalteenuse saamiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku või suulise taotluse. Haridus- ja sotsiaalameti töötaja fikseerib suulise taotluse koheselt. Taotluses märgitakse järgmised andmed:
 1) isiku- ja kontaktandmed;
 2) elukoht;
 3) põhjendus teenuse vajadusest;
 4) toimingud ja tegevused (abi kirjeldus), milleks teenust soovitakse;
 5) muud andmed.

 (3) Taotluses isik märgib, kas ta annab loa isikuandmete (sh delikaatsete) töötlemiseks. Nõusoleku mitteandmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata, kui otsust ei saa teha andmete ebapiisavuse tõttu.

 (4) Taotlust menetleval ametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, olemasolu korral isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms).

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 47.  Sotsiaalteenusele suunamise üldised tingimused

 (1) Haridus- ja sotsiaalameti töötaja selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

 (2) Abivajaduse välja selgitamiseks külastab haridus- ja sotsiaalameti töötaja vajadusel sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas.

 (3) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekuvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid arvestades võimalusel isiku tahet, nõusolekut ning elukorraldust, sealhulgas:
 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (4) Sotsiaalteenuse vajaduse hindamise teostanud haridus- ja sotsiaalameti töötaja annab hinnangu isiku teenuse vajaduse, kõrvalabi mahu ja ulatuse, abi osutamise viisi, teenuse vajaduse perioodi, teenuse saaja ja/või seadusjärgsete ülalpidajate võimekuse ise teenuse eest tasuda ning teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaalteenuse määramiseks või mittemääramiseks.

 (5) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale või isikule, kellele teenust taotleti teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.

 (6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses tagatakse puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.

§ 48.  Sotsiaalteenuse osutamise korraldamise üldised tingimused

 (1) Vallavalitsus otsustab korraldusega sotsiaalteenuse osutamise või osutamata jätmise ning määrab sotsiaalteenuse kõrvalabi mahu ja ulatuse, teenuse saaja omaosalustasu suuruse, abi osutamise viisi (toimingud ja tegevused) ning teenuse saamise perioodi 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

 (2) Vallavalitsus on kohustatud korraldama sotsiaalteenust ka siis, kui isik ei ole võimeline abi taotlema või kui vallavalitsuseni jõuab info abi vajavast isikust.

 (3) Põhjendatud juhtudel osutatakse teenust ka isikutele, kes ajutiselt viibivad valla territooriumil.

 (4) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja jm. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne omavalitsus.

 (5) Vältimatut sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abivajamise ajal viibib.

 (6) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

 (7) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

§ 49.  Sotsiaalteenuste finantseerimise, sotsiaalteenuse eest tasumise üldised tingimused

 (1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

 (2) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatavate sotsiaalteenuste hinnad ning nende eest võetava tasu tingimused ja suurused kehtestab vallavalitsus igal eelarveaastal.

 (3) Sotsiaalteenus on üldjuhul tasuline. Enne tasulise sotsiaalteenuse määramist tutvustab haridus- ja sotsiaalameti töötaja abivajajale või tema seadusjärgsetele ülalpidajatele teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.

 (4) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

 (5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

 (6) Sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse taotlejale määrata sotsiaalteenuse eest tasumiseks toetust vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 50.  Järelevalve ja kaebuste lahendamine

 (1) Järelevalvet teenuse osutaja ülesannete täitmise üle teostab haridus- ja sotsiaalameti teenistuja, kes võib igal ajal nõuda teenuse osutajalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

 (2) Vallavalitsus võib teenuse osutamise lepingus sätestada aruandluse ning järelevalve teostamise tingimused ja korra.

 (3) Vastavalt vajadusele külastab järelevalvet teostav teenistuja teenuse osutamise asukohta eesmärgiga kontrollida tegevust ja teenuse vastavust vajadustele. Külastuse tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.

 (4) Haridus- ja sotsiaalameti teenistujal on õigus kontrollida perioodilise sotsiaalhoolekandelise abi saaja andmeid andmeregistritest ning teostada järelevalvet eraldatud sotsiaaltoetuse sihipärase kasutamise üle.

 (5) Valla eelarvest rahastatava sotsiaalhoolekandelise abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras vaie kohaliku omavalitsuse üksusele või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

 (6) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seadusest tulenevaid vaidemenetluse erisusi 30 päeva jooksul vallavalitsusele esitamisest arvates.

§ 51.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 17.05.2016 määrus nr 52 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas“.

§ 52.  Määruse rakendussätted

 (1) Avalikustada määrus valla veebilehel.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

Laine Randjärv
Rae Vallavolikogu esimees